Kust ostad suhkru ja palju jätad talveks mett peredesse?

Kust ostad Sina oma mesilastele suhkru (ning mis vahekorras annad neile) ? Tood Soomest või ostad Eestist, või tellid hoopis siirupit?

Kui palju  jätad mesilastele mett talveks? (Vastukajas/kommentaarides paluks mainida ära kas kasutad lamav- või korpustaru.)

Odavaima suhkru kilohind kattub suurema osa poodide puhul sendi
täpsusega. Erandiks on Grossi toidukaubad, kes enda sõnul ostavad suhkru
Euroopa tootjatelt otse, kasutamata kohalikke vahendajaid.

Odavaima suhkru kilohind Eesti toidupoekettides 08.08.2011 seisuga:

Maxima 1,18
Rimi 1,19 (kliendikaardiga 1,09)
Prisma 1,18
Grossi toidukaubad 1,08
Säästumarket 1,18
Comarket 1,18
Selver 1,19

Suurem osa nimetatud poekette hinna alanemist lähitulevikuks ei prognoosi.
Allikas: Tarbija24.ee


















 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!

Kas on tõest raske leida oma


Kas on tõest raske leida oma kandis,keegi kohalik mesinik,sest Sina vastutad!(Need on Sinu lapsed)Loodan,et saad mõttest aru.Meest võib teha metsas tegusid,kodus pärast talusid).


 

Pronksmedal (100p.)

Enne..,.

kui küsida võiks mõne raamatu läbi töötada.-see nii suur teema, et keegi ei viitsi Sulle puust ja punaseks ette kirjutada millal ja kuidas teha, et siis kevadel kuulata virinat. Näed õpetas ja pered surid ära.Eks me kõik ole katsetanud; lugenud ja peksa saanud-vähemalt kauaaegsed tegijad. Mõnikord talvituvad 100%; mõnikord kui lähed mütsiga lööma ja juhtub erakordne talv siis 75-80%.
Mina põhimõtteliselt ei lähe enam kellelegi taru juurde näitama,et tee nii ja tee naa.Vitsad käes. Võin rääkida kuidas on parem ja mis põhitõdedest lähtun aga kuidas keegi oma taru juures otsustab, see jääb igaühe enda teha.

Kahju, et kohe torisema

Kahju, et kohe torisema hakatakse. Raamatud annavad erinevaid õpetusi. Ka mesinduskursutel antakse teistsugust infot kui raamatutes kirjutatakse. Pigem oli teema mõte, uurida kuidas Teiste kogemused on neid õpetanud...

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

Alžeeria peedisuhkur?

Mis "loom" see selline on ka kas mesilastel põhja alt ära ei löö? Laughing out loud

Kuigi nii mõnelgi on vist söötmine juba unustatud või vähemalt suhkru/söödavarud olemas, olen mina sel aastal kuidagi eriti hiljaks jäänud. Sestap siis käibki hetkel veel nii hinnalt kui kvaliteedilt sobiva kauba otsimine. Ja eelmainitud suhkrut just pakuti. Kogus piiramatu.

Pronksmedal (100p.)

alžeeria suhkur


Avalda andmeid, kus võimalik osta, huvilisi oleks teisigi

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja juki pilt

Suhkur

Ostsin AlZeeria suhkru. Lahuse tegin 3 osa suhkurt ja 2 osa vett, minumeelest nii vedelat segu ei ole ma kunagi saanud. Söödan ja vaatan mis tuleb, hea on see, et söötmise vajadus väike st. jätsin ka looduslikku mett. 

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja jazzk pilt

Iga aastane mure

Veel pole mesindussaagid salves, aga peab hakkama mõtlema sügisese söötmise peale. Üldise elukalliduse juures olevat suhkur, võrreldes eelmise aastaga, ODAVAMAKS läinud! 
http://www.e24.ee/899266/suhkru-hind-on-aastaga-6-protsenti-langenud/   Eelmisel nädalal maksis Maximas suhkur 0,99 eur. kg  Kas suhkru odavnemise trend võib jätkuda, või peaks vajalikud kogused praegu kohe ära ostma?

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Kust saab suhkrut suuremate

Kust saab suhkrut suuremate (25-50kg) kottide kaupa?


Tervitused!

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

suhkur

igas suuremas kaubandus keskuses on tavaliselt 50 vöi 25 kg suhkru kotid müüa.

minul isiklikult on talvesööt olemas.   smü ostis suhkru tööstusest vedel sööda rekatäie.   1 tonine tünnis oli 1300 kg invert suhkru siirup.
tarvitan teist aastat seda ja ei nurise. täitsa ok.
kilo ind tuli sama enamvähem kui  poest ostetud sukur, kuid pole rohkem jäma suhkru siirupi valmistamisega.

lasen tonisest pütist välja ja otse mesitarule ja asi vask.
edu teistele

Pronksmedal (100p.)

Viljandis..

Kaares Hulgi kes julgeb veel suhkrut sööta Kilohind reklaami järgi 1€/kg .Ise kavatsen tänavu proovida vedelat talvesööta. Siiani kuulnud temast vaid head.
Ühe kasutaja komentaar, et talvitumine nagu öö ja päev suhkruga võrreldes vedelsööda kasuks.

Pronksmedal (100p.)

talvesööt

Kui on 2-5 taru, siis osta suhkrut ja keeda siirup. Suurema arvu tarude korral igal juhul valmissööt, mis tuleb odavam, mesilased omastavad paremini ja nagu eelpool mainitud, talvitumine väga hea. Tuleb ajaga kaasas käia ja unustada suhkrusiirupi valmistamine. Muidugi võiks Eestisse talvesööda sissetoojaid rohkem olla, kuna kui enamus mesinikke avastab valmis talvesööda eelised, siis praegused tarnijad ei suuda nõudlust rahuldada. Imestama paneb, et lektorid ja konsulendid ei ole juba ammu propageerinud mesinikele valmis talvesööta. Jääb mulje, et nemad kõnnivad sammuke tagapool. Sama lugu on kaasaegsete mesilastarude propageerimisega. Ikka veel tehakse algajatele väljaõpe lamavtaru baasil. Lamavtarust võiks rääkida küll aga väljaõpe ise tuleks teha korpuste baasil, kuna õpetajad ise on oma lamavatest kombineerinud korpustarud.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

Söödast ja koolitusest

Pakun, et isegi 10 taru puhul tuleb suhkrust talvesööda valmistamine odavam. Kui näiteks saunakatlast on tuline vesi saadaval ja suhkru saab hulgilaost 50-kiloste kottide kaupa, pole sööda valmistamine enam mingi probleem. 10 tarrule läheb umbes 150 või natuke rohkem liitrit sööta. Väikestes kogustes valmistoodangu ostmine tuleks suht kulukas, konteineri korral peaks koopereeruma aga ca 6-7 mesinikku. Kelle juurde nüüd konteiner maha panna? Kuidas ja millega iga mesinik sealt omale vajaliku portsu koju viib? Ja kindlasti see küsimus, et kas igaüks ikka võtab sedajagu, kuipalju rahaliselt investeeris Wink ? Eksole, küsimusi kuipalju.
Koolitus ei ole küll antud teemasse, agakoolitajate kursustest osavõtjana ja mõlema tarutüübi kasutajana kinnitan, et paari lamavaga alustamine on nollist alustajale lihtsam. Sealsete raamide tõstmisega saab ta paari aastaga aimu, kuidas mesilased paigutavad mett, suira ja hauet, lihtsam on jälgida pere toimetamist tarus seespool. Paari aasta sellise nokitsemisega jõuab mesinik järeldusele, kas talle see tegevus üldse sobib ja kuidas edasi, kas 5, 50 või 500 peret. Ja vaat siis on mõtlemise koht, millise tarutüübiga jätkata. Olgu-olgu, 500 puhul vist otsustamisega raskusi ei teki Smile , samas 5 puhul ei ole tarutüübil mingit vahet.
Taru ei korja tilkagi mett, seda teevad ikka mesilased ning kui mesinik kasutab antud tarutüübile sobilikke võtteid, pidagu mesilasi kasvõi pakktarudes Smile

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Metsamesinikule ja endale

Metsamesinikule ja endale rõõmuks teatan ametlikult, et leiab selliseid 10+ perega majandavaid tegelasi küll, et punt moodustada.  Kokkuleppel koos siirup äragi tuua ja õiglaselt jagada.  Ühekandi mehed peavad muidugi olema.  Kandi siinkohal käändub kant, kandi, kanti mitte kandi, kandi, kandit.  :)

Pronksmedal (100p.)

Söödasiirup.

Kui võtta aluseks poest ostetav suhkur,siis meiekandis on odavaim 1.06 eorot kilo.
Odavamat söödasiirupit kui "Kumalane " pakub, pole leidnud.
Kui osta konteiner, on kilo hind koos käibega 1,06 eorot kilo.
Kui 10liitrine, 14 kilone ämber, siis tuleb kilo hind 1,27 eorot.(Need on minu arvutused, aga suuri erinevusi ei tohiks olla.)
Vahe oleks siis 21 senti kilolt.
Eelmisel sügisel söötsin pered talveks siirupiga.  OLi üks parimaid talvitusi minu 38 aastase mesilastepidamise jooksul. Kevadel langetist praktiliselt polnud. Pered olid tugevad, kuivad, hallitanud kärgi polnud. Suhkrustanud sööta ka mitte.
Ma kaldun arvama, et kõik see tänu söödasiirupile, või oli siiski mingi soodsate juhuste kokkulangemine........eks tulevik näitab.

lamav versus korpus

metsamesinik kirjutas:
Koolitus ei ole küll antud teemasse, agakoolitajate kursustest osavõtjana ja mõlema tarutüübi kasutajana kinnitan, et paari lamavaga alustamine on nollist alustajale lihtsam. Sealsete raamide tõstmisega saab ta paari aastaga aimu, kuidas mesilased paigutavad mett, suira ja hauet, lihtsam on jälgida pere toimetamist tarus seespool. Paari aasta sellise nokitsemisega jõuab mesinik järeldusele, kas talle see tegevus üldse sobib ja kuidas edasi, kas 5, 50 või 500 peret.
Lamavtaruga alustades ja hiljem korpustarude peale üleminnes on umbes sama nagu autokoolis moskvitsiga load teha ja hiljem korraliku automaatkastiga autoga sõitma hakata. Liiguvad mõlemad aga kvalteedis ja sõitmise sujuvuses on vahe. Sama on ka lamav ja korpustaru puhul, oskajal pole vahet kummaga mesindada aga algajal võib lamavaga alustades suureks mesinikuks saamiśe soov suht ruttu üle minna.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Ma arvan, et metafoore, nii

Ma arvan, et metafoore, nii sobivaid kui ebasobivaid, oleme kõik valmis looma.  Mesindaja, Sinuga nõus ma ei ole.  Aga jätkates Sinu valitud rada, võtaksin sellise seisukoha.  Lamavtaru on 1969 aasta Mustang, eriline, päevi näinud, aga iga kell mõnus ja stiilne maanteed neelata.  Korpustaru vasteks ehk Transit, Boxer, Hiace, jne.  Uhked tööloomad, aga stiili pole kopka eestki.


PS. Ise majandan korpustega, aga korralikult planeeritud talu õuealal peale lamava ei tule muud kõne allagi. 

PPS. Ka ülaltoodu on äärmiselt kitsarinnaline lähenemine, paremini lihtsalt ei oska.

hinna täsustuseks

arvestada tuleb seda, et siirupis on 72,7% kuivainet. Seega tuleb kilo  suhkru hinnaks 1,45 €/kg konteineri korral

Pronksmedal (100p.)

Kuivaine.

Asi on huvitav.
Aga palju siis suhkrulahuses 3/2 kuivainet on?
Siis tuleb ju suhru kilohind lahuses ka kõrgem?

Pronksmedal (100p.)

No kui...

veel numbritega mängida siis aabitsatõde on ju , et 25-30% suhkrust kulutavad mesilased ümbertöötamisel ära. Selle jagu tuleb suhkrut rohkem anda

Pronksmedal (100p.)

Suhkur.

Kilost kuivast suhkrust saab kilo sööta.
Kas nii ei  kirjuta targad raamatud?

Söödasiirupis

olevast kuivainest lugege viidet-
 http://www.mesindusprogramm.ee/sites/default/files/tonu_rosenfeldt_13.08.2011_poltsamaa_ms_talvepesa_moodustamine_ja_mesilaste_sootmine__pr-7-1.4-64.pdf

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja jazzk pilt

selveris

Eile selveris suhkur 0.96 eur. Mingi poola firma toodang. Kas kuskil on veel odavam? 

Pronksmedal (100p.)

Vastuseks mesindajale

Tere.

See moskvitsi jutt kohe kuidagi ei sobi selle asja võrdlemiseks, sest kui õppesõitu tehtaks mossega siis ehk oskaks rohkem inimesi noormaalselt sõita ka, aga see selleks.
Ise kasutan lamavtaru ja minul ei ole hetkel ka mingit plaani neid välja vahetada, sest enamus korpustaru mesindusvõtteid natuke kohandades saab kasutada ka lamavas minuarust. Üks vähestest asjadest mida on lamavas keerulisem teha on mee võtmine, kuigi ka lamavatel saaks korpused puhuriga tühjaks puhuda. Aga enamus väiketegijatel niikuinii neid puhureid ei ole nii et vahet suurt minuarust pole. Lamava plussiks algajatele on minuarust ka see veel, et seal on lihtsam pere raam haaval läbi vaadata ja selle käigus õppida kuidas mesilaspere toimib.

Andres.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

lamava suur eelis

Lamava suur eelis on see et seda on piki aastaid peetud .
seega kui algaja mesindust alustab  on vöimalik kasutatud lamav tarusid  suht sootsalt saada.
Kuna vana kooli mehed korpusi ei poolda , siis pole nad neid ka endale teinud vöi soetanud.
Kui aga juhtub se vanakooli mees ingusele minema. on lamavad odavalt müügis. osades kohtades isegi öeldakse et vii minema saan risust lahti.
aga mis on algaja pöhi mure, soetada kogu inventar mis mesindamise juures vaja läheb. seega on raske endale lubada  uhi uut korpus tarusid.
2 hea omadus mis on lamavatel. sa ei pea kumardama, ja koogutama. vanadel meestel raske koogutada korpuste kohal( kui ema vöi haudmega tegeled).
kindlasti on seal parem alustada, ka öpimise kohast.
saad peret vaadates raamid külgepidi nihutada ilma et oleks kartust et ema ära kaotad.
kuna algaja ei teagi vöibolla  milline se ema on miline lesk on  vöi töö mesilane  (ei te neil kolmel vahet) siis ei oska ka seda vaadata et kas peale tema toimetamist ika ema on tarus vöi ei.   Eeliseid on veel kuid mul ei tule präägu meelde.

puuduseks on kindlasti töö mahukam toimetamine.
pean silmas talviste patjade panemine nende patjade säilitamine, ja tesinfitseerimine  aiguste  vastu.
Pöhja puhastuse jaoks tuleb kevadel sobivat ilma oodata

ei saa siis pöhja puhastada kui oleks aega.
korpus tarudes vöid ka miinus 10 kraadiha pöhja vahetada
kui vajadus tekib.kaste on lihtsam lisada. pole vaja igasuguseid lisa kraesid nagu lamaval tuleb panna , kui täis raamilise magasiini lisad.
lamavate kärgede jaoks tuleb ehitada lisa hoidla kus kärjed hoida
korpust tarude kärjed aga on nende samade korpuste sees millega nad kevadel taru lähevad. ja muud ki veel.


Üld juhul olen korpus tarude usku.
kuid alustamisel  lamavatega ja siis  peale 3-4aastast lamavatega tegelemist vöiks proovida ka korpus tarusid.
kui on nendega ka 3-4 aastat tegelenud on tal ülevaade mölemast taru tüübist. ja siis oskab ta ka valida millise tüübi peale jääb.   Köigile korpus taru tüüp ei sobi ja ka vastupidi.
seda otsustab iga üks ise.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Raivo pilt

suhkur ja tarud

Talvesööda kohta.
Seda ei anna reguleerida, kui just kõiki kärgi st ka koos haudmega, ei vurrita meest tühjaks.
Ise asun Tartumaal ja viljandimaal tuulevaiksemas kohas.  Mereääres on külmem ja kulub sööta rohkem.
Kuid mina teen lihtsalt.  Raame jätan sisse augusti algul LAMAVTARUS niipalju kui on hauet ja lisaks kui vaja. St kui pere on keskmise suurusega siis hauet on selleks ajaks ca 7-12 raami.  Silmaga vaatan, et kõik raamid oleks ka mesilastega kaetud ja "natukene" jääks ka vahelaua taha. Sest mingi protsent mesilasi sureb sügisel ja osad raamid jäävad mesilastest tühaks- seda ei taha et juhtuks + talvesööta tuleb siis rohkem anda - mis omakorda jääb kevadel probleemseks allesolevaks ülejäägiks.
Sügisel antud üleliigne sööt kiputakse ju järgmise aasta jaanipäevaks väljavõetavaks meeks olema - mis tegelt on suhkur. Et seda ära hoida olengi mesilasi surunud nii kokku kui võimalik ja veidi enamgi. 
Sügisel kui raame palju st soojade ilmadega sept lõpp okt algul tuleb veel pere läbi vaadata ja vajadusel talvesöödaraame keskele tõsta ja tühjasid (mida ei tohiks olla kuigi- kuid on) ääre peale. Selle abil koondub pere keskele ja neil on piisav talvevaru.
Need pered, mis aga on suured. St 12raamised tugevad elukad. Neile vaja kevadel kindlasti sööta juurde. 
Haudme juures peab meeles pidama, et soe sügis on nuhtlus. Siis tarbivad palju talvesööta mesilased ära juba sügisel ja kevadehakul võib olla problemaatiline ja nälg ukselävel. Meeraame on vähe ja needki eriservades selleksajaks.
Soojasügise juures on vaja just mängida soojendusmattidega. Kus kui palju ja kui kaugel ja kunas- see takistab veidi haudme teket ja mesilased saavad aru, mida ja kunas vaja teha.


Suhkruga olen teinud nii. Mett jätan sisse vaid haudmeraamide ülaääres
oleva osa. Suhkrut lisan 10kg per pere . Suhkrulahuse teen 10Suhkrut+ 7 vett. 
Selle jagan 3 perele laial kasutan selleks enamjaolt mingit
mõõteanumat-purki abiks.  3-3,5l korraga söödanõusse.

Väike mesilate pidajad jälle saavad niimoodi mängida. Kui juba peresid
rohkem tuleb probleeme juurde.  Aega kulub lihtsalt sööda valmistamiseks
palju. 

Samas kui võtta nii.

Mesinikul 50 peret.

Suhkurt ostab soodusajal. Siin oli Rimi pakkumine 80 (või oli 86)senti
kg. Seenädal oli Selveris 96senti kg. Valmissööt mida müüakse 1000l
kaupa on 1.27€kg. St 30senti on vahe.

50mesilasperet x 10kg suhkrut = 500kg.

500kg x30 senti= 150eurot. Mis on juba märgatav summa. Teisalt mesinikud
tavaliselt maainimesed, kes peavad mesilasi säästuprogrammil ja
hoitakse raha kokku mõistlikuse piires. Keegi ei viska raha uksest
välja. Teisalt on probleem suurtes nõudes, millega talvesööta
mesindusfirmad vedelana müüvad. Koostööd teistega eriti ei teha,
mitmepeale sööta ei osteta. Kuid ikkagi kuhu panna 1000kg nõust pool kui
vaja läheb vaid poolt.

Kuid pole mitte vähemtähtis vahemärguanne, et on juhtumeid, kus
mesilastele on mingi suhkur mürgine ja vastuvõetamatu, mistõttu on
jällegi talvekaod suured. 

Minu kogemuste põhjal üritan ma mitte sööta mesilastele üleliigset
suhkrut sisse.  Seeaasta nägin põrguvaeva, et saada lahti talvesöödana
sisse antud söödast kevadel, et ei peaks seda kunagi mee raami pähe
välja võtma.
Siinjuures nb Talveks seesolnud raamid enamjaolt sulatatakse kevadel üles ja seetõttu tuleb veidi varem st juuni lõpp juuli algul mõelda ette, millised raamid peaksid jääma talvel sisse. Ülessulatus vajalik, et haigused ei saaks levida ja muid hädasid järgmisse aastasse edasi ei viiks.

Lamavtaru vs korpus.
Lamav on hea kuid raske, transportida üksinda keeruline. Läbivaatus töömahukas. Sisemine ruumala piiratud (enamjaolt max 40-45 täisraami on juba lagi) Kuid on ka tarusid 10 täisraami plus 10 poolraam magasiin ja rohkem ei mahu.   See ruum (40raami) jääb 10% perede juures väikseks. (ma mõtlen peresid, kus meslasema on krants või segunenud tegelane) Osad pered jällegi kasvatavad hauet ja ei too mett, kuigi mesilasi on nii et tapab sees- kärjed samas tühjad. Sülemlemine on jällegi sellistes kitsastes oludes suht etteprogrammeritud.

Korpustaru.
Kerge, raamid hoffmann õlaga on õnnistustuseks, ei toimu "raamide kokkujooksmist transpordi ajal. ja ei jää mesilased tarus kuhugi vahel.
Miinuseks on aga tema lihtsus. Tuleb kogu aeg meeraame tõsta ülespoole haudmeraame keerutada siin seal. Mõelda ette, kus ema peab paiknema. Juulis juba ema ettevalmistuma, et ta talveks "õiges" korpuses oleks ja lisaks hunnik tööd emaasemik kuppudega kui  haudme raame üles tõsta ja mesilased ema taga hakkavad otsima.

Probleemiks veel penokorpustel nende tugevus. (viletsalt hoides purunevad ka 30cm kukkudes) Nugis närib põhja alt minema. (sügisel tuleb ehitada võrgud ümber, suvel kindlustada, et mõni põder või muu metsaelukas torni uppi ei lükka jne) Õhutus probleemid või õigemini mesiniku lohakusest tekkinud ventilatsiooni mured talvel kevadel. (koid põhjalat, hiir suuavast, vesi katusealt raamid hallitama viinud  ja nugis peno ära närinud.)
Kuid kõigi nende probleemidega eeliste- kahjudega on ikkagi korpus kuradi hea leiutis suurelt mesindades. Läbivaatus kiire ja lihtne. Asi mõeldud vaid meetootmiseks, mitte ilu pärast.  Miinuseks, et enamik varustust tuleb osta ja see pole odav lõbu. Lamavas Eesti tarusid ja raame hulgim saada pea igas talupidamises. Mesinikud kes lõpetavad annavad neid jällegi suht soodsalt ära. Korpuses tuleb jällegi osta. Mingeid nüansse saab ju luua, kuid ajapikku minnakse ikka tehasetoodetele üle.

Ise kolin aasta aastalt korpuste peale. Hetkel oman küll lamavaid, kuid kasutan magasiinidena 2x10raamilist langstrothi.  Korpustarudega on nii mõndagi viimase 5a jooksul mis on minul nihu läinud ja millest olen õppinud. Lamava- ja korpustaru SUURIm vahe ongi, et korpust vaadatakse maru tihti läbi ja tõstetakse raame siia sinna. Lamavas saab sama teha kuid 5peret per päev ei anna erilist effekti kui just 10pere pidaja pole.  


suhkru hind

selgitaks veelkord oma mõtet - talvesööda aluseks on selles leiduv suhkur ja selle hind.Siirupis sisalduva vee hinda arvestada pole vaja.

  1. suhkur poes 0,95 €/kg ,ilmselt hulgihind on soodsam
  2. e-mesilane oü Söödasiirup TETRAPI koostises olev suhkur 1,89 €/kg
  3. e-mesilane oü Söödasiirup API-INVERT 28 kg kast  koostises olev suhkur 2,35€/kg
  4. kumalane oü Söödasiirup kopnteineris koostises olev suhkur 1,45 €/kg

kindlasti kulutavad mesilased suhkrust tehtud siirupi ümbertöötlemiseks energiat, valmissöödas on keemia osa tööd mesilaste eest ära teinud. Oluline teema on söötmine õigel ajal. Profimesinduse ja piisava tasuvuse korral võib valmissööda kasutamine täiesti otstarbekas olla, kasvõi aja kokkuhoiu mõttes. Valmissööda kasutamine on vaid üks paljudest võimalikes variantidest