Millised võiks olla Eesti mesinike ootused uue Riigikogu suhtes?

mesindus.ee haldajaKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Tormi Tabor pilt

Äsja toimunud Riigikogu valimisi ja algavaid koalitsiooniläbirääkimisi arvestades on õige hetk aidata poliitikutel sõnastada küsimused, mille lahendamisel Eesti mesinikud järgmise valitsemisperioodi jooksul nende abi ootavad.


Erakondade valimisprogrammides on poliitikaid käsitletud teemade kaupa, milledest mesindusega haakuvad hariduspoliitika, majanduspoliitika, maaelu- ja põllumajanduspoliitika ning keskkonnapoliitika. Selleks, et poliitikutel oleks lihtsam mesinike soovidega arvestada ja teadlikku mesinduspoliitikat ajada, on ilmselt mõistlik ka mesinike huvid ja ootused selle üldlevinud jaotuse järgi lahterdada.

Seega, milliste mesinduspoliitiliste eesmärkide täitmise osas ootaksime abi vastvalitud Riigikogult?

Teen omalt poolt otsa lahti, eesmärke aitasid 08.03 mesindus.ee jututoas toimunud mõttetalgul sõnastada Aimar Lauge ja Enno Viides

  1. Mesindusalase kutsehariduse õpetamise taastamine (hariduspoliitika). 
  2. Riiklikult finantseeritava mesinduskonsulentide võrgustiku loomine (hariduspoliitika). 
  3. Väikeettevõtlusele kohustusliku bürokraatia vähendamine ja aruandluse lihtsustamine (majanduspoliitika). 
  4. Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames mesilasperedele otsetoetuste kehtestamine eesmärgiga tagada mesilasperede arvu suurendamise teel riigi varustamine omamaiste mesindustoodetega (maaelu- ja põllumajanduspoliitika). 
  5. Veterinaaride mesindusalaste teadmiste tõstmine (maaelu- ja põllumajanduspoliitika). 
  6. Pestitsiidide hulka kuuluvate neonikotinoidide kasutamise keelustamine ja/või oluline piiramine looduslikult mitmekesise elukeskkonna säilimise nimel (keskkonnapoliitika). 
  7. Pestitsiidide vabamüügilt eemaldamine, nende kasutamise järelevalve tugevdamine ja pestitsiidide kasutamisel mõjualasse jäävate registreeritud mesilasperede omanike teavitamise kohustuslikuks muutmine põllumeestele (keskkonnapoliitika).
Kindlasti ei ole see loetelu täielik. Seetõttu palun lisage kommentaaridena omapoolsed ettepanekud, et saaksime need koondada ja poliitikutele teatavaks teha.

Tormi Tabor

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Polegi nagu

ilmselt väga midagi lisada,mis oleks konsulendi töö ? Otsetoetused siis ilmselt vastavalt mesilasperede arvule,huvitav mis see summa võiks olla? Sorry,mina olen poliitikast väga kaugel,ka ei ole plaanis niipea mingeid toetusi taodelda,aga hea on ennast varakult hakata asjadega kurssi viima.Kindel on see,et kui iga mesilaspere saaks tulevikus mingi toetuse,oleks enamus ka registrisse kantud. Jah põllumehed elavad ainult tänu toetustele ja oma lähimat põllumeest vaadates ei ela üldse kehvasti! Edu kõigile,kes mesinike huvisid kaitsevad!

mesindus.ee haldajaKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Tormi Tabor pilt

Video punktis 6 viidatud pestitsiidi toimest mesilastele

Punktis 6 viidatud ja ka Eestis laialdaselt nii rapsi kui muude taimede seemnete puhtimisel kasutatava pestitsiidi toimet mesilastele selgitab ilmekalt video, mida nõrganärvilistel mesindushuvilistel ei ole soovitav vaadata. Mesilased surevad puhitud seemnetest tärganud oraste pinnale moodustuva "kastevee" joomisel mõne minutiga.

mesindus.ee haldajaKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Tormi Tabor pilt

Kindlasti haakub antud

Kindlasti haakub antud teemaga ka EML-i initsiatiiv töögrupi loomiseks mee tootmise, käitlemise, turustamise nõuete ja regulatsioonide läbitöötamiseks.


Õieti ongi ju mitmed ülaltoodud punktid mitte Riigikogu pädevuses, vaid Riigikogu poolt kehtestatud õigusaktide alusel toimivate riigiasutuste pädevuses.

Samas on mesinduse ja mesilaste käekäiguga seotud valukohtade teadvustamine (Riigikogusse valitud) erakondade esindajatele väga oluline ka selleks, et erakonnad oskaksid edaspidi mesindusalased seisukohad ka oma valimisplatvormidesse lisada.

mesindus.ee haldajaKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Tormi Tabor pilt

Kaidole

Kaido kirjutas:
mis oleks konsulendi töö?

Järjepidevalt nõustada nii mesilates, õppepäevadel kui ka interneti kaudu (eriti algajaid) mesinikke. Personaalse tasuta nõustamise eeltingimuseks võiks olla mesilasperede registreerimine.  

Kaido kirjutas:
Otsetoetused siis ilmselt vastavalt mesilasperede arvule, huvitav mis see summa võiks olla?

Soomes said 2010.a mesinikud, kellel korjeajal oli 15 ja rohkem põhiperet, 21.50 eurot (336.40 krooni) toetust pere kohta. Eelnevatel aastatel on toetust saanud 300 mesinikku 20 000 perele, mis teeb otsetoetuste mahuks 430 000 eurot aastas.

Oleme otsetoetuste teemal ka varem arutlenud, Aimar Lauge väitis toona, et toetuse maksmist ei võimalda EL liitumisläbirääkimistel sõlmitud kokkulepped. Ilmselt on see teema, mis tuleks riigil EL uue ÜPP väljatöötamisel üles tõsta.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Jah konsulent

oma piirkonnas oleks kindlasti kõige paremini mesindust edasiviiv,kindel on see,et ta peab olema ise väga kogenud mesinik,eeldatavalt on tal siis ka suvel käed jalad tööd täis. Algajal mesinikul on aga just suvel küsimusi  tohutult,kõige parem oleks tal vahetult helistada oma konsulendile,nagu käib erametsaomanikel. Siis peaks igal konsulendil ikka teatud arv mesinikke olema,see selgub muidugi aja möödudes milline arv täpsemalt.
Toetus- sarnase toetusega siis oleks ikka enamus mesilasperesid arvatavasti ka registris ja ülevaade parem.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Kutsun ülesse arutama.


 Kutsun kõiki mesinike antud teemal sõna võtma või muul moel oma seisukohta teada andma ( kohalikud seltsid, naaber mesinikuga rääkimine jne.). Me peame ühiselt seisma oma eesmärkide eest. Kujundame võimalikult ühise seisukoha ja anname sellest teada neile kelle käes on asju muuta.


  Konsulent, minu arvates peaks olema kätte saadav aastaringi ( kui ta pole puhkusel või haige). Tal peavad olema nii teoreetilised kui ka praktilised oskused. Ta peab oskama nõu anda. Tal ei pea olema suur mesila ja ta peaks saama ära elatud konsulendi palgast. Piisab 2-3 konsulendist kogu Eesti jaoks. Ega hea tahtlikud mesinikud kuhugi ei kao, kes muidu ka nõu annavad.


  Mis puutub otse toetustesse, siis riigil on õigus teatud summa eest oma põllumajandust oma vahenditest katta ( täpset summat ei mäleta aga see oli ikka 100 milj. kroone aastas). Eesti ei kasuta seni seda maksimaalselt ära, nii et mesindusektori jaoks peaks raha jätkuma. Vaja on poliitilist tahet. Nagunii varsti EL seda Eestilt nõuab:


http://ec.europa.eu/food/animal/liveanimals/bees/docs/honeybee_health_communication_et.pdf


Aimar

mesindus.ee haldajaKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Tormi Tabor pilt

Otsetoetustest veel

Meenutuseks väljavõte ühest 1999.a alguses toimunud Riigikogu infotunni stenogrammist, millest selgub, et mesinduse otsetoetuste teema ei ole Riigikogu jaoks mitte uus teema:



Esimees 
Tänan, proua minister! Järgmisena palun täiskogu kõnepulti põllumajandusminister Andres Variku vastama Riigikogu liikmete Ülo Peetsi ja Jaanus Betlemi arupärimisele mesinduse probleemide kohta.

A. Varik 
Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetavad Riigikogu liikmed! Tänan teid võimaluse eest vastata härrade Ülo Peetsi ja Jaanus Betlemi arupärimisele. Ma mõistan arupärijate muret maaelu, sealhulgas mesinduse valdkonnas. Küsimusi oli kolm. Esimene küsimus: "Kas peate mesindust Eestis põllumajanduse loomulikuks osaks, seega vabariigi Põllumajandusministeeriumi pädevusse kuuluvaks?" Vastus: kahtlemata on mesindus Eesti põllumajanduse loomulik osa ja kuulub Põllumajandusministeeriumi pädevusse. Eestis toodetakse 500-600 tonni mett aastas. Mee turustamine on peamiseks või oluliseks sissetulekuallikaks 144 mesinikule, kellel on keskmiselt üle 40 mesilastaru. Peale selle on Eestis 3500 mesinikku, kellele mesindus on lisasissetulekuallikas. Teine küsimus: "Arvestades seda, et 1998. a ikaldussuvi on puudutanud kutselisi mesinikke samavõrd kui teisi põllumajandussaaduste tootjaid, kas jagate arvamust, et mesinikud vajavad samavõrra ikaldusest tekkinud kahjude kompensatsiooni?" Vastus on lühike: jah, jagan küll. Kolmas küsimus: "Kas on Teile teada juhtumeid, et välismaalt (sealhulgas Venemaalt) sisse toodud mett on meil turustatud Eesti mee sildi all? Mida kavatseb Teie juhitud ministeerium ette võtta sellise praktika tõkestamiseks? Lisame seisukohavõtuks koopia "Õhtulehes" 19. novembril k.a ilmunud artiklist "Ostad võõrast, toetad oma?"." Toidukaupade, sealhulgas mee märgistuse õigsuse üle teeb järelevalvet Riigi Tarbijakaitseamet. Riigi Tarbijakaitseameti kaubanduse järelevalve osakonnast saadud informatsiooni põhjal leiti turgudel kontrollitud proovidest vaid ühel juhul ebakvaliteetset mett, mis pärines Hollandist. Riigi Tarbijakaitseamet keelustas selle mee müügi. Mee analüüse teeb Veterinaar- ja Toidulaboratoorium, kes määrab suhkru, vabade hapete, niiskuse ja vaha sisalduse mees. Riigi Tarbijakaitseameti informatsiooni kohaselt ei ole ülejäänud juhtudel leitud sissetoodud ja kodumaise mee kvaliteedi näitajates olulisi erinevusi, mis annaks põhjust importmee kõrvaldamiseks müügivõrgust. Välismaalt imporditud mee müümine Eesti mee sildi all on otsene märgistamisnõuete rikkumine. Märgistamisnõuded on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 26. mai 1998. aasta määrusega nr 108 kinnitatud toidukauba märgistamise korraga. Eelnevalt nimetatud korra punkti 1 alapunkt 7 nõuab päritolumaa äramärkimist, juhul kui selle puudumine võib tarbijat eksitada ja tema huve kahjustada. Toidukaupade turgu aitab korrastada kindlasti ka importijate litsentseerimine. Litsentse väljastab Põllumajandusministeeriumi juurde moodustatud litsentsikomisjon. 1998. aasta 11 kuuga imporditi Eestisse 97,5 tonni mett. Lääne turgudelt imporditud mee keskmine hind oli 33,7 krooni kilogramm. Selle hinnataseme juures on Eesti mesindus konkurentsivõimeline. Samal ajal mõjutab Eesti mesinduse arengut ebaõiglane konkurents ja dumpingu efektiga import. Näiteks imporditi Venemaalt 10,6 tonni mett hinnaga 9 krooni 30 senti kilogramm. Aastavahetusel müüdi Tallinna Keskturul mett hinnaga kuni 100 krooni kilo. Meeturg vajab nii nagu teisedki põllumajandustoodete turud riigi abinõusid maksupettuste ja ebaausa konkurentsi tõkestamiseks. Põllumajandusministeeriumis on koostamisel valitsuse määruse eelnõu mee kvaliteedi kohta Euroopa Liidu 12. juuli 1974. aasta direktiivi 74/409/EEC alusel, mille tähtaeg on 30. märts 1990. aastal. Aitäh!

Esimees 
Tänan, härra minister! Arupärijatel on täpsustavaid küsimusi. Ülo Peets, palun!

Ü. Peets 
Tänan, härra juhataja! Tänan, lugupeetud minister Andres Varik! Vastus küsimusele oli kahjuks väga üldsõnaline. Ma tuleksin selle küsimuse juurest teise küsimuse juurde, mis meil arupärimises oli, aga enne ma ütlen paar sõna Tallinna Keskturu kohta, mida te oma sõnavõtus mainisite. Te olete võib-olla kuulnud, mis Tallinna Keskturul toimub. Eesti tootjad, talupidajad saavad oma kaupa müüa võib-olla 1/30 osal sellest tohutust maa-alast, kus Tallinna Keskturg tegutseb, ja mett umbes sama palju minu teada. Täna ja eile helistasid mulle koju paar mesinikku. Ega ma palju mesinikke ei tunne, umbes 10-15 ringis on neid, kelle talus ma olen käinud, ja ilmselt nad täna osaliselt vaatavad ka seda saadet, kui see üle kantakse. Mesinikud on oma esindajate kaudu pöördunud Põllumajandusministeeriumi alates möödunud aasta augustikuu keskelt ja on saanud ka ametliku vastuse, mitte küll ministri allkirjaga, vaid mingi osakonnajuhataja allkirjaga, kes sellega tegeleb. Vastus on olnud selline, et Põllumajandusministeerium oleks heameelega toetanud ka mesinikke möödunud aastal, kuid nad jäid oma taotlusega hiljaks, sest esitasid selle novembris. Tegelikult esitasid mesinikud taotluse augustis. Kuidas oleks seda asja võimalik nüüd selgeks rääkida, et tõde teada saada - kas valetavad ministeeriumi ametnikud või ei räägi inimesed tõtt?

A. Varik 
Aitäh, härra Ülo Peets! Ma annan väikese selgituse. Iseenesest ei olegi sellel, millal taotlus esitati, kõige suurem tähtsus ja hakata siin tõde otsima ei ole ilmselt paslik, sest tänaseks on asi otsustatud. Ja see on niimoodi otsustatud sellepärast, et kui me ikaldustoetuste korda ja seda otsetoetuste varianti välja töötasime, siis rääkisime läbi tootjate esindajatega, kelle hulgas oli ka mesinike esindaja. Võtsin ise ühendust mesinike ühendustega. Peab kahjuks ütlema, et meil ei ole praegu vajalikku süsteemi välja töötatud. Käesoleval ajal koostab Põllumajandusministeerium mesinike registrit koos mesinikke ühendavate organisatsioonidega - need on Eesti Mesinike Liit, Eesti Aianduse ja Mesinduse Keskselts, Eesti Kutsemesinike Ühendus, piirkondlikud mesinduse seltsid. Ennekõike on vaja reaalset ülevaadet kõigi Eesti tegutsevate mesilate ja mesinike kohta. Peamiseks põhjuseks, miks mesindus jäi valitsuse ja tootjate vahelistel läbirääkimistel toetusesaajate hulgast välja, oli vastava registri puudumine. Asjaosalised märkisid ka ise, et see süsteem ei ole praegu veel täiuslik. Teiseks on vaja koos välja töötada põhimõtted ja kriteeriumid, mille alusel hinnatakse mesinduse majanduslikke tulemusi. Mesinduse tootmiskulude struktuur ja tasuvus erinevad oluliselt põllumajandussaaduste tootmiskulude struktuurist ja tasuvusest. Selle küsimuse tõstatasime valitsuses, nagu ma ütlesin, nende augustikuu kirjade põhjal. Olime arusaajad inimesed ja teadsime, et mesilastel ei ole võimalik mett korjata, kui vihma sajab, ja tegemist on ka selgelt kahjuga. See oleks praegu minu vastus ja ma ütlen, et seda küsimust on vaja, nii nagu kõikide otsetoetuste ja ikalduskahjude suhtes, edasi arendada. Toetada saab ainult siis, kui on teatud andmebaas olemas. Kahjuks oli see tänaseks lünklik.

Esimees 
Tänan! Jaanus Betlem, palun, arupärija teine küsimus.

J. Betlem 
Aitäh! Austatud härra minister, te ütlesite, et mesinikele ei saa toetust sellepärast jagada, et puudub kõikide Eestis tegutsevate mesilate ja mesinike register. Mind huvitab praegu see, mis ajaks on teil kavas luua kõikide Eestis tegutsevate mesilate ja mesinike register, mis alusel see luuakse, kuidas seda tehakse, kuidas kõikide mesilate register aitab tagada õiglast toetust mesinikele. Me teame, et praegused otsetoetused ikalduskahjude hüvitamiseks makstakse välja ikkagi pärast seda, kui ikaldusest on möödunud juba hulk aega. Kui täpseid kahjusid on võimatu kindlaks teha, siis makstakse toetused välja n-ö ligikaudse kahju arvestamise meetodil, makstakse välja selle järgi, kuidas tagantjärgi vähegi on võimalik teha. Miks ei ole siis taolist süsteemi rakendatud mesinike ja mesinduse puhul ja millal ikkagi ja millistel alustel see teie lubatud register tuleb?

A. Varik 
Aitäh, härra Jaanus Betlem! Ma ei rääkinud mesilate registrist, vaid mesinike registrist, kus oleks kirjas, kui palju on mesilasperesid, nii nagu ühes korralikus registris peab olema, et omada infobaasi, millele saab rajada süsteemi igasuguste toetuste, ka ikaldustoetuste maksmiseks ning kahjude hüvitamiseks. Peab märkima, et praegu on teravilja otsetoetuste, lehmatoetuste maksmiseks need registrid loodud ja on ka ülevaade olemas. Te küsite, kuidas me tekitatud kahju talvel teada saame. Kogu see andmebaas oli suurel määral ju olemas aktsiisi hüvitamiseks, kus oli märgitud maakasutus, kui palju maad kasutati ja mida sellel maal kasvatati. Aluseks oligi hektar ja põllukultuur. Sademete hulk diferentseeriti kolme gruppi vastavalt sademete hulgale kogu vabariigi territooriumil. Sõltuvalt põllukultuurile tehtud kulutustest olid ikaldusest tulenevad toetused kultuuriti diferentseeritud. Samuti võrreldi kontrollimisel eelnevalt saadud hektarite arvu kütuseaktsiisi hüvitamise taotlemisel esitatud andmetega. Nende puhul, kes ei osalenud kütuseaktsiisi hüvitamise taotlemisel, võeti kontrollimisel appi ka omavalitsused, kes pidid kahju tõendama. Teisisõnu, maaparandusbüroodel on maakasutuse register olemas. Millal mesinike register tuleb, selle küsimuse peame koos mesinikega lahendama, sest vajadusest on aru saadud ja ma loodan, et selle aasta kevadeks saab ka see register loodud.

Esimees 
Tänan! Ja arupärijate kolmas, viimane küsimus. Ülo Peets, palun!

Ü. Peets 
Tänan, härra minister, kahele küsimusele lisavastuste andmise eest. Nagu me väga hästi teame, ka sina sealhulgas, on otsetoetused, ikaldustoetused sisuliselt solidaarsustoetus Eesti põllupidajale. Ikaldustoetusest on lehes palju kirjutatud ja me ühineme arvamusega, et seda oli vaja maksta. Kas see läks õigesti või valesti, see on omaette küsimus. Loodame, et suuremas jaos maksti seda õigesti. Mesinikud jäid möödunud aastal sellest toetusest kõrvale, võib-olla mõne ametniku süü tõttu või puudus Põllumajandusministeeriumis poliitiline tahe neid toetada. Ka tänavu on ette nähtud otsetoetused. Need summad, mida mesinikud võiksid saada, ei ole suured, võrreldes piimatootjate või teraviljatootjate toetusega, need summad on sisuliselt väikesed. Kas on võimalik, et tänavu need inimesed, kes ka möödunud aastal tegelesid mesindusega ja nägid palju vaeva, aga ei saanud saaki ega tulu, saaksid selle väikese summa näiteks tänavu kätte? Kas on võimalik, et tänavu mesilaste pidajad saavad toetust enam-vähem võrdselt teiste põllumajandustootjatega ja kas nad saavad toetust ka tagantjärele möödunud aasta eest? Kas see on võimalik?

A. Varik 
Aitäh, lugupeetud Ülo Peets! Tagantjärele ei ole võimalik saada. Nii nagu te teate, on ka selle otsetoetuste süsteemi rakendamise prioriteetides kokku lepitud tootjate esindajatega, sealhulgas Eestimaa Põllumajandustootjate Keskliidu, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, Eesti Ühistegelise Liidu ja Põllumajandus-Kaubanduskoja esindajatega. Aianduse ja mesindusega tegelejate huvisid kaitses härra Kalle Reiter. Nii nagu ma ütlesin, me konsulteerisime ja ka vaidlesime. Mõtlesime tõesti sellele, kuidas oleks võimalik ka mesinikud ikalduse või õigemini ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu tekkinud kahjude hüvitamise ringi haarata. Selle konsultatsiooni põhjal ei saanud me sellist korralikku andmebaasi, mida ka konsultatsioonist osavõtnud ühingud oleksid aktsepteerinud. Nagu ma teile vastasin, on saavutatud kokkulepe, et registrit ja samuti muud analüüsi, mis selleks tarvis on, tehakse. Samuti on tarvis seadustada otsetoetused ja ikalduse puhul antavad toetused. Me tuleme varsti selle seaduseelnõuga Riigikokku. Siis jääb teil võimalus seda seaduseelnõu parandada ja muuta vastavalt teie soovile. Ütlen veel kord, et mina isiklikult tunnistan ja ka Põllumajandusministeerium tunnistab, et mesinikud, aga samuti mesilased, on raskes olukorras. Loomulikult peaks kõiki neid alasid vaatama võrdselt. Aga kui suudame luua süsteemi, siis sõltuvad sellest ka võimalused, kuidas saab toetada.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Tollal

oli teine valitsus. Teatavasti 2004 sai võimule RE ja IRL valitsus. Ilmselt läheb see kord ka samamoodi. Nende seisukoht on et ikaldus toetusi ei maksta kellegile ja register ei tähenda et peaks maksma toetust. Näiteks on ARK s ka autoregister ja auto omanikele ei maksta mingit toetust.


Muidu väga hea et sa Tormi selle näite ülesse panid.


Aimar

mesindus

         Oleks aeg tähelepanu pöörata- mesinduses, toote arendusele ja mesindussaaduste väärindamisele.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Minu pisike apsurdne mõtte avaldus

Minu nägemuses on üks asi mis eesti mesindust pärsib ,see on 15 pere seadus ( veterinaar poolepealt) Pöhjus lihtne. et saaks edasi pidada mesilasi  (rohkem kui 15 peret pead hakkama suguvösale mesilasperesid kaela mätsima (sisuliselt)  kuna raha pole et investeerida  ruumide  hügeeni ja vet  seaduste eest eemale hiilida.  Sellega tehakse  sisuliselt palju pürokraatjat juurde. mis pärsib.
 Minu ide oleks selles et se number liigutada 50 pere peale.  see oleks nigu selline mesilaste arv et  vöiks eesti kontekstis nimetada pool prohviks. Sellise mesilasperede hulga juures hakab mesinikel juba vajadus enestel tekima vuritus ruumi ja muu selliste asjade vastu.   Selliste mesilasperede arvuga ei saa teha seda köögis vöi muus taolises ruumis.  Lisaks tuleks lisa klausel et kui  kaubandus etevötese müümine on  peab olema vet ja hügeeni nöuetele vastavad ruumid olenematta perede arvust.   Kui aga mesinik kodust vöi turul müüb kehtib 50 pere piir. Seega kui mesinikul on juba 50 peret on tavaliselt  (väljaarvatud ikaldus aastad) mee kogused juba sellised et ta peab juba müüma ka kokuostjatele vöi poodidele. mis nöuab juba euro nöuetel ruume.
Ja kui mesinik juba 50 perepeal ruumid korda teeb pole tal pöhjust miks peaks jääma 50 perepeale, siis vöib juba ka 100  vöi suurema mesilas hulga peale minna.
50 mesilaspere peal liiguvad juba ka raha summad milega on vöimalik hooneid vastavusse viia.   Muiduki  ei mötle et se vastavuse viimine peaks 1 astaga käima  ( näiteks vöiks se olla 5 aastaku plaan, mida kontrollitakse kas oled iga aasta midagi teinud selleks et saada ruumid vastavusse.

2. asi kui perede arv on 50. vöiks perede lugemine olla septembri kuus. palju mesinikud talvituma panevad.
KÜSITE MIKS  vastus, kuna iga mesinik paneb tavaliselt rrohkem talvituma et kui mesilased talvel välja lähevad. et jääks ikkagi see kogus millelt loodab saaki saada. Seega oleks mesilasperede arv tunduvalt suurem vöreldes kevadega. ( kui  mönel läheb 1-2 välja talvega teisel pooled pered. seega on ju aasta läbi ika kirjas et peresid ni vähe, kuid sügiseste andmetega oleksid numbrid kordades suuremad, ja ka euro riigi läheksid suuremad numbrid eesti mesilasperede andmetest, mis omakorda anaks euro riigist rohkem ka raha toetusteks.

3 asi on   register. Nagu me kogenud oleme   käsu ja keeluga  eriti kaugele ei jöua. Seega arvan et eesti mesindust natuke toetada  (Näiteks talve söödaga   20 kg kompentseeritakse   5 kg pere kohta. ) see kül on väike toetus kuid kui sul on näiteks 100 peret ja sellest kompentseeritakse 500 kg (ehk pool tonni) suhkrut oleks se juba märkimis väärne suma ,   Muidugi käiks se suhkru koguste arvestus pria registri alusel.  Kui sul on 1 pere saad sisuliselt 5 kg suhkrut, kui aga on 100 peret kirjas saad pool toni suhkrut.  ja  vöi mingi summa eest ravimi kompensatsiooni.  mis samuti käiks registri alusel.

1 on selge 100% mesinike ikagi registrise ei saa, kuid kui me suudaksime seda 70-80 % oleks se suur samm.
Lihtsalt kui pole registris pole ka toetusi. lihtne ja loogiline, ja süüdistada pole kedagi. sest sa pole enast kirja pannud.

See on minu utoopiline nägemus asjast.
 

Toetus

Kas otsetoetus ongi kõige olulisem, ikaldus toetus aga küll. See oleks nagu kindlustus. Pealegi oli see PRIA registri üks eesmärke. Või ainult " präänik"?

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Kindlustus.


Põllumajandusminister arvabki et mesinduses peaksidki ikaldus (talvekahjud) toetuse asemele tulema kindlustus. Mesinik kindlustab oma mesilased ära ja kui tekib probleem, siis kindlustus maksab kulud. Ainuke probleem on selles et sellist kindlustusfirmat pole ja kui tuleb, siis mis te arvate kui suur tuleb kindlustus makse?


   PRIA registri eesmärk ei ole riigi arvates "prääniku" jagamine, vaid ülevaate saamine mesilasperede arvu ja asukoha kohta. Seda infi kasutatakse taimekaitsetööde tarvis, haiguste leviku jaoks ja statistika jaoks.


  Meil, mesinikel, on teine arvamus aga mis see siis on?


Aimar

mesindus.ee haldajaKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Tormi Tabor pilt

Ikaldustoetus või otsetoetus

Aimar Lauge kirjutas:
Põllumajandusminister arvabki et mesinduses peaksidki ikaldus (talvekahjud) toetuse asemele tulema kindlustus.

Tsiteerin ministri 2008.a intervjuud: "Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütles "Aktuaalsele kaamerale", et ei sellel ega ka järgmisel aastal ühekordseid poliitilisi ikaldustoetusi, nagu varem on tehtud, põllumeestele ei maksta. Seeder põhjendas seda asjaoluga, et on muutunud Euroopa Liidu riigiabi reeglid, mis ei võimalda enam senisel kujul neid toetusi maksta."

Seega tundub, et ikaldustoetuse nõutamine on ummiktee.

Aimar Lauge kirjutas:
PRIA registri eesmärk ei ole riigi arvates "prääniku" jagamine, vaid ülevaate saamine mesilasperede arvu ja asukoha kohta. Seda infi kasutatakse taimekaitsetööde tarvis, haiguste leviku jaoks ja statistika jaoks.

Lisaks kasutatakse seda infot (registreeritud perede arvu) mesindusprogrammi rahastamise alusena. Kuigi mesilasperede otsetoetuste sisseviimise eesmärgina ei ole seda ehk korrektne kasutada, mõjutab saadav toetus kindlasti oma peresid registreerima ka neid mesinikke, kes seda praegu ei tee.


Mesilasperede otsetoetuse peamine eesmärk on siiski perede arvu tõstmine kindlustamaks Eesti looduse mitmekesisus ja piisaval hulgal tolmeldajate olemasolu - saame ju 30% oma toidust tänu tolmeldajatele. Vähetähtis pole ka tarbijatele konkurentsivõimelise hinnaga piisaval hulgal kodumaise mee tagamine.

Kui vaadata valimised võitnud Reformierakonna valimisplatvormi põllumajanduspoliitika osa, siis seal toodud seisukohad annavad küll lootust, et mesilasperede otsetoetused on vaid vormistamise küsimus:

1. Eesti põllumehele EL tootjatega võrdsete konkurentsitingimuste tagamine. Seisame vankumatult selle eest, et Eesti põllumehele rakenduksid alates järgmisest EL eelarveperioodist (2014) kõigi teiste Euroopa Liidu tootjatega võrdsed konkurentsitingimused. Põllumajanduspoliitika (ÜPP) toetused muutuksid tulevikus üha rohkem maaelu kui terviku (maaelu arengukava alusel eraldatavateks) toetusteks. Toetame ÜPP lahtisidumist mineviku tootmismahtudest ning otsetoetuste maksmist järjest rohkem avaliku huvi alusel, nagu omamaise toidu kättesaadavus, piisav sissetulek tootmise kestlikuks käigushoidmiseks, põllumajandusmaastike hooldus, bioloogiline mitmekesisus, maapiirkondade elujõulisus.

Reformierakonna keskkonnapoliitika eesmärgina on sõnastatud vastutustundliku suhtumise kujundamine loodusesse ning Eesti inimestele rahva püsimist toetava puhta ja looduslikult mitmekesise elukeskkonna säilimine põlvest põlve.

2. Täisväärtuslikuks eluks vajaliku loodusliku mitmekesisuse säilitamine. Keskkonnahoid on moraalne printsiip, mis ei taandu vaid inimese heaolu ning loodusvarade küsimusele. Inimkond vastutab kogu looduse, sealhulgas ka teiste liikide eluõiguse tagamise eest. Looduse mitmekesisus on inimkonna pikemaks, õnnelikumaks eluks ja edasikestmiseks hädavajalik, muutused ökosüsteemide toimimises võivad kaasa tuua kriitilisi tagajärgi.

Ka teise tõenäoliselt tulevase koalitsioonierakonna IRL-i valimisplatvorm põllumajanduspoliitika toetab samu väärtuseid:

66. Ühtne ja konkurentsivõimelisem põllumajandus. Meie eesmärk on konkurentsitingimuste ja põllumajandustoetuste võrdsustamine ning suurem turule orienteeritus. Seisame selle eest, et ELi ühine põllumajanduspoliitika jääks ühtseks ja ühiselt rahastatavaks. Tagame ELi põllumajandustoetuste kaasfinantseerimise (top-up) Eesti riigi eelarvest lubatud maksimaalses ulatuses. Lihtsustame põllumajandussaaduste tootmise, käitlemise ja turustamise nõudeid ning vähendame bürokraatiat.

67. Laiendamine toidutööstuse võimalusi. Tõstame toidutööstuse konkurentsivõimet. Panustame enam toidutööstuse arengusse, laiendades abisaajate ringi ja abikõlbulike tegevuste hulka. Pöörame erilist tähelepanu eksportivatele tööstustele. Loome eraldi abimeetmed mahepõllumajandussaadusi töötlevatele tööstustele ja võimaldame toetust taotleda ka tulundusühistutel. Laiendame „Eesti toidu" programmi, edendades sellega tervislikke toitumisharjumusi ja parandades kohaliku toidu mainet.

88. Bioloogiline mitmekesisus ja looduse kaitse. Seisame bioloogilise mitmekesisuse eest, toetades pärandkoosluste hooldamist ning haruldaste liikide elupaikade kaitset. Tagame piisava keskkonnajärelevalve ja vaatame üle karistused looduse kuritarvitajatele.

mesindus.ee haldajaKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Tormi Tabor pilt

Infot ühise põllumajanduspoliitika reformi kohta

Infot ühise põllumajanduspoliitika (ingl. k. Common Agricultural Policy e. CAP) reformi kohta pärast 2013. aastat:

mesindus.ee haldajaKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Tormi Tabor pilt

Punkti 2. taustainfoks

Punkti 2. taustainfoks - tunnustatud (seni tasuliste) mesinduskonsulentide nimekiri ja ühe tunnustatud konsulendi Aivo Sildniku Jänedal 30.11.2008 toimunud vabariiklikul mesinduspäeval peetud loengu "Mesinike nõustamise ja mesindusalase alg- ja täiendõppe praegune olukord Eestis, vajalikud arengud, sealhulgas Eesti mesindusprogrammi raames" kokkuvõte (pdf).

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Mesinduse nõustajad ja päevane mürgitamine

Igas maakonnas on vaja 2-3 konsulenti....loomulikult võivad nad töötada üle Eesti. Mesinikel peab olema valikut.
Aimari pakutud 2 -3 piisab, on liiga vähe.....mesindust saab siis telefoni kaudu nõustada, kui paar kolm korda on kohal käidud, ning tegelik tase ning olukord teada. Muidu räägitakse üksteisest mööda.
Nõuande süsteem Eestis toimib.....nõudke praegu ja igapäev Põllumajandusministeeriumist omale mesinduse nõustajat. Riigikogu ei hakka eraldi mesinduse konsulentidega tegelema.......see, et Eestis ei ole 33 (nagu on metsanduses)  mesinduse konsulenti on EML seni tegematta töö.
Kunagi sai Tormiga ühte projekti tehtud, et neljal erineval konsulendil on üks nädal järjest kohustus internetis kommenteerida ning telefoni kaudu nõustada.....kolm järgmist nädalat teevad seda siis teised....nädala tasu eest.

Päevane agromürkide kasutamise - keelustamine tuleb tõsta esimeseks punktiks, millega riigikogu poole tuleb pöörduda.
Nagu te Jänedal Sügispäevadel järjekordselt nägite, pole Põllumajandusministeeriumiga suhtlemisest, selle rea pealt abi loota.
Taimekaitse töid tehakse õhtusel ajal , peale kasulike putukate lennu lõppu. Ainukesena E Liidu riikidest, ei ole Eestis ajalist piirangut. Tänu mesinike mökutamisele.....tapetakse meil mesilaid.
Asi on äärmiselt tõsine, meil mitte üksi ei harita põlde agromürkidega, vaid eelmisel suvel juba ka niideti rohumaid.....tuleb odavam, kui haakeriistadega mässata.
Eks näis, kas tekib ka uus toimiv juhatus .......lõppude lõpuks EML-le.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Vaidlen vastu.


Kui Taanis, mis on sama suur riik kui Eesti ja seal on ainult 3 mesinduskonsulenti, mesilasperesid aga meist 7 korda rohkem. Miks meie konsulendid ja mesinikud nii kehvad on et vajavad 30-45 konsulenti 7x väiksema mesilasperede arvu juures?

  Igas maakonnas võiks olla tõepoolest 1-2 usaldusmesiniku aga konsulentide palgal hoidmine on väga kallis. Ma usun et meil on probleem ka 2-3 kompententse mesinduskonsulendi leidmisega.

Pronksmedal (100p.)

Konsulentide arv

Võib olla pole Taani ja Eesti võrdluses absoluutarvus vahet, aga konsulentide arvu ei saa seostada mesilasperede arvuga,  vaid mesinike arvuga

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Nõustamisest

Aimar, Sa tead väga hästi, et Eestis on praegu selline nõuandesüsteem, kus konsulendid riigipalgal ei ole. Ja ainult mesinikud saavad otsustada, kes neile sobib, kes neile meeldib, keda nad usaldavad. Eestis toimib nõuandetoetus, ning ükski amet seda teemat arutada ei võta.  Ainult EML kohus on soodustada võimalikult paljude konsulentide tekkimise, kui soovitakse , et mesindus veidigi elavneks. Taanis on konsulentidel riigipoolt õppemesilad kasutada jne. , ise käisime ja nägime.....selline nõuandesüsteem ongi kulukas, kus konsulent näitab kohe riigimesilas puustjapunaselt ette. On muidugi N Liidu ajal olnud head ajad, kui igas maakonnas oli tööl mesindusagronoom, kes korraldas maakonna õppepäevi ning kokkusaamisi ning ka nõustas, kui vaja....oli n. ö. riigipalgal.
Vaatasin ka Aivo esinemist nõuandevaldkonnas. Esimesed konsulendid olid tööl siiski 1995, mesinduses 1996, 1997 hakati atesteerima. Ka praegu nõustavad Eestis vähemalt 10 konsulendid - mesinikud.....ainult, et nad ei suhtle riigiga, vaid mesinikega otse ning selles ametis nad lõpuks surevad......keegi ei vabasta neid.......tahad nimesid kuulda?? Tunned neid isegi!


mesindus.ee haldajaKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Tormi Tabor pilt

Mesinduse arengukava koostamise algatamine

Nimekirja tuleb ilmselt lisada ka Eesti mesinduse arengukava koostamine. Eesti mesinduse arengukava 1997-2006 töötas 1996.a välja Eesti Mesinike Liit. Eesti Mesinike Liit on praeguseks algatanud EML arengukava koostamise, kuid ilmselt on Eesti mesinduse arengukava sellest veidi laiem dokument.


Valdkonna arengukava koostamiseks esitab vastavalt Vabariigi Valitsuse 13.12.2005 määruse nr 302 "Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord" § 5 vastava valdkonna küsimuste eest vastutav minister Vabariigi Valitsusele valdkonna arengukava koostamise ettepaneku.

mesindus.ee haldajaKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Tormi Tabor pilt

Ikaldustoetuse asemel kindlustustoetus

Tormi Tabor kirjutas:
Seega tundub, et ikaldustoetuse nõutamine on ummiktee.

Või siiski ei ole - põllumajandusminister on 19.06.2008 Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse alusel vastu võtnud määruse nr 64 "Kindlustustoetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord ning kindlustustoetuse periood", mille alusel saab kindlustustoetust taotleda väikese ja keskmise suurusega põllumajandustootja, kes on sõlminud enda valitud kindlustusandjaga kindlustuslepingu, mille alusel on kindlustatud esemeks sh mesilaspered ning mis on kindlustatud järgmiste riskide vastu:
  1. loodusõnnetusega võrreldav ebasoodne ilmastikutingimus, nagu näiteks külm, rahe, jää, vihm, põud, äike või tromb, mis hävitab rohkem kui 30% taotleja keskmisest aastatoodangust;
  2. ebasoodne ilmastikutingimus, nagu näiteks külm, rahe, jää, vihm, põud, äike või tromb, mille tulemusel hävib alla 30% taotleja keskmisest aastatoodangust;
  3. looma- ja taimehaigus või kahjurite levik.

Seega, ikaldustoetuse mehhanism kindlustusmaksete hüvitamise näol on olemas. Kas keegi mesinikest jagaks siin selle kasutamise kogemusi ja sellega seonduvaid võimalikke probleeme?

mesindus.ee haldajaKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Tormi Tabor pilt

Kundla ja minister mesilaste pritsimisest ja registreerimisest

metsamumm kirjutas:
Päevane agromürkide kasutamise - keelustamine tuleb tõsta esimeseks punktiks, millega riigikogu poole tuleb pöörduda.
Nagu te Jänedal Sügispäevadel järjekordselt nägite, pole Põllumajandusministeeriumiga suhtlemisest, selle rea pealt abi loota.


Põllumajandusminister on Riigikogu liikme Jaan Kundla 23.03.2010 esitatud sellekohasele arupärimisele vastanud järgmiselt (joonisin vastuses ühe koha alla, mille hetkeseisu kohta oleks huvitav tagasisidet saada): 

Jaan Kundla 
Austatud juhataja! Lugupeetud minister! Minu poole on pöördunud mitmed mesinikud murega, et aastate lõikes väheneb mesindusega tegelevate inimeste arv ja koos sellega mesilasperede arv ning kohaliku mee tootmine. Juba aastaid hukkub Eestis sadu, kui mitte tuhandeid mesilasperesid herbitsiidide vale kasutamise tagajärjel põllumajanduses, mis seisneb selles, et pritsitakse õitsvaid taimi mesilaste aktiivse lendluse ajal. Põllumajandusministri määrus nr 50 2006. aasta 20. aprillist sätestab, et taimekaitsevahenditega on keelatud pritsida ala, millel on õitsvaid taimi, välja arvatud juhul, kui taimekaitsevahendi pakendi märgistusel on märge, et taimekaitsevahendit võib kasutada õitsemise ja mesilaste lendluse ajal, ning ka selle märgistuse puhul tohib pritsida vaid varahommikul või hilja õhtul, kui tolmeldajate aktiivne lend on lõppenud.
Osutan sellele, et mesindusel on rahvamajanduses küllalt suur osatähtsus. Mesilaste tekitatud tulust moodustab kirjanduse andmetel mesiniku osa ainult 5%, ülejäänud tulu läheb muudesse tootmisharudesse, nagu põllumajandus, aiandus jne, paljude taimede tolmeldamise kaudu. Seadusandlikult ei ole paika pandud mesilastele ja mesinikele ning kogu loodusele tekkinud kahjude hindamise ja hüvitamise kord. Siit järgmised küsimused. Millal hakatakse täitma põllumajandusministri määrust nr 50 ja rakendama mõjukaid meetmeid nimetatud määruse rikkujate suhtes? Mis ajaks saab kehtestatud seadusandlik kord kahjude hindamiseks ja hüvitamiseks ning millal hakkab veterinaarteenistus regulaarselt mesilaste haigusi ja nende levikut jälgima? Miks ei kohelda mesinikke kui põllumajandustootjaid sarnaselt teiste põllumajandustootjatega toetuste osas, nagu seda tehakse paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides? Aitäh!



Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder 
Aitäh! Austatud arupärija! 
Esimene küsimus: "Millal hakatakse täitma põllumajandusministri määrust nr 50 ja rakendama mõjukaid meetmeid nimetatud määruse rikkujate suhtes?"
Valdavas enamuses nimetatud määrust Eestis praegu juba täidetakse. Kontrolli taimekaitsevahendite kasutamise nõuete täitmise üle teostatakse vastavalt Põllumajandusameti peadirektori kinnitatud taimekaitsevaldkonna järelevalveplaanile. Inspekteerimiste planeerimisel arvestatakse, et aastate lõikes hõlmaks kontroll maksimaalselt erinevaid tootjaid, samuti taimekaitsevahendite kasutamisest tulenevaid võimalikke riske, tootmismahtusid, kasvatatavaid kultuure jne. Kõigist kontrollimistest kokku, sealhulgas turustamise ja taimekaitseseadmete kontrollist, moodustab taimekaitsevahendite kasutamise kontroll suurima osa. Nii kontrolliti 2007. aastal 352 tootjat, 2008. aastal 358 tootjat, 2009. aastal teostati 387 kontrollimist ning käesoleval aastal on kavandatud 346 tootja kontrollimine.
Kuigi teie nimetatud põllumajandusministri 2006. aasta 20. aprilli  määrusega nr 50 ei ole võimalik kõiki tegevusi lõpuni reguleerida, annab see siiski alused taimekaitsevahendi kasutaja ja mesiniku omavaheliseks kokkuleppeks. Taimekaitsevahendi kasutaja peab teavitama kahe kilomeetri raadiuses asuvate mesilaste omanikke 48 tundi enne planeeritavat pritsimist. Samas peavad mesinikud olema koostöövalmis põllukultuuride kasvatajatega, teavitades oma mesila olemasolust mesilastega piirnevate põldude harijaid ning leidma mõlemaid pooli rahuldava lahenduse, et põllul saaks saagi kindlustamiseks vajalik taimekaitsetöö tehtud ning mesilased ei hukkuks. Probleemiks on see, et vastastikune teavitamine ei ole alati praktikas rakendunud. Mesinik ei tea ega leia põllumajandustootjat, et teavitada oma olemasolust ning põllumajandustootja, kes rendib põlde üle maakonna piiride, ei tea, kust kohast leida mesinikke, et neid taimekaitsetöödest teavitada. Abiks saab siin kindlasti olla loodud mesilate register, mis käivitus s.a 1. jaanuarist. Kuidas ja kas register võiks olla abiks vastastikusel teavitamisel, selle üle on alustatud arutelusid Eesti Mesinike Liiduga.
Ei saa nõustuda, et igal aastal hukkub sadu ja tuhandeid mesilasperesid. 2008. aastal laekus Taimetoodangu Inspektsioonile mesinikelt seitse kaebust, millest kuuel juhul viidi taimekaitsevahendi kasutaja suhtes läbi väärteomenetlus. Samas tuleb märkida, et ühelgi juhul ei olnud kaebuse esitanud mesinik täitnud põllumajandusministri 2006. aasta 20. aprilli määrust nr 50 "Nõuded taimekaitsevahendite kasutamisele" § 5 lõikes 7 sätestatud teavitamiskohustust. 2009. aastal laekus Taimetoodangu Inspektsioonile mesinike kaebusi neljal korral, millest kahel juhul ei olnud mesinik oma mesitarudest põllumajandustootjat teavitanud. Taimekaitsevahendite vale kasutamise fakt leidis kinnitust kolmel korral ja nende kolme põllumajandustootja suhtes viidi samuti läbi väärteomenetlus.

mesindus.ee haldajaKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Tormi Tabor pilt

Olemasolevad mesinikele suunatud toetused

Põllumajandusminister on Riigikogu liikme Jaan Kundla 23.03.2010 esitatud arupärimisele vastates andnud väga hea ülevaate olemasolevatest mesinikele suunatud toetustest:


Kolmas küsimus: "Miks ei kohelda mesinikke kui põllumajandustootjaid sarnaselt teiste põllumajandustootjatega toetuste osas?"

Ka mesinikel nagu teistel põllumajandustootjatel on õigus taotleda tervet rida üldisemaid toetusi ning lisaks on Eesti juba teist kolmeaastast perioodi rakendamas mesindussektorit toetavat programmi. Järgnevalt mõned näited mesinike võimalustest taotleda erinevaid toetusi.

Esiteks, mesinikel on võimalik võrdselt kõigi teiste põllumajandustootjatega taotleda ühist pindalatoetust.

Teiseks, põllumajandusministri 2008. aasta 19. juuni määruse nr 64 "Kindlustustoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise kord ning kindlustustoetuse periood" alusel on mesinikel võimalik taotleda kindlustustoetust mesilasperedele, mis on eelnevalt kindlustatud.

Kolmandaks, mahemesindusega tegelevad ettevõtjad saavad taotleda mahepõllumajandusliku tootmise toetust 500 krooni mesilaspere kohta, kui neil oli taotlemise aastale eelneva aasta keskmisena vähemalt viis mesilasperet. Toetuse saamiseks peab taotlema toetust ka vähemalt ühe hektari mahepõllumajandusliku taimekasvatusega tegelemiseks kasutatavale põllumajandusmaale ja võtma selle kohta viieaastase kohustuse.

Neljandaks, Eesti maaelu arengukava 2007–2013 meetmete raames on võimalik ka mesinikel toetust taotleda erinevate investeeringute tegemiseks. Näiteks kui noor ettevõtja soovib alustada mesindusega või kavandab oma vanematelt ettevõtte üle võtta, siis on võimalik taotleda toetust maaelu arengukava meetmest 1.2 "Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus". Nimetatud meede on mõeldud noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise hõlbustamiseks ja põlvkondade vahetusele kaasaaitamiseks põllumajanduses. Toetust saavad taotleda põllumajandustootmisega alustavad füüsilisest isikust ettevõtjad ja füüsilisest isikust osanikega osaühingud. Toetuse maksimaalne summa on 625 864 krooni ja selle abil võib teha erinevaid investeeringuid oma tootmise arendamiseks, sealhulgas ka mesinikud.

Viiendaks, tegutsevatel mesinikel on võimalik saada investeeringutoetust maaelu arengukava meetme 1.4.1 "Mikropõllumajandusettevõtete arendamise investeeringutoetus" kaudu. Selle meetme abil on võimalik parandada oma ettevõtte konkurentsivõimet ning ajakohastada tootmist. Nimetatud meetme raames on võimalik saada toetust omatoodetud põllumajandussaaduste tootmiseks või nende töötlemiseks vajalike investeeringute kohta. Lisaks on meetme hindamise kriteeriumides tehtud eelistus mesindusse investeerivatele ettevõtjatele, kes võivad saada kuni 15 lisahindepunkti. Maksimaalne toetussumma on kuni 1 564 660 krooni programmiperioodi jooksul ning reeglina ei tohi toetuse määr ületada 40% investeeringu maksumusest.

Kuuendaks, mesinikel on võimalik taotleda ka turuarendustoetust, mille eesmärk on suurendada põllumajandussaaduste või -toodete turustamise võimalusi, teadus- ja arendussaavutuste juurutamist põllumajandustootmisse ja põllumajandussaaduste töötlemisse või parandada põllumajandussaaduste tootmist ja töötlemist. Eesti Mesinike Liit rakendas 2007. ja 2008. aastal turuarendustoetuse all mee ja meetoodete teavitamis- ja müügiedendusprogrammi, mille raames maksti välja 569 601 krooni.

Seitsmendaks, erinevad mesinikeühendused teevad koostööd, rakendades mee tootmise ja turustamise arendamise Eesti riiklikku programmi. Nimetatud programmi on rakendatud aastatel 2004–2007, hetkel käib teine 2007–2010 aasta periood ning aprillis on kavas edastada Euroopa Komisjonile uus taotlus ka kolmandaks programmiperioodiks 2010–2013. Nimetatud programmist ei saa küll mesinikud otsest rahalist toetust, kuid nende meetmete kaudu arendatakse tervet Eesti mesindussektorit. Programmi raames toetatakse erinevaid mesinike infopäevi ja antakse välja brošüüre mesilaste haiguste kohta, tehakse meeproovidest analüüse jne.

Seega on mesindussektoril ka Eestis võimalik saada erinevaid toetusi võrdselt teiste põllumajandusvaldkondade tootjatega ja ma usun, et kui mesinikud rohkem uurivad ja rohkem saavad informatsiooni nende võimaluste kohta, siis nad oskavad neid toetusi taotleda ja saavad neid võimalusi ka kasutada.

mesindus.ee haldajaKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Tormi Tabor pilt

Eesti mesindusprogrammi rahastamise alusandmed

Lisan punkti 4. taustainfoks viite ülevaatele Euroopa Liidu 27 liikmesriigi 2011-2013 riiklike mesindusprogrammide iga-aastase rahastamise jaotuse (ELi osalus ja kogusumma) ja jaotuse aluseks oleva mesilasperede arvu kohta.


Eesti mesindusprogrammi rahastamise aluseks on 24 800 peret, mis moodustab 0,177% EL mesilasperede koguarvust (13 985 091 peret).

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Tahaks ka pappi saada...-seni

Tahaks ka pappi saada...-seni olen saanud paki vanu ajakirju Mesinik ja 2011 aasta kalendri...maksin 400 eek vanas rahas...aga raha pole mina küll mingisugust näinud...mulle ju pole vist nii väga vaja enam õppepäevi lamavtarudega korraldada...tahan raha.....

Pronksmedal (100p.)

Toetused.

Mart on pidevalt siin foorumis toetustest juttu teinud ja paljud kipuvad teda selle eest kritiseerima, et igal võimalusel toetusi küsida. Nagu mee hind oleks liiga kõrge, et raha jääb paljudel üle ja ei jõua kõike ära kulutada.
Eraldatud toetusraha kulutatakse kuskilgi igal juhul ära. Ise küsiks ka toetusi kui oskaks. Kunagi sain Tööturuametist starditoetuse. Mesinduse jaoks Priast ei vasta ma ühelegi nõudele, et sealt toetust lootust saada oleks. Kasvu- ja investeeringutoetuseks ei ole omal vajaminevat 60% välja käia. Tuleb mesindusega mitteametlikult edasi tegutseda.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Ei ole ikka nõus.


Mina ei räägi Eestis toimivast nõuandesüsteemist, mis ei vasta mesinduse sektori vajadustele ( olles ise selle süsteemi sees, siis tean kuidas seal asjad käärivad), vaid kuidas Eestisse luua mesinduse jaoks sobivat süsteemi. See et Taanis on rohkem mesilasperesid, siis on seal ka rohkem mesinike ning sealsed kohalikud mesindusorganisatsioonid töötavad ja käivad regulaarselt 2 nädala tagant koos. Kuidas on lood meil?

  Mina ei nuta taga vene aega, kuna pole kunagi sel ajal mesinik olnud ( mesinik aastast 1992 aasta), ei tea sellest midagi. Mesinike on vaja nõustada ja nad vajavad abi, eriti algajad. Lihtsalt lennukilt raha tuulde loopida pole mõtet.

  Mis puutub konsulentide välimäärajase Smile , siis ma pean ikka silmas neid kes selle eest palka või tasu saavad. Nagu ma ka eespool kirjutasin siis kellelgi ei keelata nõu andmast. Mina küll annan nõu edasi isegi siis kui ma pole enam konsulent. See ei tee minust konsulenti aga ega nimi meest riku.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Toetused

Kui selle starditoetuse said ja asja eest kulutasid,siis  tuleb hambad risti liikuda eesmärgi poole.Oled juba ettevõtja,tegelesid raamatupidamisega tunned võitlust sotsmaksuga ,said väikest kasumit.See on hea  lähtepunkt ettevõtlustoetuse poole.


   Mikróe... Mart


   Head jätkamist õigel kursil



 

Pronksmedal (100p.)

Toetused.

Mille jaoks toetuse sain, sellega tegelen edasi. Juba 6 aastat. Mesindusega hakkasin tegelema paar aastat tagasi, kui sülem tuli seina vahele. Mesilased kippusid vahest ruumi sisse ka tulema. Mürgitamise asemel otsustasin pere seina vahelt välja võtta.
Ennem vanaisa kõrvalt ka ühtteist õppinud. Aga, et mesindusega tõsisemalt tegelema hakata, selle jaoks ei oska ise mingit toetust küsida. Äriplaani kirjutajaid on palju, aga selliseid, kelle kirjutatud projekt rahastamist ka leiab on vähe.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Riigikogule ...

Mesinikud on tore rahvas,on ära õppinud mesilastega suhtlemise ja mesindussaaduste kogumise.Abi on tarvis meest lahtisaamisel.Loodan et Riigikogu paneb oma valitsuse ministrid (põllumajandus-,majandus- ja rahandusministri) tööle,et naad ajaksid kappi mesinikud  pisisulid ja peale ümberõpet meelitaksid kapist välja mesindusettevõtjad kes suudaksid moodustada tootjarühma.Muud ettepanekud on  edastatud komisjonile.Loodan nende peatset kohtumist   ministriga ja viljakaid läbirääkimisi.                             Austusega Mart Rannu

Pronksmedal (100p.)

Ameerika haudmemädanik

AH natuke teise nurga alt. Kui meil kompenseeritakse loomakasvatajatele ja linnupidajatele taudide puhul loomade hukkamisel tekkinud kahjud, siis AH puhul tuleb ka pered hukata. See on mesinikule karm hoop. Miks ei võiks AH kuuluda sellesse nimekirja koos suu ja sõratauduga, millest tekkinud kahjud riik mesinikule hüvitataks. Miks mesinik on teistsugune loomapidaja?



 

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

AHM

AHM on võrreldes suu ja sõrataudiga EL ohtlikuses ühe võrra madalamas kategoorias. Arvi Raie käest võib täpsemalt uurida.

  Kus on selline info, et AHM puhul peab pere hukkama? AHM on kergesti ravitav ilma ravimiteta, kui pidada kinni hügieeninõuetest ja tunda mesilaspere bioloogiat. Häda on tihti selles et mesinik avastab AHMi liiga hilja.

  Muidugi peaks mesinikule vet. süsteem appi tullema aga hetkel pole neil raha isegi AHM proovide tegemiseks.

Aasta mesinikPronksmedal (100p.)
Kasutaja Jaanus pilt

AHM

Eesti Vet. süsteem keskendub vaid lõpptoodangule, kuigi olulisem on hoopis mesilaspere ja mesiniku hügieen. Kui need kaks on korras siis pole ka AHM-i ega halva kvaliteediga mett karta. See vähene vet.süsteemi raha kulub valedele tegevustele.

Pronksmedal (100p.)

vastan

vastasid paar suurmesinikku. Teil on jah kõik korras ja 
mul ka aga ma ei arva, et nii on 100% kõigil ja kõik ei oska sugugi neid ravida, pigem on nakatumise oht naabermesilatel. Kurdame, et meid ei toetata aga kui teha ettepanek, et juhul kui on abi vaja, siis kohe, et mis te nüüd, ei ole vaja. Tean juhust, kus AHM nakatus staazika kutselise mesiniku mesila. Ei ole me keegi kaitstud. Sain sellest juhuslikult sugulase kaudu teada. Ei ta avalikustanud, et tal on haigus sees. Tema igatahes hukkas haiged pered. Mõte on selles, et kui on kompenseerimine, siis mesinikud julgevad avalikustada haiguse.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Probleem täiesti olemas.

  Vet. süsteemiga on lood halvad. Siin on süüdi nii vet. amet, kes võtab tihti mesiniku kui ühte tülikat lisa kohustust ja ka mesinik, kes tahab riigilt igasuguseid soodustusi aga ise ei taha endast märkugi anda. Rääkisin nädal tagasi Saaremaa suuremate mesinikega ja meil on küll mure haiguste pärast. Kui mingi haigus peaks kuskilt ilmnema siis on riiklik süsteem täiesti abitu ja mesinik samamoodi.

  Ma siin loen internetis, kuidas neid mesinike peetakse viletsateks kui kellelgi mesilaspere ära sureb talvel. Mis me siis räägime et keegi julgeks kõssata et tal on probleemi AHMga. Mesilashaigused käivad ikka mõõda mesilasi. See ei ole häbiasi kui kuskil lööb AHM välja, probleem on kui see maha salatakse. AHM on olemas Eestis ja ka Saaremaal. Selle vastu tuleb võidelda, mitte pista pead liiva alla. AHM peiteperiood kliinilise pildi ilmnemiseni on 3 aastat. Soovitan kõigil paari aasta tagant teha meeproovid kus uuritakse AHM eoseid koondmeeproovis. Kui ilmneb, et leitakse eoseid, ei tähenda et pered on haiged, vaid et tuleb võtta ette korralik desinfitseerimis töö ja muuta oma hügieenilist käitumist rangema poole. 

  Kui ma 1992 aastal alustasin mesindamist 2 sülemiga, nii sain "kaasavaraks" ka AHMi. Mul läks 3 aastat pidevat järgimist ja mässamist et sellest lahti sain. Õnneks sain sellega korraliku koolituse, kuidas peab tegutsema. Seda on lihtsam ära hoida kui ravida.

mesindus.ee haldajaKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Tormi Tabor pilt

Eesti seisukoht ÜPP reformi osas

Eesti ei toetanud koos kaheksa liitlasega Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika reformimise ettepanekut, sest see ei oleks kaotanud ebavõrdsust põllumajandustoetuste maksmise osas.

«27 liikmesriigil on küll ühine arusaam, et seniseid toetuste arvestamise aluseid on vaja muuta, kuid Euroopa Nõukogust (EN) põllumajandusministritele arutamiseks antud muudatused oleksid olnud liiga väiksed,» põhjendas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder seda, miks eilsel ELi põllumajandusministrite kohtumisel sisuliste otsusteni ei jõutud.

Seedri sõnul võtab toetuste ühtlustamine kindlasti aega, kuid ELis tuleb kokku leppida väga selges ajaraamistikus, millal ühtlustamine toimub. Praegu erinevad otsetoetused riigiti enam kui viis korda.

«Osa liikmeid oli ettepaneku vastu seetõttu, et see oleks neile tähendanud toetuste liiga suurt vähenemist, kuid lõviosa üheksast opositsionäärist mõtleb siiski ELi põllumajanduse ühtsele arengule,» rääkis Seeder. «Senise süsteemi või sellele sarnaneva korra jätkumine paneks põllumehed liikmesriigiti väga erinevasse olukorda ning seaks osas riikides põllumajanduse jätkusuutlikkuse suure küsimärgi alla.»

Koos Eestiga seisid ENi ettepanekutele vastu näiteks Inglismaa, Rootsi, Läti, Leedu ja Poola. Euroopa Liidu uus ühine põllumajanduspoliitika hakkab kehtima koos ELi uue finantsperioodiga 2014. aastast.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

agromürgid

Põllumajandusministri määrus nr 50 2006. aasta 20. aprillist
sätestab, et taimekaitsevahenditega on keelatud pritsida ala, millel on
õitsvaid taimi, välja arvatud juhul, kui taimekaitsevahendi pakendi
märgistusel on märge, et taimekaitsevahendit võib kasutada õitsemise ja
mesilaste lendluse ajal, ning ka selle märgistuse puhul tohib pritsida
vaid varahommikul või hilja õhtul, kui tolmeldajate aktiivne lend on
lõppenud.


Jaan Kundla küsib väga hästi......kuid minister põikleb kõrvale.....varahommikuse ning hiljaõhtuse kohustuse nõudest.....see nõue ei kehti Eestis juba kaks suve, kohe algab kolmas......kuu aja pärast uhavad mürgipritsid jälle päise päeva ajal.......JA SEE ON EML tegemata töö, see on liigne pehmus ja pugejalikkus, kui ei suudeta olla näoga mesinike poole!!
Eestis on kõik meie elurikkus usaldatud mürgitootjate pakendi kirbukirjas märgistusele. Mida põllumehed eiravad, kuna keegi ei hakka takkajärgi uurima, millega nad pritsisid......või nagu nad naerdes väidavad, et panevad vedel -väetist ning ometi on mürgiaurud kaks päeva üleval.....ja mesinikega  oldi eelmisel suvel juba kätpidi koos ja meelega lastakse üle tarude jne. -- Suurpõllumeeste sulased, töö vaja kiiresti ära teha. Olen ise kogenud, kuidas sõidetakse tarudele pihta, kuna mesilane lendas traktori kabiini jne.
Jänedal olijad panite tähele - Tambet Suva ütles, et ROUNDAMP (kahtlen kirjapildis) ei ole mesilasperedele mürgine. Kui mul omal (rääkimata igal aastal kümnetele helistajatele - selle pärast olengi EML peale vihane)  täiesti vastupidist kogemust ei oleks, seitse peret hävitati 9.30 kuni 12.00...mesilagruppis polnud kohta, kuhu astuda....maa oli õietolmuga mesilastega kaetud jne. Ta - T.S. tõi seal absurdseid tabeleid, et on isegi hauet jälgitud.......ma küsisin, kui kaua hauet jälgiti, seda ta ei teadnud......ta ei teadnud ka kui kaua mesilaspere hukkub.....ta ei teadnud ka kui kaua mingi mürk on mesilasperedele ohtlik..jne. ...kõik on pakendil kirjas, aga , kui mesinik tahab pakendit näha, siis põllumees seda talle ei näita.......

Teadmiseks, et nõrgema mürgistuse korral sureb pere isegi kaks nädalat, seni, kuni haue suudab veel kooruda.....vahel muidugi suudab sügiseks uuesti kosuda ka.

Minister ütleb, et ainult 7 kaebust.
Ega ma oma lumelükkajat, kes täidab Eesti seaduseid ei saa kohtusse kaevata......olgugi, et ta jääb alati mulle päevasel ajal vahele, kui pritsiga põllule sõidab Emadepäevast - Kolletamisepäevani. Harib samuti, nagu teised eesrindlikud põllumehed mürkidega maad. Ja hiirekõrv ei ole tema jaoks õitsev taim.jne.

Ma rääkisin, Tambet Suvaga- taimetervise osak., et mitmes maakonnas (nimetasin ka maakonnad), kus on veel vanakooli rahvas Põllumajandusameti eesotsas, kus ei toimu veel sellist mesilate hävitamist. Tema ütles, et seal ei peeta seadustest kinni, kui päeval keelatakse herbitsiidide kasutamist.

Selline on tegelik elu ning Rapla - ja Järvamaal "niideti" eelmisel suvel juba heinamaid. Suurtel õitsvatel väljadel oli igas kustumise faasis kõlvikuid. Kõik siruli , nägin ühte hädist, ühe pojaga kiivitajat. jne. jne.