mesindus.ee

tõesti maximum,kärjed,kus mesi sees võta välja -vurrita ja pane saiale ,mesilased kooruvad välja ja sinna tassivad nad ka sööda mille neile paned.

PS: ma loodan,et keegi kogenum annab veel nõu !
Igaljuhul edu !

Teemas, räägi siis korpustaru koondamine ka lahti kui vihjasid juba vihjasid

Korpus taru  koondamine.  on 2 varjanti( mida mina tarvitan)
1 korpuse peal talvitumine ja 2 korpuse peal talvitumine.
(minul on 1 korpuses on 10 lankstrot raami). Olen  kõik pered olenematta  keskmise tugevusega pered ja ka tugevad ja ka väga tugevad pered talvituma panud  1 korpusesse. ja olen ka keskmise ja tugevad  2 korpusesse talvituma panud.
Paljuski tuleb teada kuidas sinu elu kohas  kliima on .   Kui oled näiteks  otepää kandis   soovitan tugevad pered 2 kastile talvituma panna. kui aga saarel siis 1 kasti peale.

Algajal tekib kohe küsimus et miks nii.
 Pöhjus selles et  sise maal  näiteks tartu kan on nii et kevad tuleb varem kui saardes. see tähendab varast starti. seal on vöimalik  pajult, või lillelt saaki saada (ka mesinik) kuid saaremaal on nii et võilille õitsemise ajal on alla 20 kraadi tselsust ja siis vöilill  erilist saaki ei anna. Seega pole nii varast starti vaja.

Mina olen enda jaoks selle lahti seletanud nii.  Miks 2 korpusega talvituval perel on  kiirem start kui 1 korpuses talvitunud peres.(teadusliku  töestust ei ole sellel seletusel)
2 korpuses talvituvas peres veetakse siirup alumisse korpusesse ja ema saab rahulikult ülemises korpuses  muneda. seega on ruumi kuhu talve sööt on panna, ja on ka palju mesilasi kes aitavad seda ümber töötada. Kui nüüd ülemises koorub viimane haue veetakse alumisest kastist sööt  ülesse osa jääb ka alla.  olen näinud peresid kes jäävad alumisse kasti talvituma ja talvega liiguvad ülemisse kasti. olen näinud et pere jääb 2 kasti vahele talvituma ja liigub ülesse. ja olen ka näinud et  on peresid kes  jäävad ülemisse kasti talvituma.
köik varjandid on head.

1 korpuses talvituma minevas peres toimub aga see et kui paned sööda siis  lüüakse köik kärje kannud siirupit täis. ja emal munemis ruumi pole.seega jääb talvituma minevaid mesilasi vähemaks kui 2 korpuse juures. kuid noorte kooruvate mesilaste l vötab aega siis ei saa  siirupit nii kiiresti  paika panna. ja selle aja peale väheneb pidevalt  mesilased kes talvituma ei lähe. Kuna aga sööt tuleb ümber töötada aga töölisi väheneb kurnavad talvituma minevad mesilased end. ja seega on kevadine start aeglasem.

SEE ON MINU SELETUS ASJALE, MIKS ON NII NAGU TA ON.

Kui jätad kahe korpuse peale talvituma siis  paned vuritatud raamid alla. ja ülemisest eemaldad mee raamid, kus on juba audme väli  siis need  jäta tarru. Nende asemele pane vuritatud raamid. need paned  keset taru et emal munemis ruumi oleks. Kui nüüd annad 10 l siirupit koraga hakkab ema intensiivselt munema ja siirup viiakse alumisse kasti nädala vöi paari pärast anad teise  10 l, ja kui vaja siis lisad veel natuke( enamasti sellest kogusest piisab, sest naad toovad ka öuest lisa. umbes 15 septembriks peab söödetud olema
parem isegi varem.
küsimus tekib miks.   vastus   siis enamasti vöib öö külmad tulla ja siis ei taha mesilased siirupit vastu vötta. siis on igavene jänt sellega et se önestuks. septembri löpus  vaatan üle kuidas  ja kas sööt on kaanetatud.

Korpus tarus seda pole nagu lamavas et kui on 10 raami  on parem talvitumine ja kui 20 on halvem.
Küsimus miks    vastus. Kuna füüsikas on nii et soe töuseb ülese  siis soe jääb ikagi 10 raami peale. lamavas aga soe jaguneb 20 raami peale.

Minu korpus tarul on  aasta rinkselt  pöhjas suur auk  mis on kaetud vörguga. ja lenu ava on 100 % lahti .  Erand tekib siis kui nörk pere on , et tugevad pered röövida ei saaks, siis on lenuava 90% kinni.
Korpus tarus käib öhk nii  külm öhk liigub  pöhjast ülesse , mesilased kütavad selle ülese  see liigub kord koralt ülese poole. Kuna al on külmem siis  teatavasti  niiskus ladestub külma asja peale  seega pöhjas olev külm imeb niiskuse  tarust vällja. nönda käib  ventilatsioon.




1 korpuse peale talvituma jättes oian ema ja hauet esimesel kastil. suve läbi töstan haudme raame ülesse kasti , sügisel aga vaatan kui ülesse töstetud raamides on koorumata mesilasi siis töstan need raamid alla. eemaldan mee ja kui on üles ehitamatta raame veel all siis asendan need vuritatud raamidega. siis sööda nöu peale.  Hea oleks anda  väikses koguses siirupit siis ema ei löpeta munemist, kuid minul tavaliselt pole selleks aega siis anan 10 l koraga, ja kahe nädala pärast veel nii palju kui nad sisse vötavad.

Tänud teemas'ele ja teistele. Asjaliku info eest

Jätsin igasse peresse 7-9 raami.
Järgmine küsimus oleks söötmise kohta. Panin igasse tarru 3,5L söödasiirupit eile. Täna lõunaks oli kõik sööt tilgatumaks söödud. Raamat ütles, et 3,5L kaupa söötes võib seda teha kord nädalas. Ja samas ütleb ka seda, et söötmist ei tohi järsku lõpetada. Kas nüüd nädalane vahe ei ole siis niiöelda kiire lõpetamine? Kas piisab sellest kui ma nüüd nädala pärast panen jälle samapalju (3,5L)? Ning nii kuni sept. keskpaigani umbes - viimastel kordadel vähendaks kogust muidugi.

Iga päev söötmine ei tuleks kõne alla kuna ei viibi mesitarude juures pidevalt. Kord nädalas oleks sobiv.

Ja jätadki niipalju raame, kui paras peaks olema. Tõesti pole mõtet lasta 5-raamisel perel 10R siirupit täis vedada ja end seeläbi hoopis ära kurnata. Ühest servast piira vahelauaga või kitsenda pesaruum vastava suurusega penoplaadiga. Vahelaua kasutamise korral pane sinna taha ka mingil ajal soojustus. Kärjepõhja panemist talvepessa pole ma kuulnud, ei saa teg. hästi arugi, kuhukohta Sa tahad neid laduda ja miks see hea peals olema...

Kui tihiti peaks pooleliitrised koguseid andma? Kord nädalas ei mängi vist välja ? 3-4 päeva tagant oleks normaalne ?
Kui mul nüüd 3,5L ära on antud kuna siis peaksin väiksemate kogustega jätkama, et neile ei tunduks, et tegu on ergutussöödaga ?

Ei sellest ole midagi, kui Sul üks 3,5l ports antud on, see veel talvepesa sedavõrd ei täida, et ema munemist liigselt takistaks. Mõistagi oleks hea, kui saad ergutust anda nii umbes teeklaasitäie ülepäeva (teg peaks andma pool igal õhtul, aga nii tihti ei viitsi ju tarukaant kergitada), aga kui ise pidevalt kohal ei ole, on abiks ka pool liitrit korraga umbes 4-5 päeva järel.

Kanarbiku- ja lehemett ei ole hea liiga palju talveks jätta, samas kanarbikupiirkonnas pole ka mõeldav talveks kõiki raame ära vahetada, nii et mõningal määral jääb nagunii. Talvepesa moodustamisel osade raamide vahetamisel pane väljavõetute asemele tühjad keskemale üle kahe raami, sinna mahub siirupit rohkem. Kärje ülesseserva jäävat mineraalaineterohket mett hakkavad mesilased tarbima nagunii alles kevadel, enne süüakse allapoole paigutatud suhkrulahus ära. Keskele pandud tühjad kärjed täidetakse siirupiga, seega on ka mõningane kanarbikumesi kõrvalkärgedes pärasoole talvise täitumuse suhtes väiksema mõjuga. Kevadel päris meest toituvad mesilased on aga elujõulisemad ja suudavad paremini hauet kasvatada.

Kärgede puhtakslakkumisega on nii ja naa. kunagi hoolitsesin ka ise selle eest, et kõik lattupandavad kärjed saaksid meejäänustest puhastatud. Nüüdseks on nende arv sedavõrd suur, et läheks natuke keerukaks. seega lasen puhastada vaid need kärjed, mis mõeldud sulatamiseks või suira eraldamiseks. Ülejäänud lähevad lattu ja kevadel võtavad mesilased mesised kärjed minutite jooksul omaks. Pealegi mõjub meetilkadega kärje tarru andmine ergutussöödana. Oluline on vaid veidi kuivem laoruum, et niiskust imav mesi kärgedes käärima ja hallitama ei läheks.

Ega ei peagi ja vabalt võivad sinna mett tuua. Sestap kata korpus kilega ja jäta vaid äärmine raamivahe tühjaks mesilaste ülespääsemiseks. Samuti võiks korpusse 10R asemel 9R panna, seega natuke suuremate vahedega. Olen kuulnud ka soovitusi puhastamist vajav korpus alla panna, kuidas toimib, ei oska kommenterida.
PS. samaaegselt raamide lakkumisega ei tohi ergutus- ja täiendussööta anda, tassivad sööda puhastamistvajavatesse kärgedesse!

kui on lamav taru, siis vaata mitu raami on hauet.
haudmeks loed köik need raamid milles on vaglad ja ka munad. 
need raamid jätad taru. äärmisel juhul 1 raam lisaks, aga mitte rohkem. ja siis söötma ja ravima.
15 septembriks peab söödetud olema  ( siis hakavad  öö külma oht tekima.   ja kui on öösel juba miinus temperatuurid, ei taha mesilased enam siirupit vastu vötta.
KIIRUSTAGE SELTSIMEHED  KIIRUSTAGE.
raamid mis tarust välja vötad ,ja milles on nektart ,vöi kaanetatud mett, vöid kas välja vurida ja mesilastele sööta vöi ise süüa. vöi tasku osa suurte vahedega jätta, siis mesilased viivad sele pesa ossa.
kui raamid tihedalt jätad veavad naad siirupi  lakumiseks antud raamide sisse, kui pesa ruumi enam ei mahu.

Kõige tõenäolisemad põhjused oled punkti 1 ja 2 all ära toonud. Kolmanda punktina pakuks, et äkki tegu vanemate emadega, need lõpetavad ka munemise varemalt ära.
Nüüd kui söötma hakkad tekib kindlasti uus haue sisse. Siiski ei ole pikem sügisene haudmeareng parimate lahenduste killast, sest vähese õietolmukorje tõttu ei saa septembris üleskasvatatud mesilastest just kõige edukamaid talvitujaid. No võimalik on ju suira lisaks sööta, aga pigem las pere hakkab rahulikult talvitumisele mõtlema.

pane kindlasti talvepessa. Kirjanduse andmetel võiks igasse talvituvasse peresse jääda kaks suirakärge. Enamus allikaid küll ei täpsusta, kas on mõeldud lausa täis- või sobib ka laiguti suiraga täitunud kärg. Kuna Eesti tingimustes on kevadel värsket õietolmu päris piisavalt (lepp, sarapuu, paju), siis üle just pingutada poleks vaja aga mõningane kogus, mida mesilased märtsis ebasobivate ilmadega tarvitama hakkavad, on vajalik. Umbes veerandi jagu pindalast hajali või ülevalpool suiraga kärg on sobilik paigutada äärest teiseks. Nii saavad mesilased varakevadel kaugelt pesa servast otsimata  suira kätte, ülejäänud osa täidetakse talvesöödaga. Liiga plank-suirakärge sinna panna pole hea, mesilased tarbivad talvel ikka mett ja siirupit ning kui seda sinna kärge piisavalt ei mahu jäävad nälga või on sunnitud kesk talve veidi mujale kolima. Ka äärmisel kärjel võiks asuda teatud suiravarud, isegi suuremad. Siinjuures on oluline, et talvekobar kataks enam-vähem kõiki kärgi, vastasel korral hakkab servmine kärg niiskuse mõjul tilkuma ja hallitama ning tarru jäetud suiravarud riknevad päästmatult.

Niisiis väike uuendus minu teemal.