Mee kilohind 2011?

Milliseks võiks kujuneda 2011 a mee kilohind? Millise hinnaga Sina müüd? Kas arvestad hinnamuutusesse üldist elukallinemist ning suhkru pea 2x hinnatõusu?


Kui eelmisel aastal räägiti, et alla 100 kr/kg (6,39 eur) pole mõtet müüa, siis kas võib oletada, et sel aastal võiks kilohinnaks olla 115-125 kr (7,35-8 eur)?

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Müün

6€/kg mett.


  Arvan et meehind saab olema 3-15€/kg vahel. Mul suurem osa karunahast veel laskmata Smile



 

Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

ilm?

Kahjuks ei tea milliseks ilm kujuneb juuli keskpaigaks, kui siis külmaks peaks keerama on meesaagid ka oluliselt väiksemad ehk teisisõnu, hinna kujundab kauba saadavuse ja nõudluse vahekord.
Hetkel 6€ on täitsa normaalne hind võrreldes kauplustes pakutavate 9-11 € ga.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja SPUNK pilt

suhkru/mee hind

kõik on kokkuleppe küsimus. tuleb ostjalt küsida, kui palju ta on nõus maksma mee eest seoses tänavu tõusnud suhkruhinnaga Laughing out loud. minu mesilased küll praegu ei vaata ei odava ega kalli suhkru poole vaid kimavad kuhugi üle metsa.

Pronksmedal (100p.)

suhkru-mee hind


Käisin täna ühe vana mesiniku juures ja tuli ka mee hind jutuks, tema ütles naljaga pooleks, et tema mee hind on jba eelmisest aastast 15.-Eur kg aga müünud pole mitte ühtegi kilo.Eks hind ikka kujuneb kuidas kellelgi  on eelmistel aastatel klientuur kujunenud ja kui suur nende hinna valulävi on . Kui hind on üle mõisyuse kõrge ja raha pole jääb ikka mesi ja ka suhkur ostmata

Pronksmedal (100p.)

Kuressaares

Täna nägin Kuressaares Rae poes selle aasta mett 6€/kg. Poeletil oli eelmise aasta mesi 8-12€/kg.

Kelle mesi Kuressaares?

Kas pakendil oli ka ehk kirjas, kelle mesila toodang?

Pronksmedal (100p.)

re: Kuressaares

Ei vaadanud kelle toodang. Pakendatud väikestesse plastämbritesse. Homme kui linnast läbi astun, siis vaatan ka tootjat.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Mesinik

Leevi Väli mesilaste toodang.

turusolkija?

Tootmise efektiivistudes ja konkurentsi teravnedes peakski ju ometi hind langema. Suurlinna turistidele võib ju proovida, aga tavainimestel on endiselt pupu. Võibki käibest unistama jääda, kui oma tööd üle väärtustada. Ja mis see suhkru hind siia puutub praegu?

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Mis see

Pronksmedal (100p.)

Suhkur ja mee hind

Kuna mesiniku tegevuse periood on aasta, siis mõjutavad mee hinda kogu aasta jooksul tehtud kulutused. Oma tegevuses ei saa ometi olla ühepäevaperemees! Kui kellelgi on pupu, siis ei pea olema mesinik see, kes oma tegevusele teiste rõõmuks peale maksab. Aga heategevus pole ka halb tegelikult..

Pronksmedal (100p.)

Vaatasin...

ida ja lõuna poole.Vene-Ukraina ja Valgevene mesinikud müüvad sama hinnaga kui möödunud aastal.Põhjenduseks masu mis on ostjate taskud tühjaks teinud.Ise müün kodust ostja taarasse 5.10€ ja päevas ikka mõni käib.Seletan ära ,et seoses suhkru hinnaga ning kõik muud tõusud pealeselle.
Väga ei nuriseta. Möödunud aastal alustasin80EEK/kg ja iga
teine-kolmas vingus.Närv ei pidanudgi vastu ja lasin 75EEK/kg peale.
Tallinnas võib rikka rahva juures vabalt rohkem saada aga Lõuna-Eestis küll mitte.
Ostjaid tuleb hoida. Kui eemale peletad siis tagasimeelitamine kordades kallim.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Cardo pilt

Kuidas on lood sellel aastal,


Kuidas on lood sellel aastal, kas hukkunud perede suurus mõjutab mee defitsiiti ?

Ise ei plaani alla 6euri kilo kindlasti pakkuda. 1L pakend ääreni täis on u 1,5 kg ja see on 10 euri.  Kõik hinnad nagu tõusevad, ka Soomest ei saa enam odavalt suhkrut.

Kuna vaid tuttavatele müün siis peaksid ka nemad toetama väikemesiniku ellujäämist, või mida teised arvavad ?

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Müün

sama hinnaga mis eelmiselgi aastal, inflatsiooni arvestades 4-5% seega odavamalt kui mullu Smile

Mikrotasandil...

Cardo kirjutas:


Kuidas on lood sellel aastal, kas hukkunud perede suurus mõjutab mee defitsiiti ?

Ise ei plaani alla 6euri kilo kindlasti pakkuda. 1L pakend ääreni täis on u 1,5 kg ja see on 10 euri.  Kõik hinnad nagu tõusevad, ka Soomest ei saa enam odavalt suhkrut.

Kuna vaid tuttavatele müün siis peaksid ka nemad toetama väikemesiniku ellujäämist, või mida teised arvavad ?



... panevad hinna paika nõudlus ja pakkumine. Analoogiliselt eeltoodud näitega- müüd ka 5, kui 6-ga ei osteta.
Mesilaste surevus on olnud piirkonniti varieeruv. Näiteks tuttaval tulid kõik pered kevadesse välja- tubli mesinik!
Eks igaüks räägib enda eest, kuid ilmastiku põhjal võib öelda, et hea meeaasta tänavu ei ole. Eks see mõjutab ka mee hinda, kui nõudlus jääb samaks.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Mikrotasandil ...

Mikrotasamd on ühtse põllumajanduspoliitika seaduses määratletud tegutsemistasand ettevõtjale ja seda hinnatakse möödunud  aasta omatoodetud majandustegevuse aruandega.Tootjat (FIE,OÜ,AS,TÜ),kelle müügitulu on üle 2400€ saab  nimetada mikroettevõtjaks.Millise kilohinnaga oskad kaubast lahti saada on igaühe oma mure.Üldjuhul hobikas ei saa kunagi olla mikroettevõtja,sest  ametlik müügitulu sellisel tegelasel puudub.
      Mikroe... Mart

Mikrotasandist

Mart kirjutas:
Mikrotasamd on ühtse põllumajanduspoliitika seaduses määratletud tegutsemistasand ettevõtjale ja seda hinnatakse möödunud  aasta omatoodetud majandustegevuse aruandega.Tootjat (FIE,OÜ,AS,TÜ),kelle müügitulu on üle 2400€ saab  nimetada mikroettevõtjaks.Millise kilohinnaga oskad kaubast lahti saada on igaühe oma mure.Üldjuhul hobikas ei saa kunagi olla mikroettevõtja,sest  ametlik müügitulu sellisel tegelasel puudub.
      Mikroe... Mart

Ma saan aru, et Mart räägib enda eest ja tubli oled!
Mina räägin, mitte ettevõtlusest vaid kauba müügist ja seda ka teema algataja taotles. Mikroökonoomika osaks on nõudlus ja pakkumine, mis kujundavad kauba hinna.

Siiski, seoks hobimesiniku mikromajandusega. Viide allikale http://www.riigikantselei.ee/arhiiv/atp/Koolitus/oppematerjal/mikmak.htm   "Mikroökonoomika
uurib spetsiifiliste majandusüksuste (kodumajapidamine, firma, teatav
turg või tootmisharu) majanduskäitumist mitmesuguste valikute
tegemisel. Ta uurib neid tegureid, mis mõjutavad majanduslikke valikuid;
seda, kuidas nende tegurite muutused mõjutavad konkreetseid valikuid
ja kuidas turg koordineerib erinevate otsustajate valikuid. Põhirõhk
mikroökonoomikas on hüvise hinna uurimisel, tema kujunemisel
ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule antud hüvise
turul".
Kuna loetelus on ka kodumajapidamine, siis kusagil hallis tsoonis on ka hobimesinik- tõesti, mitte ettevõtja.
Nagu näed ei tähenda kõik mikro ettevõtlust.
http://www.rmp.ee/maksud/tulumaks/tulumaksuseadus/74/#g74 TuMS § 15 lg 4 p4.
Kui tahad rohkem arutada, saame Laitses kokku, muidu läheb asi laadaks.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Tootjarühma meehind ...

Arutelu sellel  teemal,konkreetse kodanikuga,kui olete ennast tuvastanud, pakub huvi.Vestlus peaks jääma tootmisühistu raamidesse.
     Mart Rannu
 Tootmisrühma ümarlaua isehakanud eestvedaja

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Cardo pilt

Tegelikult peaks paljudele

Tegelikult peaks paljudele matemaatikat õpetama Smile

Mee hind oli omal ajal 1 kilo 100 eeki

1,5 kilo oleks 150 eeki.

Peale euro tulekut tekkis äkitsi ümargune summa 6 euri kilo.

Arvestades, et iga eur on  üle 15 krooni, siis krooniaeg ümmardati ümarguste numbriteni nagu lupsti, aga eurodes iga ümargune number on väga palju eek-e.

1,5 kilo mett maksab tegelikult 9.59 eurot kui ümardada, siis 9,6 ja lisada taara, siis miks mitte 10 eurot.

Alustagem tänavuaastase

Alustagem tänavuaastase meehinna vähempakkumisega ehk siis oma tulude (mitte kulude) minimeerimisega. Pakun 8 € kilo eest. Wink

Pronksmedal (100p.)

Mee ja meesaaduste hind

Minule 8 eurot mee eest sobib väga Smile Mesi pärit puhta metsast aga mitte sellest ma ei taha kirjutada.


Käisin eile küüslaugu festivalil. Seal üks mahetalu müüs langetist. Üliväike topsike maksis 9.- Oli pikk nimekiri mille vastu tõmmis aitab, kahjuks jäi meelde sellest ainult kaks häda: aitab vähi ja eesnäärmehädade vastu. Ei kujuta ette kas keegi ostis ka. Huvitav kuidas nad seda langetist koguvad? Nopivad üksikud surnud mesilased kokku või? Või on see siiski mitte langetis vaid surmatud mesilased? 

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja tomm pilt

mee hind

Kui mina üritaks mett 8 € kilo müüa siis sööksin ja määriksin jalataldu meega , ilmselt kevadeni ise ja ainult endale , sest kaubanduses maksab mesi 7,41 € kilo . Ja kah suurmesiniku toodang , aga 6 € kilo läheb ka üsna vaevaliselt aga vähemalt läheb üle selle küsida ei saa . Kindlasti on mee hind piirkonniti erinev nii nagu rahva rahakotti paksuski .

Pronksmedal (100p.)

Pole küll

mee müügiga tegelenud, sest seda on kõigest 80kg ringis, kuid olen täiesti nõus sellega, et 6 eurot saada kg eest tundub superluks.


Mitmed tuttavad on mett küsinud, tahavad ikka loodusest ja keemiavaba. Samas peavad 6 eurost kilohinda paljuks.


Aga kui mee müük on peamine sissetulek, siis on kindlasti keeruline.


Enda mett müüma ei kiirusta, pigem mõlgutan mõtteid kuidas meele mingit lisaväärtust külge pookida. Tartus olen märganud 8 eurost kilohinda (mitte kauplustes).

Pronksmedal (100p.)

6eur/kg läks mesi nagu soe

6eur/kg läks mesi nagu soe sai.
Mitmed kliendid imestasid, et miks nii odav.
Markantsein juhus oli selline, et ühel ostjal tekkis kodus lausa skandaal. Mees arvas, et mesinik(mina) lööb tema naisele külge, kuna nii odavalt annab mett.....

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Reinuwader pilt

ütle siis juba millisel turul

kus müümas käisid, et ostjad tormi jooksid?

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Raivo pilt

Tartu lahtise turul on hind 6euri kg ja vähemgi.

Tartus müüakse ka 6euri kg mett lahtisel turul.  Jutt, et tormatakse ostma on jabur ja nonsens.  Reaalne on see, et turul suudab 1 müüja müüa maksimum 5-10kg (heal päeval) päevas mett. Mingist utoopilistest summadest ei saa juttugi olla. Teisalt Tartus vähemalt on lisana kirjas 3,2 või 4,8euri lahtisel turul meeter letipinda, millele lisandub 6h tööaega. Ühesõnaga hea kui päevas 60euri teenib. Hea tööga suudab rohkem ütleks. -- isegi mesinduses tootmisega.

Kunagi küsis minu käest, miks ma müün mett 4euri kg. Vastasin viisakalt. Hulgiostja ei maksa 4 eurigi lisaks endateada pole me veel 5 rikkama riigi seas.

Reaalsuses on aga nii. Kui meemüüja küsib 10euri kg. Annab vaesem ostja enda söögiraha ära. Läheb järgmine  päev näljasena ja pahurana tööle ning sõimab ülemuse läbi. Tulemus vallandamine.
Küsides 4euri kg. Jääb ostjale nii leiva kui leivapeale vorsti panekuks raha üle ja läheb rõõmsalt tööle, millepeale võidakse palka tõsta. Kõik on õnnelikud- lõpptulemus võimalus, et ostja tuleb tagasi ja ostab veel mett suureneb kordades, kui töötul.

Eesti mee hind on kahjuks minu arvates kõvasti ülehinnatud.  Hetkel juba seis selline, et Hiinast, Ungarist, Poolast tuleb juba ülisuurtes kogustes mett sisse, kuna see on odavam.
Ma ei taha nüüd väita, et mee hind peaks meil olema ka 1dollar kg. Ma tahan väita, et mida rohkem me toodame, seda odavamalt me seda suudame teha.

Võrdluse saan teha enda peal. Ajalise kuluna enda teenistuses. Juhul kui mee kilo (kodust müües) oleks 4euri kg saaks vähemalt mina 4000euri kuus palka. 6 euriga 6000euri. (seda siis 3 mesindus kuu eest) Kulutused siinjuures bensiinile, varustusele/inventaarile on juba maha arvestatud.  Ja seda kõike teha veel põhitöökoha kõrvalt.
Deem ma ütlen, niimoodi võttes enda peal on juba korraliku soomlase palk käes. (vähemalt suvekuudel)
Reaalne tootmiskulu on hetkel vaevu 2euri kg. Ülejäänu puhas ahnus.  Leiaks vaid ostja, kes 4euri kg hulgi ära ostaks, ma suurendaks koheselt 50 pere pealt 150 peale.
Seega ongi küsimus, mitte hinnas vaid toodangu turustamises. Mesinik on hea, kui ta suudab aasta toodangu realiseerida järgmise aasta mai kuuks.

Samas see realiseerimine/müük/kinkimine ongi asja kalliks ajanud. Väikemesilate pidajad tahavad oma sugulasi kostitada poole meesaagiga. Lisaks süüakse ise mett ja siis see ülejäädav osa on nii väike, mistõttu peabki meehind olema kallis - sellest peab ju ravimid, suhkru ja müügikulud tasa teenima.  Ja tulemus ongi, et hakatakse kurtma viletsa meemüügi üle.

Kui mesinik küsib teiselt, paljuga ta mett müüb tuleb vastata 15euri kg. Kui ostja küsib siis 4euri. Tulemus see, et üks mesinik vannub teist, kuid teisel mesi otsas uueks hooajaks.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Ata, ata....

..kõigile, kes mett odavalt müüvad! Olen ise oma nooruses vanalt mesinikult ata , ata saanud.
Mesinikud ei ole ometi mingid jobud.......See on au ja väärikus, et oma tööd ja vaeva vääriliselt hindate. Mee hinda õnneks mingi riiklik värk ei reguleeri, nagu see piimanduses toimub!
Oma sugulastele võite ju pooled purgid kinkida, kuid tasu mida võtate , tuleb kenasti öelda, et on min. 7 - 8 rubla/kg.
Milleks selline müügipaanika? KAS MESI LÄHEB HAPUKS VÕI??? Ka parimatest - parimal meeaastal ja parima talvitumise juures ei anta imelist mett tasuta ära....Raivo võib ju 4 rublaga müüa ning kohe ise ka meepurgi ostjale vorstijupi kaasa anda....
KUID , KES SIIS VEEL, KUI MITTE MESINIKUD ISE EI HOIA MEE HINDA? ja oma ameti väärikust??
Ostku, kes soovib Läti-Leedu -Poola-Hiina jne. mett.....Mee müügi aeg tuleb ikka talve poole.... ja põhiklientuur kes ostab praegu, ostab , siis veidi vähem....kõik ju ostavadki, kõike vähem.

Mesinik, peab ikka ise oma mett väärtustama!!!!!!!!!
 

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Raivo pilt

südametunnistus ei luba võta nii suurt kasumiprotsenti.

Minu südametunnistus ei luba võtta nii suurt kasumiprotsenti.  Juba Pätsi ajal oli minuteada kaupmeestel ettekirjutatud, et võivad vaid 15% kasumi juurdehindlust teha.  Mee kohapealt minul on hetkel juba pea 100%. Hakata veel 200% või 800% juurdehindlust kasumi näol tegema oleks juba kriminaalne minu silmis.  Mesiniku töö peaks olema ka hobitades või põhi elatusallikana toota mett  vähima vaeva eest ja võimalikult suures koguses hooajal.


Ma hindan oma mett väga. Sellest saadud tulu veel rohkem. See läheb meil õige asja ette, mitte ei laristata maha.
Kuna mesindus on tööajana vaid hooaja töö, siis ei saa ju saadud tulu terve aasta peale ma jagada. Teisalt, et mesindusest saaks põhitöö, peab ikka mett korralikumalt tootma hakkama. Üks suurem mesinik siin foorumis ütles minujaoks õigesti: "kui maksuamet koostööpartneriks, tuleb mesinikul ÜKSINDA toota 10tonni mett, et saaks ära elatuda."  Algul ma seda numbrit ei uskunud, kuid nüüd juba saan sellest aru. Ei loe mesitarude arv, loeb toodang mida nad toodavad.  Kuigi siis ka ei ole see mesiniku elu muud kui erakliku inimese elu. Seetõttu olengi aru saanud, et mesindusega saab veidi suuremalt kui hobitaja ka töö kõrvalt tegeleda, sest teistsugune keskond tagab tavaliselt produkti tarbija/ostja  ning endale põhi sissetuleku põhitöö näol.

Pronksmedal (100p.)

Mee hinnast

Tuleb eristada hulgi- ja jaehinda.  On muidugi kokkuleppe küsimus, kust algab hulgi, aga uurides tegelikkust selgus, et Raivo kirjutab siiski mee hulgihinnast.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Raivo pilt

hulgi kui jaehind

Enamjaolt jah rääkisin hulgi hinnast. Sest jaehinda küsides maksab müümisele kulutatud aeg ka.
Hulgihind minul vähemalt algab 30kg ja rohkem

ÜLdisest olukorrast:
http://majandus.delfi.ee/news/uudised/maksuameti-andmetel-oli-teises-kva...

http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/turgudel-pakutav-kaup-on...

Neist kahest järeldades on minusugune mesinik ju puha riigireetur  ja suuremat sorti kasuahne vaheltvõtja.


Jututoa moderaator

Oleks huvitav näha Raivo

Oleks huvitav näha Raivo aruandlust: kuidas omahind nii madal?

Ma kevadel algajana  kalkuleerisin, et tänaste hindade juures jään hobimesinikuna 10 aasta perspektiivis alla 6 eur/kg kahjumisse (seda ilma inflatsiooni ja hindade kallinemist arvestamata).  Seega minu puhul tuli kevadise seisuga 6 eur/kg puhul kasum null. Suve jooksul selgus aga terve hulga täiendavate investeeringute vajadus, mida ma kevadel arvesse ei võtnud ning kindlasti ei oska ma ka täna veel kõiki kulutusi ette näha. Kalkulatsioonid tegin siis hobimesinikuna ca 30-40 pere pidamise korral.

Arvesse tuleb võtta ju tarude ostmine (penotaru arvestuslik eluiga ca 10 a), mesindusmaja ehitamine (arvestuslik kasutusaeg 40 a), enda arvestuslik palk, abitööliste arvestuslik palk (naine, laps või kes iganes ka juhul, kui talle tegelikkuses otseselt ei maksa) muuhulgas ka kapitali tootlus (muidu oleks mõtekam ju sama raha mesinduse asemel kusagile mujale investeerida või siis laenatud raha puhul laenude intress) jne. Unustada ei tohiks ka riigimakse.

Kui Raivo näitaks, kuidas ta omahinna nii alla saab, et koos turul/laadal käimise kuluga või ka ilma selleta suudab väikese mahu juures letihinnaga 4 eur/kg müüa, siis võtaksin temalt heameelega eeskuju Smile

Minu puhul aga hetkel alla 6 eur/kg kodus müües tuleks pered müüki panna: jääks vaid 1-2 pere omaks tarbeks.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Raivo pilt

aruandlus

Raigo saada mulle erasõnum enda aruandlusest, miks ta nii kallis on. Seletan sulle siis sinu vead lahti.  Vajadusel näitan, mis tingimused on mul endal seatud sellise müügihinna kujundamisel.
Ka teistel, kui on küsimusi siis erasõnum või email abiks.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

aruandlus

Mingi teenuse osutamiseks peaks olema tegutsemisõigus läbi majandustegevuse registri,kontrollimiseks andmeid liialt vähe,et teemat jätkata.
  Aruandeks hobikale ja ettevõtjale on raamatupidamine ja saavutatud või prognoositud tulemuste põhjal koostatud äriplaan koos analüüsiga .Igasugused  muud targutamised on võrdsed soolapuhumisega.
    Mikroe... Mart

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Renno280 pilt

mardile

Mitu euri lisab sedasorti paberimajandus toote omahinnale. Sul ju kõik korras, paluks sendi täpsusega arvestades keskmist eesti palka.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

Kulud, tulud, hind ja puhasksum

Raivo kirjutas: "Reaalne tootmiskulu on hetkel vaevu 2euri kg."

Kõlab veidi uskumatult. Kas tõesti selle sees on kulutused transpordile, söödale, kärjepõhjale, pakenditele ja mesiniku palgale. Maksudest rääkimata, aga see on juba Mardi teema Smile Pluss veel sada pisikulu, elekter, telefon, küte, jne. Tähelepanuta ei tohi jääda ka kulum, 50 pere puhul on vaja igal aastal asendada üsna mitu purunenud korpust või mädanenud lamavtaru, ruumid vajavad remonti ja ega sisseseadegi igavene pole. Tagatipuks on iga paigalseis regress, seega tuleb aeg-ajalt teha investeeringuid tootmise edendamiseks.
Ja kui väidad oma arvestused õiged olevat, siis teeksid Eesti mesindusele suure teene avalikustades, mil moel see kõik on saavutatav. Kujutlegem vaid, mesi muutub odavamaks, kliente tuleb juurde ja nad hakkavad rohkem tarbima, mesinikud suudavad rohkem toota, õige pea saame alustada välisturgude ründamist...

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Raivo pilt

kulud tulud

Esmalt mõtle suuremalt  liiguta kiiremalt ja kasuta vähem lisatööjõudu.
Esmalt mainisin, mul on hetkel ISIKLIKULT 48 peret.
Kuigi mu perekonnas/lähisuguvõsas on  kordades veel mesilasi, ei puuduta ma neid välja arvatud mesindusruumid on meil ühised.
Kulud: transport, elekter, telefon, küte, kulum.
Transport - Maal kodus tahaks ikka käia, st kas ma samal ajal tegelen ka mesilastega või võtan niisama päikest taguots taevapoole vahet nagu pole ju. St linnast maale transporti sisse ei arvesta seetõttu. Otsene transport majast - mesitarudeni sellele kalkuleerin 50l diiselkütet terve aasta lõikes.  Eraldi autot mesinduse jaoks pole vaja. Hea transpordi peale kasutan erinevaid autosid, ökokulgurist disla tordikarpi vw caddy või raskema töö jaoks perekonnas olevat audi a6 kui vaja näiteks käru vedada.  Siinjuures olen aru saanud, et kui kõige suurem asi mida vedada tuleb on naiste käekott, ei tohi auto üle 4l kütet 100peale võtta. Siinjuures panen samale tasemele vene benaröövlid ja tänapäeval moes olevad "hummerid".
Kodust mesilasteni transpordiks kasutan põllumajandustehnikat ja sõiduauto plastikkaanega haagist.  (selline valik kahjuks tingitud raskest maastikust)


Elekter??  hea kui seda 20euri eest aastas läheb. Sedagi vaid elektrivurri jaoks.  Ega siis öösel ei vajata suuri mitmesaja vatiseid pirne töötegemiseks. ÖÖ on ikka magamiseks ja päevad on pikad ja valved suvel.
Telefon?  Tõsi oman eraldi telefoni mesinduse jaoks. Sees on simpel kaart. Aasta jooksul teen ka erakõnesid kulud 20euri maksimum, millest mesinduse arvele võiks heal juhul 2euri kirjutada.
Küte: teenusena saab ka teisi töid teha. Ise teen talvel mesindushoones näiteks vahasulatus teenust.  Siinjuures kui kellegil on vaja seda teenust, siis võib ühendust võtta.
Lisaks on teises toas meil sügiseti õunad sees. (omame suurt õunaaeda). Mesilassööta  teeme vesi +suhkur ja seda suuremates kogustes näiteks 200l korraga. Samas samal ajal ei pea vaid sellega tegelema.  Siin oleks vist kasulik kasutada "hulgim tööde korraga tegemist" väljendit.
Kulum tõsi arvestan 10% (mis on ülehinnatud enamjaolt reaalne oleks kuni 5% inventaarist amortiseerumisse aasta jooksul)

Üldiselt veel.
Ma ei poolda meie suuri mitmesaja protsendilise kasumiahneid edasimüüjate edasimüüjaid.  Eestis poodides müüdav inventaar on enamjaolt vähemalt 2x kallim kui tootjal. No common kuskil on ahnusel ka piir.
TUleb otsida kõige odavam pood ja varuga osta. Näiteks olen ostnud mesilasraame 500raami korraga valgast. Samal päeval üritan ka surnuaias ära käia - mis on kord aastas vajalik.
Korpustega on nii. Materjali saan ühest akna-ukse firma ülejääkidest. Tislerpuit oksavaba hea kvaliteediga, kuid vaid kuni 60cm jupid 5x5cm kaika sarnased.  Küsitakse 40euri tihu ja asub mulle 2km kaugusel kodust.  Materjali tükeldan ära endale vastavasse mõõtu. Saepuru mis tekib läheb suurde kotti 2m3 ja lasen selle pressida saepurubrigetiks, mida hea küttena kasutada katlas. (majaküte seega otseselt tasuta)
ISetehtud korpuseid ei ole siiani alla 30tk korraga teinud.  50 oleks norm kogus kuigi.
Peno on vaheplaadiks, selle olen saanud ehituspoest talvel sellisena, millel on näiteks mingi nurk puru, kuid mulle see ei ole probleemiks - lõikan ju nii või naa väiksemaks ja tekivad ülejäägid.  hind kuigi sellisel penol vaid 30% kvaliteetsest lehest.
Sisse olen pannud vineeri 3 või 4mm. Seda saan vineerifirmast mingite defektidega vineerist  jälle 1525x1525 mm lehed ja viimati oli hind 1,5euri leht. Neid kuigi enam ei osta, kuna defektidel on põhjused ja amortisatsioon sellisel vineeril kuni 20protsenti aastas.
Hetkese seisuga olen üldse teinud vaid kas langstroth korpuseid puidust nugisevastaseid või eesti raamil korpuseid mis sobivad kokku langi omadega.  Puidust korpuseid kuigi talvel ei kasuta ja on enamjaolt vaid hädaabinõud ja raamikastidena kasutusel.
Seeaasta tahaks kuigi kellegagi koostööd tehes lausa soomest  tuua penikorpuseid- Ei taha Eesti liigkasuvõtjaid jälle poputada, kes keskmiselt 100% vahelt võtavad.

Mesindusmaja: maakohas on palju tühju maju. Paljudel on veel naabrimaja ka tühi. Hind tühjalt seisnud majal heal juhul 10tuh euri kui sedagi, sest maad ei vaja ju peale hooviala.  KUi muidu ei saa, ostad äravedamist vajava palkmaja (hind ca 3-4tuh euri koos laialivõtmisega + lisandub kokkupanek teinesamapalju koos vajamineva väljavahetatava materjaliga (katus+ mõned palgid näiteks). Siseinterjöör: vaja 1 suurt ust (hea kui oleks tõstetav garaaziukse sarnane kust sõiduauto käru või väiksema bussiga sisse mahuks) - raamide transport jne.  Seinad puhtaks nii, et saaks hooaja lõpus näiteks isegi survepesuriga mesindusruumis (1 ruum mesindusruum vurritamiseks näiteks ja teine raamidehoidmiseks kolmas võib olla pisem riietehoid näiteks). Mesindusruumis põrand soovitav panna tänapäeva põrandaplaatidest. (kuradi hea pesta neid ja lisaks märjaks saades ei libise üldse)
Mesinduse jaoks kuluv inventaar tuleb jällegi roostevaba plekist otsida. Näiteks töölauad olen ise ostnud ühe restoraani uuenduse ülejäägist endale.


Talvesöödaks kasutan suhkrut. Hetkel odavaim jälle selveris 96senti kg (10prosa tuleb sünnipäeva tegelastele veel odavamalt)  Aastas kulub 10-12kg suhkrut per pere.
Kunstkärjed. Varem vahetasin lukel. (jääb mul maaleminnes teeäärde) hind oli siis veel 1,6euri nüüd 2euri kg. Alla 50kg ei ole vahetanud viimastel aastatel.  Kärjevahetuse hinna olen tagasi teinud vahepeal isegi raamide müügist. Lasen teenusena vahetevahel hädaliste enda mesilastel tellija raame üles ehitada, kes tahab uuele raamitüübile üle minna.

Kuna vahasulatus teenus on paljudele vajalik ja sealt tekib üksjagu vaha, siis näiteks eelmine aasta üritasin 1 suuremat kogust kokku panna ja siis hinnaläbirääkimisi pidada. Seeaasta lukega enam tegemist ei teinud ja sain Tallinnas 300kg vaha 1,6euriga vahetatud.

Pakendus:
www.pakendikeskus.ee Tartus ja teine oli pärnumaal võin eksida kas ta polnud Europlast vms. 35l nõu maksab 5€ plus käive ja 20l nõu oli 3€ plus käive. Korduvkasutavad ja tavaliselt tuuakse nad mulle isegi tagasi - püsiklientide poolt - kadu vast aastas 30%, mille toon uue poest.
Klaastaara. -- maakohas korra piuksun ja võimalik TASUTA saada vanematelt inimestelt keeratavaid purke hea kärutäie. Seeaasta jõudnud vaid 1000tk kuskil koduvedada väiksemaid ja 300 tk 3l ja vast 50tk 4,25l . Enamajolt ollakse õnnelikud, et neist lahti saab. Jah leidub ka inimesi kes tahavad raha saada - rumal on see, kes ei küsi laiema seltskonna käest vaid imeb näppu ämma taara ümber.

Siinjuures tulekski mainida, et minu jaoks kõige ajamahukam töö ongi klaastaara puhastus ja pakendus. Mida suurema nõu sain seda odavamalt ja aegasäästvamalt suutsin toota.

NB siinjuures vihje. 750 mesinduspildiga kaant võimalik saada sellisest kohast nagu www.kpg.ee  hinnaks küsiti viimati 48euri selle kasti eest. 
Igasuguste tellimuste puhul on kasulik ka vahepeal kasutada kullerteenust. Mõtlen selle all näiteks smaprtpost või cargo. Kõikjale pole mõtet järgi sõita, kui just ise või keegi tuttav sealt mööda ei sõida.







Ravimid: võtsin enda vetarstil käest kinni ja rääkisin augu pähe, et ma ei peaks vetapteeke orjama. Peale seda kui näiteks apistani sai normaalse hinnaga. (loe 15euri 10 lehte) kätte ja poes topelt küsiti oli küll küsimus kes keda nöögib. Kuid jah meie banaanias ei ole eraisikule lubatud ravimeid OTSE TOOTJA POOLT MÜÜA, vetarstile aga küll.


Mesinikul ongi kuludes enamjaolt sellised asjad nagu.
Transport: ämma külastus, surnuaia külastus.
Toit: söögi kulutused, ka mõni pudel viina.
Tööjõud: kuigi mul on 5 taru vaja vähemalt 2 abilist, et üle ei pingutaks - raske töö ikkagi.
inventaar: kuigi raske töö, teen seda ise. Tunnipalgaks võtan 20euri tund. Lõunauinakud sissearvestatud.
Rääkimata sellest, et hoovipeal vahetevahel muruniidukit vaja lükata ja selle bensiin ka kuludesse.

Parimad näited, miks hind kallis on. Korjake ära kõik üleliigsed väljaminekud. (ämma auto liisingud. armukese auto, bensiinikulutused, mis ei ole OTSESELT SEOTUD SUUREMA KOGUSE mee transpordiga ja muud nagu peldikupaber jne jne)  Kui selliseid asju pole sees, siis vihjaks, et kas mesinik on laisk või elab üle oma võimete ja kulutab rohkem ebaotstarbekalt. a'la sõidab 200km maha et 5 raami/söödanõud vms osta.


Üldjuhul olen suhtumisega, et mesinduse jaoks on vaja ka ise veidi liigutada. Niisama telekaees näppu ka ei saa ju imeda. Kõiki asju ei anna ka kulude alla kirja panna.

Minu väljavaated tulevikuks on lihtsad. Minna üle 90% korpustarule. (omaaias võin veel 10% erilisi lamavaid pidada silmailuks). Kulutada veelvähem aega 1 mesitaru peale aasta lõikes ja toota vähem ajaga rohkem mett.
NB siinjuures alla 50kg pere pealt saav mesinik peaks kas mesinduspiirkonda vahetama või oma teadmisi täiendama.
Seeaasta enda kesmine jäi üle 60kg pere pealt. (arvestus läks segi mingihetk) eelmine aasta oli hea aasta 83kg per pere. 
Teisalt 50 peret peab mesinik ka enda põhitöö kõrvalt vabalt ära.  Sest oleme ausad klientuur tekib ikkagi suhtlusest teiste inimestega. Mida suurem on su tutvusringkond seda rohkem suudad tuttavate tuttavatele ka enda produkti müüa. Suure metsa sees kordagi välja tulemata jah ei suuda oma mett müüa, sest keegi ei viitsi sinna kohalegi sõita.

Sellised on minu üldisemad vaated mesindusest. Siinjuures sellised vaated peaksid inimesel tekkima ajal kui tema mesindus kasvab 30 ja rohkem peret.  Väiksema 5-25 pere puhul on nõuded hoopis teised nii endal kui tootja seisukohast.  Seega kõik peaks olema praktiline ja vastavalt olukorrale.


Väga asjalik !! : ) 

Väga asjalik !! : ) 

Pronksmedal (100p.)

Väga asjalik kokkuvõte!Endal

Väga asjalik kokkuvõte!
Endal harrastaja/alustaja/hobimesinikuna on siiani suurimaks aja ja tööjõu kuluks klaastaara pesemine.
Ei ole hetkel lihtsat ja automaatset süsteemi ka suutnud kahjuks välja mõelda.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Normaalne aga


üks suur AGA on kogu selle asja juures. Nimelt niimoodi on võimalik tegutseda, kui kuskilt tuleb raha sisse. Nagu me Saaremaal ütleme: "niikaua on hea mesindada , kui raha jätkub;)" Saan aru et see rohkem teise töö kõrvalt tegemine.


  Kuskilt peab ju tulema see raha mille eest ostad autod, äraveetavad palkmajad, minupoolest või mobiilid, millega 2€uroseid kõnesid teha aastas. See et proovida osta odavalt on loomulik ja nii peabki tegema. Kuid mee omahinda nii ikka ei arvuta.


  Jämedalt läheb ühe mesilaspere aastane ülalpidamine maksma 60euri.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

Kulude arvutamisest

Aitäh Raivo asjaliku ülevaate eest!
Kõik tundub justkui loogiline olevat aga mõned küsitavused siiski on. Kasvõi seesama autoteema, Peale sõiduki jooksvate kulude on igal sõidukil ka ühekordseid väljaminekuid aastas - kindlustus ja ülevaatus, tagatipuks veel soetamiskulud. Peale selle, kõik mis liigub see ka kulub, vajab remonti ja hooldust, õlid-filtrid-rehvid jne. Ka on sõidukitel halb komme aastatega odavamaks muutuda, mida uuem, seda kiiremini turuväärtus langeb. Seega moodustab kütusekulu kogu auto kilomeetri maksumusest vaid teatud osa. Mida uuem masin ja vähem sõidad, seda kallim kilomeeter ja vastupidi. 5 - 10 aasta vanuste autode kilomeetrihind peaks jääma kusagile 20-30 sendi kanti, sedagi eeldusel, et omanik pisiasjadega ise toime saab, vahetab läbipõlenud pirni, peseb auto puhtaks vms.
Edasi sõiduki kasutamisest, ära pane pahaks, aga see 50 liitri kütuse kulu mesindusele tundub üpris uskumatuna. Kui Sa metsateid pidi mesilagruppide vahet sõites 5 liitriga sajale hakkama saad (kas ikka saad?), sõidad mesinduslikel otstarvetel vaid 1000km. Juba Tallinnasse vaha vahetama sõit teeb ca 400km. Ah et ajasid muid asju ka ja seda sõitu ei arvestanud. Aga võiks arvestada, vähemalt osaliselt, proportsionaalselt nende muude asjaajamistega kas siis pooleks, või kolmandiku jagu vms. Sama oleks ka muude sõitudega, kus meepütid või mesindustarbed peal.

Ok, autodest saigi juba liiga pikalt, nüüd tootmisruumidest. Loendad mitmes hinnaklassis palkmaju, aga lisaks sellist ostes ja uude kohta üles pannes on vaja teha märkimisväärseid kulutusi ka sisu ümberehitamisele. Jaga tootmisruumidele tehtud kulutused näiteks 40 aastaga, mis võiks olla maksimaalne aeg, et hoone vajaks edasiseks kasutamiseks väga mahukaid investeeringuid. Nüüd lisa veel kulutused jooksvale remondile ja kindlustusele ning ennäe, enam-vähem normaalsete tootmisruumide omamise kulud algavad 500€-st aastas. 5 taru mee vurritad tõesti köögis, isegi 15 taru toodanguga saab seal hakkama, kuigi äärmiselt tülikas, 50 puhul ei kujuta ma seda aga enam ette.

Tehnika soetamis- ja ülalpidamiskulude hinnangut ei pannud ma tähele. Sügavalt kahtlen, et kaasaegne "Malaga" 50 aastat vastu peab, nagu nõukaaegne paksust metallist vurr. Selitusnõud, pump, dosaator, kõik seadmed maksavad. Liikuvad riistad pealegi kuluvad, tahavad remonti ja lõpuks lähevad päästmatult rikki ning tuleb asendada.

Nüüd aga kõige huvitavam. Palgana arvestasid endale 20€/tund. Kusagilt eelnevast meenub mulle, et kulutad taru peale 6 tundi aega mis on igati kiiduväärne tulemus. Edasine rehkendus näitab, et kogu Sinu eelnevalt pakutud kaheeurose tootmiskulu ongi vaid palgafond! Aga kulutused tarudele, inventarile, pakenditele, transpordile ja ruumidele? Mis rahadest need tulevad?

Kuigi minu eelnevad arvutused on pealiskaudsed ja ei pretendeeri absoluutsele tõele, soovitan siiski oma kalkulatsioonid kriitilise pilguga üle vaadata. Kardetavasti jõuad lõpuks isegi järeldusele, et kahe euriga meekilo kohe kuidagi kätte ei tule.

Aimar, kulutused taru kohta 60€ (ca 950EEK) on vist tänu pidevale hinnatõusule juba ajalooks muutumas. Sellisest summast räägiti juba paar aastat tagasi ning kahtlustan, et pidev hinnatõus on sellelegi numbrile mõjunud.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Raivo pilt

vastus

Ma ei oska ega taha kahjuks nii elada, et äkki homme ostetakse mett ja siis saan ülehomseks leivaraha. Selline elustiil on põhjakõrvetav. Esmalt istud päevad läbi pool aastat kodus mitte midagi tehes.  Sellistes tingimustes sõimaks elukaaslane enamiku arvatavasti töötuteks loodriteks. 
Teisalt istuda tuhandete eurode väärtuses mee otsas aastas aastas ja lootes sellest lahti saada "juhuse peale" on ka nadi.
Auto jaoks raha? kas tegu on tööautoga või erasõidu autoga?  Pole veel ühtegi tööd näinud mille jaoks eraldi autot vaja. Tavaliselt on ikka asi kombineeritud.  Mina näiteks ei näe vaid enda/üksinda transportimiseks enamjaolt auto vajadust. On ka odavamaid liikumisvõimalusi.
Auto kohapealt milleks on mesinikul autot vaja mis seisab VÄHEMALT 300päeva aastas?
Mina kasutan mesinduses tööalaseks autot vaid mee transpordiks maalt linna. Selleks saab vajadusel teise auto ikka tutvusringkonnast palgata. Linnas ringisõitmiseks on mul vähemalt ettnähtud teatud kilometraaziga tööauto ja siiani sõite etteplaneerides saab ikka asjad kohale.
 Isegi rendi auto laenutus oleks odavam sellel juhul kui omada selleks otstarbeks ERALDI autot. Asjad käivad ikka kombineeritud üht asja kasutatakse mitme asja jaoks ja edasi.
Hetkel vähemalt just auto näite puhul saangi mina aru, et meehind on seetõttu kallis, et mesinikud panevad kõik sõidud mis üleüldse eraisik teeb (keskmine inimene sõidab 10tuh ja rohkem km aastas läbi) mesinduse alla kirja kuludesse.  

Telefoni kohapealt on nii, et ma ei saa aru, kellele niipalju helistatakse?? Kas helistatakse terve küla läbi ja siis üritatakse seda mett pähe määrida?? Minul tavaliselt ikka vastupidi huviline peaks ikka müüjale helistama - st selleks tuleb teha vastavad tingimused.  Löhnab nende 900xxxxx numbritele öiste kõnede järgi.
Telefon ise pärineb töökohast. Kus anti uus kasutada. - töö selline, kus vaja igale tegelasele eraldi töötelefoni.

Raha sissetuleku kohapealt kasutan usas Buffetti (maailmas üks kõige rikkamaid inimesi kes töötas end ise üles) väitis väga hästi. Inimesel peab olema mitu sissetulekut. Kui üks ära kaob hoiab teine veepeal. Olen ise sellise suhtumisega täielikult nõus.

Tarude kohapealt jah ma kulutasin tõesti palju aega tarude ehitusele. Sest just vastavat vabat rahafondi ei olnud, et koheselt soetada korpustarud. (õnneks nüüdseks asi paraneb iga aastaga)  KUi omatööd oleks ka tunnihindega arvestanud, saaks numbri nii suure kasutatud lamavtarul, et sama raha eest saaks vähemalt 1 täiskomplektse penoplast korpustaru.

Hetkese seisuga olen mina vähemalt üliõnnelik,  kui meehinda küsitakse üle 6 euri. St mina saan 4euri eest kõigest lahti ja imestatakse, miks kallimalt ei saada või et miks poes Hiina või Ukraina mett eelistatakse.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

See


autojutt on sul küll naerukoht Laughing out loud. Ma muidugi ei saa aru miks kõik inimesed ei kasuta ainult rendi autot?


   See on muidugi õige et tuleb Tootsi viiti hoida "mitut rauda tules." Samas see munade lahus hoidmine tähendab seda et see mee tootmine nii tasuv polegi, milleks siis veel mu asjaga tegelda? Olen ise samuti isetegemise poolt.


  Usun et kui toota 50 kg/pere kohta mett, 150 pere ja palgaks arvestad 1000 euro kättesiis omahind seal 4 euro/kg. Nii et 5-7 eurone kilo hind igati normaalne, kui sellest ametist elatuda.


PS. Arvutasin niimoodi: Tulud:150x50=7500kg


         Kulud:60x150=9000euri (mesila kulu aastas)


        Palgafond aastas (1000 euri kätte)-20800euri


    ( http://www.kalkulaator.ee/ )


Kulud kokku: 20800+9000=29800 euri


Arvutame mee omahinna 29800/7500=  3,93 euri e .       4 euri/ kg

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Mee hind!

Raivo kirjutis asjalik, kuid olen Aimariga väga nõus......kui kusagilt tuleb lisa - sissetulek....siis võib mett kinkida! Siis ei ole vaja sõidukulu arvestada...oma pere abistamist ning oma ajakulu "hobiga tegelemisel mee müügihinnale lisada.

Aastasadu on mee hind olnud VÕI hinnaga sama.....Suured selverid saavad teha tutvumishindu jms.TEISE KAUBA ARVELT...kuid keskmine VÕI hind on ka mee hind!

Keegi siin leidis, et mesi peab saama mai kuuks müüdud! Miks? Üks Eesti tuntumaid mesinikke , kes ka tänavu  juba meeaastat kiitis, ütles kord, et KOLME AASTA MEETAGAVARA PEAKS/VÕIKS OLLA!
Vahepeal võivad nirud aastad juhtuda....kuid elada/mesindada/autot kasutada, (siniverelisi emasid osta) on igal aastal/hooajal/päeval vaja. Tähendab ka mett on vaja pidevalt müüa!

Üks imeline täiuslik ravim/maius/elujõu allikas  ......mida koguvad ja valmistavad õrnad - tundlikud mesilased- kellel on üha raskem siin pöörases maailmas ellu jääda!
See kaup ei saa odav olla!

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja SPUNK pilt

nii ma arvasingi

nagu mõlemad pooled tõestavad, pole  kutselisest mesindusest pikemas perspektiivis odavale importmeele vastast. mesilasi võib rõõmsalt ja õnnelikult pidada muu töö kõrvalt aianurgas redisepeenra kõrval. inimeste võimed ja võimalused on erinevad, seega ka perede arv erinev 1-100. ja siinjuures kuludest rääkides senti pooleks lüüa on sama kui kuulata ohkivat golfimängijat. no ära siis mängi golfi  kui kallis on, mängi kabet.
saada 8 euri kilost ränga töö eest on kahetsusväärselt vähe. aga saada 4 euri mõnusale puhkusele ja hobile peale on sulaselge õnn. palju siis ikka neid lõbusid on ,millele peale makstakse. ma olen õigel teel.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

Kulude kokkuhoiuks

auto rentimine on intrigeeriv mõte. Kardetavasti toimiv vaid kolme tingimuse täitumisel:
1.) rendifirma peab asuma mesiniku elukoha vahetus läheduses;
2.) rendifirmas peab töötama mõni väga hea sõber või sugulane;
3.) sõite peab olema vähe, rentimiskordade arv seega suht väike.

Aimar,


, kas saaksid 60eurot mesilakulu natukene peenemalt lahtikirjutada. Ja veel küsin kas tööjõukulu jääb sinu 150 perega mesilas normtunni piiridesse, see peaks 170t/kuus olema.  

Kuigi Raivole laotakse siin


Kuigi Raivole laotakse siin kõvasti miinuseid ja mõned arvutused on natuke juhupõhised, siis on tema jutus vägagi oluline mõte. Elame vabaturumajanduse tingimustes, keegi ei kohusta mesindama ja konkurents on motiveeriv ja edasiviiv jõud. Ka inimeste võimed on vägagi erinevad. Kui üks suudab sama kvaliteediga aga odavamalt müües ära majandada, siis turusolkimises süüdistamise asemel peaksime järeldusi tegema ja mõtlema, kas ei ole võimalik midagi õppida. 10 euri kg müües+toetusi saades ei oleks vist ka kõige rumalamal mesinikul probleem ka kiviaegsete meetoditega mesindades ja otse Seemi aianduspoe liigkasuvõtjate käest uut inventari ostes otsapidi kokku tulla. Miks see aga nii peaks olema? Mingit progressi mesinduses ja ühiskonna heaolu see ju ei too.

Reaalsusesse tagasi tulles, siis enamik meist lihtsalt ei julge tunnistada, et pole me nii võimekad, et mitmel rindel niiviisi rabada ja selle abil ka mee omahinda alla saada ning odavamalt müüa. Ma ei mõtle konkreetseid numbreid, vaid mõtteviisi ja meetodeid. Kui kuidagi ei saa, siis pole lihtsalt piisavalt motivatsiooni, sest kuidagi ikka saab. Ühel hetkel jõuame sinnamaale, et kui võimekaid 4 euri kg müüjaid piisavalt tekib, siis tuleb lõpuks looduslik valik. Kes oma oma majandamist tõhusamaks muudab, jääb ellu. Teised lähevad tööle või töötukassasse Smile

Hinna suhtes olen aga seda meelt, et kuna kodumaine mesi on ikkagi luksuskaup, siis tõhusamad ja osavamad võivad ilma häbenemata turu keskmise hinnaga müües suurema teenistuse näol ennast motiveerida ja oma tegemistesse investeerida.

Pronksmedal (100p.)

loogika lonkab

esiteks on taolises omahinna kalkuleerimise metoodikas väga palju küsitavusi. need aga, kes tegelevad mesindusega põhitööna ei saa sellise talupoegliku majandamisega kuigi kaugele sõuda. ma ei viitsi siin pikalt lahkama hakata aga see on naeruväärne! kui mõni mesinik ei taha või ei oska adekvaatselt oma kulusid kokku lugeda, siis ei saa me sellest veel teha järeldusi, et teised toodavad liiga kalli omahinnaga või peaks nüüd kuidagi hakkama meeletult siplema meehinna allatoomise nimel. mis paganama eesmärk see üldse olekski ja mispärast peaks mesinik oma toodangu odavalt andma ja hakkama ujuma vastuvoolu ülelüldise majanduse, toiduaineturu ja hindadega? mesinik pole nüüd päris kindlasti mingi eneseohverdajast sotsiaalabi, kelle pühaks eesmärgiks oleks justkui ostjale vorstiraha jätmine või midagi muud sarnast. me peaksime vaatama hinnastamist üldises taustsüsteemis eelkõige oma naabritega, kes tegutsevad samas majandusruumis (nb! srü siia alla küll ei kuulu) ning arvestama ka võimalike lähistsenaariumitega. võtame või sellesama paljuräägitud ungari  supermarketimee. ainult loll hakkab selle järgi oma mee hinda kalkuleerima. need pole üldse võrreldavad tooted ja ka kauba ostjate sihtgrupp pole  sama! sellest on siingi foorumis varemgi korduvalt räägitud, et inimene, kes teab misasi on naturaalne ja maitsev kodumaine mesi ei hakka kunagi mingit supermarketi ollust meepähe ostma. see on teine liivakast ja seal mängivad teised mudilased! 

muide, ungaris on igasuguse mee hind tänavu tublisti tõusnud tänu ilmastiku põhjustatud ikaldusele, kevadel võttis külmalaine nende lootused akaatsiameega loodetud raha teenida. kehv on meesaak olnud ka mitmelpool mujal euroopas, austrias, saksamaal mitmel liidumaal näiteks jne. mee hinda tuleb muuhulgas arvutada ka summad, mis vajalikud oma tegevuse jätkamiseks ning äri eluspüsimiseks kehvadel aastatel (olgu siis selleks erakordselt halb ilmastik, haiguspuhangud, vargused, õnnetused või misiganes). mesilasi meil ei kindlustata, seda peab mesinik ise tegema. mesiduses pole teile midagi kunagi 100%-liselt garanteeritud ükskõik kui tark, osav ja andekas mesindaja ka poleks. kõik ei lähe ju raivo moodi tallinnasse tööle, et enda mesilat saaks pidada ja seejärel odava meega lasnamäelasi kostitada-rõõmustada. Laughing out loud  halb lugu on aga kogu asja juures see, et juhul kui raivod ei saa nõudlust rahuldatud, hakkab odavalt saama harjunud mass nina vingus mööda teisi mesinikke traalima ja vehkima oma supermarketimee hinnasildiga. pärast palju lisatööd nende segadusseaetud õnnetukeste maapeale tagasitoomisega. aga saame hakkama, ennegi saadud..
4€ on tonnikaupa müües muidu suhkoht ok hind ja mina usun küll, et selliseid meetootjaid ei saa eestis kunagi taolisel määral olema, et nad turul midagigi mõjutaksid või sunniksid oma tegevusega kallimalt müüjaid millestki olulisest loobuma. müüge paljuga tahate ja kuhu tahate, korraliku mee turg on sisuliselt siiani põhjatu ja ilmselt ka jääb selleks, kuna looduslikku puhast korjemaastikku jääb aasta-aastalt aina vähemaks. rämpsmeel (nagu ohtralt pritsitud põllu- või aiakultuuride monomesi, tehissöödaga toodetud mesi) on seevastu põhi täitsa olemas, läheb hind liiga ülesse siis tuleb laev jälle sisse ja põmmdi!  Crazy

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Ma


ei viitsi peenelt lahti kirjutada aga selle 60 euro sees on kõik kulud v.a. mesilahoone amortatsioon (siis oleks pilt tunduvalt kurvem) aga muud on sees, kaasa arvatud auto kulud ja taru amort jne.


 Mis puutub tööjõukululusse , siis see peaks küll jääma normi piiridesse aasta lõikes. Suvel on lõhki aga talvel (november-veebruar) teen heal juhul ühe päeva nädalas tööd.  Mul enamasti novembriks asjad kõik korras ja märtsist hakkan jälle liigutama ja kiiresti.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Ma ei leia kahjuks eelneva

Ma ei leia kahjuks eelneva pika jutu seest üles, mis see 60 eurot oli?  Aasta kulu per taru?

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Reinuwader pilt

puudu kõige olulisem komponent

Kõige olulisem komponent on turundus. Muidu juhtub nii nagu minul, et kõik vähegi õõnsad anumad on mett täis ja müüdud on ehk 10% Tongue

Ahned mesinikud

Aimar Lauge väitel on ühe mesilaspere hoolduskulu 60 € aastas ja Lembit Liini kogemusel on ka viletsal aastal meetoodang mesilaspere kohta 100 kg. Seega on mee omahind 60/100=0,6 €/kg, aga mesinikud küsivad ostjalt vähemalt 10 korda rohkem. Uskumatu ahnus!

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Mina


olen küll ahne. Kahjuks jäi selle aasta toodang 35 kg/pere aga küll ma midagi välja mõtlen Wink .

 

PS. "meeostjal" soovitan kiirkorras selle suure kasumliku ette võtmisega tegelema hakkata ja soovitan   tellida siit - http://www.buckfastbee.ee/ siis ei jää ka mee omahind 0,2 enam mägede taha.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Vinge!

Jah, ega roosiaiast ei saa isegi 4 rubla kg küsida....või nagu mu naabrimees ütleb oma naise imelise lilleaia kohta, et sügisel ei ole sealt kohe mittte midagist suhu pista!
Olgugi, et lillefännid ütlevad,  "Kui sul on kaks raha, siis ühe eest osta leiba ja teine jäta lille jaoks, et ka Hing oleks süüa saanud!
No mesitarust saabki parimat/toitvamat leiba, e. meeleiba, mida lilleaed (loe: pardiisi aed - METS) kingib...
Kingib, kingib, kingib.....no kinkige, siis edasi..!!!

Kuid me nägime Hiiumaa Ametikooli kevadisel kursusel....päris kurja vaeva, et Kattetulu arvestust mesinduses - Mesinduse tasuvuse programmi (mis on ju ka siin saadaval) veidigi + poolele saada.
Keskmine meesaak tuli tõstagi min ~40 kg peale, kusjuures nii mõnedki kulud tuli korstnasse kirjutada, e. nullida
Näiteks kulud meepõllu tekitamiseks suve teise poole hüvanguks, mesilahoonele jne. jne...

Pronksmedal (100p.)

mesi sajab taevast

no kui juba ametikooli kursustelgi õpetatakse kulusid sedasi "nullima", siis polegi mitte midagi imestada kui valdkonnast kaugel olevale jääb mulje, et mesi tuleb tasuta või nagu me siitki loeme, sentide eest ja mesink peaks olgu mett soovijatele jõuluvana. sedasi toodetaksegi väärarusaamu ja oma kulusid kokku lüüa mitteoskavaid "majandusmehi-naisi". kõik kulud tuleb ausalt ja julgelt välja tuua. isegi siis, kui asi paberil miinusesse jääb. kui see miinus tuleb pärast reaalsuses on juba palju hullem. kinga tuleb sellistele "koolitusgurudele" anda ja kiiremas korras!

Pronksmedal (100p.)

sööda kogus

Raivo, see "Aastas kulub 10-12kg suhkrut per pere" vähevõitu pole?

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Raivo pilt

suhkru kogus ja mee hind

AruTaru kirjutas:
Raivo, see "Aastas kulub 10-12kg suhkrut per pere" vähevõitu pole?


Ma asun keskeestis rohkem. Seetõttu on ka söödakogus selline. Mereäärsed piirkonnad sellise kogusega hakkama ei saa.   Minul on suht keskmine tee jah 10kg suhkrut.  (reaalne kulu iseenesest on 7-8kg kuid miinimumi peal ei riskiks ma) Kevadel jäävad muidu suhkrukärjed kätte ja olen püstihädas nende likvideerimisega. Jah ma saan aru, et paljud söödavad 20 ja rohkem sisse ka keskeestis. KUId sellisel juhul peab olema 2 asja esmalt väga vähe mett jääma tarusse ja raame ülipalju. (Normaalne täisraamide arv peres on 8-10 erandjuhul kuni 12 --- üle selle peab ülisuur põhjus olema juba)  Samas hea ju jaanipäeval "värske mee" pähe suhkrulahust maha müüa:D miks muidu sööta palju suhkrut sisse - mitteotstarbekalt.

Minu hinnaarvutus aimari arvutustehnikaga:

Arvutasin niimoodi: Tulud:50x50=2500kg

         Kulud:30x50=1500euri (mesila kulu aastas) (see summa kuigi on ikkagi väga suur. Reaalne minupuhul võiks pidada 1000euri juures.

Kahjuks Aimari graafiku alusel olen ise pidanud 1 taru ülalpidamiseks arvutama üldlaastus nii: 1kg kunstkärge = 2euri, Suhkur 10euri, Ravimid 3 euri, Taru amortisatsioon. (taru hind 5 korpust katus põhi, raamid 100euri, räige amortisatsiooniga 10%) kulu 10euri aastas. Olgu paneme 5 euri per taru ka autosõitu kurbadele tegelaste auks. Mesilasemade vahetust olen siiani ise teinud. Seega ei lisandu ka ostmisele kuluv 20 euri per ema kulu. Suurmesilate puhul ei osta nad ka kõiki emasid sisse.

St reaalne oleks kokkuhoidva süsteemiga pidada 1 taru 30euriga aastas seda vastavates tingimustes loomulikult.


palgafond minul: kuna mu töökoht maksab minu eest maksud, miks peaks riiki veel topelt  tuhandete eurodega kostitama kui kogukasum on seal 250tuh eegi ehk nüüdseks 16tuh euri ümber.  Vajadusel suurema koguse puhul lisandub vaid käibemaks 20%.
Reaalne USUTAV teema on, et mesinikud on end FIEdeks registeerinud maksavad oma sotsmaksu KVARTALIS 250euri st aastas 1000euri ja vsoo. Terve kasum või tulu võetakse välja libaarvetega a'la bensiini tsekkide jms kulude näitamisega. (siis ei imestagi, et mesinik autot (ideaalis veoauto zil) vajab igapäevaselt.  Tean ka paljusid suuremaid mesinike, kes talveperioodil end töötuks registeerivad ja töötukassalt koolitusi nõuavad.

Seega Minu palgafondiks saan vaid nimetada 3 kuud x 1000euri kuus. St 3000euri kokku.

       Seega kulud kokku:

3000euri palk+1500euri = 4500euri.
Arvutame omahinna.


   4500(palgakulu+tarude ülalpidamine)/ 2500 (mee kogukaal)= 1,8euri kg.

Krt ma lähen keeran korteri ukse lukku sellise REAALSE nahaalse kasumiprotsenti juurde keevitamise osas nüüd.

Kuid ok Oleme viisakad ja maksame makse ka.

St Kui aimar arvutas 1 aasta peale 20800euri. Siis mina töötan 3 kuud.

ma ei tööta mesinduses 12 kuud. Heal juhul saan 3 kuud töötundidena täis st 3x170töötundi. Seega palgafond minul
(1000 euri kätte)-20800euri/ 4 (neljakga kuna 12 kuud/4= 3kuud) seega palgafond oleks 5200euri.


5200euri+1500euri tarude ülahoid= 6700euri

Nüüd meekilo hind:
6700/2500= 2,68 euri kg.

Seda siis ametlikult maksud makstud elu nagu lill.

NB siin pole ka minul lisatud sisse mesindushoonet jne muid imelike kulutusi.

NB kuid vähegi laisem ja mittemõtlev "heale aastale lootev mesinik toodab vaid 50kg per taru asemel 20-30 kg vaid. Mistõttu annab see ka meehinna puhul tunda. (olgu selleks siis mesitarude suurus (raamide arv) või mee võtmis sagedus valesti seatud, sülemlevad pered jne.)

Sellisel juhul oleks arvud 4500/1500(ütleme, et perelt saadakse 30kg mett) Seega oleks omahind juba 3euri kg

Nüüd võtame maksudega sama teema.

 6700/1500= 4,47 euri kg.

Peame linnas mesilasi on hea kui mesinik saab perelt 12l(ämbri mett) 17,2kg

6700/ 860= 7,79euri kg. Linnamesinikule.


Kuigi mul endal tekib küsimus milleks üldse see teema. Mina tahtsin enda arvamust siin avaldada. Eales ei julgeks ma end suuremate mesinikega võrrelda (nendega kes elatuvad vaid mesindusest ja omavad vähemalt 100 peret ja rohkem). Minu point oli see, et enne mõelda täpselt läbi kus mesilasi pidada kuidas pidada ja kui palju pidada, et meekilo hind "enda hind" tuleks võimalikult odav.

Meie(igapäevaselt mesinikuna töötav inimene vs töökõrvalt hobiga tegeleja) kulud/tulud  lihtsalt liiga erinevad. Mina ei pea mõtlema, et müün purgi mett saan sõita maale -nemad peavad.  Selline arutelu kehtib kahjuks igas valdkonnas kus tööline on ka enda tööandjana kirjas.

Samas ikkagi nondsens arutelu. Ainuke teema vist milles me üksteist vihale vaid ajame?? Aru ma ei saa milleks seda üldse vaja? Kas selleks, et näidata, kui kallilt suudame müüa? Nii või naa ÜKSKI mesinik EI OSTA ju teise mesiniku käest mett??



Räägi parem, et kust see

Räägi parem, et kust see veterinaar sul apistani tellis? Kas Saue zoovetvarust tuli sellise hinnaga? Siis oskaks minna juba konkreetse jutu ja meepurgiga suhteid soojendama.

Pronksmedal (100p.)

Ametlikult

on maksud makstud juhul kui lisaks palgamaksudele on kogu müügitulu pealt makstud ka käibemaks, juhul kui ettevõte on KM kohustuslane.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Mee h...

RAIVO ON KÕVA KIRJUTAJA ,kuid mis positsioonilt kirjutab ei saa aru tundub ,et imeb neid sulepeast välja.
  Hobimesinik müügiga ei tegele ,kui mõni  euro tasku ronis siis aasta lõpus tuleks tulu deklareerida.Mis sellega kaasneb,eitea.Mee hind ei oma mingisugust tähtsust.
  Müügiõiguse annab kanne majandustegevuse registris,kui see puudub oled seesamune ja jällegi  mee hind pole tähtis,peaasi ,et sukasäär paisuks.
  Ettevõtjal mesinikul tuleb igaljuhul maksta avansiline sotsmaks,väljaarvatud  erandite kasutajad (näiteks  Raivol teeb seda tääandja)Tulud on otseselt mõjutatud kg hinnast ja kogusest.
Kui oled suur tegija,siis kindlasti käibemaksu kohuslane ja 20% kuulub riigile
Summat mõjutab mingil moel ostetud kauba käibemaks.
 Tuludest saab maha arvata kulud ja kunagi jõuab Raivoke tulumaksuni .Arvutaks,kuiud kahtlase müügihinna tõttu jääb tulemus nulliks.
  Investeeringu toetused ,saad kätte siis ,kui investeering  on tehtud ja ette näidatud
  Selline on elu ilma hinna üle targutamata.Mida paremat hinda võimaldab turu situatsioon seda paremini tunneb ennast müüja.
      Mikroe... Mart
ATV ülevaatus ukse ees,kummit siledad ja liikluskindlusius lõpeb,kuidas neid kulusid nullida

Pronksmedal (100p.)

ei plaaninud

.. siia segaseks kiskunud teemasse enam ühtegi silpi kribada aga mul tuli selle viimase lause peal küll üks hea mõte ajendatult ülalpool lugupeetud metsamumm poolt kirjeldatud ametikooli kursuste põhjal. "kuidas neid kulusid nullida"? peida need lihtsalt ära! kui need kulud on kuskil paberil, siis otsi kustukumm või parandusmarker ja nühi üle. kui on arvutis, siis on veel lihtsam - delete nupp abiks. seejärel sulge silmad ja korruta kolm korda: "mul ei ole neid kulusid, mul ei ole neid kulusid, mul ei ole olnud neid kulusid". ja atv-ga rallimine pakkus ju lõbu ka, milleks seda kuludesse kanda, õige? tehtud! Laughing out loud


Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Taruman ei plaaninud ...

AT,V on mitmeotstarbeline kõjbab rallitamiseks ,mesindamisel ,loodusliku rohumaa hooldamiseks,raskemate asjade transportimiseks mesilasperede teenendamiseks sadulast,perede rände organiseerimiseks jne.Isegi kui vahelduseks rallitasid,siis määrad kulu õiglase %-ga.Kulla mesinik oled sellisest arvepidamisest vist väga kaugel.Kas kõlbad tootjarühma liikmeks,oleks huvitav teada.
    Mikroe... Mart

Pronksmedal (100p.)

ooo ei

kogu see postitus oli mõeldud naljana (juhul, kui sa aru ei saanud, siis sorry). mul on endal loomulikult täiega poogen neist kuluprotsentidest ja tootjarühmadest. kasum on tähtis, kuna olen ka ahne mesinik. teised numbrid mind eriti ei huvita. see rohkem raamatupidajate rida Smile . milleks atv sobib, seda ma ikka pisut tean. muidu olen küll loll kui saabas. Wink

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Vastus Tarumanile!...

mesi sajab taevast
Kui Taruman sai aru, et olen mee kinkimise poolt, siis vastupidi...teen siin ata, ata meehinna allalaskjatele!
Ametikooli kursuse kavas ...tasuvuse analüüsi ei olnud....arutelu sel teemal oli väike /kavaväline lisapõige....kattetulu programmiga tutvumine näitab hästi kätte, millest meehind tuleneb/koosneb.
Ning näiteks ainult mee lootuses meepõllu külvamine on 100 aastat teada , suht mõttetu tegevus (ei tea ju ilma))....erimeetaimede/põllutaimede külvamine peab ikka seemnekasvatuseks, või haljasväetiseks, või loomasöödaks jne. minema...ja kui mesi kah veel tuleb on lihtsalt lisa boonus!
94.a oli vaja meehinda arvutada Jäneda Nõuande keskusel....nemad olid kohandanud mingi lammaste programmi mesinduse kattetulu arvestamiseks, mis ei näidanud tegelikkuses pooli kulusidki.....nii, et kinga pole mesinike "sellistele koolitustele kindlasti vaja anda, kus "salaja mee hinna tasuvust uuritakse!
Ning mo meelest on programm parim, et võimaldab läbi mängida nii 2 kui 200 pere pidaja tulemi...praktiliselt, kellegi kohalolija mesila baasil!

Olen kunagi elus "arutanud, väga tuliselt....maaülikooli mesinduse õppetooli esindajaga (temal 2 peret - oma õues) , et kust te sellise meehinna saate. See tubli inimene oli kah seisukohal, et küsime poole kallimat hinda!

Kuid kui te veidigi enda ümber ringi vaatate.....nisu ise jahvatades saate 5x odavama jahu hinna, kui poest ostes.....kusjuures ka x, x väärtuslikuma jahu...
jne. jne. jne. enamuse toiduainetega.

Tööstuskaubast ei maksa rääkidagi.....rusikareegel on, et kõik kulud + samapalju ettevõtja vajalik tulu + lisaks kolmandik - igaks juhuks = küsitav hind tootja poolt...millele kaubandusvõrk lisab omapoolse osa!

Kuid mesi on ju kuld! Hindamatu! Ka 8 eurirubla küsides teete te KINGITUSE!

Ning vist Raivo ütles siin, et milleks seda siin arutada, et ega mesinikud - mesinikelt mett ei osta......KES SIIS VEEL? Ning riiki veetava importmee ostavad/vahendavad/tellivad ikka ja enamasti mesinikud.....


Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Mesi Sindi Maxsimas

Täna soodusega 3,76 euri kg ,0,45 kg 1,69,ise küsin 5 kuni 6 euroni tasapisi läheb ,siinkandis enamus meeostjaid väga hinnatundlikud

Seda superhüpermaximarketite

Seda superhüpermaximarketite meehinda me võime vahtida ja imestada...Iseasi on MIDA me sealt mee pähe saame, mina küll ei tea kui päris ausalt öelda. Siit ka meie oma- eesti mesiniku kodust müüdava mee hind. Ostjale on iga hind kõrge, müüjale aga madal.
Parimat!

P.S. Tegelikult on mesinik röövel ja vahendaja, õiged tootjad on mesilased aga nende õiguste eest ei seisa keegi! Tongue

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Cardo pilt

Nii

Tüüpiline majandusaruanne, ehk raamatupidamislikult on võimalik ju kõike näidata kasumi või kahjumina.

Tuleks ikka sinna algusesse tagasi korraks. Siis kui mee kilo maksis ümargused 100 eeku. 1: palju maksis siis bensiin? 2: palju maksis siis 1kg suhkrut ? 3: palju sai keskmine eestlane palka ?

Mis maksab kõik täna ?

Kulude kasvades, ei tohiks toote turuhinda alandada. See viib süsteemi kokkuvarisemiseni. Arenenud riikides on ametiühingud, kes kontrollivad turgu ja selle püsimist. Ringist tuleb ja peab välja tõrjuma  nn konkurendi, kes pakub teenust või toodet alla  mõistliku hinna, pigem on selleks seal  kehtestatud mingi piirmäär.

Näiteks Soomes ei tohi transportteenust pakkuda alla teatud kilomeetrihinna, meil näiteks tehakse siiamaani osades firmades pakkumisi ühele kilomeetrile alla kuluva kütuse  liitri hinna kilomeetri suhtes. Kus on ametiühing või maksuamet ?

Kuna mesinikud võiksid kokku hoida ja mitte laskma asju väga käest ära, siis tuleks ikka absurdsed alamhinnad välistada. See on ju turuhinna solkimine. Kui kellelegi tundub, et tema äri on röövellikult kasumlik, siis võiks normaalse inimese kombel anda see ülejääv kirikule, või kohalikule lasteaiale.

Samas mõistan, et hobikorras ei olegi olemas mingit turuhinda. Hobiks ei suuda ma  ikkagia 50 mesitaru pidada.

Mina olen omaarust hobimesinik, aga ma ei usu rikastumisse kui küsin kasvõi sõbralt 10 euri 1,5 kilo eest. Tahan, et ka minu sõber saaks kvaliteetset mett puhtalt käideldud ja mitte peeruvalgel vurritatud hoonest, kus kokkuhoiupoliitika tõttu ei ole võimalik eristada tuba laudast. Elementaarse puhtuse hoidmiseks on kulutused aastas vähemalt suuremad, kui siin väljakäidud kütuse kuluhinnad.

 

 

Lugesin

targast raamatust sellist juttu : Meie kliimavöötme mesilates korjatud mesi on lõunapoolsete regioonidega võrreldes palju kõrgema kvaliteediga, kuna mesilased korjavad nektarit suurelt hulgalt eri liiki taimedelt, sealhulgas peakorje ajal õitsevatelt ravimtaimedelt, mistõttu mesi sisaldab ka palju rikkalikumalt vitamiine ja teisi inimesele kasulikke aineid (see raamat on küll aastast 1999, kus rapsikasvatus Eestis veel eriti populaarne polnud)


Tean ka seda, et üks nö. kliimavöötme piir, arvestati seal vist päiksepaistetunde suve jooksul, jookseb umbes Läti keskelt.


Kui igal mesinikul oleks vastavasisuline tabel müügiprotsessi juures, palju siis meie mees neid kasulikke aineid rohkem on, suudaks paljud oluliselt hõlpsamalt kõrgemat hinda põhjendada ja see on ka see sõnum, mida tuleb järjepidevalt tarbjani viia. Inimesel pidavat ju teadmine keskmiselt kohale jõudma alles peale info 17 kordset kuulmist.  


See Maxima ollus, mida mee pähe müüakse on vist ikka Hiinast pärit...


Nendes marketites, kus mina käin, on kõrvuti selle 4€ kilohinnaga hiina meega riiulil ka Eesti meetootjate mesi hinnaga 9€ kilo. Ja ilmselt ostetakse, muidu oleks see nomenklatuurist välja visatud. Küsimus on ju ikka tarbja teadlikkuse tõstmises.

Mõned numbrid

Tervitused Küproselt. Leidsin sellised nr-d : saarel, mis pindalalt siis umbes 4 meie Saaremaad toodeti aastal 2009 562 tonni mett, millest suudeti riigist välja müüa 404 tonni. Igas kohas, kuhu turist vähegi satub, on mesi saadaval hinnaga 8-11€ kg, sõltuvalt, millelt korjatud. Turiste külastab seda u. 900 tuh.elanikuga saart aastas vist umbes 3 miljonit - meie Eesti keelt kõnelev giid seda eriti täpselt ei teadnud. Kusjuures nägin ka tarude gruppi, mis rahulikult asetses suht põllumajanduspiirkonnas ja kiirtee ääres... Andmed siis sellet lehelt - http://www.cyprusfoodndrinks.com/cgibin/hweb?-A=65&-V=b2b


Odavat mett, mis pole kohalik, pole siiamaani poodides kohanud - meil Eestis arenguruumi paistab olevat!