Hävimas mesilased

Tere.

Olen olnud kaks aastat mesinik ja siiani pole mu mesilasi kimbutanud haigused, kuid arvatavasti nüüd on mul mingisugune haigus kallal.

Umbes nädal aega tagasi võtsin mett, siis tundus kõik korras olevat (mesilasi piisvalt, ilus hauge ja lendlus), kuid nüüd käisin mesilas ja vaatasin, et kolmel tarul lendlus peaaegu null. Piilusin tarudesse sisse ja seal mesilasi väga vähe. Taru ees on ka suhteliselt palju surnud mesilasi. Ühes tarus käivad ka vapsikud neid väheseid mesilasi püüdmas. Kas keegi oskab nõu anda, mida teha ja millega võib mul tegemist olla? Kuidas ma saaksin oma korralikult toimivaid peresid päästa?

Vastust ootama jäädes,
Liki

Fotokaader ETV 20.09.2011 Ringvaate saatelõigust: Mesilaste massiline suremine võtab maad ka Eestis

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

et aidata

et aidada on  natuke vähe infot.
kas ja millal tegid  viimati varo törjet, ja millega..
kas ema muneb, ja milline on  haudme väli,
kas on lestasid mesilaste seljas näha.
kas emal oli pidevalt munemis ruumi.
kas korjet oli, kas vöi natuke.
Kas tead kui vanad on sinu emad  (reegel on mida noorem ema talvitub seda parem talvitus.
kas muneb küürak hauet
kas toimub röövimine teiste mesilaste poolt.


See vöib haigus olla aga ei pruugi.

Sügisel on esimene asi  jälgida kas ema muneb( iga kord kui  taru läbi vaatad. ja see peab koralik olema(ei tohi küürak haue olla). Ja siis köik muud asjad mis peres teed.

Kui nendele küsimustele vastused  annad siis vöib juba ütlema hakata et se vöib selle vöi teise viga olla. paha ei teeks ka kui  haudmest ja mesilastest pilte teed. nii mesilastest kes tarus on kui haudmest. see kindlasti aitab  kaasa vastuse leidmisele.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

Kahtlane lause Sinu kirjas

Kindlasti saab asjast parema pildi ka siis, kui vastad Teemase küsimustele, kuigi mulle jäi silma üks lause Sinu kirjast: "Taru ees on ka suhtelsielt palju surnud mesilasi."  Kasutan taru ees maas eterniiditükke et näha, mida, millal ja kuipalju sinna pudeneb. Sügisel ikka sigineb laipu veidi rohkem, Seega küsiks omalt poolt veel lisaks, et kuipalju neid surnud mesilasi siis seal ikka oli? Kas kihina pigem? Äkki on tegu mürgitusega...

Kahjuks pean Sind kurvastama, peresid tõenäoliselt päästa ei õnnestu. Kui üheski peredest on hea tervise juures olev ema, võib ülejäänud vähesed mesilased selle perega ühendada. Täpsemate nõuannete andmiseks siiski ootaksin ära vastused.

Varroatõrjet on tehtud

Tere.

Varroatõrjet on tehtud pidevalt, kasutanud olen apistani. Ka mesilaste seljas ei tundu lestasid olevat. Nädal aega tagasi kui vaatasin kõik pered üle, siis ema munes ning haudmeväli oli ühtlane ja tihe. Ruumi emal oli munemiseks. Küürakahauet ma perede läbivaatamisel ei näinud. Sellel aastal kõik mu üheksa peret sülemlesid, seega peaks kõigis tarudes olema noored tugevad emad. Nädal aega tagasi oli kõigis peredes korralik korje, aga nüüd on kolmes tarus korje väga väike (kahes peaaegu puudub). Teiste mesilaste poolt otseselt röövimist ei toimu, kui ainult vähesel määral, ainukesena käivad ühel tarul kallal pidevalt vaablased ja herilased (sellel tarul põhimõtteliselt mesilased puuduvad, eelnevalt oli see taru üks tugevamaid ja suuremaid).

Kolme taru ees oli kihina mesilasi ja ka taru sees põrand oli ka mesilasi täis.

Täna lugesin kohalikust lehest, et sama probleem esineb kolmel mesinikul Märjamaal minu kodu lähedal ja arvatakse, et tegemist on mürgitamisega, mis selgub ekspertiisi järel lähipäevadel. Link lehele: http://www.nadaline.ee/index.php3?teema=uudis&lookup=uudis&ID=513496

Kui tegemist on mürgitamisega, siis kas on lootust, et ülejäänud pered jäävad ellu ning kas mul oleks nende heaks võimalik midagi teha? Oskab keegi öelda, kust ma võiksin leida infot selle eeldatava mürgitamise kohta?

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

Seega oli kahtlustusel alust...

Head nõu on siinkohal juba suht raske anda, tegu ikkagi suve lõpuga ja pole pikalt aega enam peret turgutada. Kas jäävad ellu või mitte... ei tea, sõltub ikkagi mürgi kogusest, mis nad tarru tuua jõudsid. Ja mis veel hullem, kuipalju sellest kärgedesse panid...

Esimese asjana kontrolli, millistes peredes ema olemas ja muneb, neist  võib veel asja saada, kui just mesilaste arvukus liiga viletsaks pole jäänud. Nõrgaks jäänud pere mesilased ühenda mõne teise, elujõulisema pere omadega. Kui emad elus, võid ka veidi hiljem ühendada, enne koonda väga korralikult ära, st kõik mesilastest katmata raamid välja ning lennuava jäta 0,5cm raami kohta. Las ema toodab veel veidi talvemesilasi, pered liidad septembri esimestel päevadel enne talvesööda andmist.
Äkki kommenteerib põhjalikumalt keegi, kel mürgitamisega isiklikud kogemused, et mida ta tegi ja mis perest sai.

Pronksmedal (100p.)

kuna tegu on siiski

kuna tegu on siiski toiduainetootmisega, siis on ainukeseks nõuks taru raamidest puhtaks teha ning hävitada ja kui on uued mürgivabad raamid anda, siis võib need asemele visata. kui väljaehitatud raame anda pole, siis tuleb leppida pere kaotusega. aeg on juba liiga hiline selleks, et ette võtta kahjustunud pere taastamine. mürgist saastunud raamide tarru jätmine on imho lauslollus, kuna mürgid või nende lagunemisjäägid ei kao sealt kuhugile niipalju kui ka keemiatootjad seda ei pajata.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

mürgituse tulemus

Natuke kahtlane on tõesti nende kärgede tarrujätmine. Teisalt töötavad mesilased toodud nektarit ju korduvalt läbi, millest ka hulgaline suremus tarus sees. Seega ei ole teada, palju mett tegelikult kärjekannudesse jõuab...

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja jazzk pilt

Veel mesilaste suremisest

ETV Ringvaate saates räägiti lähemalt Märjamaa mesilasperede hukkumisest: http://uudised.err.ee/index.php?0&popup=video&id=43099

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

Mesilaste suremine

Üsna kole pilt, kui mesinik tassib ämbritäite kaupa hukkunud mesilasi. Aga see "spetsialist" Jan-Roland Raukas ajas tegelikult täielikku jama! Kuigi on nii hoolikamaid ja ka lohakamaid mesnikke, eriti viimastel saavad pered tihtipeale kas haiguste/kahjurite või ka muudel põhjustel otsa, siis antud näite korral on tegu ikkagi massilise hukkumisega. Ja kindlasti ei ole suurem enamus Märjamaa mesinikest lohakad ja oskamatud. Niisiis loogiline järeldus: põhused on kusagil mujal.

Ja veel, keegi mesinik väitis seal videos mesilase lennukauguseks 5 - 7km olevat, see number on küll natuke liiga suur, üldiselt piirdub maksimaalne lennukaugus ca 3 kilomeetriga, hinnanguliselt loetakse produktiivseks kauguseks mitte üle 2km. Nii et vaadake enda ümber, lgp.Märjamaa mesinikud. Mis Teil kasvab 2km raadiuses...

Pronksmedal (100p.)

Kummalised spetsialistid

Arvi Raie esinemine oli ka natuke kummaline. Arvestades, et ta töötab VTA-s ja on ka mesindusprogrammi kaudu mesilaste tervishoiuga seotud, oleks ta võinud anda konkreetseid juhiseid, kuidas mesinik peaks sellises olukorras tegutsema.

Pronksmedal (100p.)

mehed ärge hädaldage vaid liigutage ennast

Säädus ütleb, et õitsvat põldu pritsida ei tohi, aga ei täpsusta kas tegu õitseva rapsi või rakvere raipega. Sellele tulebki süüdistus üles ehitada. Teiseks tuleb teha avaldus politseisse, ja hinnata kahju ca 130 euri pere ja lüüa kahju kokku. Kolmandaks tuleb taimekaitsest tulnud kiri läbi töödata ja pöörduda õiguskantsleri poole ja paluda sellele kirjale kogu kahju valguses õiguslikku hinnangut. Hakkake tööle härrased.
Politsei peab sekkuma kui tegu on ulatusliku materiaalse kahjuga. Vähemalt läheb ta kohalikke põllupidajaid küsitlema, mis saadab ka neile teatava noodi. Kõik mehed kes kahju kannatasid peavad avalduse tegema. Kui politsei vastab sama nõmedalt kui taimekaitse tuleb asi jällegi õiguskantslerile või prokuratuurile edasi kaevata. Endast tuleb märku anda siis hakkavad kunagi ka rattad veerema, kui seda aga ei tee jäädaksegi meie selga elama.

Tühi lootus.

Kohalikud piirkonnavolinikud sellega ei tegele (vähemalt nii pritsis mulle näkku Anija valla piirkonnakas) ja Tallinna omi ei aja sa kaikaga ka mööda ilma otsima põllumeest, kes kunagi kuskil mürgitas. Reaalsus on üsna murelik. Minu avalduse peale (milles kahju suurus polnud tagasihoidlik) pole lillegi liigutatud:(

justament!!

Aga seni pole keegi uskunud tegutsemise edukusse, kui olen seda üritanud ärgitada. Seega kahju kannatanud mesinikud, ärge jumala eest endid kaitske, uskuge sama rumalalt edasi, et põllumehe vastu võitlemine on tulutu.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

huvitavad mötted teil

Teil huvitavad mötted. süüdistate ei tea keda ja ei tea miles. teadmata kas on ikka 100 % mürgitusega tegu.
 Mina aga küsin selioseid asju. mitu aastat oled sina  ja see mesinik kellelt oled pered ostnud apistaani kasutanud?
 Kas ostad iga aasta uued apistaani ribad, vöi kasutad  mitu korda ühtesid apistaani ribasid.     
küsimus lisaks, kas need pered milles mesilasi vähe oli oli sulle tulnud peresid kaa ,või olid köik sinu talvitunud pered .
(möte selles et kuskilt tulnud pere  on mingi haigus, mis hakab iljem ilmnema, ja kui nüüd sinu tugevad pered seda  kas vöi natuke röövivad  nakatuvad ka need pered teatud haigusega.
Need on ainult oletused ,mis vöivad  mürgitusele alternatiiv probleemid olla

Mina näiteks teen 2 erineva raviga  varo törje. kui üks ei möju siis teine ika möjub.    Teatavasti  maxi maalselt 5 aastat vöib ühe ravimiga ravida muidu lestad muutuvad sellele ainele resistenseks ( see aine enam neid ei tapa).
aga parem on kui tihemini vahetad. iga aasta erinev või üle 2 aasta.

Selleks et kedagi süüdistada peab ika teadma kas on mürgitus vöi ei ja seda anab ainult labor. Jah see maksab, ja naad otsivad ainult seda  mida nendelt küsid.   Kui küsid seda mürki  aga on teine siis vastus on et mürgitust pole, kuna sa pole seda  teist küsinud.   Seega saba kinni nok lahti.


Ütlen et ei ole ise mürgitusega kokku puutunud (jumal tänatud. Kuid olen teistelt kuulnud et kui on mürgitus pidi surnud mesilastel  nok pikalt vällja ulatuvas asendis olema
ise näinud pole, nii et kinitada seda ei saa.



Löpetuseks lohutus igas alvas asjas on ka hea külg olemas.
 Need pered mis välja lähevad  ei ole elujöulised, ja need mis alles jäävad elavad edasi , ja vöibolla on selle aiguse vastu tugevamad, jha nii kergesti aiguseid vastu ei vöta.
See on loodus seadus, tugevam jääb ellu.




Pronksmedal (100p.)

mürke on erineva toimega.

mürke on erineva toimega. kõik ei pruugi sugugi mesilasel keelt välja ajada. minuarust on ikka suht vähetõenäoline, et märjamaa on eestis unikaalne koht, kus elavad ja toimetavad mesinikud nagu hiina sünkroonujujad. kõik kasutavad kindlasti märjamaal apistaniribasid aastaid ja oma mesilates teevad kõik korraga ühtmoodi fataalselt valesti mis nüüd vaat, et sekundipealt samu tulemusi tõi. lisaks kemiseerivad veel ise enda mesilasi ka nagu täissöönud näoga ametnikud arvavad. puha ullikesteks peetakse ikka mesinikke. Wink müstiline koht see märjamaa! kui tegu tõepoolest mingi salapärase haigusega, siis valmistuge üle eestiliselt samadeks arenguteks. sellisel juhul kui isegi diagnoosida ei osata pole ju teha midagi või mis?

Tegu oli kindlasti 100%

Tegu oli kindlasti 100% mürgitamisega. Härra Ilmar Pilov, üks Märjamaa vanimatest mesinikest, lasi teha oma mesilastest analüüsid ja need näitasid, et tegu on mürgitamisega. Kahjuks antud analüüs tehti põrandaalusena, sest analüüsi maksumus oli 500 eurot, mis on vägagi suur summa.  Telefoni teel teavitati analüüside vastused, nimetati mürgi number, mida kahjuks sellel hetkel üles kirjutada ei olnud võimalik ning uuesti küsimisele enam infot ei antud ja öeldi veel, et tuleks oma  suu selle kohapealt kinni hoida. 


 Varolesta tõrjet oleme teinud siin iga aasta ja iga aasta on ka panud uued apistani ribad sisse. Mina olen küll tegelenud mesilastega 2 aastat, aga eelnevalt tegeles nende mesilastega minu isa, kes on pidevalt tenud varotõrjet ja ma ka usun, et ka ülejäänud Märjamaa mesinikud. Seega ei saa väita, et tegu oli varolestadega. Ning lisaks sellele, ei sure varolestade tagajärjel mesilased välja mõne päevaga ja seda umbes 50-75 tarus korraga ja seda just erinevatel mesinikel paari kilomeetri raadiuses. Sellel aastal antsime oma mesilasperesid ka kahele teisele mesinikule ja need mesilaspered on seal täiesti elusad ja terved.


Ma tahaksin ka vaielda vastu sellele, et varolest muutub 5 aastaga resistenseks ravimi suhtes.  Ma eeldan seda, et kui peret ravitakse varolesta vastu, siis teoreetiliselt peaks sealt perest ka antud lestad kaduma. Ja kui kui mingil hetkel uuesti tekivad sinna tarru lestad, siis need peaksid olema erinevast pesakonnast ja ei ole seega selle antud ravimi suhtes resistentsed.  Aga kui tõesti muutub, siis tuleks iga 5 aasta tagant luua uued ravimid, sest  kõik lestad  peaksid muutuma  resistentseks antud ravimi suhtes.

Pronksmedal (100p.)

imelikud lood

Tsitaat:
Kahjuks antud analüüs tehti põrandaalusena

Mis tähendab põrandaalune analüüs? Analüüsi tegija palus jääda põranda alla või oli tegu analüüsi näol seadusrikkumisega? Miks oli kellegil vaja neid analüüse põrandaaluselt teostada?

Tsitaat:
Telefoni teel teavitati analüüside
vastused, nimetati mürgi number, mida kahjuks sellel hetkel üles
kirjutada ei olnud võimalik ning uuesti küsimisele enam infot ei antud
ja öeldi veel, et tuleks oma  suu selle kohapealt kinni hoida.

See lõik kõlab juba nagu Kafka romaanist või mõnest segasest põnevikust. Wink 500 EUR eest saadi käsk suu kinni hoida? Mis sellise analüüsi mõte oli kui isegi tulemusi ei saadud peale müstilise telefonikõne?

Väga kummalised inimesed! Tehke siis ametlik analüüs kuskil pädevas laboris, mis võimaldab asjale ka ametliku käigu anda ja tekitatud kahjude hüvitamist nõuda. Pole need summad midagi nii suured, liiatigi kuuluvad ka need pärast mürgitajalt sissenõudmisele.

Pronksmedal (100p.)

kohtuteest

siin soovitati teha ametlik analüüs ja võtta ette kohtutee. See toiming ei piirdu 500 euroga. Peale analüüsi maksumuse tuleb tasuda riigimaksud ja võtta hea advokaat. Seda kõike on võimalik teha ainult ühiselt, kuna mürgistuse probleemid ilmuvad erinevatel aastatel erinevates eestimaa paikades. EML ongi ju moodustatud selleks, et saaks toimuda ühistegevus. Samuti peaks tulema rahaline abi ka sealt. Aidates sel aastal Märjamaa mesinikke, aitame tegelikult kogu eestimaa mesinikke. Soovin sellele mõttele mõne EML juhatuse liikme arvamust ja kas te olete juhatuses seda teemat arutanud ja millistele järeldustele olete jõudnud.



 

Tänan südamest toetuse eest.

Tänan südamest toetuse eest. Kahjuks tõesti ei ole minul tagant tastkus selliseid summasid välja võtta. Ma esitasin kaebuse Põllumajandustametisse, et sealt abi leida, aga sealt öeldi kohe vastu, et tegemist on tuuleveskitega võitlemisega, sest ma/me ei tea, kes täpsemalt mürgitas ja millal täpselt. Märjamaa ümbruses on palju põllumehi ja seega on väga raske öelda, et just see kindel põllumees on süüdi meie mesilasperede hukkumises. Aga kaebuse ma esitaksin ikkagi, sest lootsin, et hakkatakse midagi ikkagi uurima.  Lisasin ka Põllumajandusametile esitatud kaebuse vastuse.


Vastus kaebusele
Lugupeetav Pr Viisimaa
Vastuseks Teie 23.08.2011. a kaebusele teatan, et Põllumajandusamet teostab
järelevalvet taimekaitseseaduse § 91 alusel.
Oma kaebuses teavitate mesilaste massilisest hukkumisest, mille põhjuseks võib olla
taimekaitsetööde teostamine, kuid Teie kaebusest ei selgu kelle poolt nimetatud
taimekaitsetöid teostati ja milliseid taimekaitsevahendite kasutusnõudeid Teie
hinnangul rikuti. Halduskontrolli v väärteomenetluse alustamiseks Põllumajandusameti
poolt tuleb kaebuses esitada selged faktilised asjaolud, mis viitavad
taimekaitsevahendite kasutusnõuete rikkumisele (Taimekaitseseaduse § 78 ja
Põllumajandusministri 20.04.2006. a määrus nr 50 „Nõuded taimekaitsevahendi
kasutamisele“).
Kuna Teie avaldusest ei selgu faktilised asjaolud, mis viitaksid taimekaitsevahendite
kasutusnõuete rikkumisele, ei ole meil selle põhjal võimalik alustada ei haldus- ega
väärteomenetlust.
Mesilaste hukkumise põhjused võivad olla mitmesugused (haigused, olmekemikaalide
sh olmekahjurite (sipelgad, prussakad) tõrjevahendite kasutamine jms), kuid selle
väljaselgitamine ei kuulu Põllumajandusameti pädevusse.
Lugupidamisega
/allkirjastatakse digitaalselt/
Jan-Roland Raukas
Taimekaitse osakonna juhataja kt

Pronksmedal (100p.)

just nii ongi. puuduvad

just nii ongi. puuduvad faktid! peale surnud mesilaste pole ju midagi esitadagi. ja needki viimasedki vist juba maasse maetud nagu telekast näha oli. mesinik ja tema hala oma surnud mesilaste üle ei huvita mitte kedagi. ok, saab meediasse mõne huvitava klipikese treida ja sellega kõik piirdubki.
oletame nüüd, et teil õnnestub välja selgitada mürgitaja ja mürgitamise läbiviimine tõestada. teete ka ametlikud analüüsid, mis tõestavad, et just mürgitamisel kasutatud aine põhjustas mesilaste hukkumise. mis edasi? banaanistanis võib edukalt selguda, et mitte ühtegi seadust ega normakti polegi rikutud ja süüdlasi pole! küll aga leitakse seepeale mesinike seast mõni rikkuja. kes ei registreerinud tarusid  nõuetekohaselt, kellel pole piisavalt kraanikausse jne. jne. võite kindlad olla! Wink
mis puutub ülalpool väljakäidud mõttesse eml-iga seonduva kohta, siis on ülim naiivsus eml-ilt midagi loota mesinike ühishuvide eest seismiseks või veel vähem sarnaste juhtumite lahendamise abi. koer ei hammusta seda kätt, mis talle süüa ulatab. kui peremehe üks käsi ülatab toetusraha ja teine käsi mürgi pritsijale mürke, siis mis variante seal ikka on? naerukoht.

kui sedused ei toimi aitab elu ise asjad paika panna.

Mesilaste mürgitamise tahtlikult toime pannud põldurit võib kogemata kombel külastada punane kukk näiteks.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Kas ainult mets päästab??

Tere austatud mesinikud......

Olen mesinduse nõustaja ning mesilate mürgitamisega vägagi kursis.

Olen 3 eelmist suve sellenimel ametitega suhelnud, et lõpetataks mesilate ning kogu elava looduse mürgitamine päise päeva ajal....

Lisasin alloleva artikli, selle tõestuseks.

EML ei ole mesinike kaitsmiseks olemas....olen neis endiselt väga pettunud....ainuke mida nad oskavad/suudavad on mesinike jaoks norme ja nõudeid välja mõelda....ise nutavad, et mesinikud ei tule liikmeteks.

Tambet Suva ( PMm taimetervise osakonna juhataja ) tuleb mesinike ette rääkima Jänedal, et herbitsiidid (taimemürgid) ei ole mesilasperedele mürgised....ma ei kannatanud seda välja ja lahkusin Jänedalt, et üritust mitte ära rikkuda. Kui Roundapiga poleks 8 aastat tagasi mu oma mesila üht gruppi maatasa tehtud....

mul on omalgi (9 a tagasi saadud) taimekaitse tööde tunnistus - läbisin koolituse, et ennast agromürkidega kurssi viia....

Absurd on isegi see, et mesinik saab meeletu kahju niigi juba ning selle tõestuseks peab ta tegema üle igasuguse mõistuse maksvad analüüsid, et tõestada!!!!!, millesse mesilaspered hukkusid. See aparaat, millega nad mürke määravad maksabki 500 euro rubla...iga mesinik võib selle siis juba omale koju osta. Uurisin  tegelikkus. Päris elu on idiotismi kõrgeim pilotaaz.

Umbes nii, et mu lähedased on hukkunud/surnud.....kuid ma pean enne ära tõestama kelle poolt, mis põhjusel ning alles siis võtab mingi amet ette väärteo menetluse algatamise.


Kõige hullem on mürgitamiste osas Rapla maakond.....mujal on veel vanakooli naised/mehed Põllumajandusametites tööl....kel veel pead õlgadel - kui mujal ka kaader vahetub ......siis kultuurmaastikel mesilasperesid pidada ei saa....riigis kehtib tugevama õigus.



Samas on mesikäppade - karude arvukus meie imelises looduses, maailma parimate rahvusparkide tasemel...




Eesti
ELURIKKUSE hävitamisel Euroopas esirinnas.


Ennekuulmatu on enamuse Euroopa riikide
jaoks, et taimekaitse töid tehakse päise päeva ajal , kui lendavad
kasulikud putukad. ( EPL: 9.06 Umbrohu tõrjeks sobivad tingimused:
** Hommikune kaste peab olema kuivanud. ) Soomes võib mürkkemikaale
pritsida õhtu, kella 10-st – kella 3-ni öösel, Taanis
päikeseloojangust, päikesetõusuni. Meil kehtis kogu N Liidu aja
range klausel, et taimekaitse töid võis teostada peale kasulike
putukate lennu lõppu.

Jahedaga avab taim oma
poorid, mis kuuma päikesega on suletud ning siis pidigi mürk
täiette minema. Ka on põllunduse algusest peale valitsenud suur
sõprus risttolmeldajate putukate ja maaharijate vahel, kuna nende
seemnesaak sõltub otseselt tolmeldajatest. Mesilane ongi olnud
aastatuhandeid teejuht kasulike taimede juurde. Kui vanades Euroopa
riikides tänapäeval ringi sõita, võib iga õitsva põllu veerel
mesilagruppi silmata.

Euroopa Parlamendi
resolutsioonist mesinduse olukorra kohta 20. novembrist 2008 on
kirjas, et 76% inimeste tarbeks mõeldud toiduainete tootmisest
sõltub mesindussektorist. Samast resulutsioonist - 84% Euroopas
kasvatavatest juurviljasortidest sõltub tolmlemisest.

Sama EPL 9.06 BAUHOF-i
artikkel soovitab oma aiast taimemürkide abiga teha paradiisiaed.
Kui marjakobarad on poolikud ning õuntel ainult pool põske punnis,
luuviljalistest maksa unistadagi, kuna tolmeldajad on hävitatud, kas
need ikka on paradiisiaia viljad, kas see ikka on paradiisi aed, mis
viljade raskuse all lookas ei ole. Võib olla müütab seesama firma
teile ka Hollandist saadetud kodu- ja kivikimalaste mitmetuhande
krooniseid karbikesi, kuna te enda tolmeldajad, mis meil mürgitamata
piirkondades veel igal ruutmeetril toimetavad, sirgu olete tõmmanud.

Mürgipritsija
põllul ütleski mulle, et see
Roundup ainult
neli tundi tapabki, neid putukaid ju küll.

Eestis on olukord nii raske,
et kümned ja kümned kogemustega mesinikud löövad käega, et nad
ei suuda nende mürgipritsidega võidu joosta, et mesindus on
kaotanud mõtte ja toob ainult suurt kahju. See on siililegi selge,
et kolmandatest riikidest odava mee võime sisse osta, nagu praegu
toimubki, kuid ainult piisava arvu mesilastega saab tagada tolmlemist
ja ELURIKKUST. Ehk säilitada looduse mitmekesisust. EPL 10.06 Miks
küll ELURIKKUS väheneb.

Meie riigis töötavad
mürgipritsid künnipäevast kolletamispäevani päisepäeva ajal,
kuna õhtusel ajal pidi tööpäev juba lõppenud olema ja ega
suurpõllumehe sulast saa siis enam sundida.

Odavam on jäätmaa, või põld, kus kasvavad sajad meetaimed,
biotsiidiga ( pestitsiidi, herbitsiidi ) üle tõmmata, kui seda
pinda agrotehnikaga korduvalt harida, või niita, rohupurustajaga üle
sõita.

Üks seaduseke Eestimaal ikka kehtib, mille vastu eksib ka H. K.
BAUHOF -i aiandusosakonna juhataja. EPL 9.06. Nimelt
õitsvaid põlde – aedu mürkidega töödelda ei tohi. Ta soovitab
antud reklaamartiklis mürgiste kinnastega taimi „ silitada, mis
üleliigsed on. Võib olla võiks selle taime siiski lihtsalt välja
tõmmata, kui me temaga juba tegeleme – puudutame, topelt kindad
käes. Nimelt hävitame me pestitsiidiga - puutemürgiga taimede
kaudu, vähemalt kolmekümneks aastaks mullavalmistajad oma aiast.
Selles mürkide soovituse artiklis on küll hoiatus, et teile endale
ja konnadele võib olla ohtlik, aga et ka konnadest väiksemaid
olendeid olemas võiks olla, seda ei märgata. Need süütukesed
Roundup ja Starane sisaldavad selliseid pestitsiide nagu
tiametoksaam, imidaklopriid, klotianidiin, fiproniil jne. mille
kasutamist tootmises plaanitakse keelustada. Kuid agrokeemia
konsernid on selleks ajaks oma hiigelkasumid kätte saanud, millele ,
siis ka meie lopsaka parasvöötme lihtsameelne rahvas kaasa oleme
aidanud.

Sama Euroopa Parlamendi resulutsiooni
punkt B. arvestades, et mesindusel on kasulik mõju ökosüsteemile
tervikuna ning eriti põllumajanduse ökosüsteemidele , nõuab
riikidelt selle toetamist. Eesti riigil ei ole ühekordselt aga 2 -3
miljonit oma kodumaisele mesindusele, pika talve ja mürgitamise
tõttu hukkunud ~ 50% hukkunud mesilate taastamiseks, kuid näiteks
kaubandusorganisatsiooni (OECD) liikmemaksuks 30 miljonit igal aastal
küll.

Mesilate hävitamise appikarjed jõuavad
kogu hooaja vältel minuni, mida on raske taluda, selle tõttu
esitasin Põllumajandusministrile ühe , lühikese ametliku küsimuse:
Missugustes Euroopa Ühenduse riikides tehakse taimekaitse töid
päise päeva ajal, nagu meil? Kolme nädala pärast sain 4 lk.
pikkuse laialivalguva vastuskirja. Kus ei olnud kirjas ühegi teise
riigi nime. Küsisin uuesti konkreetse lühikese küsimuse ning
palusin lühikest vastust. Kolme riigi , Saksamaa, Soome ja Inglismaa
näited siis lõpuks saadeti, kus Inglismaa pidi olema meiega
sarnane, et teatatakse mesindusorganisatsioonidele eelnevalt
mürgitamisest, mida meil ju ometi ei tehta.

Eha Metsallik

mesilasperede tõlk ja kaitsja.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja jazzk pilt

Mis siis teha?

Ilmselt on enamus mesinikest juba aru saanud taimekaitse mürkide ohtlikusest ja mõnede põllumeeste leigest huvist, täita mürgi käitlemise eeskirju ja norme. Olen veendunud, et kui jätame praegu selle juhtumi lahendamata, võib sama saatus tabada igaüht meist. Kahju, et pole kuulda EML seisukohta ja plaanitavaid tegevusi, seoses Märjamaa juhtumiga. Võib-olla ei olnud mürgitamisohvrid EML liikmed, et sealt pole mingit tagasisidet. Samas usun, et kogu selle juhtumi lahendamine on küllalt kulukas ja EML il selleks eelarves summasid ettenähtud ei ole. 

Selleks teen ettepaneku avada Märjamaa mesilaste mürgituse ohvrite toetuseks ja juhtumi lahendamise finantseerimiseks, arveldus-arve, kuhu saaks vabatahtlikke annetusi üle kanda. Samas kokku kutsuda vabatahtlik töörühm, kes suudaks selle juhtumi lahendada, süüdlastelt kahjutasu välja nõuda, kavandada  ja läbi viia üritusi, selliste juhtumite vältimiseks jne. 
Kui EML ei ole huvitatud sellisest tegevusest, siis kasvõi moodustame uue MTÜ-  kuhu võivad kuuluda kõik, Eestis mesindusega tegelevad inimesed ja kes on huvitatud mesilaste heaolust. Kahjuks mesilased vist ei kvalifitseeru Eesti Loomakaitse Seltsi poolt kaitstavasse sihtrühma.

Pronksmedal (100p.)

omakohtu

mõtted on absurdsed.(Mesilaste mürgitamise tahtlikult toime pannud põldurit võib kogemata kombel külastada punane kukk näiteks.)
Olen korduvalt õelnud, et rahvas on väärt oma jumalaid.Niikaua kui me ei saa omavahel kokkuleppele.Niikaua kui meid ei esinda oma liit(praegu peaks selleks olema EML) ei kuula meid keegi.
Kas mõni päev telekas olnud mereväe situatsioon ei ole sarnane meie mürgitamise analüüside ja sellele järgnenud telefoni kõneluse tulemustele.Niikaua kui meid esindavad ja meie poolt valitud juhid tituleerivad meid hullumaja kandidaatideks ei ole meil midagi eriti loota.Niikaua kui laboratooriumid on kellegi mõjusfääris ei tule sealt ka tulemusi.
Silver

Pronksmedal (100p.)

reisil

tundub, et kui mesinikel on probleemid, siis EML juhatus on "reisil" (kevadel oli nii). Mesinikud ootavad teilt erakorralist juhatuse kogunemist ja ettevõetud meetmete avalikustamist nii lehes kui ka internetis. Probleem mitu nädalat vana aga juhatuse poolt on vaikus. Teen ettepaneku moodustada survegrupp, et EML juhatus saaks valitud avalikult ja suure valijaskonna poolt. Praegu on organiseeritud nii, et kohale ilmus 30 inimest, kes valisid juhatuse. Tegin seal mitu ettepanekut korra muutmiseks, kuid nendest ettepanekutest rääkimist on hoolega välditud. Siis ei õnnestuks kitsal huvigrupil enam juhatus moodustada.

Pronksmedal (100p.)

Mürgitamisega võitlemine

Kahjuks on kohtupidamine nii peeneks läinud, et ka ilmselge asja puhul on pätil kerge karistusest ja kahju korvamisest pääseda. Sa võid ära tõestada, et mesilased said mingist X mürgist otsa ja sa võid ära tõestada, et pätt samal ajal oma põldu mürgitas selle sama X mürgiga, aga sa ei tõesta, et su mesilased just tema põllu peal käisid.
Mürgitajatega võitlemiseks ei näe ma muud võimalust, kui kaevata nende valel ajal tehtud mürgitamiste peale. Ja seda iga kord, iga mürgitamise ajal. See eeldab ilmselt keskkonnaametnikul käest kinni võtmist ja õigel ajal kohale viimist. Muidu tuleb kuu aja pärast ja leiab, et tõendeid pole jne.
FIE vastutus 3 € KUNI  800€, OÜ-l 32-2000€. Kui mürk kuulub väga mürgiste hulka, siis kuni 1200 ja 3200€. Arvestades kergendavaid asjaolusid, nagu "esimest korda", "ainult selle põllu peal", keegi pole kahju saanud", "lapsed vajavad toitmist" ..... vast 20-30€ kanti ehk tehakse.

Pronksmedal (100p.)

tore, aga..

valet aega meil mürgitamiseks ju peaaegu polegi. midagi on umbmääraselt piiritletud põllukultuuride õitsemise ajast (seega antud märjamaa juhtum oli ju 100% jokk!) aga seegi on seaduses äärmiselt ümmarguselt määratletud. lisaks on keelatud vaid putukamürgiga pritsimine, kõik muud "mesilastele täiesti ohutut" löga võib lasta niipalju kui kulub. praktikas osutuvad mitmed need ohutuks tituleeritud asjad aga mesilaste jaoks isegi hullemateks tapjateks. võtame või sellesama "ohutu" roundupi. niidab tegelikult kõike elavat ja ladestub ohtlike lagujääkidena maapinda, taimedesse aastateks. ei pea isegi mürgijoaga otseselt üle laskma. roundupi jääke tassivad mesilased õietolmuga tarusse isegi mitu aastat peale pritsimist nagu väljamaal tehtud uuringud näitasid. ühel hetkel aastal x saab selliste jääkide kogus putukale aga fataalseks.
oleks täitsa huvitav teada saada, palju on eestis konkreetseid keisse, mille puhul on mürgitaja valel ajal mürgitamise pärast sellise seaduse abil vastutama pandud ja mis oli karistuseks? karta on, et arv on 0 või selle lähedane. Wink
kuhu see keskkonnaametnik sellise asja peale jooksma hakkab? no kui keegi tõsiselt pinda käib, siis võibolla tuleb ja teeb mök-mökk ning traktorist teeb selle peale sooo-sooh.  kõik, niisama targalt minnakse laiali ja pritsimine jätkub samas vaimus edasi. kui sa sel viisil edasi kaebled, siis saad ka keskkonnaametnikult "pahatahtliku, kiusliku ja kohtlase" isiku sildi ja usu mind, sinu kaebekisagi ei kuulata! lülitab telefoni välja või ei võta seda vastu lihtsalt. trahvid sellise asja eest on ju tõesti naeruväärsed ja mesilased "pole ju looduskaitse all" kah nagu ametnikuhärragi mõista andis.

Pronksmedal (100p.)

selts peaks korraldama korjanduse


ja kasutama raha märjamaa meeste kaitseks. Tegu on ulatusliku majandusliku kahju põhjustamisega, tehke avaldus politseisse vaatame mis vastavad ?

Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

täiesti jabur olukord

Mesinik, kes kahju kannatanud, peab hakkama uurijaks ja ise välja seglitama, kes ja millega tema mesilasi on mürgitanud!!!

Pronksmedal (100p.)

Hävimas mesilased*

Mesinike omavahel virisemine asja edasi ei vii. Kuna mesindus kuulub Põllumajandusministeeriumi haldusalasse, siis peaks EML juhatus tegema sinna järelpärimise, kuidas mesinikud peaksid sellistel juhtudel tegutsema. Ja kui EML ei võta vedu, siis võivad seda ju mesinikud teha.
Kevadel jäi karumõmmi oma ameerika haudmemädaniku juhtumiga ka üksi, kuigi on olemas VTA ja mesindusprogramm.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Toetan Märjamaa mesinikke

kuna ostsin kevadsuvel mesilasi Märjamaa alevist-võin kinnitada-teie mesilaspered on minu juures väga hea tervise juures!!!-seega on ainult üks võimalus-põllumees on põllumajandusmürkide kasutamisega tahtmatult tapnud teie mesilaspered...põhimõtteliselt on ju võimalik mürgitaja välja selgitada-millal algasid mürgitusnähud?-põllumehed peavad ju vist taimekaitsemürkide päevikut ka?

aga ega see aita Jaaniskil läks 70 peret üks aasta-ikka vaikus siiani...

ei aita teid taimekaitseinspektsioon ega mesinike Liit...ammugi Jumal taevas ega palvetamine

Tuleb loota Kuradile ja põrgule-vandumine aitab!!!teeb olemise kergemaks!!!

Pronksmedal (100p.)

Ega..

kohalikud mesinikud kivimüüride taga ela. Kõik ju sõidavad ringi ja palju neid õitsvaid põlde paari kilomeetri raadiuses ikka on.
Kui ise ikka veidi uurite siis vähemalt põllud mida mürgitati peaks üles leidma. Need olid või on isegi praegu veel pruunid.   .Ja kui siis Maaameti kaarte uurida ei tohiks ka omanike leidmine raske olla. Ja no omakohtu meetodeid on ikka väga mitmesuguseid.Ei pea kohe kukke punaseid tiibu lehvitama  panema.
Seda ma ei usu, et EML või ametnikud aitavad.
See ju eelmistest juhtumitest teada.

Pronksmedal (100p.)

Nojah..

järgmisel päeval peale eelmist komentaari  söötjaid ära võtma minnes oli omalgi prohmakas käes. Karud (ema pojaga)olid lõh-
kunud 7 taru ja seesoleva söönud  või metsa alla ja lagendikule laiali loopinud. Üks taru grupist oli veel terve ja ühelt oli katus rebitud ning taru lääbakil ja raamid viltu sees kuid mesilased alles.Minu jaoks kõige hullem, et sinna gruppi sai ostetud tõuemad aasta tagasi ja 10-st ostetust välja valitud parimad ning siis tütardega tehtud emavahetus terves grupis.Plaan
oli järgmine aasta kogu ülejäänud mesilas emad vahetada.
No nüüd mõtlemisainet terveks talveks kuidas edasi minna.
Hirm karude ees igatahes praegu nii suur, et õhtud läbi tegelen järelejäänute kojuvedamisega teistest gruppidest.Kahjuks nädalavahetus soe ja päeval vedada ei saa.No ja üks ring juba
45-50 km.(10 ringi tehtud 12 veel teha)Oma viga, et maasturile pole konksu õigel ajal muretsenud.
Keskkonnaameti ekspert hirmutas, et võivad kahjude hüvitamisest keelduda kuna mul gruppide ümbert puudusid
elektrikarjused.Ei osanud nagu karta ja 2 km-i kaugusel elav pensionär väidab, et tema eluajal pole sealkandis keegi karudest midagi kuulnud. Ja sealkandis mul mesilased juba
üle 10-ne aasta ning konkreetses kohas 5-6 aastat
NO JA MORAAL:kUI TEIL ON MESILASED METSAS PUHTA MEE JAHIL SIIS PANGE KARJUSED ÜMBER.Saate puhast mett ja
kui läheb nagu minul siis mingi osa kompenseeritakse.
Mina pean aasta lõpuni omas rasvas praadima ja ....


Pronksmedal (100p.)

Karjus metsas

Pannakse akuga või...? Kaua see vastu peab?

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja tomm pilt

Karjuse aku kestab

karjuse aku  85 Ah kestab kaks pool nädalat,siis tahab jälle laadimist . Aga, et metsaott oleks ilma karjuseta kõik tarud lõplikult hävitand on surm kindel .Seega ei ole aku vahetus metsas värskema vastu mingi vaev vaid pigem meeldiv kohustus .

Pronksmedal (100p.)

Kas ainult mets päästab??

Selline kummaline hüsteeriline kirjatükk. Enne kui hakata lollusi kirjutama võiks omale selgeks teha mis on mis.

Tsiteerin:

Tsitaat:
Need süütukesed

Roundup ja Starane sisaldavad selliseid pestitsiide nagu


tiametoksaam, imidaklopriid, klotianidiin, fiproniil.


Roundup on herbitsiid ja sisaldab glüfosaati. Starane on herbitsiid ja sisaldab fluroksüpüüri. Tiametoksaam, imidaklopriid ja klotiniadiin on Eestis kasutada lubatud insektitsiidide koostises. Fiproniili taimekaitsevahendina Eestis kasutada pole lubatud. Fiproniili sisaldavad aga sipelgate hävitamiseks mõeldud biotsiidid, mida ka Eestis võib kasutada. Fiproniili sisaldavaid preparaate võib vabalt iga inimene oma kodumajapidamisse muretseda.



Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

Keemia

Minu keemia-alased teadmised piirduvad valdavalt kooliajaga, sealhulgas ka sellega, kuidas kõikvõimalikke aineid kokku segades pauku saab teha Laughing out loud

Siiski tuletaksin pestitsiidide-herbitsiidide ja muude põllule puitatavate perparaatide õigustajatele meelde, et mesilased on harjunud toituma pigem glükoosist ja fruktoosist, kui keeruliste nimedega ainetest...

Register

Mitte s..... pole muutunud,üks ei tea ja teine ka ei taha.Kõike seda lugedes tekkis küsimus ?Mille tarvis mesilate register?Kuskilt meelde jäänud-,,ja siis saab põllumees mesinikku teavitada kunas ta hakkab mürgitama,,Tühi BLA-BLA-BLA se meie õigusriik.Märjamaa rahvale jõudu!Jonn on jumalast ja loll kes jätab!

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja rebaseonu pilt

Roundup

Tootja: Monsanto
http://et.wikipedia.org/wiki/Roundup
http://et.wikipedia.org/wiki/Monsanto
Sama firma tootis Vietnami sõja tarbeks nn. Agent Orange kemikaali mida piserdati džunglile et see lehed maha laseks ja ei varjaks pahasid vietkonge. Selle tõttu hukkus väidetavalt ligi 400 000 inimest.
Rohkem teavet sellest korporatsioonist on filmis "The world according to Monsanto"
http://forte.delfi.ee/news/teadus/maailm-nagu-monsanto-tahab-dokumentaal...
Monsanto kaebas kohtusse Saksamaa otsuse mitte lubada kasvatada GMO kultuure. Selle korporatsiooni aastakäive ületab Eesti aastase eelarve
Nende lobby on riikide valitsustes ja põllumajandusministeeriumites
http://exuyum.nw.eenet.ee/gmo/index.php?option=com_content&task=view&id=...
Veel maakeelset infot:
http://paber.maaleht.ee/print.php?page=&grupp=artikkel&artikkel=15523&pr...
"Skeptikud toovad välja, et GM-seemned ei ole õige agrotehnika puhul
oluliselt saagikamad kui hübriidseemned. Samas on need väga agressiivsed
ning neid saab kasvatada vaid teatud tüüpi taimekaitsevahenditega, mida
müüvad juhuslikult samad ettevõtted, kes toodavad GM-seemneid. "

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Hoidkem kokku ja kogugem raha mesilaste kohtus kaitsmiseks. :)

Hoidkem kokku ja kogugem raha mesilaste kohtus kaitsmiseks. Smile


Vt. http://mesindus.ee/node/2528