Küsimus selline, et kuidas keegi on kevadeti oma mesilasperesid ergutanud, et nad kiiremini areneksid ja missuguseid mesindusvõtteid selleks kasutanud. Ootan huviga erinevaid kogemusi.
Lugesin hiljuti Karl Kehrle kirjatöid. Tema eesmärgiks mesilaste (buckfastide) aretamisel oli, et mesilaspere oleks kevadel ise arenguvõimeline ja ei vajaks spetsiaalset ergutamist. Perede kevadine areng ei peaks algama ennem, kui ilmastikuolud on selleks soodsad. See säästab mesinikku tööst ja ohtudest, mis kaasnevad mesilasperede kunstliku ergutamisega. Minu meelest asjalikud mõtted ja ma ise ka spetsiaalselt peresid kevadel ei erguta, pigem valin sobiva rassi (tõu).
Mina ergutan vahest sellega et kaanetatud meel eemaldan kaanetise ja panen haudme ligidale. Siirupi andmine aga on harvem teema. Seda teen siis kui on sööta liiga vähe vöitu kevadel.
Üks pere läks sügistalvel välja (ilmselt ema otsa saanud) Järele on jäänud 6 raami korralikult kaanetatud mett, mida võiks nendega teha? Ise mõtlesin panna vahelaua taha täiendsöödaks. Kas on hea mõte?
võib anda mee-suirasegu, mõju kontrollitud ja väga tõhus, juunis tükk tegemist sülemlemisest hoidumisega
Reinuwaderile: ei ole hea mõte. Kui kärg ei ole hallitanud ega käärinud, miks ta siis VL taha panna, pigem ikka kohe pessa. Selleks on hetkel siiski vara, kaaneta lahti ja pane haudme kõrvale siis, kui pesaruum vajab laiendamist.
Kas peale söötmise veel muid ergutavaid meetodeid keegi kasutab. Näiteks erinevaid soojendamise ja pere soojas hoidmise viise, nõrga pere panemist tugeva pere peale jne. Eesmärk ikka et pered suureks ja tugevaks muutuksid.
Mõtlesin see aasta proovida seda patarei ja taskulambipirni varianti pesaruumi soojendamiseks. Kui suudan ennast kokku võtta, siis annan tulemustest teada kunagi. Kui keegi teine on seda proovinud, siis andke märku!
Patarei ja taskulambiga ei tea aga elektriga kusagilt 80-ndate algusest ergutanud. St.kütnud kusagil veebruari keskpaigast kuni mai keskele Mul mähitud vahelaudadele takistustraadist küttekeha moodi asjad ja tehtud spets väljavõtetega trafo. See nii suur teema, et asja seletamiseks läheb tunde. 70-ndate lõpus rääkisin mehega kes sõja ajal juba sakslaste õpetuse järgi küttis. Vahetas raadiojaama sõdurite käest elektrit ja andis vastu mett Minge beeland. ru -sse ja seal 100-du lehekülgi sellel teemal. Pole mõtet jalgratast leiutada.Eeldusel muidugi, et vene keel pole ununenud
Elektriga on siis üks võimalus (kõigi eesti mesitarude elektrifitseerimine) aga usun et on veel võimalusi. Paljud panevad tugevad pered nõrku peresid soojendama-tugevdama jne. Kellel on kogemusi?
Metsamesiniku seadet vaadates tekkis mõte, et saab kasutada ka küttekilet http://interbauen.ee/porandakutte-kile.html . 8-le tarule sobiv tükk maksab 21€. Programmkella asemel kasutaksin termoregulaatorit või temperatuuriandurit. Termoregulaatori kasutamisel võib selle panna ainult ühte tarusse, kui tarud enamvähem ühtmodi soojapidamisega on. Iseasi küsimus on, millise kohapealt peaks temperatuuri mõõtma ja kui suur see peaks olema. Süsteemis on ju sel juhul kaks soojendajat - elekter ja mesilased ja mõlemad üritavad temperatuuri reguleerida. Termoanduri puhul saaks mõõta õuetemperatuuri, mis mesilaste endi tegevusest ei sõltu. Kuid mille põhjal otsustada, kas õige on soojendada 20-ne, 30-ne... või 100 watise võimsusega? Kui palju on paras, et mesilased ei peaks liiga palju vaeva nägema ja samas ei arvaks, et suur suvi on kätte jõuidnud?
uhh, äkki õpetaks mesilastele linuxis progemise kah selgeks. Ma mõtlen, et kui see tarusoojenduse termoandur peaks "saba andma" saaks õige mitu kilo grillitud mesilasi :P
saab kindlasti tagada mesilastele stabiilsem taru sisene kliima. Muidugi saab seda teha vaid kodu või hoonete (elekter) lähedal.
Üks mesinik olla kasutanud ühel kevadel sellist moodust, et soojendas pliidi peal telliskive ja viis need siis tarude peale. Nii ta neid siis kevadel vahetas ja tulemused olid head olnud- eesmärgiks oli mesila laiendamine.
Ma tõstatasin selle teema sellepärast ülesse et see aasta on väga palju mesilasperede ostu soovijaid ja kui keegi viitsiks omi peresid veidi poputada, saaks leivalisa.
Venelaste netipoes on tarude kütmiseks igasugust staffi pakkuda. Olen sellest netipoest tellinud, mitte küll eestisse kuid muidu venemaal toimib ta ilusti. Tellimus jõuab Peterburi 3-4 nädalaga ( vene värk). Euro vene rubla suhte oskab igaüks ise arvutada kursi järgi. Link on siin, kasutatud google tõlkijat. Kellel pole vaja saab vaadata algteksti.
Vello Arro Elva lähedalt küttis veneaja lõpus autopirnidega tarusid. Selline artikkel ilmus Maakodus kunagi ammu. Skäneering artiklist: Link on siin, pdf formaadis.
AruTaru kirjutas: .../Programmkella asemel kasutaksin termoregulaatorit või temperatuuriandurit/...
Programmkella asemel termoregulaatorit kasutada ei saa. Kella ülesanne ei ole temperatuuri reguleerida, vaid lülitada küte hommikupoole ööd välja, et mesilastel ei tekiks illusiooni soojast ilmast. Vastasel juhul kiirustavad soojast julgust saanud mesilased vara õue ja saavad külma käes hukka.
Lisan veel oma eelnevale jutule. Ärge kütke üle.Alustuseks 10-15 W taru kohta kui kütate siis jootke ka.Ja kasutage madalat pinget.220 volti on ikka päris karm kui teda ei tunne(minul olenevalt kõhutundest( 4,5-14,5V) joota poole vaja esimesel kütmisnädalal- siis on taru veel niiske seest Minul juhib asja kaks termoregulaatorit üks andur on keskmise tugevusega peres ja teine lülitab kogu värgi välja kui õues on sooja etteantust rohkem.( Mõlemad lülitavad kogu kupatuse välja kui sooja on etteantust rohkem) Peres peab olema küllaldane suiravaru,et mesilastel poleks valgupuudust haudme toitmisel. Kõik ühendused kaablite ja küttekehadega peavad olema tehtud 100% töökindlad, et ei juhtuks iseeneselikku kütte katkestust Haue jahtub maha ja ...... Jumala ja EESTI ENERGIA vastu ei saa.Kuui on liinid viletsad ja tihti katkestusi siis parem ärge kütke.Omal väga kurvad kogemused kui tarud 2,5 ööpäevaks ilma kütteta jäid Kui kõik õnnestub siis on 1 maiks eesti lamavtaru mesilasi täis ja anna ainult korjet või võta sülemeid mai keskpaigast alates puu otsast kui midagi targemat ette ei võta. Seda Arro pirnidega soojenduse varjanti ei soovita. Helistage keda huvitab. Ei viitsi pikalt seletada miks Arro ta sellisena avaldas.--ega ta ise ka nii ei kütnud.Tema poeg TPI haridusega el . insener ja omal ajal olime pojaga ühes firmas tööl.
mesilspere hakkab arenema siis kui ta hakkab valjast sama oietolmu, kui kellelgi on onnestunud sailitada suirakargi meega voi ilma siis voiks need lisada nuud peredele, kui pered on naljas siis tuleb muidugi siirupit anda.
Ergutamine*
Lugesin hiljuti Karl Kehrle kirjatöid. Tema eesmärgiks mesilaste (buckfastide) aretamisel oli, et mesilaspere oleks kevadel ise arenguvõimeline ja ei vajaks spetsiaalset ergutamist. Perede kevadine areng ei peaks algama ennem, kui ilmastikuolud on selleks soodsad. See säästab mesinikku tööst ja ohtudest, mis kaasnevad mesilasperede kunstliku ergutamisega.
Minu meelest asjalikud mõtted ja ma ise ka spetsiaalselt peresid kevadel ei erguta, pigem valin sobiva rassi (tõu).
Selle peale
ise poleks tulnudki
ergutamine
Mina ergutan vahest sellega et kaanetatud meel eemaldan kaanetise ja panen haudme ligidale. Siirupi andmine aga on harvem teema. Seda teen siis kui on sööta liiga vähe vöitu kevadel.
Mida teha meekärgedega?
Üks pere läks sügistalvel välja (ilmselt ema otsa saanud) Järele on jäänud 6 raami korralikult kaanetatud mett, mida võiks nendega teha? Ise mõtlesin panna vahelaua taha täiendsöödaks. Kas on hea mõte?
Ergutamiseks
võib anda mee-suirasegu, mõju kontrollitud ja väga tõhus, juunis tükk tegemist sülemlemisest hoidumisega
Reinuwaderile: ei ole hea mõte. Kui kärg ei ole hallitanud ega käärinud, miks ta siis VL taha panna, pigem ikka kohe pessa. Selleks on hetkel siiski vara, kaaneta lahti ja pane haudme kõrvale siis, kui pesaruum vajab laiendamist.
Tänan
juba saabunud vastuste eest.
Kas peale söötmise veel muid ergutavaid meetodeid keegi kasutab. Näiteks erinevaid soojendamise ja pere soojas hoidmise viise, nõrga pere panemist tugeva pere peale jne. Eesmärk ikka et pered suureks ja tugevaks muutuksid.
metsamesinikule
aitäh heade nõuannete eest! Asjalikud soovitused algajale hobimesinikule alati teretulnud
Mõte
Mõtlesin see aasta proovida seda patarei ja taskulambipirni varianti pesaruumi soojendamiseks. Kui suudan ennast kokku võtta, siis annan tulemustest teada kunagi. Kui keegi teine on seda proovinud, siis andke märku!
Vot vot,
hakkab tulema. Kuidas sa ,smart, seda lambi ja patereiga teed? Põhimõte on arusaadav.
mesilaspere soojendamine
vaata metsamesiniku kodulehelt viimati lisatud. päris asjalik vidin ainult ma ei taipa miks sellele veel reklaami tehtud pole
Patarei ja taskulambiga ei
Patarei ja taskulambiga ei tea aga elektriga kusagilt 80-ndate algusest ergutanud.
St.kütnud kusagil veebruari keskpaigast kuni mai keskele
Mul mähitud vahelaudadele takistustraadist küttekeha moodi asjad ja tehtud spets väljavõtetega trafo.
See nii suur teema, et asja seletamiseks läheb tunde.
70-ndate lõpus rääkisin mehega kes sõja ajal juba sakslaste õpetuse järgi küttis. Vahetas raadiojaama sõdurite käest elektrit ja andis vastu mett
Minge beeland. ru -sse ja seal 100-du lehekülgi sellel teemal.
Pole mõtet jalgratast leiutada.Eeldusel muidugi, et vene keel
pole ununenud
Paistab
et mesinikud on ka tuumajaama poolt
Elektriga on siis üks võimalus (kõigi eesti mesitarude elektrifitseerimine) aga usun et on veel võimalusi. Paljud panevad tugevad pered nõrku peresid soojendama-tugevdama jne. Kellel on kogemusi?
Tarusoojendaja
Metsamesiniku seadet vaadates tekkis mõte, et saab kasutada ka küttekilet http://interbauen.ee/porandakutte-kile.html . 8-le tarule sobiv tükk maksab 21€. Programmkella asemel kasutaksin termoregulaatorit või temperatuuriandurit. Termoregulaatori kasutamisel võib selle panna ainult ühte tarusse, kui tarud enamvähem ühtmodi soojapidamisega on. Iseasi küsimus on, millise kohapealt peaks temperatuuri mõõtma ja kui suur see peaks olema. Süsteemis on ju sel juhul kaks soojendajat - elekter ja mesilased ja mõlemad üritavad temperatuuri reguleerida.
Termoanduri puhul saaks mõõta õuetemperatuuri, mis mesilaste endi tegevusest ei sõltu. Kuid mille põhjal otsustada, kas õige on soojendada 20-ne, 30-ne... või 100 watise võimsusega? Kui palju on paras, et mesilased ei peaks liiga palju vaeva nägema ja samas ei arvaks, et suur suvi on kätte jõuidnud?
Kilest veel
Leidsin ühe ukrainlase netilehe, mis sobib eelneva jutuga http://peo.org.ua/en/t-produksiya-en/39-prodyksiya/93-obogrev-ulikov
Eeltoodud kile pole vist kasuatav korpustarudes, kuhu see ei taha hästi ära mahtuda või kui mahub, siis rikub õhuringluse ära.
progress :P
uhh, äkki õpetaks mesilastele linuxis progemise kah selgeks. Ma mõtlen, et kui see tarusoojenduse termoandur peaks "saba andma" saaks õige mitu kilo grillitud mesilasi :P
Elektriga
saab kindlasti tagada mesilastele stabiilsem taru sisene kliima. Muidugi saab seda teha vaid kodu või hoonete (elekter) lähedal.
Üks mesinik olla kasutanud ühel kevadel sellist moodust, et soojendas pliidi peal telliskive ja viis need siis tarude peale. Nii ta neid siis kevadel vahetas ja tulemused olid head olnud- eesmärgiks oli mesila laiendamine.
Ma tõstatasin selle teema sellepärast ülesse et see aasta on väga palju mesilasperede ostu soovijaid ja kui keegi viitsiks omi peresid veidi poputada, saaks leivalisa.
tarude soojendamine-kütmine
Venelaste netipoes on tarude kütmiseks igasugust staffi pakkuda. Olen sellest netipoest tellinud, mitte küll eestisse kuid muidu venemaal toimib ta ilusti. Tellimus jõuab Peterburi 3-4 nädalaga ( vene värk). Euro vene rubla suhte oskab igaüks ise arvutada kursi järgi. Link on siin, kasutatud google tõlkijat. Kellel pole vaja saab vaadata algteksti.
Vello Arro Elva lähedalt küttis veneaja lõpus autopirnidega tarusid. Selline artikkel ilmus Maakodus kunagi ammu. Skäneering artiklist: Link on siin, pdf formaadis.
Tarusoojendaja
AruTaru kirjutas: .../Programmkella asemel kasutaksin termoregulaatorit või temperatuuriandurit/...
Programmkella asemel termoregulaatorit kasutada ei saa. Kella ülesanne ei ole temperatuuri reguleerida, vaid lülitada küte hommikupoole ööd välja, et mesilastel ei tekiks illusiooni soojast ilmast. Vastasel juhul kiirustavad soojast julgust saanud mesilased vara õue ja saavad külma käes hukka.
Aga termokile on iseenesest huvitav variant
Lisan veel oma eelnevale
Lisan veel oma eelnevale jutule.
Ärge kütke üle.Alustuseks 10-15 W taru kohta
kui kütate siis jootke ka.Ja kasutage madalat pinget.220 volti
on ikka päris karm kui teda ei tunne(minul olenevalt kõhutundest( 4,5-14,5V)
joota poole vaja esimesel kütmisnädalal- siis on taru veel niiske seest
Minul juhib asja kaks termoregulaatorit üks andur on keskmise tugevusega peres ja teine lülitab kogu värgi välja kui õues on sooja etteantust rohkem.( Mõlemad lülitavad kogu kupatuse välja kui sooja on etteantust rohkem)
Peres peab olema küllaldane suiravaru,et mesilastel poleks valgupuudust haudme toitmisel.
Kõik ühendused kaablite ja küttekehadega peavad olema tehtud 100% töökindlad, et ei juhtuks iseeneselikku kütte katkestust Haue jahtub maha ja ......
Jumala ja EESTI ENERGIA vastu ei saa.Kuui on liinid viletsad ja tihti katkestusi siis parem ärge kütke.Omal väga kurvad kogemused kui tarud 2,5 ööpäevaks ilma kütteta jäid
Kui kõik õnnestub siis on 1 maiks eesti lamavtaru mesilasi täis ja anna ainult korjet või võta sülemeid mai keskpaigast alates puu otsast kui midagi targemat ette ei võta.
Seda Arro pirnidega soojenduse varjanti ei soovita. Helistage keda huvitab. Ei viitsi pikalt seletada miks Arro ta sellisena avaldas.--ega ta ise ka nii ei kütnud.Tema poeg TPI haridusega el . insener ja omal ajal olime pojaga ühes firmas tööl.
Millega sa joodad?
Millise anumaga sa mesilasi tarude kütmise ajal joodad? Puhas vesi või mingeid lisandeid hulgas?
oietolm
mesilspere hakkab arenema siis kui ta hakkab valjast sama oietolmu, kui kellelgi on onnestunud sailitada suirakargi meega voi ilma siis voiks need lisada nuud peredele, kui pered on naljas siis tuleb muidugi siirupit anda.
voilill
kevadise ergutussootmise juures on see hada, et moni jaabki sootma- kuni sygisese meevotuni valja !