Mürgitajad käituvad nagu "siga tamme all..."- korjakem raha mesilaste kohtus kaitsmiseks!

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt


"Siga tamme all..."- korjakem raha mesilaste kohtus kaitsmiseks!


 


Tere mõttekaaslased!


Teema "Hävimas mesilased"- jätkuks, ja kahju saanud mesinike, edaspidi nimetatud Kannatanu(te) toetuseks, vt. http://mesindus.ee/node/2488


Ivan Krõlovil on üks surematu valm, milles siga tuhnib tamme alla. Manitsustele, et ta sedasi puu juuri võib rikkuda, vastab siga, et teda huvitavad tõrud, mis tal tammest... vt. valmi siin kirja lõpus. 


Täpselt nii käituvad ka need rumalad, ahned, aga aktiivsed (halvim kolmik-komplekt) liba-põllumehed, kes oma arutu mürgitamisega mesilasi, kimalasi jt. õisi tolmeldavaid putukaid hävitavad. Mul on jäänud järgnev mulje. Käesolev, teemas "Hävimas mesilased" kirjeldatud, teadlik ning tahtlik mesilasperede mürgitamise juhtum on paraku selline, milles n.n. "ekspert" kardab vastutust, ametnik ei julge sekkuda, kahju põhjustanud mesilaste-mõrtsukas naudib teise samasuguste tuge, ..., tundub, et seekord vaatab ka omavalitsus pingsalt mujale (õnneks mitte igal pool ja mõnelgi pool on omavalitsuse tugi mesinikule tuntav).


Olen ka ise sügavalt mures. Alles eile, P.02.10.2011 käisin taas fotoaparaadiga auto roolis üht mürgipütti jälitamas. Seekord oli õnneks tegemist teadliku agronoomist ning endisest mesinikust päris-põllumehe seenetõrjega põllul, kus sügisene õitsev põldsinep ei kollenda- loe midagi ei õitse.
Aga möödunud kevadel õnnestus mul keset päikesepaistelist päeva ühe sellise jälitustegevusega oma 8 mesilasperet hävingust päästa. Tore, et olin siis puhkusel ja märkasin mürgipütti. Üsna mõistev traktorist oli, pidas telefonitsi soomlasest omanikuga nõu ja katkestas koheselt olulises koguses õitsvaid taimi sisaldava ning nendega ääristatud põllu mürgitamise ning sõitis minema. Seda sõnadega saates, et: "oleks teadnud, et teil siin 2 km. raadiuses mesilased on, siis oleks seda pritsimise tööd õhtul hilja teinud...". Aga "huvitav", et sellistel mürgitajatel ei tule pähe ka kõiki teisi putukaid säästa, isegi kui põllumehe teada mesilat läheduses ei ole.... Samal kevadöösel tehti mürgitamine lõpuni- õnneks tuli vastu hommikut vihm ja pesi suurema mürgi sodi maha. Smile


Ettepanek, üleskutse Kannatanu(te)le!


Kiireim viis leevendust leida. Ega enne sellele "katkule" rohtu ei leia, kui süüdlased oma karistused saavad või tekib võimalus, et varem või hiljem saavad.


Palun Teil korraldada korjandus ja kogugem Teile oluline summa antud tahtliku teadliku mesilaste mürgitamise juhtumi(te) õigusabikuludeks ning selle läbi EV-s kohtulahendina olulise pretsedendi loomiseks. Olen kindlasti huvitatud antud projekti rahaliselt toetama ja olen kindel, et meid on palju.
Selleks on antud mesinikul (või mesinikel üheskoos ühe projektina), kelle mesilased on mürgitatud, käesolevas mesindus.ee e-keskkonnas vajalik enda isik Kannatanuna usutavalt identifitseerida, koos Pangakonto nr.-iga ja kirjeldusega, et mis on kogutava raha kasutamise eesmärk, milline on toetusmakse kirjelduse soovitud märksõna, kuidas rahaliselt toetanud isikud juhtumi kulgemise kohta tagasisidet saavad jne.. Antud, n.n. "Mesilaste mürgitajate käest päästmise projektile" tuleb leida sobiv nimi- see hõlbustab infovahetust.
Kannatanud või nende toetajad võiks sama üleskutse saata mesindus.ee "kasutajatele", kes võiks ja/või selle võiks edastada ka loomakaitsjatele, mahepõllumeestele jt.-le võimalikele toetajatele.


Tuleb Eesti Advokatuuri http://www.advokatuur.ee/ hulgast palgata hea advokaat (soovitavalt valida advokaatide-mesinike hulgast), kes seda juhtumit sõltumata eduvõimalustest vedada suudab. 


Tõendamisest. Loodetavasti on Kannatanu(te)l sügavkülmas vms. kohas veel mürgitamisega mõrvatud mesilasi alles, keda ametlikult, kohtus tõendusmaterjaliks kasutamiskõlbulikuna analüüsida.
Tunnistajate leidmiseks ja ülaltoodud korjanduse-üleskutse edastamiseks tuleb kohalikku lehte, "Maalehte" jne. panna kuulutus ja lubada mesilaste mürgitamise põhjustanud liba-põllumeheni viiva info eest oluline vaevatasu... juhtumile tuleb loodetavasti ka (sütitada) meedia tähelepanu. Korjanduse üleskutse ja tunnistajate leidmiseks ei maksa ära põlata ühtki telesaadet, milles inimeste muredega tegeletakse, analoogiliselt ETV 20.09.2011 Ringvaate saatelõik:  http://uudised.err.ee/index.php?0&popup=video&id=43099


 


Paar mõtet veel.
Mõnikord on mürgitamise profülaktikaks abi mesilastaru lendlasse või lendlale paigaldatud vaakumjootjatest, selleks et peredel alati piisavalt joogivett oleks ja nad ei peaks veetarbe rahuldamiseks taimelehtedelt mürki imema. Lendlale aitab jootjaks edukalt tagurpidi sinine, kollane või valge väikesele purgikaanele puutikule pehme traadiga rippuma paigaldatud plastpudel- need värvid aitavad ka mesilastel orienteeruda. Olen suvi läbi kaevuvett keetnud ja lendlate vaakumjootjatesse valanud. Päris arvestatav töö. Oluline tarbimine on olnud läbi suve: keskmiselt 1L mesilaspere kohta nädalas, maksimaalselt kuni 1L öö-päevas. Jootja tuleb aeg-ajalt enne kuuma veega  loputada ja seejärel jahutatud keedetud vesi sisse valada. Sel juhul ei hakka jootjas rohelised vetikad vohama.
Hetkel on peredel ka veel haue lõpetamata, nagu tarudes digitaal-termomeetrid näitavad ja seetõttu mesilased külastavad või tarbivad lendla jootjate keeduvett. Samuti kastmistünnis imevad korraga 20-40 tk. summe läbi sellel ujuva vana penoplasti tüki vett (külastavad seda ka siis, kui varjus on vaid 9...10 o C). Kraaniga n.ö. "tilga jootja" all sisse freesitud n.n. siksak-laual summid enam ei käi, kuigi suvel oli päevi, mil seal oli korraga kaugelt üle 100 mesilase vett imemas. Hetkel on seal (kraani-)vee temperatuur juba ilmselt liiga madal, et pärast tankimist suuta lendu tõusta. Soolasest veest mesilased kah enam ei hooli... Samu kunstlikke joogikohti külastavad ka herilased, kimalased jt. putukad.
Kui mürgitamise oht väga suur on, siis võib peresid ka lahja suhkrulahusega taru laelt joota, rapsilt, teiste taimede õitelahuse suhkruveega eemale dresseerida jms..
Tugevad mesilaspered on mürgitamise mõjule ja varroatoosile real põhjustel vastupidavamad.
Antud aastal tegin sügiseseks haudmeergutuseks esmakordselt vene mesinduskirjanduses toodud meetodil ka hõbedavee-suhkrulahust ehk Ag+ ioonidega suhkrulahust, mis on noseema- jt. haiguste profülaktikaks- see tundub summidele eriti meeldivat.
Mesilasperede haudme ergutamiseks olen varakevadel edukalt kasutanud 10...50 W automaat-soojendust läbi pesa lae. Teadmisi ja vaatlusandmeid on kogunenud omajagu. Aga ma ei soovita veel seda n.ö. "mesilaste keskkütet" kellelgi järgi teha, sest vaikimisi on see mesilastele kahjulik- täpselt nagu senised teadustööd kinnitavad. Umbes viie kuni kümne aasta pärast on mul esimesed metoodikad valmis, mida siis vajalikena mesinikele-entusiastidele soovitada julgen.
Arvestada tuleb, et soojendamisega korjele õhutatud lennumesilased külma ilmaga hukkuvad ja/või saavad hoopis kärjekoi tõugud arenemiseks hoogu, kui neid on, s.h. olenevalt, millisesse pesa ossa haue ümber kolitakse. 
Igaks juhuks kordan, et pean mesilasi teadushuvist, mitte mee ega mitte raha pärast. 
Ja mett andsid meie talu summid rohkem, kui oodanud olin, sest ma ei olnud sellise koguse mee käitlemisega põhitöö kõrvalt üldse arvestanud. 


Meeldivat sügist ja loodetavasti mesilaste-sõbralikku talve meie kõigi mesi-summidele! Smile


Lauri


 


Hetkel ei ole mul siin, kodust raamaturiiulit ja alltoodud valmi-raamatut käepärast, kuid internetiavarustest leitud järgnev tsitaat tundub õige olema. See sai kunagi põhikooli ajal ka pähe õpitud. Smile


 


Ivan Krõlov


Valm: "Siga tamme all".


***


Kord Siga iidse tamme all

sõi õgis tõrusid, et valu vatsa puuris.

Täis maoga maitses uni tal,

siis tõusis, nuhkis, ümbrust uuris,

lõi kärsa mättasse ja tuhnis tamme juuri.

See Tammele ju kahju teeb

puult Kaaren Siga sõneleb.

Ta kuivab ära kui sa songid juured paljaks

Päh! ütleb Siga Kuivagu!

Ei sega mind nii väiksed naljad.

Tamm on mu meelest tarbetu,

ning kui ta kõduneb, ei mul sest muret kasva,

mind huvitavad tõrud, neist ma lähen rasva.

Sa tänamatu! algab tamm nüüd manitsust,

kui suvatseksid kergitada kärssa,

sa otsekohe märkad,

et tõrud minul kasvavadki just.

***


Nii võhik oma sõgeduses


näeb liigset igas õpetuses


ning kirub teaduslikku tööd,


ei taipa ta, et ise selle vilja sööb. Smile


***



 


 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Hoidkem kokku! :)

Igaks juhuks lisan, et ärgem jäägem oma muredega üksi. Tagasihoidlikkus ei ole sarnastel puhkudel voorus. Teised saavad vaid siis aidata, kui kannatanud mesinik ise abi palub.
Täpselt nii koondavad oma jõu mesilased, kui häda tarru poeb.
Miks siis mesinikud liiga sageli arvuka vastasega üksi võitlevad?


Neid on palju, kes on valmis mureliku või kahju kannatanud mesiniku ja mesilaste kaitseks välja astuma (raha annetama jms.)- hõigakem aktiivselt appi, kui selline hetk taas saabub. Oleme mesilasperede elu eest vastutavad.


Mesilaste pidamine on partnerlus inimeste ning mesilaste vahel, ja looduse tasakaal valitseb siis, kui suudame enda hoolealuseid summe kaitsta ahnete, rumalate ning samas paraku aktiivsete liigikaaslaste kahjurlikkuse eest. Smile


Ladusaid viimaseid sügiseseid oktoobrikuiseid suminaid, siis kui ilmataat veel sutsu soojemat päikest annab! Smile


Lauri

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Mürgitajaid saab kohtus jooksutades heidutada- seegi on võit! :)

Igaks juhuks lisan järgneva.


Mürgitajaid saab kohtus jooksutades heidutada- seegi on võit! Smile


Ka sellise Kahjujuhtumi korral, kui mesilaste ja mesiniku kaitseks, tõendusmaterjali nappuse vms. tõttu, kohtus edu väljavaateid ei ole, mõjub efektiivselt hea advokaadi n.ö. "taktikepi all" Vastaspoole kohtu instantsides jooksutamine.
Kostja närvid ja aeg kuluvad ka sel juhul, kui ta Hagejale rahalist hüvitist ei pea maksma. Paraku kuluvad ka Hageja närvid ning aeg- aga need ju kuluvad sellises olukorras nagu-nii, kui mesilastele liiga tehakse.
Tõenäoliselt on juba sellisest heidutamisest abi, et lolle, ahneid, (aga paraku) aktiivseid  libapõllumehi taltsutada, kes kergekäeliselt põlde mürgitades tolmeldavaid putukaid hävitavad. 


Nii et, kui keegi mesinikest siin e-keskkonnas appi karjub, siis mina annan Kannatanule kohturaha juurde ja ilmselt paljud-paljud teised ka. Smile


P.S. Üleeile, esmaspäeval 31.10.2011, oli Vooremaal varjus maksimaalselt ~11 o C ja päikese käes samal ajal ~16 o C ja mitmesse tarusse kanti usinasti kollast õietolmu. Smile Aga nädala lõpuks läheb ilm lõpuks jahedamaks, tulevad püsivalt öökülmad ja alla + 9 o C (varjus) lendavad mesilased vaid häda korral joogivee järele. 
Sellega on nüüd antud aasta lennuhooaeg ning mürgitamise hirmud  ilmselt läbi ka. Aga "vaenlane" ei maga- juba varub järgmiseks aastaks mürki.


Talv on hea aeg mesindusalaste teadmiste hankimiseks. Näiteks selleks, et saada aimu, kuidas mesilasi mürgitamise eest kaitsta või selle mõjusid leevendada. Samuti hämmastab mind, kui vähe teavad mitmes kodanikud siin mesindus.ee foorumis varroatoosi tõrjumisest ja selle vajaduse tähtsusest ning näiteks sellest, et miks varroalest orgaaniliste hapetega kunagi kohaneda ei saa... 


Ilusat hingedeaega, head mesinikud! Smile


Lauri

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Temperatuur päikese käes

Lauri kirjutas:

P.S. Üleeile, esmaspäeval 31.10.2011, oli Vooremaal varjus maksimaalselt ~11 o C ja päikese käes samal ajal ~16 o C 


Sellist asja nagu temperatuur päikese käes ei ole olemas. Päikese käes näitab iga termomeeter erinevat näitu st. iseenda temperatuuri. Tumedad kuumenevad rohkem ja heledamad vähem. 
Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Temperatuuri jutt ei ole antud õiguskaitse teema. :)

Temperatuuri jutu teema ei ole antud kirja mõte ja palun ärgem seda siin arendagem. Smile


Olemas on õhu temperatuur päikese käes. Smile
See on maapinna vm. soojuskiirgust neelava keha lähedal kõrgem ja kõrgemal või kaugemal madalam.


Mesilastele on otsene päikesesoojus oluline. Mesilased lendavad sama varju-temperatuuriga võrreldes enam siis, kui päike paistab. Ka seda olukorda on vaja hinnata ja mõõta.


Loomulikult on igal kehal sellises otseste päikesekiirte olukorras erinev temperatuur, mis sõltub keha värvusest, nurgast päikese suhtes, pinnakattest, soojusmahtuvusest, soojusjuhtivusest, tuule tugevusest, infrapunakiirguse pinnakattesse tungimise võimest ehk "skin" efektist jne..
Mul jäävad tarude küljes mõned digitermomeetrid/-andurid aeg-ajalt teatud kellaaegadel kilekatte varjus päikese kätte. Neid näite ei saa täpsena arvestada, aga saan teada sel hetkel tarus oleva temperatuuri ja temperatuuride vahed: hinnata tarude/soojustuse soojapidavust ja mesilaste poolt taru jahutamise võimet, ventilatsiooni toimimist, tegemaks otsuseid lennuavade reguleerimiseks, sülemlemiseks valmistumiseks jne.. Kontrolltermomeetrid on varjus või õhulahedalt valgete katete all.


Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Mesinike õiguste ja mesilaste kaitsmise vundament toetub... :)

Saadan enda järgneva mõtte, täiendamaks Eesti Mesinike Liidu 2011.a. oktoobrikuises ajalehes "Mesinik" ilmunud erinevaid seisukohavõtte, et kuidas mesinik peaks käituma, juhul kui mesilastele ja/või üldse tolmlejatele putukatele liiga tehakse. Ainult pisarad ja kogenematu isetegevus paraku ei aita.


Vaid siis on lootust selles n.n. "sõjas" soovitud eduni jõuda, kui mesinike õiguste ja mesilaste kaitsmise vundament toetub järgnevale kindlale alusele. 



  1. Kannatanud mesinikud koos mõttekaaslastega- ühiselt kogutud raha õigusabikuludeks. Selleks kuluks on: tõendusmaterjali (proovide-analüüside) kulu; advokaadi, kui Kahjujuhtumi projektijuhi kulu jms..

  2. Palgalised professionaalsed abilised, kelle käest mesinik abi ostab: advokaat, eksperdid jt.- loomulikult ametlikul seaduslikul viisil. Hea advokaat juhib targalt selle "sõjategevuse" strateegiat ja määrab oskusliku taktika. Smile

Selleks vundamendiks ei saa olla, kuigi oluliseks abiks saab, kuid ei pruugi olla:



  1. EV ametnikud ning -poliitikud.

  2. ühendused ja organisatsioonid, s.h. EML (Eesti Mesinike Liit) ning omavalitsused.

  3. meedia ning üldsuse arvamus.

  4. PRIA, koos loodetava infovahetusega: mesinike ja põllupidajate vahel- kuigi jah, kõik mesilaspered ja Mesilasalad on kindlasti mõistlik PRIA-s registreerida.

Pidagem palun silmas, et kohtusse ei minda ainult võitma, vaid ka osaline võit on võit ning ka avalik diskussioon on oluline.
Selleks, et sõda võita, ei pea võitma kõiki lahinguid. Smile
Tähtis on Kahjujuhtumi korral kiiresti leida raha, et advokaat projektijuhina selle mesilaste kaitsmise teemaga konkreetse Kahjujuhtumi põhiselt tegeleks, analüüsid korraldaks jne.- ükskõik missugune lõplik tulemus on. 
Advokaat saab aidata ka meediat ning üldsuse arvamust kaasata jne..

Igaks juhuks kordan, et mõistlik on valida advokaat aateliste (hobi-)mesinike või muidu mesindushuviliste hulgast, keda see teema ka isiklikult puudutab ning kes mesinduse spetsiifikaga enam kursis on.


Heade soovidega!


Lauri

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Kas võitlus põldude mürgitajatega jääb ametkondlikku raami kinni

Võite lahkesti, kui Teil huvi on, vaadata mu kirjutatud artiklit, mille "Maaleht" osalises (esmase etapi) mahus veebiväljaandes hiljuti T.04.02.2014 avaldas.


 
http://maaleht.delfi.ee/news/uudised/arvamus/voitlus-poldude-murgitajatega-sumbub-ametkondades-miks.d?id=67742715


Algne fail on: Kas_võitlus_põldude_mürgitajatega_
jääb_ametkondlikku_raami_kinni._E.14.10.2013


Pilt:
http://www.mesindus.ee/album/otse-no-rindelt-pollu-murgitamine-vahetult-mesila-korval-lauri-pildistas-e27062011  


.23.03.2013 Viljandis EML Üldkoosolekul ja enne seda koostatud „valimisplatvormis“ selgitas Lauri esmakordselt EMKF põhimõtteid ja samal Üldkoosolekul avalikustas, et on eraisikuna registreerinud ja tasunud kodulehe domeenide eest: www.emkf.ee   ja www.emkf.eu  .


Samas suunas tegeleb muuhulgas edasi T.01.05.2012 Olustveres Mesinike Ümarlaua Nõupidamise käigus loodud Eesti Mesilaste Kaitse töörühm. Oodatud on lisaliikmed, kes selle teema vastu huvi tunnevad. Smile


Ilusat talve jätku Teile ja Teie mesilastele!


Lauri


laurik@matti.ee


Mesinik Vooremaalt
Eesti Mesilaste Kaitse Fondi (EMKF) initsiaator.
Eesti Mesilaste Kaitse töörühma liige.
Eesti Mesinike Liit MTÜ (EML) juhatuse liige.

Mürgitajate vastu.

Kui kaugele Eesti Mesilaste Kaitse Fondi loomisel on jõutud? Kuidas seda toetada saab ?

Pronksmedal (100p.)

Lootusetu üritus !  Kogu

Lootusetu üritus !  Kogu maailm mürgitab. Edu entusiastidele, optimistidele.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Millal EMKF käivitub?

 

Aitäh head mesinikud ja mesilaste sõbrad!

Annan parajal võimalusel teada, mil viisil tulevast Eesti
Mesilaste Kaitse Fondi toetada saab. Lühendatult on selle fondi nimetus EMKF;
valmib koduleht, olen registreerinud: www.emkf.ee
 / www.emkf.eu
 

Hetkel kriis süveneb ning see liidab kiiresti mesilaste
jt. putuktolmeldajate sõprade ridu. Süveneb vaade, et mesinduse tulevik on läbi
putuktolmeldamise looduskoosluste toetamine ja mitte (ainult) meekilode
tootmine. Selles kontekstis on väga tähtis ka parima Eesti looduses kohastunud
tolmeldaja: kohaliku tumemesilase genofondi kaitsmine.

Samuti kasvab EL-is võimekus teha ekspertiise, mis
vajadusel suudab ka Kohtumenetluses pädeva argumendina siduda Kahju tekkimise
konkreetse Kahju põhjustajaga, et viimaselt Kahjuhüvitis välja nõuda.

Igatahes on selge, et ainult ametkondadele lootmine ja
ametnike appi kutsumine ei ole piisav lahendus, kuigi nende toetus on oluline.

Prognoosin, et ilmselt saab esimese Kahjujuhtumi
piltootprojekti käivitada suvel 2015.a. (ilmselt veel paraku mitte käesoleval
2014.a.), milles tuvastatakse põllu mürgitaja ehk Vastaspoole tegevuse
tulemusel mesilastele ja Eesti loodusele konkreetse Kahju tekkimine ja
põhjuslik seos Kahju tekitajaga. Sellele järgneb Kahjusummade välja nõudmine
konkreetse Kahju tekitajalt s.h. Kahju mesinikule (näitena, koos olukorra taastamiseks
kuluva hobimesiniku lisatööajaga jne.), maaomanikule, elanikele jne. ja Eesti
Loodusele.



See aeg võib loomulikult suures plaanis mõlemas suunas
muutuda, sest mõjuvaid välis-tegureid on palju. Oleme ju Eestis vaid üks väike
osa ülemaailmses võitluses puhta looduse nimel. Tark ei torma ja kui on vaja
kohtusse minna, siis ikka hästi ette valmistatult, tõendatult ja võitma. Saavad
ju esimesed kohtulahendid olema Eestis pretsedendid, mida varem olnud ei ole.

Vastasleeri ei saa alahinnata, sest seda vastutegevust,
s.h. vastupropagandat rahastavad põllumürke tootvad jõukad suurkontsernid, kes
on saavutanud märkimisväärse mõju ka Eestis ametnike ja taimekasvatajate seas.



Enne tegutsema hakkamist on vaja veel EMKF-i arengu
esimese etapi kontseptsioon piisavalt kokku saada, s.h. skeem koostööks
toetajate, koostööpartneritega ja abivajajatega. Arvestades plaanitud tegevuse
mahtu, on see suur eeltöö.



Hetkel käib Eesti Mesilaste Kaitse Fondi (EMKF-i)
arendamiseks tegevus selle kallal, et saaks selgeks, kes on mesilaste ja teiste
putuktolmeldajate sõbrad ehk "eraldada hundid lammastest". Wink

Ja kes on vastased või suunatud protsessile endale, aga
mitte Eesti Mesilaste Kaitse lõpp-eesmärgile, sest see "äraootav
seisukoht" raiskab aega ning osutuks hilisemas koostöös vastu töötavaks
saatuslikuks piduriks. 



Selleks tuleb selgeks teha (loe: päevavalgele tirida): miks? ja kuidas? keegi
Eestis mesindusega seotud osapooltest neis teemades-diskussioonides osaleb.
Mõni siirast soovist aidata. Aga teine hoopis ahnusest ja mõni ka edevusest, et
jätkuvalt "pildis olla". Suhtumised on erinevad ning seda näeb ka
käesolevates www.mesindus.ee  foorumites.

 

Arvestama peab, et : "tarkusel on piirid, aga
rumalus on lõputu!"

Kõige hullem kombinatsioon inimeses on: rumal, ahne ja
aktiivne.

 

Ühinegem võitluses põldude mürgitajate vastu, sest see
aitab meie lastel ellu jääda!

 

Lauri

EMKF initsiaator

 

P.S. Toetajad saavad end palun kirja panna, kusjuures võiks kirjutada ka,
et miks? ja kuidas? nad aidata tahavad: e-aadressile: laurik@matti.ee   

nii on jah.....

"Kõige hullem kombinatsioon inimeses on: rumal, ahne ja
aktiivne."



Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Allikas: Eesti Mesilaste Kaitse Fond (EMKF), http://www.emkf.ee/

Eesti Mesilaste Kaitse Fond (EMKF), http://www.emkf.ee/ jagas “Maalehes” infot põldude mürgitamise vastu- selgitava ja potentsiaalseid kahjude tekitajaid heidutava ennetustöö eesmärgil ning loodust säästva maamajanduse poolt.

Mainisin ka seda, et maaomanikust rendileandjal on mõistlik rentnikule seada põllu mürgitamise piirang- kasvõi ainult maa hinna säilimise huvides, juhul kui looduse säilitamine peaks paraku ükskõikseks jätma.

 

Kuuldavasti oli Viljandimaal hiljuti mitmes
naabruses asuvas mesilas põldude mürgitamise tõttu mesilasperede hukkumisi.

Kutsun üles nendest Kahjujuhtumistest käesoleva
teema all mõtteid vahetama.

Kes ja mida teab täpsemalt, kus, millal ja
miks ning kuidas (mürgituse sümtomid) mesilaspered hukkusid või mis põhjust
kahtlustatakse?

 

Vt. “Maalehes” artiklit põldude mürgitamise
vastu. Eriti suur probleem on rapsipõldude liigne mürgitamine.

“Eestis koguneb iga elaniku kohta terve
vannitäis põllumürki kuus.”

http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/mesindus/mesinik-eestis-koguneb-iga-elaniku-kohta-terve-vannitais-pollumurki-kuus.d?id=68946523

 

ja selle artikli sissejuhatust nädalalehes “Maaleht”:

“Keset päeva põldu mürgitanud talunik
näitas mesinikule keskmist sõrme.”

http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/mesindus/varskes-maalehes-keset-paeva-poldu-murgitanud-talunik-naitas-mesinikule-keskmist-sorme.d?id=68946709

 

Vt. ka “Maalehes” artiklit, millest selgub,
et raplipõldude pindala on juba nii suur: ~100 000 ha, et isegi
viljavaheldus enam ei aita- n.n. taimekahjurid kolivad ühelt põllult lihtsalt
teisele. Järelikult tuleb rapsipõldude pindala vähendada, sest et viljavahelduse
vähene mõju külg-külje kõrval olevate liiga suurel pindalal rapsipõldude tõttu
ei saa olla õigustus põldude mürgitamise suurendamiseks.

“Rapsipõllud on sattunud sellel kevadel
kõva ja ohtliku maakirburünnaku alla.”

http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/taimekasvatus/rapsipollud-on-sattunud-sellel-kevadel-kova-ja-ohtliku-maakirburunnaku-alla.d?id=68771535

 

Vt. ka “Maalehes” artiklit n.n.
taime”kaitse” poolt, millega liialdamist saabki nimetada põllu mürgitamiseks.

“Põllumajanduse ja mesinduse vahel peaks
valitsema tasakaal.”

/  JAN-ROLAND
RAUKAS, põllumajandusameti taimekaitse osakonna juhataja ….. Näiteks oli
eelmisel aastal rapsi kasvupind, mida statistikaameti andmetel hakati Eestis
kasvatama 1988. aastal, 86 100 ha ja aastal 2009 koguni 98 200 ha. /

http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/mesindus/pollumajanduse-ja-mesinduse-vahel-peaks-valitsema-tasakaal.d?id=68946557

 

Põllumürkide kasutamine tegelikult
aastast-aastasse suureneb oluliselt, mitte ei vähene. Need, enamasti varjatud
andmed, peavad rahvale enam nähtaval olema.

Arvestama peab ka, milles mõõdame: kas
kanguses-toimeainetes, kas rahas, või põllule jõudva põllumürgi koguses. Kõige
“kangemate” mürkidega puhitakse-töödeldakse seemneid- sellest jätkub mürki ka
taimemahla ja õiemahla ehk nektarisse mesilasi tapma.

Kas mõõdame õlut, linnaseid või alkoholikraade? Wink

 

Allikas: Eurostat. Aastatel 2002 kuni 2010
on taimekaitsevahendite turustamisel olnud üldiselt kasvu trend (tabel 1).
2010. aastal turustati kokku 517,16 tonni taimekaitsevahendeid (toimeainete
põhjal), mis on võrreldes 2002. aasta 329,78 tonniga 57% (/koguni!/) rohkem.

 

Viide. Taimekaitsevahendite säästva
kasutamise tegevuskava aastateks 2013-2017

http://www.agri.ee/public/juurkataloog/AVALIK_TEAVE/Kaasamine/kaasamine-2013-taimekaitse-tk-draft.doc   

Põllumajandusministri … veebruari 2013.a
käskkirja nr … ““Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava aastateks
2013-2017” ja selle rakendusplaani kinnitamine” lisa 1

 

TABEL

Eestis turustatud taimekaitsevahendite
kogused  (toimeainete põhjal)

Aasta

Eestis turustatud kogused (tonnid)

2002

329,78

2003

321,44

2004

357,21

2005

392,67

2006

465,91

2007

459,87

2008

551,95

2009

407,19

2010

517,16

 

Hilisemaid andmeid ei õnnestunud hankida.

 

Säästva maamajanduse toetajad, austusega Teie.

 

Lauri-

mesinik Vooremaalt,

Eesti Mesilaste Kaitse Fondi (EMKF) initsiaator.

http://www.emkf.ee/

 

info@emkf.ee


Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

EMKF ei soovita enne kl. 21.00 õhtul mürgipritsiga põllule minna

Ma ei soovita enne kella 21.00 õhtul mürgipritsiga
põllule minna- hommikul ja päeval ammugi mitte.

Seda taimede ja eriti õitsevate taimede,
pritsimist saab (mitte võib) äärmise põhjendatud vajaduse korral teha mitte
päeval, vaid ajavahemikul 2 tundi enne päikese loojangut kuni 2 tundi enne
päikese tõusu, kuid mitte kunagi enne kella 21.00 ehk enamuse putuktolmeldajate
lennuvabal ajal.



Ma ei räägi siinkohal määruste täitmisest, vaid tekitatud kahjude hüvitamisest.
Need on erinevad nagu on eraldiseisvad mõisted liiklusavarii korral: trahv süüdlasele
ja kahjude hüvitamine kannatanule või kahjueelse olukorra taastamine ehk ennistamine.

Kes paraku siiski enne kella 21.00
mürgipritsiga põllule sõidab, suurendab putuktolmeldajate hukkumise riski ja
kahjujuhtumi korral kasvatab see seost põllu mürgitamise ja kahju tekkimise vahel.
Järelikult maksab põllu mürgitaja vabatahtlikult või läbi kohtumenetluse kahju
loodusele, mesilastele, inimestele jne. koos kallite menetluskuludega kinni.

Mis on ebaeetilisele põllupidajale odavam, kas riskida ja võib-olla lõpuks
kahju kinni makstes pankrotti minna või mitte enne kella 21.00 mürgipütiga
põllule minna?

 

Vt. ka: “Kui aia taga käib mürgitamine...”

 http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/mesindus/kui-aia-taga-kaib-murgitamine.d?id=68900075

/ ….. Küll aga on võimalik nõuda kahju
hüvitamist, kui tekkinud kahju saab seostada mürgipritsimisega. …../

Põllupidaja teavitamiseks saab täna juba lugeda
ka mesiniku kontaktandmete olemasolu PRIA kaardil mesilate “kaardikihis”, sest
et tihtipeale ei olegi mesinikul põllupidajate kontaktandmed teada ning neid ei
saa ka kusagilt hankida.

 

Vt. ka: Mesinik: “Eestis koguneb iga
elaniku kohta terve vannitäis põllumürki kuus.”

http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/mesindus/mesinik-eestis-koguneb-iga-elaniku-kohta-terve-vannitais-pollumurki-kuus.d?id=68946523

 

Lugupidamisega

 

Lauri-

mesinik Vooremaalt,

Eesti Mesilaste Kaitse Fond (EMKF) initsiaator.

http://www.emkf.ee/

 


Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Ain pilt

Soovitus....

Siiralt ja südamest loodan, et kellelgi on olemas kusagil lauasahtlis või pööningul, ehk hoopis kapinurgas vedelemas vaarisade õpetused sellest kuidas kuufaasid ja õigeaegne põlluharimine, väetamine ja muud toimingud nii põllul, metsas kui majapidamises välistavad igasugused kahjurite hordid. Selles õpetuses on ka kirjas, milliseid kultuure koos kasvatada - millal, miks neid ja kuidas ning kuhu külvata ...

Millegi pärast tundub üha enam, et tehnika arenedes on progress põhjustanud regressiooni teadmistes ja meie eellaste kogemuste ära põlgamise igas tasandis....

Siiralt ja südamest loodan, et arukuse hääl suudab lõpuks müüginumbritel põhineva kasumi ja ahnuse etalonid ületada.

Kui kellelgi selline teadmiste pagas kirjalikus vormis kuskil vedeleb, siis on see tarvis uuesti trükki anda, et vanema põlvkonna teadmised ja kogemused säilitada.
Sellest igapäevaselt meedia abil külvatavast vaenutegevusest on juba ammu villand .. vaja on lahendusi, mis rahuldaks kõiki osapooli.
Kuskil veebiavarustes olen kunagi näinud videomaterjale, kuidas mingid Euroopa põllumehed toimetasid sellise kuufaasidel ja taimede koosmõjule rajatud põlluharimise viisil ning tegid seda edukalt.

vaarisadest

[quote=Ain]Siiralt ja südamest loodan, et kellelgi on olemas kusagil lauasahtlis või pööningul, ehk hoopis kapinurgas vedelemas vaarisade õpetused sellest kuidas kuufaasid ja õigeaegne põlluharimine, väetamine ja muud toimingud nii põllul, metsas kui majapidamises välistavad igasugused kahjurite hordid. Selles õpetuses on ka kirjas, milliseid kultuure koos kasvatada - millal, miks neid ja kuidas ning kuhu külvata ...

Millegi pärast tundub üha enam, et tehnika arenedes on progress põhjustanud regressiooni teadmistes ja meie eellaste kogemuste ära põlgamise igas tasandis....

Siiralt ja südamest loodan, et arukuse hääl suudab lõpuks müüginumbritel põhineva kasumi ja ahnuse etalonid ületada.

Kui kellelgi selline teadmiste pagas kirjalikus vormis kuskil vedeleb, siis on see tarvis uuesti trükki anda, et vanema põlvkonna teadmised ja kogemused säilitada.
Sellest igapäevaselt meedia abil külvatavast vaenutegevusest on juba ammu villand .. vaja on lahendusi, mis rahuldaks kõiki osapooli.
Kuskil veebiavarustes olen kunagi näinud videomaterjale, kuidas mingid Euroopa põllumehed toimetasid sellise kuufaasidel ja taimede koosmõjule rajatud põlluharimise viisil ning tegid seda edukalt.
[/quote]


Millegipärast rääkisid vaarisad lehma ületalvepidamisest, sest kobedama ninaesise said hobused. Nii vähe suudeti neil aegadel kvaliteetset sööta kasvatada ja lehm sai aganaid ja põhku. 
Niipalju sellest tarkusest!
Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Ain pilt

Huvitav ..

Kui vana ka ''tafka'' on .... ?

Siit poolt nii palju, et kogemused on küll teistsugused - nii lehmade, kui hobustega .. ja neid on majapidamises olnud üpriski palju. Teistest koduloomadest ja lindudest rääkimata.
Ninaesine oli loomadel alati korralik ja nii palju, kui siinpool mälestusi on, oli ka vanaisal-vanaemal ja nendegi eellastel.

Mis puudutab aga põlluharimist, siis vanaisa toimetas kuu liikumise kalendri alusel ja omad teadmised oli ta saanud oma isalt. Ja ütlen, et vaeselt nad küll ei elanud ja saaki oli majapidamises alati, mida müüa ...

Aga et hunnikus väetist ja mürke .. õige jahh, tollel ajal seda ju polnudki, oli ainult sõnnik ja mitme põllu ning vahelduvvilja süsteem koos aluskülviga ning maadele anti vahepeal ka puhkust ... oli veel mitmeidki asju, millede üle siin arutlemine pikaks kisub ja teema viltu veab ...

Aga nohh - mis ma ka tean, kui selliseid tarku ''tafkasid'' meil siin liigub ja kommenteerib...

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Töökas maarahvas!

Hea on lugeda Lauri ja Aini kirjutusi! Õigust räägivad!
Ja Tafka pahandas ka mind... tal mõisa köis las lohiseb suhtumine, kes lehmale põhku pakub - see rohkem "õitsvate ühismajandite alguse teema - Maarahvas on omi loomakesi - olgu nad suured, või väikesed ikka hoidnud ja poputanud ja armastanud ning imetlenud! Eks meie vööndis on vaja kõiki ületalve pidada!

Ka mesilasperesid üle talve, või õigemini üle juunikuu-lume tuua!

Ma pole kunagi midagi sellist oma elus kuulnud, ega suurte kogemuste juures näinud!
Nimelt minu enda ühes sülemlenud lamavtarus , kust ma olin juba magasine vähemaks võtnud ning ühe magasini ainult peale jätnud.... oli nähtavasti koorunud korraga kaks ema, keda hoiti ja armastati ning teine ema pidi siis veel sülemlema!  Kuid sülem? oli taru lendlapoolses otsas nälga surnud! Uskuge, või mitte! ... Ka kaks äärmist kärge, millele sülemi-mesilased ulatusid olid tilgatumad ja pool taru - kõrgusesse oli surnud mesilasi kuhjas täis! Meil oli enne juunikuu lund veel selline rahe, mis terve ööpäeva ümber majade sulas!
Kui taru nüüd avasin ja kuhjas mesilased avastasin oli magasini aluses taruosas  juba 6 -7 raami ilusat uut /tihedat hauet ja kaunis rahulik ema munemisjärjel ja piisavalt mett jm...Too kaunitar/ noor ema oli suutnud samast lendlast paarumas käia ning elu magasini all kees tavalises rahulikus laadis.... Ma polnud seda taru üle kolme nädala vähemalt avanud!
Huvitav, kas rahe?... või mis ? selle sülemi siis, tarru tagasi surus....  Ja kas ilm tõesti ei lasknud neil lahkuda ... ja mis stress - takistas või hoidis ellujäänud peret seda taruserva koristamast - kus surnud sülem oli! Või olidki nad juba osa välja kandnud? Või juhtus sülemi emaga midagi? Miks nad siis ülejäänud perega ei liitunud? Küsimusi on minu jaoks kuhjaga veelgi!? Mis siis veel nende sülemitega juhtub, kes tänavu loodusesse hajuvad???

Võib olla Tafka lehmakondiga sama lugu... et hobusega uhkeldati teiste ees... see pidi koonerdaja peremehe käest heinu saama ... pere toitja lehmakronu pidi lahjemaga leppima - eks igasugu vaarisasi olnu - kes, kuidas oma lähedastesse suhtub... kuda keski - kuda kuskil... Mina igal juhul oma mesilassülemit surnuks pole näljutada küll tahnud ja veel jaaniaegu, kui kõik õitseb!

vaarisadest

Ajalugu näitab, et vaarisad kurnasid aja jooksul ühe piirkonna teise järel, kulus selleks siis sadu või tuhandeid aastaid, tulemus on igalpool sama olnud. Ader ees, nälg taga. Kui vaarisade tarkus toidu tootmisel oleks jätkusuutlik olnud, poleks me praeguse jätkusuutmatu põllumajandusmudeli juures.

Ma olen siin foorumis maininud, et pestitsiidide kasutamine on vähese mullaviljakuse tagajärg. Viljakal mullal ei voha umbrohud, taimehaigused, -kahjurid, ehk puudub vajadus taimekaitse järele. 
Miks on meil  rahvuslill rukkilill ja rahvusvili rukis? Sest need on võimelised hakkama saama väheviljakatel muldadel, kus on puudus erinevatest mineraalidest, mida on sajandeid põllult minema viidud või pole mõningaid neist kunagi külluses olnudki.  



Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

TORE: "Euroheinateo" toetusi hakatakse piirama

Jah, õige ja tubli algatus Hr. põllumajandusminister
Ivari Padar. N.ö. "Euroheinategu" on pindalatoetuste ressursi arutu raiskamine.

Peab ruttu lõppema see rohu hävitamine
(mitte niitmine) kitsalt euroraha saamiseks- hekseldamise/purustamise teel või
hullem veel: n.n. "umbrohu" tõrjeks põllumürkide ohtra manustamisega.
Sest et täna paraku hekseldatakse läbi või mürgitatakse ka linnu- ja loomapoegi
ning mesilasi jt. putuktolmeldajaid.

Selles küsimuses joondub loodav Eesti
Mesilaste Kaitse Fond (EMKF http://www.emkf.ee/
)

koos mesinike jt. mesilaste sõpradega
kindlalt härra Ministriisanda selja taha.

 

Põllumaa peab olema kas toiduainete
tootmiseks, võimalikult keskkonda säästval viisil või tuleb lasta sellel maal
intensiivpõldude vahel üldse vajaliku n.ö. puhvertsoonina toimida, et andmaks ruumi
ka muule elusloodusele. Vaid need saavad olla mõistlikud lõppeesmärgid, mis on
vajalikud. Ei tohi ju selles küsimuses kitsalt kellegi kasu taga ajada, vaid tuleb
lähtuda, mis on jätkusuutlikus vaates vajalik.

 

Valus on kuulata, kuidas hetkel üle
Eestimaa rohupurustajad huugavad, kuigi taimed nendel aladel on tihti alles täisõites.
Eriti halb on, et paraku purustatakse rohtu sageli põllu ääre poolt sissepoole,
mis viimases vaalus massiliselt looma- ja linnulapsi hukkab. Nõukogude ajal
nõuti seestpoolt väljapoole niitmist ning n.ö. vana kooli eetikaga põllumehed
teevad täna ka nii. Aga kui palju selliseid maaharijaid järel on?

 

Kahjuks näeb päris niitmist ja heinategu nüüd
maal üldse liiga harva, mille käigus hein või silomaterjal kokku kogutakse. Vikati
luiskamise häält on üldse paraku üliharva kuulda, kui ma just ise vikatit ei
terita. Maarahva suveõhtu hääl on kahjuks trimmeri väänutamise luudeni tungiv
heli ehk müra.



Oleme ju kõik osa ühisest toidulauast, sest ka inimene on looduse osa. Me ei
tohi kõike ümberringi hoolimatult "puruks närida"- hävitades lõpuks
ka enda; nii nagu hävitab kärjekoi röövik ennast ümbritsevat keskkonda. Hoolas
mesinik seda pilti oma mesilas ei näe, aga kes on kunagi seda koledust kusagil näinud-
too teab, millest ma räägin.

 

 

Mulgi
ütlive iki sedäsi, et vajaliku asja liidave- kikk võidave. Aga kasu taga aamine
tiip paksu verd, sest et kedägi iki lamba muudu pügäts.

 

Lugupidamisega

 

Lauri -

mesinik Vooremaalt,

Eesti Mesilaste Kaitse Fondi (EMKF)
initsiaator.

http://www.emkf.ee/

 

--

Eelnev tekst on registreeritud kasutaja
kommentaar artiklitele:

 

TORE: "Euroheinateo" toetusi
hakatakse piirama

http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/taimekasvatus/euroheinateo-toetusi-hakatakse-piirama.d?id=69322083

 

TORE: Riik hakkab piirama „euroheinategu“

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/riik-hakkab-piirama-euroheinategu.d?id=69321421

 

 


Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Aitäh Ain ja Metsamumm- aruka ning vajaliku kaastöö eest.


Metsamumm kirjutas:

/ Hea on lugeda Lauri ja Aini kirjutusi! Õigust räägivad! /

Aitäh. Smile

Lauri

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Eesti toit ei ole paraku enam sugugi puhtam, kui Euroopast pärit

Eesti toit ei ole paraku enam sugugi
puhtam, kui Euroopast sisse toodud toit.

Pigem võib Euroopas tootetud toit olla sageli puhtam, kui Eesti oma, sest et
arenenud Euroopas on palju karmim ning loogilisem kord (s.h. kaubandusketis) põllumürkide
tuvastamiseks ning seal on selleks kontrolliks ka palju enam raha-, kogemuse-
ja inimressurssi, kui tänases Eestis.

Paraku on põllumürkide kasutamine Eestis muule Euroopale viimase paarikümne
aastaga järgi jõudnud ning mitmes taimetoodangu valdkonnas (helekollased
rapsipõllud= rapsiõli) ja mitmetes intensiivpõllunduse piirkonnas juba tunduvalt
ette läinud.

Näiteks, raplipõldude pindala on Eestis juba nii suur: ~100 000 ha- koguni ~1/10-k
(!) kogu põllumajandusmaast; et isegi viljavaheldus enam ei aita- n.n.
taimekahjurid lihtsalt kolivad ühelt rapsipõllult teisele. See paraku põhjustabki
põllupidajates-“keemikutes” kiusatust üha kangemate põllumürkidega rapsipõlde mürgitada.
On ka arukaid eetilisi vana kooli põllumehi, kes püüavad klassikaliste
agrotehniliste võtetega jne. võimalikult keskkonda säästa, kuid nende read
kahjuks aasta-aastalt mitmetel põhjustel vähenevad.



Eestis on 30000 kuni 40000 mesilasperet. Iga
mesilaspere kohta tuleb juba 2 kuni 3 ha (!) rapsipõldu ja reeglina on iga
mesilaspere lennuraadiuses (raadiusega 2 kuni 3 km) vähemalt üks (tavaliselt 2 kuni 3)
saatanlik
helekollane rapsipõld suve jooksul. Eluruum kimalaste jt. putuktolmeldajate
jaoks on samuti aasta-aastalt vähenenud.

/2013. aastal oli põllumajanduslike
majapidamiste kasutuses 955 000 hektarit põllumajandusmaad, sellest 54% oli
rendimaa…/- vt. https://statistikaamet.wordpress.com/tag/pollumajandus/

 

Kindel on, et kontroll toiduohutuse üle põllumürkide
jääkide osas on Eestis raha- ja inimressursi nappuse tõttu väga väike.
Kontrollida tuleks toitu ka lõpp-punktis: kauplustes, sest et (muude põhjuste
hulgas) on kaubanduses kõige väiksem võimalus proovide läbimiseks kontrollijale
puhast taimset ja loomset materjali ette sokutada. Paraku osatakse üle 1000-st
(!) põllumürgist määrata heal juhul vaid pooli ning need analüüsid on kallid.
Teisalt on looduse- ja s.h. inimeste tervisele määrav kahjulike ainete
akumulatsioon ja erinevate kahjulike ainete laastav koosmõju, mida on veelgi
rasakem hinnata ning tuvastada.

 

Palun ärgem niitkem või purustagem õitsevaid
taimi liiga vara või üldse mitte, sest et sageli saab seda teha või selle töö
tellida ju ka hiljem, siis kui taimed on õitsenud ja linnu- ning loomapojad
juba põgeneda suudavad. Pidagem palun meeles, et ka just õitsema hakanud ohakas
ja peatselt õitsema hakkav takjas on head meetaimed.

Samuti arvestagem, et võsa on metsa eellane- seda ei tasu vihata; eriti hea
meetaim on teatavasti paju(võsa). Nähkem palun võsa taga metsa ehk vaadakem
suurt pilti. Smile

Ilmselt võidab keskkonda säästev mõtteviis
ikka vaid põlvkondade vahetusega, sest vanad väärtused ja tõekspidamised
“korrastatud maa” (s.h. tihti mõttetult niidetud või purustatud õistaimestikuga
rohumaa) jne., on liiga visad muutuma.

 

Mulgi
ütlive iki sedäsi, et vajaliku asja liidave- kikk võidave. Aga kasu taga aamine
tiip paksu verd, sest et kedägi iki lamba muudu pügäts.

 

Lugupidamisega

 

Lauri-
mesinik Vooremaalt,

Eesti Mesilaste Kaitse Fondi (EMKF)
initsiaator.

http://www.emkf.ee/

info@emkf.ee

 

Eelnev tekst on registreeritud kasutaja
kommentaar artiklile:

“Põllumees avaldab arvamust: Mida eestlane
sööb? Või täpsemalt – mida talle sisse söödetakse?”

http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/maamajandusuudised/pollumees-avaldab-arvamust-mida-eestlane-soob-voi-tapsemalt-mida-talle-sisse-soodetakse.d?id=69328153


Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Kiri PM ministrile ja EIP soovitus!

Tere üle pika aja!

Tegin pattu ja kirjutasin kiirkirja : 10 päeva tagasi) PM ministrile... kui ta Rapla m/k käies teatas, et hakatakse võitlema euroheina vastu ja et, põllumehi süüdistatakse asjatult - mesilasperede hukkumises, et mesilastel on ka haigused!

Kiri all: Paremini, viisakamalt on see vormistatud Raplamaa Sõnumites, mis kah selle pöördumise avaldas!

P { margin-bottom: 0.21cm; }

Austatud MINISTER!

Lugesin hetkel Teie käigust
Raplamaale kohalikust lehest!

Juba 2000. aasta kevad-suvel kell
10.00 hommikul mürgitati ROUNDUP-ida ((15 ha kesapõldu), minu üks
mesilagrupp Kädva külas , Käru vallas , Raplamaal!
Kuid mul
pole õnnestunud Eesti riigis 15 aasta jooksul tõestada... ET
TÄIESTI SÜÜTU HERBITSIID - mis pidi mõjuma AINULT taimedele TAPAB
KA MESILASI
Ja too Kädva mürgitaja -   rääkis täpselt
sama juttu, mis Teie  härra minister täna RAPLAMAA SÕNUMITES!

Et mesilastel on ka haigused! .... Ja jäidki korraga kõik kell
10.00 haigeks ja ei leia enam tarusid üles ning on  laabakil
maas... kogu ümbruse maapind on nendega kaetud - õitolm jalgade
küljes - mitte kuhugi pole astuda! Pole ~ 15 aastat nii valjusti ja
nii kurvasti rohkem nutnud, kui tookord! Laste brigaad oli appi
tulnud tollesse mesilagruppi vurritama!

Nõustajale jooksevad kõik sellised
appikarjed aastaid - aastaid kätte!

Eelmise 2013 aasta Rapla valla parim
põllumees mürgitas suured õitsvad põllud - koos 4 mesiniku
mesilatega Varbola/Kodila teeristi ümbruses!

Selgituseks lisan manusesse mõnede
aastate taguse kirja, kus küsin Põllumajandusministrilt -
missuguses E Liidu riigis veel päeval mürgitatakse nagu Eestis?
Vastuseks sain 4 lk. laialivalguvat teksti!... Kui küsisin uuesti
lühikesele küsimusele konkreetset vastust, siis leiti, et
Inglismaal teatatakse ette mesindusorganisatsioonidele
(ühe)taimekaitse mürkidega töötlemisest, nagu meilgi... kuid meil
seda ju ei tehta!

Palju aastaid oli Tambet Suva
tõekuulutaja, et herbitsiidid mõjuvad ainult taimedele ning
õietolmust toituvatele kasulikele tolmeldajatele ohtu ei ole!

Nüüd on uus " tõekuulutaja
J.-R. Raukase näol... ja paistab, et ka Teie austatud minister,
olete selle parteiga/kooriga ühinenud!

Fakt on see, et mürgitamise juhtude
uurimise raha on täiesti vale institutsiooni ( PM amet) käes! Kes
kiivalt kaitseb ainult põllumehi ja mesinikud on ammu käega löönud
ning võimalusel metsadesse pagenud ... või lõpetanud tegevuse 
- vaatamata 10-20 aastastele mesinduse  kogemustele ja
oskustele! ja hingevalule!!


Kui piisavalt ka inimesi (elevante)
mürkidega töödelda - võib juhtuda, et ka neil löövad mõned
haigused lõppude - lõpuks välja!


** KUID SEE, ET TE EUROHEINA VASTU
VÕITLUSSE ASUSITE ON VÄGA HÄSTI!

kuna viimased aastad on eriti Rapla-
ja Järvamaal tohutuid massiive ÕITSVAID heinamaid, liblikõieliste
põlde jne. jne. ainult toetuse saamise eesmärgil herbitsiididega
niidetud - tunduvalt odavam ju, kui purustamine! Õitsvaid heinamaid
näeb igasuguses mürkidega töötlemise faasis!

Tegelikult kirjutan Teile MESILASTE
KARJATAMISE KÜSIMUSES!

Kuna lugesin lehest - et, kavatsete
euroheina teemat  veel  juulis arutada!


Olen olnud mahemesinduse initsiaator "
algusest " peale!

Nüüd on mahemesinikel mingi väike
võimalus saada mesilasperede "karjatamise toetust - sama, kui
lammastel!

Mesinikul peab olema 10 mesilaspere
kohta 1 ha mahemaad! See võib küll asuda ka Eestimaa teises otsas,
kuid kõige hullem on, et MESILASPERED EI SÖÖ HEINA! vaid soovivad
õielt õiele lennata! Kuid mesinik ise - kõige kiiremal mesinduse
hooajal - peab oma mesilasperede KARJAMAA hävitama! Eestis on võimas
kevadkorje puudelt - põõsastelt jne.... Kuid just suve teise poole
korje on avamaadelt - mida siis mesinik ise peab likvideerima 31.
juuliks!
((Kogu Eesti hävitab avamaadelt suve teise poole
korje... mis kestaks muidu olulise osa augustist! ))

Kõik on hästi piirkondades, kus
peetakse loomi... seal jõuavad ädaladki õitsema minna - andes veel
aug. lõpu väärtuslikku korjet!

Teen ettepaneku... Liikuda veidigi
reaalsusele lähemale!
((PM ministeerium tegeleb ju mingil määral
ka näit. metsanduse nõustajate ja toetustega!))

Mesinikud võiksid oma mesilasperesid
ka metsamaale "maha" kanda ...  kui E Liit seostab
toetamist maade olemas oluga!

Ning kui üldse mingitest toetustest 
kõnelda - siis aastakümneid varem, kui mingid põllumajanduse
toetamise hoovad ei olnud veel välja nuputatudki... on paljud riigid
just mesilasperesid/mesinikke  toetanud nende - LOODUSELE
ÄÄRMISELT VAJALIKU TEGEVUSE TÕTTU! Austamaks liigirikkuse
säilitajaid ning meie kõigi elu aluseks/vundamendiks olevaid
tolmeldajaid putukaid! Absurdne on mesinike ja põllumeeste
vastandamine! Mesindus on seemnekasvatuse aluseks ning kogu
aianduse/põllunduse/looduse lahutamatu osa!

Austusega,



Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

EIP eraldi!

Võtsin arvuti jaoks hetke aega, kuna tahan Lauri - Mesilaste Kaitse Fondile seda soovitada!
Nüüd olen nagu Mardiga ühel joonel... hakkan toetuse taotlemise soovitust jagama!
Nimelt EIP (Euroopa Innovatsiooni Partnerlus) tahab jagada 2014-2020 Euroopas 48 miljardit euri...Eestile 8.4 milj.... üks projekt 350 000 euri. jne...
MTÜdele teaduspõhised projektid... 80%peavad olema kaasatud tootjad ja 20%nõustajad ja teadlased! Meil mesinduses kõiki jagub...pole aega nimesid öelda)
Need MTÜ-d, kes juba E Liidu rahasid kasutavad (nagu EML) seda kasutada ei saa!.. Otsustamiskomisjoni alles moodustatakse, kuid seal on mitu isikut, kes on mesinike sõbralikud!.. ...
Mtü- peab olema uutele liikmetele avatud, et need, kelle projekti ei toetata , saaksid soovi korral ühineda toetust saava MTÜ-ga...
LEIAN, ET MESILASTE K F võiks lasta uurida agromürkide olemist õietolmus - pinnases- taimemahlades jne. jne...

Üks idee oleks ka Kutsemesinike ühendusele, kes võiks lasta välja töötada seadme "karude" liikumise jälgimise kaugemates mesilagruppides! jne. jne..
Nii, et jälgige mängu ning tehkem koostööd Kalle Toomemaaga , Antu Rohtlaga ja Maaülikooliga... või kasvõi Tehnikaülikooliga jne. jne. jne...
Aeg sai läbi!

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Aitäh Metsamumm: suur pilt- väärt mõtted ja ideed.


Tänan ja toetan Metsamummi, kes näeb suurt pilti ning mesinike ja mesilaste sõprade jaoks vajalikku lõppeesmärki, mõtteid jätkuvalt.

Sellepärast loodav Eesti Mesilaste Kaitse Fond (EMKF, http://www.emkf.ee/ ) samm-sammult ilma tormamata eesmärgi poole sammubki, et iga päevaga tuleb häid mõtteid ning liitlasi ja ressurssi juurde.

Päikest ja arukaid keskkonda, s.h. inimest säästvaid n.ö. "vana kooli põllumehi" meie ümber, Smile

kelle jaoks mürgiprits on vahend vaid viimases hädas, aga mitte põlde mürgitada igaks juhuks (kangemate mürkide, -lahustega) ning mitte inimese halvimas komplektis: rumalus, ahnus ja aktiivsus.

Lauri

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

“Niitmise asemel kasvatage kas või energiavõsa”

ÕIGE- VÕSA ON METSA EELLANE: “Niitmise
asemel kasvatage kas või energiavõsa”

Jah, õige ja tubli algatus Hr. põllumajandusminister
Ivari Padar. N.ö. "Euroheinategu" on pindalatoetuste ressursi arutu raiskamine.

Peab ruttu lõppema see rohu hävitamine
(mitte niitmine) kitsalt euroraha saamiseks- hekseldamise/purustamise teel või
hullem veel: n.n. "umbrohu" tõrjeks põllumürkide ohtra manustamisega.
Sest et täna paraku hekseldatakse läbi või mürgitatakse ka linnu- ja loomapoegi
ning mesilasi jt. putuktolmeldajaid.

Selles küsimuses joondub loodav Eesti
Mesilaste Kaitse Fond (EMKF http://www.emkf.ee/
)

koos mesinike jt. mesilaste sõpradega
kindlalt härra Ministriisanda selja taha, toetajate leeri.

 

Põllumaa peab olema kas toiduainete
tootmiseks, võimalikult keskkonda säästval viisil või tuleb lasta sellel maal
intensiivpõldude vahel üldse vajaliku n.ö. puhvertsoonina toimida, et andmaks
ruumi ka muule elusloodusele. Vaid need saavad olla mõistlikud lõppeesmärgid,
mis on vajalikud. Ei tohi ju selles küsimuses kitsalt kellegi kasu taga ajada,
vaid tuleb lähtuda, mis on jätkusuutlikus vaates vajalik.

 

Valus on kuulata, kuidas hetkel üle
Eestimaa rohupurustajad huugavad, kuigi taimed nendel aladel on tihti alles täisõites.


/ Täiesti arusaamatu ja vale nõue on, et toetusekõlbulik
“Euroheinategu” peab olema lõpetatud 31.-ks juuliks
. /

Eriti halb on, et paraku purustatakse rohtu sageli põllu ääre poolt sissepoole,
mis viimases vaalus massiliselt looma- ja linnulapsi hukkab. Nõukogude ajal
nõuti seestpoolt väljapoole niitmist ning n.ö. vana kooli eetikaga põllumehed
teevad täna ka nii. Aga kui palju selliseid maaharijaid järel on?

 

Kahjuks näeb päris niitmist ja heinategu nüüd
maal üldse liiga harva, mille käigus hein või silomaterjal kokku kogutakse. Vikati
luiskamise häält on üldse paraku üliharva kuulda, kui ma just ise vikatit ei
terita. Maarahva suveõhtu hääl on kahjuks trimmeri väänutamise luudeni tungiv
heli ehk müra.



Oleme ju kõik osa ühisest toidulauast, sest ka inimene on looduse osa. Me ei
tohi kõike ümberringi hoolimatult "puruks närida"- hävitades lõpuks
ka enda; nii nagu hävitab kärjekoi röövik ennast ümbritsevat keskkonda. Hoolas
mesinik seda pilti oma mesilas ei näe, aga kes on kunagi seda koledust kusagil näinud-
too teab, millest ma räägin.

 

/ Palun ärgem niitkem või purustagem õitsevaid
taimi liiga vara või üldse mitte, sest et sageli saab seda teha või selle töö
tellida ju ka hiljem, siis kui taimed on õitsenud ja linnu- ning loomapojad
juba põgeneda suudavad. Pidagem palun meeles, et ka juba õitsemist lõpetav ohakas ja juba õitsema hakanud takjas on head ning väga vajalikud meetaimed.

Samuti arvestagem, et võsa on metsa eellane- seda ei tasu vihata; eriti hea
meetaim on teatavasti paju(võsa). Nähkem palun võsa taga metsa ehk vaadakem
suurt pilti. Smile

 

Ilmselt võidab keskkonda säästev mõtteviis
ikka vaid põlvkondade vahetusega, sest vanad väärtused ja tõekspidamised
“korrastatud maa” (s.h. tihti mõttetult niidetud või purustatud õistaimestikuga
rohumaa) jne., on liiga visad muutuma. /

 

Mulgi
ütlive iki sedäsi, et vajaliku asja liidave- kikk võidave. Aga kasu taga aamine
tiip paksu verd, sest et kedägi iki lamba muudu pügäts.

 

Lugupidamisega

 

Lauri- mesinik Vooremaalt,

Eesti Mesilaste Kaitse Fondi (EMKF)
initsiaator.

http://www.emkf.ee/

info@emkf.ee

 

 

Eelnev tekst on registreeritud kasutaja koondatud
kommentaar artiklitele:

ÕIGE- VÕSA ON METSA EELLANE: “Niitmise
asemel kasvatage kas või energiavõsa”

http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/maamajandusuudised/niitmise-asemel-kasvatage-kas-voi-energiavosa.d?id=69368969

 

“Põllumees avaldab arvamust: Mida eestlane
sööb? Või täpsemalt – mida talle sisse söödetakse?”

http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/maamajandusuudised/pollumees-avaldab-arvamust-mida-eestlane-soob-voi-tapsemalt-mida-talle-sisse-soodetakse.d?id=69328153

 

TORE: "Euroheinateo" toetusi
hakatakse piirama

http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/taimekasvatus/euroheinateo-toetusi-hakatakse-piirama.d?id=69322083

 

TORE: Riik hakkab piirama „euroheinategu“

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/riik-hakkab-piirama-euroheinategu.d?id=69321421