Varrotoosi tõttu sügisene hukkumine

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Mesi ja muud saadused võetud,vigaste tiibadega ukerdajaid pole nähtud ,mõni lest avastatud lesehaudmes,raviribad peresse antud ja mahavõetud,suure koguse söötmisel tuvastatud loid talvesööda vastuvõt.Oktoobri viimase dekaadi oblikhappe  ravi ajal avastate tühja taru mõne mesilase ja 3 kuni 5 jahtunud haudme raamiga.
 Põhja langetist minimaalselt väikese lesta kahjustusega.
   Jahtunud haudme uuring näitab lestakahjustust.Midagi on muutunud ,lesta ja mesilase käitumises,soovitatud raviskeemid ei toimi efektiivselt.Kas probleem on minul või on kahjukannatajate arv suurem .Abi peaks pakkuma meie uhke tõrje  programm või teeb asja ära tubli saaremaa koolipois.
 Esimesed  5 mesilaspere hukkumine on tuvastatud.Jagame muljeid ja õpetussõnu.
      Mikroe... Mart
 Silma eraldusvõimet suurendavad prillid,luup või midagi muud

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Juuli keskel

tehtud pere arenes ilusti,augusti lõpus panin apistani ribad sisse,kui mõni nädal hiljem läksin ribasid välja võtma leidsin eest 2 mesilast,3 raami hauet - mune ja kogu lugu. Lest oli oma töö teinud kahjuks Sad

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Nagu,

sa Mart näed, tuleb peale PRIA uksetaga kraapimise ka mesindusega tegeleda. Jäi sul mõni pere ellu ka?

  Suurim probleem sügisesele mesilasperede hukkumisele varroalesta tõttu pean mina neid mesinike kes ei ravi oma peresid. Nagu Kaido kirjutas ta ravis aga pere ikka hukkus- väljast tuli nii palju lesti sisse. Ainult oblikhappega ravimisest ei piisa. Kui kasutada apistani, bayvaroli või muid vene ja teiste maade analooge tuleks need sisse panna kohe peale mee võttu- augusti alguses. Samuti nõnda nagu ette nähtud. Kui tuleb panna 2 lehte siis pange kaks, mitte üks jne. Mitte ksutada vanu ravimeid ega taas kasutada uuesti. Ravimid enamasti ei kannata miinus kraade. Säilitage toa soojas või vähemalt pluss kraadide juures. Raviskeemi tegemisel ärge lähtuge odavusest, vaid efektiivsusest. Koonerdamine pole kokkuhoid! Ca 1 kg mee hind tuleb lugeda aastas ravikuludeks pere kohta. Tee seal mandril saate nagunii üle 100 kg pere kohta, ei tohiks see suur hind olla Smile. Kuna suvel on vaja osta peale ravimite ka veel sööta ja muid asju, ma ise ostan sügisel järgmiseks aastaks ravimi ette ära, siis ei ole rahadega nii kitsas.

  Kellel on sügisel lestaga probleeme, ravige kevadel uuesti- saate lesta nivoo maha ja sügisel tuleb muidugi jälle ravida.

See on minu arvamus.

PS. Mul ei ole sel sügisel peresid hukkunud.

Kevadine ravi

Aimar kirjelda palun, kuidas, millega ja millal oleks mõistlik teha kevadist lesta ravi.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

Varroatoosist

Oi Ivar, ära Sa mingil juhul hakka neid lesti veel ravima, pigem vastupidi, tee kõik selleks, et nende tervislik seisund võimalikult halvaks muutuks.  ;)

Kevadel pole soovitav keemiat mesipuudesse panna kuna meesse jääb paratamatult mingil määral ravimite jääke. Seepärast eelistatakse kevadel ja suvel enne meevõttu kasutada bioloogilisi meetmeid. Nendeks oleks püüniskärgede ja spetsiaalsete korpusepõhjade kasutamine. Üksiku mesiniku jõupingutused jäävad enamasti ebaefektiivseteks kui naabermesinikud väidavad omavat lestakindlaid mesilasi ning ei pea tõrjet vajalikuks. Seepärast katsu jõuda kokkuleppele kõigi mesilastepidajatega ca 5km raadiuses, et ka nemad varroalestale väärilist tähelepanu pööraksid.

On see nüüd tänavuse suve eripära või levib informatsioon lihtsalt paremini, igatahes mesitarude tühjaksjäämine tundub mitmel pool üsna tavaline olevat. Nagu Mart´ki eespool kirjutas, tuleb tarru jäänud kaanetatud haudme uurimisel hulgaliselt lesti nähtavale. Nähtava kahjuriga võitlemine on muidugi lihtsam, sestap loodan, et segastel asjaoludel tarusid tühjaks jättev CCD veel kohale jõudnud ei ole, ilmselt on lestad meie ilmaoludega paremini kohanenud.

Ise teen tõrjet 1 korra aastas oktoobri lõpus-novembris haudmevabal perioodil. Viimane lestarohkem suvi oli siinkandis 2009 aastal. Viimasel kahel sügisel on varisenud lestade hulk olnud väga väike, kontrollides tarude lennulaudu tõrjejärgse päeva hommikul avastasin vaid ühe lesta laiba. Võib-olla on mõni lähikonna "varroakindel" mesila lõplikult otsa saanud...

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Kui


kevadel on tarvis ravi teha, siis on enamasti sügisesest ravist väheks jäänud või üldse ravimata jäänud. Taanlased kasutavad nimelt oblikhappega tilgutamist varakevadel. Kui nakkus on tugev siis läheb ikka tugevamat ravi vaja- apistan, bayvarol ning nende analoogid. Ravimi jääkide pärast pole vaja muretseda kui teha vastavalt õpetusele. Nii apistanil kui ka bayvarolil puudub keeluaeg. Üldiselt peetakse pärast ravimi panemist 2 kuud meevõtu pausi. Kui märtsis paned siis võid igal juhul jaanipäev mett võtta (3 kuud). Vaatasin et on olemas maailmas üks tõhus ravim veel http://www.apiservices.com/articles/us/efficacy_of_bayvarol.pdf

Sakslaste oma checkMite+. Kuna bayvarool on sama firma toodang, loodan et ka see tuleb Eestisse ametlikult kasutusse. Mul on omal piisanud sügisesest ühekordsest ravist aga tean Saaremaal mesinike kes on olnud sunnitud ravima ka kevadel kuna lesti lihtsalt nii palju. Eriti kui on soe talv. Siis hukkub lestasid talvel loomupäraselt vähem. 

 

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

varroa lest

Tere...
Varroa lestasust saab langetisest määrata paari ööpäeva möödudes, metsamesinikule selgituseks........kui teed tõrjet mingisuguse kiire vahendiga: happed jt. Kuna lestad suudavad oma avasid üle 24 tunni suletuna hoida, ega varisegi kiiremini.
Kui aga kasutad ribasid - puutemürgid /pestitsiidid, siis varisevad nad tunduvalt pikemalt. Nii, et järgmise hommiku tarupõll, või maandumisrada, või lendla ei näita midagi. Ikka tarupõhjalt saab näha mõne päeva möödudes alles.
Aimarile : ribade kasutamise osas.....pole nad nii süütud ühti.....pestitsiidid jäävad igaveseks näiteks vaha sisse saastama, või muudavad resistentseks lesta pika aja vältel. Apistanid/bayvarolid jäävad vahaga ringlema kärjetööstuse vahet igavesti, ega kao sealt kuhugi....selletõttu mõnedes riikides lestade resistensus. Meie vaesed jeestlased olemegi selletõttu õnnelikud, et meie vaha on suht puhas puutemürkidest, kuna väga suur hulk mesinikke teeb tõrjet odavate hapetega (näiteks oblikhappega ), juba ammusest ajast, mis ei tekita resistentsust, kuna toimemehanism on hoopis lihatoiduliste (lestad) "verevalgu kalgendamine....selletõttu ei kahjusta mesilast.
Samas ka mesi ise sisaldab oblikhapet.
Veel , te kulla mesinikud ikka usute, et varroa kahjustus on sedavõrd suur, et mesilaspere järsku hukkub......tugeva varroa kahjustusega pere ingitseb, on nõrk tükk aega....ega oma viit raami kaanetatusd hauet......seda võis kogeda kaheksakümnendate lõpus - üheksakümnendate alul, kui mesilaspere sülemles isegi maha, olen sellist pilti näinud, nii palju kahjustatud mesilasi hulgas, kui lest alles siia meie maale saabus.
Kui pere kaob viie haudmeraami pealt võib olla põhjuseks lähikonnas mürgitamine, või äärmisel juhul vargus/rünnak teiste mesilasperede poolt, näiteks peale meevõtmist......
Parimat soovides!

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Metsamummule.

Ei ringle nad ühti. Oblikhape on inimesele ülimalt mürgine. Flumetriin ei jäta praktiliselt mingeid jääke. Paljud kellel sügisel pered hukkusid ei ole ümbruskonnas mingit põllumajandust ega mürgitamist.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Mart-isegi kaotasin

Mart-isegi kaotasin tänukhmmm-oblikhapperavile 10 mesilasperet...2 aastat tagasi...Terve grupp läks...kurb...

aga Aimarit pole küll mõtet õpetada-mees Olustvere lõpetanud pluss mesinikuameti pidamine Taanimaal...

Aimar toodab iga aasta mitusada mesilasema müügiks ja müüb mitusada mesilasperet-mida teete teie lugupeetud metsamumm?

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

Varroatoosist

Ja oligi tegelikult nii nagu metsamumm kirjutas. 3 päeva peale tõrjet uurisin uuesti hoolikalt nii lennulaudu kui ka vahelauataguseid. Lesta laipade hulk oli märgatavalt suurenenud, õnneks siiski mitte sedavõrd, et kahtlustada tugevat nakkust. Enamus mesilasperesid olid toonud lennulaudadele kuni kümmekond lesta laipa, üksikuid varisenud lesti oli märgata ka vahelaua taga.

Flumetriin (Bayvarol) on levinumatest vist tõesti ainuke kemikaal, mis meesse ja vahasse jääke ei jäta, aga nagu ka teiste tõrjevahenditega, ravides mesilasperesid aasta-aastalt sama vahendiga on oht resistentsuse tekkeks. Ega head lahendust polegi, tuleb iga 3-5 aasta tagant ravimit vahetada. Ideaalse lahendusena teeksid lähestikku asuvad mesinikud kõik suht samal ajal tõrjet ja samade vahenditega, seda loota on vist siiski natuke palju Laughing out loud

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Teen

iga aasta erineva ravimiga. Siis ei teki resistentsust ja ravi on tõhus ka. Kasutatud ravimid : apilife, apistan, tümool, bayvarol, apiquard, cabon. Olen kasutanuud vene ravimeid ka aga need on enamasti lääne analoogid (toimeaine). Oblikhapega ei ravi, kuna pole veel põhjust olnud. On ju oblikhape kasutatav enamasti järelraviks. Siiani pole olnud tarvis oktoobris järelravi teha. Eks elu näitab mis saab.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Korra veel.

Üks põhjus miks mesilaspered võivad septembris väikseks jääda ja koguni sügisel hukkuda on veel. Sellele pööras üks mulle helistanud mesinik tähelepanu ja võibolla tõesti selline elementaarne asi võib viia tõesti mesilasperede hukkule.

Nimelt kui juuli kuus on kõva korje, siis mesilaspere veab taru mett nii täis et emal pole kuhugi muneda. See auk annab just tunda septembris. Pere on ilus suur, tõi palju mett ning mesilasi on väga palju. Kahjuks need mesilased kõik surevad ja kuna uusi peale ei tule ongi õnnetus käes.

  Mis teha? Jälgida juulis et emal oleks ruumi alati munemiseks. Kahjuks enamasti siis keegi ei viitsi alla pesaruumi vaadata ja see võib hiljem valusasti kätte maksta.

Edu. 

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Reinuwader pilt

Vahetasin ka ravimit

Tegin sellel aastal tõrjet sipelghappega. Hape ise on odav aga soetasin happeaurude kindla respiraatori, mis oli majanduslikult kulukas. Respiraatorit saab jälle kasutada mitu aastat Smile.    Tõrjeks immutasin 85% happega tuuletõkke plaadi tükikesi ja panin kilekotti. Kilekotile tegin ühele poole augud sisse. Eemaldasin ühe raamivaheliistu ja panin kogu kupatuse aukudega allapoole raamidele. Koguseliselt on soovitatud 1,5 ml raami kohta. Nii peent mõõtetehnikat ei kasutanud. Panin 10 raamistele u 20 mg. Väiksematele pisut vähem. Kilekotte hoidsin tarudes nädala.              Möödunud aastal kasutasin fumisani (nii oli vist ravimi nimi) ribasid. Lesta laipu pole märganud aga parem karta, kui kahetseda.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

hea korje

Ise pean seda ÜHEKS peamiseks sügisese perede hääbumise põhjuseks, loomulikult aitab hääbumisele kaasa ka kõrge lestafoon. Aastaid ei saanud aru miks 5-7 eesti kastiposti kõrgusest perest saan talvituma panna vaevalt 6-7 raamilise pere. Kui veel selline tugev (kuid samas äärmiselt vähese haudmega) korjepere jagada kaheks korje lõpul ja anda neile ükskõik kui heade omadustega noor ema võib avastada, et talvituma läheb ikkagi nõrk pere mis omakorda võib olla eelduseks suurele  talvisele perede hukkumisele. Mõne perega näen peakorje ajal kurja vaeva, et emale munemisruumi saada.  Ka emalahutusvõre täpne kasutamine vajas/vajab veel õppimist.  Et igaüks kellel on selline asi juhtunud saaks analüüsida omi tegevusi on hea pidada tarukaarti millel ka haudmevälja suurus kirjas on.


Tore on, et  Aimar sellest teemast juttu tegi muidu jäi vahepeal mulje, et peale lesta mesilastel muid probleeme polegi.


Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Oblikhape

Tere....
Aimar kirjutab: Oblikhape on inimesele ülimalt mürgine.

Kuid sellega on vaja tõrjuda varroa lesta, mitte ise ennast kahjustada. Ka lihasööja inimese verevalku kalgendab oblikhappe- gaas näiteks sissehingamisel.....kopsudes.
Selle Aimari lause peale tahaks kohe küsida, ega te täiesti "süütut puutemürki - flumetriini kahjutut mõju ise enda peal ei katseta........kuid võiksite, kui niiiiiiiiiii kindlad olete tema hääduses!

Oblikhape maksis N Liidus 80 kop kg , ning oli kastidena puidutöökodades, kus ta oli puiduliimi üks koostisosa. Tean ka, et kui tuli punane toiduvärv, siis oli sööklates müügil morss, mille hapustamiseks kasutati oblikhapet...terved pulma ja juubelite seltskonnad jõid seda morssi.

Olen vahepealsetel aastatel tõrjunud lesta sadades mesilasperedes oblikhappe gaasiga. Ühel eriti aktiivsel aastal sain kokku 450 peret sügise jooksul. Inimesele (mina tundsin) tekib oht, kui sõidad autoga ühest mesilast teise ning ei viitsi oodata, kui oblikhappe gaasitamise seade täielikult jahtub ning kui autol ei ole seadme eraldi paigutamise võimalust.

Kogusime vahepealsetel aastatel isegi omavahel vaha kokku, et saada kärjetööstusest puhast kärge, mis ei ole puutemürkidega saastatud...ning see puhta kärje vahetus töötas meil mitu aastat kenasti.

Oblikhappega hakkasingi selletõttu tõrjuma, kuna pettusin väga pestitsiidides, nad mõjuvad lahjalt. Olen kõigi, Aimari üles loetud ainetega kokku puutunud...ning paljude mesinike juures tulemusi näinud. On ikka absurd, kui täiuslik organism/mesilaspere lahkub oma pesaraamidelt, kuna tümooli lõhn on sedavõrd tugev, et ta ei tunne enam ema, ega muna lõhna jne..Austage ning jälgige seda organismi.....ärge kaugenege loodusest!

Olen käinud läbi sipelghappe perioodi (võib kahjustada mõningaid peresid, osa hakkasid lausa nutma ühe mesiniku juures kuulsin....teine pere ei tee väljagi, kuid 30 aastat tagsi eriti muud võimalust ei teadnudki ), oblikhappe aurudega ( Tartlase Sasko meetodi paari aasta jooksul .....ka auru kuumusega võib liiale minna, oli üks juhus, kus kärje alumised servad hakkasid sulama), siis roosipritsiga umbes 3 aastat (ka oma head ja vead....liiga töömahukas) ning kõige lollikindlam on oblikhappe gaasitamine (kuiva pulbri kuumutamine 180 kraadini, kuni tekib valge suits.

Kuumutamisel laguneb oblikhape sipelghappeks ning süsihapegaasiks. Valem on seitsmenda kl. keemiaõpikutes kirjas.......selletõttu mõjub ka kaanetise alla.

Nii, et oblikhappega ei tehta mingit järeltõrjet.......piisab kord aastas, sügisel.......üks näide mesinikust, kellele annaksin doktori kraadi.....tõrjus lesta kahe n. ö. talve vahel. Mina pabistasin, et kütab mesilasperel toa soojaks, lööb kobara lahti. Ning arvasin, et proovib kümnekonnas peres. Üks lumi läks juba mööda ning ta nägi, et tuleb nädal sooja, tegi tõrjet 100, üle sajas peres ning kõik tulid kevadesse.

Üks Eesti kuulsamate mesinike kant Lääne -Virus, kus kasutatakse pestitsiide , ütlesid kord, et nad happeid ei usalda, kuna võivat ikkagi mesilaste kitiinkesta kahjustada......kuid seda pole ma mujalt kuulnud, ega oska ka vaadata? Kuid kindel on see, et kõike tuleb teha nii, et mesilaspere/organism on see kuningas.

Parimat soovides.....

Mesilasperede kollaps

 Mardi poolt kirjeldatud mesilasperede hukkumispilt langeb kokku kollapsi (CCD) sümptomitega, st et lisaks varroatoosile on tegemist ka agressiivsete  viirustega. Mis võib ka nii olla, sest meie "tõuaretajad" on toonud massiliselt mujalt sisse haiguste suhtes kontrollimata mesilasemasid. Siin portaaliski reklaamiti ja müüdi haiguste suhtes testimata Sloveenia mesilasemasid.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Millist

tõuaretajat sa süüdistad, et saaksime sind laimamise pärast kohtu kaevata? Kas Priit, Jaanus või Aimar?

CCDga ei lange siin küll midagi kokku. Minu teada Mart ei tegele mesilasperede rändega ege tema juures ei pritsita pidevalt aga eks ta teab paremini ise. 

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Mesimummule vol.2

Miks ma kiidan pestitsiite? Väga lihtsal põhjusel kuna kõik teavad et pestitsiidid on mürgised ja kõik kasutavad neid ettevaatlikult. Kahjuks aga levitatakse mesinike seas juttu nagu oleksid happed süütud ja ei kujutaks mingit ohtu. Tegelikult see nii pole. Happed on sööbiva ja mürgise toimega. Tava mees on oblikhappet minimaalne kogus. Ilmselt alla 0,01% di.  ( Põhiline ikka suhkrud, vesi ja erinevad ensüümid ning õietolm ja muu ). Sama hästi nagu ütleme et mees on loomulikult oblikhappet võiksime väita et kuld on mee loomulik lisand, sest ka kulda on mees. Eriti lahe oleks müüa mett viitega et see sisaldab uraani Smile. On ju mees kogu Mendelejevi tabel.

Kõik need vahendid mida kasutatakse varroalesta tapmiseks on mürgid, ükskõik kuidas me sildi peale kirjutame.

Olen Mesimummuga nõus et Eestis ongi olemas ainult mahe mesi ja mahemesinikud. Mesinik kes kasutab happeid õigesti või mesinik kes kasutab lubatud meditsiinilisi tõrjevahendid, nende mee saastumis aste on sama,võibolla hapetega rohkem saastatud, pritsitakse või aurutatakse ju seda, mis tingib happega mee saastumise lihtsamini kui näiteks ribadega.

Millist*

Aimar Lauge, ma arvasin, et teie olete tõuaretajad ilma jutumärkideta.

Pronksmedal (100p.)

Soovitan

kõigil aga eriti ühe korra meevõttu õigustavatel mesinikel mõttega ja VÄGA aeglaselt läbi lugeda Aimari" Korra veel "
Ja siis mõtelda terve õhtu oma mesilasepidamisest
.See vaid üks tarkustest aga neid on ju oi kui palju!
Kui korjate kokku jupikeste kaupa vanemate mesinike tarkused ja nipid siis saate ise ka 100 ja+ kg perelt.Ja ei pea küla peal " tõrvama "ja liigses suhkrukotti vaatamises teisi süüdistama.



Pronksmedal (100p.)

õigustatud küsimus? Emadega haiguste levitamine!!!

Kust te jutumärkides ärimehed(loe, maailma persse keerav seltskond)-emedekasvatajad teate , et te koos emadega mingeid viirusi kaasa ei tassi, enamikke ei suudeta kohapeal isegi tuvastada, kuidas te tagate karantiini ?

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja smart pilt

RE:

Mis need "mingid" viirused on, mida mesinikumurka kõige rohkem kardab? Ma olen küll seni seisukohal, et ärimehed mõjuvad maailmale tervendavalt (loovad töökohti jne) kuni keegi vastupidist ei tõesta. Pigem keeravad maailma eelkõneleja poolt mainitud kohta väiklased inimesed.
Tervislikku mõtlemist!

"Ärimees" smart

"Ärimees" smart ei ole olukorra tõsidusest aru saanud. Põhiline mesilasperede kollapsit põhjustav viirus on  Iisraeli äge halvatusviirus (IAPV), mis on Euroopas täiesti olemas. USA-s tehtud katses olid mesilaspered juba mõne nädalaga peale selle viirusega nakatamist hukkunud: http://scientificbeekeeping.com/sick-bees-part-2-a-model-of-colony-collapse

Pronksmedal (100p.)

viirused = ärimehed

kohe kuukub tänu ärihaide ahnusele terve euro upakile, maksimum 5 aastat suudavad nad sms laenude abil tänapäevast rahandus-majandus mudelit veepeal hoida.


kollapsi üheks põhjuseks peetakse viirusi mis koos teiste teguritega selle ka esile kutsub.


Seda , et viimase aja maailma mesindusuuringute käigus on tuvastatud terve rida mesilasi kahjustavaid viirusi - võiks ju liidu juhtkond ikka teada Smile.

varroatoosist ja mesilasperede hukkumisest

olen tegelenud mesindusega 27 aastat ja selle aja jooksul näinud varrolestasid igal aastal ja tegelenud selle vaoshoidmisega. 

aastaid tagasi ol iravimine keeruline- alustasime sipelghappega, mida svammide või padjakestega peresse panime ja siis panniga taru põhjast uimased varroalestad välja võtsime. sipelghapegi oli defitsiit. nüüd on varroatoosi ravimeid väga mitut varianti ja nende kasutamine on lihne ja mugav.
õige on, et ravida tuleb kogu aeg, kevadel ja(kui vaja ka suvel) ja sügisel ja igal aastal. mida varem peale meevõtu lõppu ravima hakata, seda parema tulemuse saab, sest- põlvkond, kes peab pere üle talve hoidma, kasvab tervem ja tugevam. kui raviga hilineda, on nõrgestunud mesilased juba koorunud ning polegi ju midagi ravida kui hauet juba vähe on. kevadel tuleb samuti ravida, kas varroalesta näed või ei näe, olemas on ta niikuinii. 
ka see on õige, et kui sina ravid oma mesilasi korralikult ja nii nagu vaja, aga heki taga või kaugemal naabruses on mesilaste pidaja kes seda ei tee, siis on probleem tõsine, sest mesilased ju lendavad ja kohtuvad ning ongi mõnus lestavahetus toimunud.
ravimid peab ostma siis kui meemüük on aktiivne ja arvestades saagi suurust ei tohiks näiteks 2 apistani riba sügisel ja 2 riba kevadel pere kohta küll kallis olla, sest... muidu lähebki kalliks, sest pered hingitsevad ja saaki ei too.
täna, 4. novembril,2011 oli Viljandi kandis väga ilus ilm ja mesilased lendasid nagu kevadel. põllul veel kurgirohi õitseb ja mesilased on seda siiani peaaegu iga päev külastada saaanud.jah kuigi sööta on peredes piisavalt, tulevad mesilased ikka kohe sehkendama kui ilm lubad. nad teevad seda ju selle pärast, et nad on mesilased.
Eha Kooser, Vana-Võidu hobimesinik

Pronksmedal (100p.)

ravi

tilkadega ravida tuleb siis kui, peres enam hauet pole, ja väljas 1-4 kraadi sooja. Seda seetõttu et enamus tilgutatavaid aineid ei mõju kaanetatud haudmele, ja teiseks on madala temperatuuri juures pere kenasti kobaras ja kõik on kodus.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Varroa lesta tõrje

Sõbrad,
lestad on kahjurid - parasiidid ning neid tõrjutakse. ...seda ei saaks nagu raviks nimetada....olgugi, et lestad kümneid viiruseid levitavad.
Apikaalina - tilkadena kärjetänavasse kasutatakse mitmeid vahendeid ning ka tugevaid mürke. Üks meie maakonna konsulent, kes mesinikke abistades (vist pepsiiniga ) kogematta topelt kogust kasutas ning mitu mesilat magama pani, lõpetas selletõttu nõustamise.

Ma ei ole oblikhapet - suhkrulahuse apikaalina kasutanud, mida EML lestatõrje õpetajad viimastel aastatel oma koolitustel  propageerivad. Kuid olen kuulnud paari tuntud mesiniku käest, et kahjustasid tugevalt oma peresid. Huvitav oleks kuulda, kuidas/missugust oblikhappe meetodit kasutades, mesinik Karumõmm (vist Andres), oma 10 kümmekond peret magama pani?
Mul hakkab selle tilgutamise meetodi juures vastu, et mesilased on karvased olendid ning teised võivad neid küll lakkuda ja mis iganes, kuid teha juba talverahus kobar kleepuvaks, ei sobi minu nägemusega kokku....

Nii, et aurutamisest, gaasitamisest ja roosipritsi uduga lesta tõrjet võin igat pidi selgitada, oman häid kogemusi.
Hapete kasuks veel niipalju, et tänu meie mesinike ~30 aastastele hapetega tõrjumise kogemustele ei ole meil ka probleeme akaraapise lestaga, ega mesilastäiga. Üle5-6 aasta tagasi oli akaraapise kahjustustest Soomest kosta, mõtlesin tookord, et jõukuse hädad.
Kui mugav on mesilasse minna ribade kotike kaasas ning pole  konkspeitlitki vaja, et ribad õigesse kohta lükata.
Mulle näitas üle paarikümne aasta tagasi, üks väärikas, meie hulgast lahkunud mesinik kord mesilasema, kel olid täid peal.
Haped tõrjuvad kõiki parasiite.......isegi eile puges ühe taru olematust praost hiir välja......siis meenuski, et varem, kui sai palju - palju tõrjet teha, oblikhappe gaasiga oli see nii mõneski kohas ka sügisene hiiretõrje. Vähemalt mesinik sai teada, missugused tarud vajavad tihendamist.

Aimarile veel, vaata järgi....Bayvarolil ja Apistanil peaks olema sama toimeaine.
Parimat......

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Apistanil

ja bayvarolil on erinevad toimeained.

Apistan - fluvalinaat

Bayvarol - flumetriin

Sarnased sõnad nagu sipelghappe ja oblikhappegi Smile ( siin ka mõlemas sõnas "happe" sees).

Varroatoosi ikka ravitakse, mitte ei tõrjuta. Tegemist on nn. parasiitse haigusega. Viirused on lisa boonuseks Smile.


 

Oblikhappe

suhkrulahust kasutasin sellel aastal esimest korda. Pered ei olnud veel kobardunud.
 Tilgutasin õhtul, sest siis on need mesilased, kes viimaseid õisi otsivad tarus tagasi.
Ravi efektiivsuses olen natuke skeptiline, sest lesti tuli suhteliselt vähe maha. Samas oblik- ja sipelghape on ühed parimad, kui õigesti kasutada.
Need pered, kellele sai tehtud varratoositõrjet oblikhappega on siiani elus ja aktiivsed.
Kevadel, sõltumata lesta populatsioonist, on plaanis teha tõrjet veel korra oblikhappe suhkrulahusega. Siis saab näha, milline on mõju mesilasperedele.

Kasutasin teises grupis varakult ka tümooli ribasid ning üks pere hukkus. Seal võis ka mitmete asjaolude kombinatsioon olla (korjemesilaste hilissügisene surm, hauet vähe ja varratoos). Varratoos sai kindlasti saatuslikuks, sest haudmes oli väljumata, kuid avatud kärjekannuga noori mesilasi, kellel oli mitmel lestad peal. See on nüüd koht, kus asi vajaks natuke juurdlemist. Ise arvasin, et lesta oli haudmes sees nii palju, et kooruvad mesilased lihtsalt hukkusid ja polnud uusi, kes peret töösoojana hoiaks. Taru põhjas oli palju hukkunuid mesilasi. Samuti jäid need kaks peret nõrgaks (augustis 8 ja 13 raami hauet), kus kasutasin tümooli  ribasid. Lesta oli ka maas, kuid ilmselt mitte piisavalt.
Tümool võib tugeva pere ja nõrga lesta populatsiooni korral olla piisavaks vahendiks. Muul juhul tuleks kasutada tõhusamaid lestatõrjevahendeid.
Edu


Müstilised naabrid

Mõned mesinikud peavad varroalestade olemasolu ja  mesilasperede hukkumise põhjuseks mingeid müstilisi naabreid, kes oma mesilates varroatõrjet üldse või korralikult ei tee. Mul on mõned vastuväited.


1. Lähestikku asuvad naabermesinikud peaksid tegema varroatõrjet ühel ajal, aga selleks võiks too süüdistaja ju nende müstiliste naabritega suhelda ja neile nõuga abiks olla.
2. Kui naabermesinik ei tee varroatõrjet, siis ju ta mesilaspered hukkuvad ja probleem kaob.
Öeldakse, et tulevad uued sülemid. Huvitav, kuskohast?
3. Tavaliselt too süüdistaja mesinik peab mesilasi, kes on väga vastuvõtlikud varroalestale. Näiteks kollaseid mesilasi nimetatakse ka varroamagnetiteks.
4. Ma ei usu, et mesilasperede hukkumise põhjuseks on ainult varroalestad. Terves Euroopas on levinud Nosema ceranae ja mitmesugused viirushaigused. Vaevalt, et nood mõne mesilasperega naabrid need haigused meile sisse tõid, vaid ikkagi meie mõtlematud aktivistid.

Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

Üks neist mõnedest mesinikest

Üks neist mõnedest mesinikest olen mina kindlasti, võibolla on üks veel kuskil. Kõigepealt, mul pole hukkunud mitte üks pere sel ega eelnevatel aastatel. Septembri teises pooles nõrgenes 2 korpuses olnud pere ca 3 raami suuruseks. Enda süül, pere oli sel sügisel ravimata. Rohkem probleemseid peresid pole.
Vastused:
1. Ei ole võimalik minna võõrasse mesilasse  minna ja pakkuda varroatõrjet. Eestis on juba seda juhtunud ja kui midagi juhtub siis on abistaja pere ära hukanud. Ei loe see, et pere oli juba selleks ajaks nõrgenenud. Kordineerin oma varroatõrjet paari mesinikuga läheduses kuid väiksematega läbikäimist pole.
2. Nii ongi, tõrjet ei tee siis pered hukkuvad mõne aastaga. Osa kes ei tee need on praeguseks tõenäoliselt peredest ilma. Enamus kasutab ribasid 1x aastas ja sellest piisab. Kas ikka piisab, või pere elab osade lestadega edasi? Kui me ainult teaks kus need sülemid tulevad! Mul läks sel aastal 1 sülem juuli alguses.
3.Ma pean kollaseid mesilasi, nad on kindlasti aktiivsemad, teevad rohkem hauet ning kindlasti teevad puhtaks kõik nõrgad pered. Kuid ma olen kindel et,  võimalust röövida ei jäta kasutamata ükski mesilas rass-tõug. Ma pole pidanud algusest peale kollaseid mesilasi, kogemused ka teiste rassidega. Kes ja kus väitis et, kollased mesilased on varroamagnetid? Pere kes korjab 150 kg mett aastas korjab tõenäoliselt ka rohkem lesti ümbruskonnast.
4. Lestad levitavad viiruseid, õige. Kuid üks aga on. Kevadel ja suvel on lestade populatsioon madal peres, alates juulist kasvab järsult nende hulk. Veendusin sel aastal ise. Mais-juunis lesehaudmest lesta otsides neid polnud. Kuid augusti teises pooles ribadega tõrjet alustades varises sadu lesti pere pealt. Kui lestade hulk jõuab peres kriitlise hulgani pere suhtes, siis mesilaspere hakkab hääbuma. Noored mesilased on kahjustunud lestadest ning kui neid ei visata töömesilaste poolt kohe välja siis mingi ajaga nad ikkagi hukkuvad. Peres juurdekasvu ei ole ning septembri teiseks pooleks-oktoobriks on perest heal juhul  järgi rusika suurune kobar, mis hukkub üsna pea. Sellest suurest hulgast lestadest jõaub suurem osa ümbruskondsetesse mesilasperedesse tõenäoliselt.
Minu mesilas sel aastal seire käigus nosematoosi ei diagnoositud. 

Üks neist mõnedest mesinikest*

Ma ei pidanud silmas ühtki konkreetset mesinikku, vaid üldistasin. Kui konkreetselt, siis nii selles teemas kui ka registriteemas kirjutatakse halbadest naabermesinikest ja mesilate registri üheks eesmärgiks on ka halbade naabermesinike vahelevõtmine. 
Tore, et sulle see kujundlik väljend meeldib. Mina kuulsin seda David Yanke`lt. Ma tahtsin sellega juhtida tähelepanu sellele, et erinevatel mesilasrassidel, -liinidel, -peredel võivad olla varroalestaga erineva tõsidusega probleemid.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

Mesilaste hukkumine

Tooksin esile ühe lihtsa ja igati loogilise tabeli Leedu mesiniku Sigitas Uselis ettekandest Jäneda sügispäevadel.
Algandmeteks võttis leedukas, et mesilasperre jäi talvituma 100 varroalesta, mis on igati hea väike tulemus. Igal talvitumisel saab 10-30% lesti otsa, seega keskmiselt on 1 märtsiks tarus 80 varroalesta. Siis hakkab arenema haue, ühtlasi tõusma ka lesta arvukus suurenedes esimeseks septembriks hinnanguliselt 11 korda, niisiis on tarus juba 880 lesta. Sügisel teeb mesinik korraliku tõrje saavutades efektiks 85%, mis on igati hea tulemus, järgi jääb ümadatult 130 varroalesta. Ja nii kulgeb see tsükkel aasta-aastalt.
Tabeli kujul näeks asi välja selline:
             1. jaanuar   1. märts    1. september  1. detsember
1. aasta      100          80           880           130
2. aasta      130         105         1155           175
3. aasta      175         140         1540           230
4. aasta      230         185         2035           305
5. aasta      305         245         2695           405
6. aasta      405         325         3575           535
7. aasta      535         430         4730           XXX

Tabel lõpeb ära seitsmenda aasta suve lõpuga. Põhjus talvitumaminevate mesilaste rängas kahjustuses, mistõttu need jõuavad heal juhul toidu tarru vedada kui sedagi. Seejärel aga lendavad tarust välja surema.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Reinuwader pilt

Arvutustabel

Tabeli puuduseks ongi , et see pelgalt lihtne ja loogiline. Ei tasuks arvutamisest paanikasse sattuda. Arvestama peaks siiski ka muid faktoreid. Juhul, kui tuua tabelisse sisse suvine lesehaudme välja kraapimine, muutub tabel sootuks. Selline statistika on suht-koht illusoorne. Mingil juhul ei taha ma väita, et lesta vastu pole vaja võidelda.

Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

See tabel on küll väga

See tabel on küll väga illustrartiivne ja hea aru saada, kuid seal kajastub olukord, mis on nö hästi sooriutatud tõrje korral, ehk ideaalis, kui aga tõrje ei ole nii efektiivne, siis see graafik hüppaks ka hulga järsemalt üles või nagu Aimar Lauge tabavalt ütles, et sellisel puhul tulekski teatud ajavahemike järgi endale uued mesilased soetada, sest mesilased hukkuksid reeglipäraselt. Ma arvan, et on veel hulk x ja y faktoreid, mis tegelikkuses mesilaste surmale kaasa aitavad- ka rumalus.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

Arvutuslik lestade paljunemine

Sellist olukorda, nagu antud tabelis kajastub, ei ole olemas ja ei saa ka kunagi olema. Mesindus ei ole matemaatika, kus 1+1 on alati 2. Kui tarus on lesehauet palju, on ka lestadel võimalus usinamalt paljuneda, omadest kogemustest kinnitan, et mõni pere justkui korjab need lestad kusagilt kokku. Roogib aga mesinik osa lesehauet suvel välja, kukub lestade sügisene arvukus kolinal. Samuti on võimatu arvet pidada selle üle, kuipalju lestasid lisandub tarru lähedalasuva "varroakindlaid" mesilasi pidava mesiniku tarudest, miks mitte ka kusagil puuõõnes elutsevast mesilasperest.

Antud juhul ongi tegu pigem illustreeriva näitega, mismoodi võib juhtuda, kui mesinik teeb aastas vaid ühekordse lestatõrje. Ning kuigi mesinik on teinud igal sügisel tõhusa lestahävituse ja arvab, et sellest piisab, seisab ta ühel sügisel silmitsi tühja taruga. Võib-olla juhtub see seitsme aasta pärast, võib-olla aga koguni nelja. Või üheksa.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja SPUNK pilt

1+1=?

Nuustaku endise autoremondi tehase õuel on ühe hoone õhuvahega kahekordse silikaatseina sees sõrmejämedune auk. sealtkaudu on VÄHEMALT KÜMME AASTAT JÄRJEST käinud mesilased igal kevadel puhastuslennul. kui kellelgi huvi ,siis minge vaadake, kas järgmine kevad ka. ma mitte ei usu ,et neile keegi lestatõrjet tegemas on käinud. ja pagana huvitav oleks teada kui palju mett nad aastate jooksul sinna kokku tassinud on.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Varroatoosi tõttu ...

Teen oma kompetentsuse piires  kokkuvõtte teemast.Küllaltki palju reageerijaid oli ja neid võiks jaotada
    1,Perede hääbumine (hukkumine)                3
    2.Õpetused                                                16
    3.Kuidas ravida                                           3
    4.Muu kraaklemine                                       9
     5.Lesta arvutus                                           4
     6.Ei hukku                                                  1
   Kahjuks hukkunud peredest teadaandjaid oli vähe ,kuid neljasilma vestlused viitavad juhtumite üsna sagedasele esinemisele.Lootsin mõjutada
kehtivat varroatoosi meedet programmis,kuid seda vist ei toimu.
  Analüüsides programmis pakutavat juhendmaterjale ja seire lesta puudumise tabeleid ning saadud õpetusi katsun panna kokku isiklikele veendumustele vastuvõetava ravimisskeemi.
  Raviskeemi koostamiseks tutvun mida pakub sellealane mesindusprogrammi meede.Üks eesmärgi punkte ütleb,mesinke nõustatakse
tõrjemeetotitega.Vaatan mida õpetavad programmi  abil  väljaantud trükised.


Küsimus?

Millega on kevadel kõige parem varroatoosi tõrjet teha?

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Varroatoosi tõttu ...järg 2

muutmis võimalus kadus jätkan uue looga.Eellugu enne puhastuslendu.
Kellele Mart ei meeldi rõõmustagu,kaasatundjad tundge kaasa,kuid põhiline
tagantsundia on mikroettevõtluse investeeringu äriplaani 15000€ omafinantseering.Sügisese ja talvise  hukkumise % tuleb 50 kanti.Kanarbiku
järel toimus apistaani (sealhulgas Hiina) ribadega hilinenud ravi ja ribade
suhtes kahtluse tekkimise tõttu tegin oblikhappe tilgutamist novembris ,mille
käigus tuvastasin haudme olemasolu enamuses elusolevates tarudes.Viimase
tilgutamise tegin 15 detsembril.Selline oblikhappe ravi tegin esmakordselt ja
100% veendumust efektiivsuses ei
ole ja olen otsustanud teha kevadise puhastuslennu järgse kevadise ravi
Varroadez (amitraz)ribadega eesmärgiga hävitada haudmest kooruv lesta
populatsioon.Kaalumisel on veelkordne oblikhappe kasutamine.Programmi
poolt osutatud mesila külastus ,AHM-i negatiivseks osutunud proov ja  väljaantud trükised aitasid eksisteerimist tagava raviskeemi kokkupanekul
ehk 50%.
 Läiviidud seire tabelid mind ja teisi hädasolijaid ei aita.Midagi selles töös läks
nihu.Lesta puudumise tuvastamine polnud selle lugemise eesmärk.Varroatoosi tuvastamisega tuleks alustada kuu aega varem,lesta olemasolu ribade paigutamisel tuvastati,kuid lugemise dünaamikas see ei
kajastanud.Mingit muudatust oleks tarvis labori uuringutes.Oktoobri hukkumist uurida  mais on mõtetu.Loengute sisuse tuleks julgemalt sisse tuua näidis raviskeemid  ,statistikast võiks lausa vaikida.
 Resistentsusega  võitlemiseks tasuks kaaluda üleüldise toimaine kehtestamist mesindusaastale.
  Mida taotleb oma uuringus Renno,ei mõista
       Mikroe... Mart
Loodan saada järjele

Pronksmedal (100p.)

Varroatoosi tõttu ...*

Mardi kommentaar võtab hästi kokku mesindusprogrammi ja
VTA viletsuse. Praktilist kasu on tavamesinikel neist vähe.

Mart, lestasuse taset mesilasperedes kontrollimata ära
kevadist varroatõrjet tee. Liigne keemia (osa sellest jätab jääke vahasse ja
mette) kahjustab mesilasi ja nende immuunsüsteemi. Kinniste tarupõhjade korral
võid hinnata varroalesta hulka haudmes. Kevadel üldiselt mesilaspere oma kiire
arenguga edestab lesta arengut, hiljem võid kasutada lesehauet varroa
väljapüüdmiseks.

Paljude keemiliste tõrjevahendite suhtes on varroalestadel
kujunenud välja resistentsus. Parem on kasutada tümooli, sipelg- ja oblikhapet
või neid sisaldavaid vahendeid. Konkreetsed soovitused küsi VTA-st.


Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Varroatoosi tõttu ...järg 3 ...

Lesta arvukuse ja lugemise kontrolliks teen arvutuse tuginedes viidetele.
Põhjale kukkunud lest võimaldab määrata lesra arvukust peres kasutades koefitsenti 150( Aadu Oherd),sündinud ja vanad lestad lähevad kaanetise alla
peitu iga 10 päeva järel,kooruvas haudmes on paarunud lesti !-4(Jaanek
Saarepuu), arvutus aluseks vaslin 2.
     Arvutust alustan 1 mai seisuga,
             01.05 2012                    1korda 150 võrdub 150
             10.05.2012                                                300
             20.05.2012                                                600    
             ........                                                        ...
             30.06.2012                                              9600
Arvutuses pole arbestatud lesta suremust,kuid võttes sigimisvõimeliste lestade arvuks 1500 võib juuliks tekkida situatsioon,et augustiks uusi mesilasi ei sünni.
 Leedu spetsialisti arvutus oleks  järgmine 6 paljunemisaastal
                325                                                    3575
   Finaal on sisuliselt sama ,pere sügisene hukkumine.Vaidleme,otsime tõde.
         Mikroe... Mart
   Õnnelike mesilaste nimel



Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

ja ongi leedu mesiniku näite

ja ongi leedu mesiniku näite varal nn.mobiilimastide ja uhvude needus lahendatud...

seda on ju kogu aeg räägitud,et lest teeb tohutut laastamistööd ja et nn.leebetest hapetest pole kasu nihhuijaatki...aeg oleks EML pakkuda oma liikmetele apistani soodushinnaga...

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

lest

http://www.youtube.com/watch?v=IZTX-zwaKY8

Ei mingit müstikat mesilaste kadumises. Juba kaheksakümnendatel asi selge, lest.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Raivo pilt

apistan

karumõmmi kirjutas:
aeg oleks EML pakkuda oma liikmetele apistani soodushinnaga...


Kui sa mõtled, et EML selle peale enda sabakonti liigutama hakkab siis eksid rängalt. Nemad tahaksid hinda kahekordsena hoopis turustada.
Otsi enda piirkonna vetarst üles ja palu tal tellida oma nimele apistani otse maaletoojalt. (vaata kontakte apistani pakilt mida võrgustiksu müüakse näiteks) ja lase otse tellida. Eesti vetapteegid panevad 100% toote hinnale otsa.
Eraisikuna ei saa tellida otse maaletoojalt vaid peab kasutama vetarsti - kõik tahavad rikastuda.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Varroatoosi tõttu ...

Idamaised võitluskunstid hakkavad konkureerima seksiga,lestad tuleriidale, põrgu katlasse ,gaasikambri jne.Mida kajastab ja soovitab programmi meede teame.Keegi sulasekogemustega spetsialist võiks  välja pakkuda mida pakub EL  ja lääs.
      Mikroe...Mart
  Lestakasvatus hooaeg on alanud












































































































































































Pronksmedal (100p.)
Kasutaja tomm pilt

kuule Mart

Mis sa siin ruumiga laiutad ? Aga olgu ehk unus sõrm nupule aga varroa võtis ka minult ilmselt juba sügisel ühe pere . Kuigi sai ravitud nii, kui teisigi Bayvaroliga kohe peale mee võttu söötmisega paraleelselt . Täna koristasin seda taru talvesööt ilusti kaanetatud , keskel ühel raamil veel natukene hauet olnud ja pool peotäit surnuid mumme koos emaga tarupõhjas laiali .
Kõigis teistes tarudes probleemi pole . Isegi need on elus mis siin veebruari algul välja kippusid . Täna oli varjus +7 ja sai päikesekäes tarupõhjad ka ilusti puhtaks pool talvesöödast on ehk siis umbes 5 eestiraami oli enamikes tarudes alles . Mesilased tegid mu sõna otseses mõttes täis ja siis kitkusid männikasvudelt seda pruuni vaigust kleepivad kiudu ning kiirelt sellega tarru .

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

KAC-81

aga kellelgi pole vist tahtmist ja viitsimist mässata lihtsa , kuid tõhusa vahendiga , mis on tuntud , kui KAC-81 ja kasutatakse alates kevadisest puhastuslennust lisasööda sisse segatuna.
Retsept on lihtne - kevadised männipungad koos 4-5 cm kasvudega , koirohi , mis on korjatud nii lehtede moodustumise kui ka õitsemise ajal , kuivatada varjus liikuva õhu käes ...
Väikene koguste vahekord kahh juurde näiteks (koguseid võib vabalt suurendada - see on vaid näidis ... ) : 10gr männikasve + 180-190 gr koirohtu , peenestada - valada peale 2 liitrit vett ja keeta vaiksel tulel 2-3 tundi . Lasta 8 tundi kaant avamatta seista ja jahtuda , kurnata läbi marli ...
Liitri suhkrulahuse (1:1) kohta lisada paar supilusikatäit antud lahust ja anda lisasöödana pere kohta kuskil 200gr õhtusel ajal pealtsöödanõus , sõltumatta pere söödavajadusest .
Esiteks stimuleerib antud lahus mesilasema rohket munemist tänu askorbiinhappele söödalahuses (männikasvudest saadud) ja teiseks muudab koirohu kibe-mõru maitse toitunud mesilaste kittiinkesta varroalesta jaoks maitseomadustelt vastuvõetamatuks . Selliselt areneb mesilaspere korje ajaks (varemgi juba ) sedavõrd võimsaks , et ka haudmepesas muutub temperatuur varroalesta arenguks sobimatuks ning lest hävineb ...
Kui korraks , ütleme näiteks sügisel kasutada ka veel lisatõrjeks peale söötmist (söödalahusesse ikka lisada seda KAC-81 ) ja koondamist apistaaniribasid , mis tuleks lõigata veel kaheks ja panna nelja raamivahesse (2 tervet riba seega taru kohta ja see pole koonerdamine ) , siis pole ka kõikse tugevamalt kahjustatud peres enam järgmisest hooajast alates lesta leida , kui juba samal sügisel on lestad hävinud ... (kui 2 korda aastas panna apistaani , on oht , et lestal areneb välja immuunsus antud vahendi vastu )

KAC-81 on katsetatud ja igati tõhus vahend ! Tugev mesilaspere hoiab oma pisut kõrgema pesatemperatuuriga lestale sobimatu keskkonna ise üleval , ainult pisut on abi selliste toimingute näol vaja ja muidugi korjab samuti rohkem , peaasi on õigel ajal jaole jõuda ja kevadel ka ema munemisvajduse suurenedes õigel ajal laiendada kunstkärjega , praakides välja kõik vähegi tumedad kärjed , mis omakorda tagab selle , et korje saabudes on suuri ja tugevaid lennumesilasi hulgi ...

Edukat mesindusaatat kõigile soovides...
Ain.
Arvan et tasub katseteda kel huvi ja aega.Olen mitu aastat kevadeti sellega turgutanud ja pered on tugevamad, kevadel noseemat vähem ,kõige tähtsam pered peale talvitumist peaaegu kõik alles

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

RE: KAC-81

Tsitaat: .../Selliselt areneb mesilaspere korje ajaks (varemgi juba ) sedavõrd
võimsaks , et ka haudmepesas muutub temperatuur varroalesta arenguks
sobimatuks ning lest hävineb .../
Varroalest viskab lusika nurka alles kusagil 45 kradi juures, sedavõrd kõrgele tarus temperatuur ei tõuse mitte. Siit veel paar kraadi edasi ja hukkub haue. Temperatuuritõstmist kasutati vanasti varrolesta hävitamiseks.
Lest muneb meelsamini lesekannudesse, pikema kaanetatud oleku tõttu on tal seal tunduvalt suuremad võimalused rikkalikumaks paljunemiseks, paljunemisteguri vahe töölishaudmega võrreldes on umbes kolmekordne. Tugevat peret ja sobilikku temperatuuri on persaruumis ikkagi vaja. Haue areneb veidi kiiremini ja lesta paljunemistegur on veidi väiksem. Ja kindlasti on selleks kõigeks hea peredele veidi koirohueliksiiriga turgutust sööta, samuti peaks kärgede arv tarus sobima mesilaste hulgaga.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Sellel kevadel

tegin kõigil peredel lestaravi, erinevate ainetega. 1 ületalvitunud  pere ja 1 mai alguses tehtud  pere - nendele tegin kevadel bayvaroliga ja pärast mee võttu samaga. Ületalvitunud pere oli 6 korpuse peal suvel ( 8 eesti raami ), teine pere sai tehtud mai alguses  3 raamiga ja kasvas 5 le korpusele. Nüüd tarud tühjad,lesta ikka palju sees :( 

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Varroatoosi tõttu sügisene hukkumine

Kõik kordub uuesti.Kordamine on tarkuse ema.
Mikro...e Mart

Apistan

Ei tea,kas Eestis Apistan-i osta saab,siit saab küll igaüks

http://www.ebay.de/itm/Apistan-Strisce-Anti-Varroa-confezione-da-10-stri...

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja aldis3 pilt

Saab

Rakvere kondivalu apteegis oli täitsa olemas.