Avaleht › Foorumid › Mesilaste pidamine

Kolmveerand peredest kadunud

28. august 2011 - 23:59 — Kristian

Olen hobikorras mesilasi pidanud juba 12 aastat. Viimased 3 aastat on suvel mesilaste arv vähenenud.
Eelmised aastad kuskil kolmandik, aga see aasta üle 12 kärje suurustest peredest alles 4-5 kärjetäit. Kõik see juhtub kuskil juuli keskelt kuni augustini. Heiduperiood selleks ajaks läbi, pole see aasta õigeaegse laiendamise pärast heidutungi olnudki ja isegi uues kunstperes samamoodi mesilased kadunud. Sipelgate vastu määrin vana õliga taru jalgu ja see aasta pole neid märganudki. Ei usu, et kärbsenäppki seda teinud on, neid küll on seal, aga pole näinud, et mõni lind seal pidevalt passiks. Ise kahtlustan, et kuna naabrimehel ca 40m kaugusel tarudest nisupõld, siis sealt putukamürgid satuvad lähedalasuvate õistaimede peale ning sealt mesilased selle üles korjavad või jõuab mürk isegi läbi õhu tarudeni. Kas mingit seadust pole mesilale nii lähedal mürgitamise vastu?

 
‹ mesilaste kolimine ühest kohast teise Söödasiirupi segu ›

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
29. august 2011 - 18:33 — Tormi Tabor
mesindus.ee haldajaKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Tormi Tabor pilt

Millal ja mis viisil viimati

Millal ja mis viisil viimati varroatõrjet tegid?

29. august 2011 - 19:01 — Kristian

Iga sügis hoian neid apistani

Iga sügis hoian neid apistani ribasid sees.

29. august 2011 - 19:52 — vello

Apistan

Mõned väidavad, et ei toimi enam? Ei tohiks loota ühele tõrjevahendile, kasutage erinevaid tooteid. lestamonitooring oleks kindlasti abiks.


http://mesindus.ee/book/export/html/148

29. august 2011 - 19:55 — oel
Pronksmedal (100p.)

soovitus

kui kahtlustad mürgitamist, on parem leida mesilale teine asukoht. Mürgitamise tõestamine on üpris keeruline. Vii järgmisel aastal osa peresid mujale, siis saad võrrelda. Muidugi hoolikas varroa tõrje.

29. august 2011 - 20:21 — AimarL
Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Lõhnab

asi varroatoosi kahjustuse järele. Kas on peredes näha noori tiibadeta mesilasi?

  Apistan peaks tegelikult hästi toimima, kui sa just ühtesid ja samu ribasid ei kasuta või hoiad neid liiga kaua sees. Siis enam ei toimi.

  Proovi see aasta bayvarooli- sellel teine toimeaine, ehk aitab.

30. august 2011 - 13:14 — SUMM

Mesilaste kadumise 1 põhjuseid

Olen oma  10konna mesilasperega  ja taluga keset viljapõlde.Suurimaks nuhtluseks on toonekured ja  vaablase moodi putukad.Toonekured on varakult  hommikul kohal ja maiustavad mis hirmus lennulaua pealt.Samuti olen  ise näinud  vaablase väljanägemisega  ja suurusega  putukat mis  tuleb ja lihtsalt võtab mesilase hambusse ja lendab minema.Eelnevatel aastatel sellist asja pole näinud ,Vana õliga  tarujalgade  mõksimine sipelgate peletamiseks ei ole minu mesilas aidanud.Panevad üle mõksitud koha juba paari tunni pärast

30. august 2011 - 15:03 — Tormi Tabor
mesindus.ee haldajaKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Tormi Tabor pilt

Kas paned igal aastal uued?

Kristian kirjutas:
Iga sügis hoian neid apistani ribasid sees.


Kas paned igal aastal uued või kasutad samasid ribasid korduvalt? Aja möödudes toimeaine mõju kaob ja ribad ei täida enam neile pandud ülesannet.
11. september 2011 - 21:50 — Kristian

Teil oli õigus, varroatoos.

Teil oli õigus, varroatoos. Leidsin see nädal tiibadeta mesilasi. Imelik varem neid ei märganud, see kord oli päris mitmeid näha. Panin bipiini, haudmega seda küll ei panda, aga mul nii vähe hauet ( ca 20 kannu), et panin ära.
Ja natuke teemast kõrvale: täna mürgitati päeva ajal põldu, kas sügisel võib siis keset päeva mürki pritsida?

12. september 2011 - 18:02 — sepionu
Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Minu teada ei ole

Minu teada ei ole taimekaitsevahendite pritsimisel üldjuhul kellaajalisi piiranguid. Hilisõhtul pritsitakse peamiselt seepärast, et siis on tuulevaikne ja ka taimed ei talu päikesepaistes pritsimist.

Mesilastele ohtlike ainetega tohib enne kella 22.00 õitsevaid taimi pritsida ainult lähedalasuva mesiniku nõusolekul.
Vähemalt sellised jutud on taimekaitsevahendite kasutusjuhenditel.
Praegusel ajal pritsiti tõenäoliselt glüfosaadiga, mis ei peaks mesilastele teadaolevalt ohtlik olema.
Tõenäoliselt ei õitse sellel põllul ka miskit, nii et mesilastel ei peaks sinna asja olema.

12. september 2011 - 20:01 — murka
Pronksmedal (100p.)

AHM ???

keset suve võib peresid ka ameerika mädanik rünnata, milline haudne pilt on.

13. september 2011 - 9:35 — AruTaru
Pronksmedal (100p.)

Pritsida ei tohi..

..õitsvaid taimi. Kellaaeg ei ole oluline.
Nõuded taimekaitsevahendite kasutamisele
§ 5. ( 8 ) Taimekaitsevahendiga on keelatud pritsida ala, millel on õitsvaid
taimi, välja arvatud juhul kui taimekaitsevahendi pakendi märgistusel
on märge, et taimekaitsevahendit võib kasutada taimede õitsemise ja
mesilaste lendluse ajal.
https://www.riigiteataja.ee/akt/12989252