Sai otsa

vahel saab ka selline asi ,mida pole ete olemaski, otsa-mõistus..
...et ma mesilasi juba eelmise sajandi 70-nendail hakkasin karjatama,siis algajate mesinike lahtris ei sobi nagu sõna võtta aga eile,see oli 19 novemberil üllatati mind küll-väljas oli 7 kraadi sooja,jalutasin oma tarukeste eest läbi ja avastasin,et kahest tarust toimub lend,selline lend nagu kevadel aprillis kui lumi veel maas aga haudmega pere peab kusagilt vett saama-alul asrvasin,et keegi neist tarusse tagasi ei jõua aga jõudsid küll,ehkki tagasi saabujaid tundus olema vähem kui välja lendajaid.Et jooginõu pole väga kaugel,siis läksin uudistama ja tõesti janulisi oli palju,palju oli ka uppunuid
pesasid ma lahti ei võtnud aga kätel hakkas  kohe mõnusalt soe kui pesasid pealt puudutasin-tähendab,et haudmetegevus veel toimub ja ka lahtist hauet on seega on vist järgmine vaatus nälga surnud pered.Õnneks oli selliseid peresid vaid kaks
siit siis küsimus,et kas kellegi putukad on veel aastaajad segi ajanud

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Reinuwader pilt

Talverahu

Minu mesilas on juba talverahu maad võtmas, kuigi jah kuu algul lennati veel õietolmu järele. Hetkel  termomeetri näit -6C. Eile hommikul käisin kuulatasin tarusid. Paar peret olid õige vagusi. Tõumesilasi ei ole. Kõik krantsid. Ehk peitub ka põhjus selles, et pole lamavtarus peresid väga soojalt katnud. Enne püsivate külmade tulekut lisan veel soojustust.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

vastus

minul endal pole seda olnud, kuid saaremal on 1 mesinikul selline probleem olnud. Seda ma ei tea kas väljas käisid ,kuid   ei tagnud haudme tegevust löpetada.  Kesk talvel oli haue tarus.  et temperatuuri hoida  kulutasid palju toitu.  
Seda ma ei tea kas pere ka välja läks.   Seda ma ka ei mäleta kas ja mida ta selle perega tegi.

Mesilased kadunud

Otsustasin eile mesitarusid kuulata ja selgus, et ca 2/5 tarudes on täielik vaikus. Avades selgus, et polegi mesimummusid - ei elavaid ega surnuid. Surnuid võib-olla tõesti paarisaja ümber. Sellist asja pole küll varem juhtunud. Eelmisel aastal talvitusid väga hästi.
 Kas keegi oskab kommenteerida, mis on juhtunud?

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Kadri2

Palun teavita oma mesilaste hukkumisest kohaliku vet. ametit. Las võtavad proovid ja siis saab asjadele anda ametliku käigu. Ka teistel on peresid hukkunud aga kahjuks pole nad asjadele ametliku käiku andnud Sad.

   Sul õnneks nn. värske leid ja mesilasi ka alles.


 

Varroa

Üheks mesilasperede hukkumise põhjuseks on kindlasti puudulik varroatõrje. Näiteks, on kasutatud tõrjeaineid, mille suhtes on varroalestadel kujunenud resistentsus. Ei ole välistatud, et taustaks on veel mitmesugused viirushaigused ja nosema ceranae.
Aga alati tuleb näha ka asja helgemat poolt – vastupidavamad mesilaspered jäävad alles. Seda geneetilist materjali paljundades võib loota, et mesilaspopulatsioon muutub varroa- ja haiguskindlamaks. 
Kui mesinikul napib teadmisi ja ta ei oska valikuid teha, siis hakkab toimima looduslik valik.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Mesilased kadunud

Kadri ju kirjutab, et mesilased kadunud. Austatud Honeybee ta ju ei kirjuta, et kärjed täis roojatud - tähendab Sinu pakutud nosema langeb kohe ära......ja mis te korrutate seda välismaalaste juttu, et varroa ja varroa......meil siin juba 30 aastat varroa.....Kui soomlased tulid siia oma kogemusi jagama, oli meil see kõik läbikäidud tee......kuid hea oli kuulata, kuidas nad maailma avastavad. Varroa tuli ida poolt ning praegu aetakse läänes kõik varroa lesta kaela. Honeybee ka viirushaigused kaasnevad alles lestakahjustusega, mitte ei ole omaette nähtus enne lesta, ega taustaks.

Ka Aimar saab praegu koosa: Saaremaal on Vet-arst mesinik ning võib alustajat mesinikku nõustada, tuleb võibolla isegi peresid vaatama, kui mesinik visiidi eest tasub. Kuid mujal soovitatakse analüüsid laborisse viia ja tead küll mitu need veel maksavad......ja usub keegi tõesti, et laborist midagi ka teada saab?

Kadri! Kirjuta siia veidi rohkem, kuidas pered toitu vastu võtsid? Millega Varroa lesta tõrjusid. Olid nad Sul suvel tublid/tugevad? Elavad Su mesilaspered paksu laane tagusel lagendikul, või on Sul suurpõllupidajatest naabrid jne.
Võibolla satub siia mõni vet-töötaja, kes Aimari soovi kohaselt selgitab........

Pronksmedal (100p.)

ah , et head vet arstid on tasulised

Teate no nüüd minge küll sinnasamusesse, see register on puhtalt pisimesiniku piinamiseks välja mõeldud. Äitähh suursulimesinikud ja eriline tänu A Kilgile ja tema klikile.

Mesilased kadunud

Olen ise rohkem abiline ja mesindusega sügavuti vähem kursis. Isa on tegelenud mesilastega 70 aastat, hakkas poisikesena juba pihta, aga sellist asja ei mäleta. Tõrjet tegime Apistaniga. Meesaak oli viimaste aastate parim. Söötmine kulges normaalselt ja kõik pered olid korras. Abikaasa oli vestelnud Olustvere mesinduse asjatundjaga, kes oli öelnud, et meie ei pidanud ainsad olema, kes kurdavad mesilaste kadumist. Meie kodu juures on alla km kaugusel nii EMT kui ka Elisa mastid, mida pidasin ohtlikeks mesimummidele, aga need ei ole tekkinud hiljuti. Juba mitu aastat. Elame Navesti jõe läheduses Pärnumaa ja Mulgimaa piiril. Mingit põllumajandustegevust lähedal ei toimu, v.a veisefarmi (ca 80 looma) karjakoplid. Tänan kõiki, kes on mu murele reageerinud! Häid lähenevaid jõule kõigile!

Pronksmedal (100p.)

Kurb lugeda

.. mummide saatusest. Mobiilimastidest niipalju, et ega masti mitmeaastane olemasolu iseenest pole mingi näitaja. Kui oletadagi mastidega seoses mingit jama, siis seda ju ei põhjusta mast kui selline, vaid nende küljes oleva tehnika poolt tekitatav. Seadmeid ja sagedusi muudetakse mastis peaaegu iga aasta. Peagi tuleb "särisevasse õhku" veel uuemaid tehnoloogiaid juurde, kuna ilma juhtmeteta  tahetakse suruda üha rohkem ja kõike. Pole välistatud, et ühel x hetkel saavutatakse mingi "kõrvaltoime", mis mummide elu segi lööb ja nende eksistentsi lõpetab. Kuigi.. enam-vähem korraga peaks nad sel juhul hukkuma. Süvitsi mõtlema peaks hoopis, miks ei hukkunud kõik pered ja mis eristab või eristas allesjäänuid hukkunutest. Võibolla on elusolevad pered lihtsalt arvukamad (sellisel juhul on ilmselt mingi aeg oodata ka nende lõppu?), pisut vastupidava geneetilise pagasiga või on nende tarud mingi teise ehitusliku iseärasusega, mingi lähedalasuv looduslik või muu takistus ei lasknud näiteks surmaval faktoril mõjuda määral, mis oleks mesila täieliku hävingu põhjustanud jne. jne. Võimalikke variante on siin tõesti palju ja täpse mesilaste hukkumise põhjuse väljaselgitamine võtaks aega isegi tipptasemel teadlastel. Puht-teoreetiliselt oleks mõõtmiste ja uuringute korraldamine võimalik aga samuti nagu ka mürgitamiste puhul poleks nende andmetega suurt midagi peale hakata. Keegi ei hakkaks ju mingite mummide suremises telekomiäri süüdlaseks tunnistama ja tehnikat välja vahetama või mis?
Seose ühe hiljuti nähtud dokfilmiga tekkis veel üks küsimus, kas te (võibolla teie läheduses paiknevad mesinikud) olete ehk sinna viimasel aastal-paaril mujalt mingit tõumaterjali toonud? Aina rohkem on hakatud geenitasemel ka mesilaste tõuaretuses soperdama. Mutantloomad ja inimese tarkusega (loe:lollusega) loodud-valitud näevad algul nummid ja kaubanduslikud välja, kahjuks lühikeseks ajaks kipub neid lõpptarbija käes jätkuma. Ja mis muide ongi ju üheks äri aluseks. Hangid kevadel jälle uued ja nii see läheb..

kurb

ja naljakas on  lugeda et inimene kirjutab siin oma probleemist et mesilased surid ära ja siis tuleb kohe  varnast tarku õpetussõnu nagu:

1) mine vet arsti juurde see lahendab kohe probleemi aga tuleb välja et sealt ka erilist abi pole
2)varratoos- aga mesinik on pika staaziga ja teab ja tunneb kõiki haigusi ja ravib neid, selles ka tõenäoliselt probleem pole
3)siis kindlasti mürgitamine-pole  põldusid ümbruses see jääb ka ära 

mis edasi,kööga, mõistus otsas
tundub et tegemist on mingi tõsisema probleemiga aga meeleldi jahutakse hoopis pria registreerimisest, tõugudest ning abivajajad jäävad ikka üksi oma surnud mesilastega

Mesilased kadunud

Aitäh põhjaliku vastuse eest! Isal on praegused mesilased umbes 1950. aastast (sõja ajal ja vangilaagris oldud ajal katkes tal mesindusega tegelemine). Tõuaretust pole tõesti teinud. Oleme sellised isehakanud asjaarmastajad. Lähedal ca 1 km peaks olema mõni taru mehel, kes sai isalt pere. Lähim suurem mesindus on ca 2,5 km, kes alustas ka isa mesinduse baasil, aga püüan temaga kontakti saada. Kas ta on tõuaretust teinud, ei tea. Kahjuks ei tea ka, kas neil on ka kadunud mõni pere. See juhtum tuli sellise šokina - alati on kõik olnud OK. Mõned aastad varem sai ka pipiini tõrjeks kasutatud

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Renno280 pilt

vaadake oma paberid läbi

Raudselt on võimalik ka kadundud perede pealt euro toetust küsida.

Asi peitub ainult selles kuidas sõnu seada. Smile

Oluline on ju tulu

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

kadri2 le

Kuna me kliinilist pilti näinud pole, siis 100% nöu loota pole.
vöime ainult jutust oletada, mis viga vöib olla.   Profesjonaalsed mesinikud oskavad kliinilisest pildist palju lugeda, kindlasti oskab seda ka sinu kogenud isa ka oskab. Kuid  ta ei pruugi köigist toimingutest ja pildist köike sulle rääkida, pidades pisi asju mite oluliseks.
Minu küsimused oleks.

 1.  mitu aastat on ta teinud ravi ainult apistaaniga?
2. kuidas mesilas ema munes augustis  (mitu haudme raami  oli augustis)
 3. Kas oli  üksikuid surnui mesilasi kaa vöi oli pisike kobar surnud.
vöi ei olnud ühtegi mesilast  tarus. (nagu oleks luuaga puhtaks pühitud?
4. Kui mitu aastat te pipiiniga järjest ravisite?
5. kas on kärgede sisse augud näritud.
6. kuidas met oli söödud.(kas on alles ja kus  kobara asukohast vaadatud on sööt alles. Ja kas ültse on sööta ales.
7. millal mesilased löpetasid haudme tegevuse.  (ligi kaudu kuu)
8. Millal sinu isa viimati elusaid mesilasi külastas.Ja mis olukord seal valitses.
9  kas isa külastas mesilasi siis ka kui mesilased kobarasse hakasid minema, vöi kui nad juba kobaras olid.



Kuna me seliseid olulist infot ei tea on väga raske midagi täpset vastust  sulle anda. Muidugi vöib  olla et on mingi aigus mida mina pole veel näinud. ja vöibolla ei oska ka selele kaasa rääkida.  kuid alati hakatakse ravimisel vaatama köike lihtsamatest ja levinumatest vigadest ja haikuste ja parasiitidest. kui need tulemusi ei anna liigutakse raskemate oletuste poole.

Pronksmedal (100p.)

Tuletaks rahvale....

meelde oma kevadist juttu.Mesilasi võib tappa suhkrusööt mida sügisel andsite.Probleem selles, et osa suhkrutehaseid hakkas mingil ajal suhkrut puhastama NaCl-iga. See on mingi puhastamise vaheetapp aga kui soola jääb suhkrusse üle 0,2% on see mesilastele mingi aja jooksul surmav.Alginfo pärineb Tšehhitelt ja minuni jõudis läbi Valgevene mesinike.Kuna vaheastmeid on palju ja tõeallikad kaugel siis täpsemalt ei tea.
Kevadel oli mingi Tšehhide ja Poolakate mesindusinstituutide konverents Poolas kuhu oli kutsutud ka  tuntumaid mesinikke ja teadlasi endisest N.liidust. Õnnestus lugeda ühe kohalkäinu muljeid.
Tema mainis 3-4 lausega sellisest probleemist.
Arvan, et Aleksander Kilk oma suurte tutvustega suudaks asjasse
selgust tuua.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

suhkrule paraleelid

jaak0001 kirjutas:
meelde oma kevadist juttu.Mesilasi võib tappa suhkrusööt mida sügisel andsite.Probleem selles, et osa suhkrutehaseid hakkas mingil ajal suhkrut puhastama NaCl-iga. See on mingi puhastamise vaheetapp aga kui soola jääb suhkrusse üle 0,2% on see mesilastele mingi aja jooksul surmav.Alginfo pärineb Tšehhitelt ja minuni jõudis läbi Valgevene mesinike.Kuna vaheastmeid on palju ja tõeallikad kaugel siis täpsemalt ei tea.
Kevadel oli mingi Tšehhide ja Poolakate mesindusinstituutide konverents Poolas kuhu oli kutsutud ka  tuntumaid mesinikke ja teadlasi endisest N.liidust. Õnnestus lugeda ühe kohalkäinu muljeid.
Tema mainis 3-4 lausega sellisest probleemist.
Arvan, et Aleksander Kilk oma suurte tutvustega suudaks asjasse
selgust tuua.


Tahtsin nats lisada.
mina toon suhkru tegemisele paraleeli.

Köik teavad miline on rapsi öli  poes. (kuld kollane, läbi paistev jne.) Aga vähesed teavad kuidas see saavutatakse.
Kuna minu söber tegeles pölu majandusega seal hulgas ka rapsi kasvatusega  siis uvitas teda kuidasv on vöimalik  toor rapsi ölist selist öli toota nagu poes on.  ta uuris neti ja leidis mida otsis.    Kuid see mis ta leidis jahmatas teda. Mis välja tuli  ainult setitamisest  ja söelumisest ei piisanud. tuli vällja et seda tehti tösiste keemjaga. kui mälu ei peta siis väävel hapega.    Mee igas tahes seda ei julgenud teha.   JA SEDA ÖLI TARBIVAD TUHANDED VÖI ISEGI MILJONID INIMESED . teadmata mis jäma seal öli sees kasutati, ja kindlasti ka midagi jääb ölise.

Nii on ka suhkruga . kuna suhkur mis tehakse suhkru roost, vöi suhkru peedist ei ole alkselt valge nagu poes.   ta on pruun. Kindlasti kasutatakse ka seal keemjat. Ja kindlasti jääb ka suhkruse mingi osa keemjast.  Kuid  kuna seni ajani pole  mesilastega midagi trastilist juhtunud (pean  silmas selist surevust nagu seda hameerika audme mädaniku koral vöi inimestel katku. Ma isiklikult  ei usu eriti seda.
Ise asi on see kui mingi uus keemja on kasutusele vöetud. Aga see selgub järgnevate aastate  jooksul..

Kadunud mesilased

Aitäh veelkord vastajatele ja õnnelikku uut aastat kõigile!

Proovin vastata küsimustele:

1) Apistaniga 2 aastat, enne pipiiniga, varem sipelghappega ja oblikhappega;

2) augusti lõpus oli mee võtmisega tegemist, sest haue oli veel kuni 10 raamis, võtmise lõpetasime septembri esimestel päevadel, söötmist alustasime 4. sept kuni 13. sept ca 14,5 l taru kohta siirupit tammekoore ja veidi äädikat lisades (nii oleme söötnud igal aastal). Suhkur oli seekord küll ilmselt Lätist.

3) osal tarudest oli surnuid ca paarsada taru põhjas laiali. Ühel tarul hakkas surnuid silma rohkem ja mõnedel raamidel nagu oleks kõhulahtisusega tegemist olnud.

4) pipiiniga järjest mitte üle 2 aasta.

5) kärgedes aukusid pole.

6) sööta olid äärmised raamid täis, osal keskel vähem. Ühel hakkas silma, et nagu sööt oleks kõik alles. Mõnedel tarudel oli veel kaanetatud hauet, mõnel olid kaaned ära, aga mummid alles välja tulemata.

7) hauet oli veel augusti lõpus nagu ma 2. punktis kirjutasin.

8.-9.) Apistani tõrjet tegime 1.-2. oktoobril ja kõik tundus kõige paremas korras olevat. Oktoobris panime ka juba talveks soojenduse. Ainus asi, mis oktoobris oli mitte tavapärane, oli see, et suhteliselt soojade ja ilusate ilmade tõttu värvisin tarusid. Aga kadunud on nii nendest, mida värvisin kui ka nendest, mida ei värvinud. 

Vaatasin järele, et suhkur oli AB Nordic Sugar Kedalniai. Leedu päritolu.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Kadri2 le.

Head uut aastst!

Midagi sul seal kahtlast küll ei ole ,peale selle et varroatoosi ravi jätsid hilja peale. Mis vet. arst ütles?

Mesilased kadunud

Ilmselt ma ei pöördu vet.arsti poole. Haigusega tõenäoliselt ju tegemist pole, sest nad pole surnud või õigemini surnuid on vähe. Nagu ma varem kirjutasin, võttis abikaasa Olustvere mesindusspetsialistidega kontakti, kes olid öelnud, et meie ei ole ainsad, kes kurdavad mesilaste kadumist ja põhjust ei osanud nemad ka öelda. Vaatame, kas kevadeks on mõni taru elus ja toimetame tasapisi edasi.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Reinuwader pilt

Mummid kodus

Käisin eile tarusid kuulatamas, paistab, et kõik summid-mummid kodus. Ühes tarus oli sumin veidi valjem, arvan, et ehk on ventilatsiooni probleemid (uus tihe lamav ja lennuava suht kinni). Hiirtega probleemi pole, küll aga kimbutavad tihased.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

kadri 2 le

1 punkt on öieti tehtud.  (maximaalselt 5 aastat vöib ühe ravimiga teha). kui üle läheb hakab lest (varatoos) resistenseks muutuma. parem on isegi tihemini vahetada.


2  vastus oleks   , kui natuke varem hakaksid söötma., kuid pole väga hul kui  nii teed nigu  siiani oled teinud.   Lihtsalt , kui hakad natuke varem  söötma hakavad mesilased intensiivsemalt hauet tegema, ja mesilasi on rohkem kes sööta ringi töötlevad. seega kurnab vähem neid mesilasi kes talvituma lähevad.

KUID SEE POLE  PÖHJUS MIS MESILASED HAUDA VIIS.
 
3   Kui on nörgemad pered siis. nad mingil pöhjusel ei kaaneta siirupit ja see läheb käärima. Sellest vöib köhu lahtisus tulla.    tunde märgiks on see et kärje kanudel, kus siirup sees on . on siirup kanust üle  paisunud(  nagu vee tilk oleks kärje kanu peal).   Kui on köht lahti siis on ka  lehka tunda.

Muidugi on se vöimalik surma pöhjus ,kuid sellest on vöimalik peret ka päästa, kui öige aekselt jaole saada.

8-9   olen aimariga nöus et ravi on liiga iline. kuna  apistaan ja teised ribaga ravimid tahavad sooja saada, mida aga oktoobris enam pole. selepärast ravi ja lisa sööt panakse ühel ajal. Siis on öhu temperatuur soe ja ravi efektiivsem.

Erantiks on pipiin  ja vöibola ka teised haped  (hoblik, ja sipelg hape)     Neid viimaseid ma 100 % ei tea.  Kuid pipiiniga olen detsembris teinud .  Söötmise ajal tegin apistaaniga ja detsembris pipiiniga üle.  Talvitumine  ok

Kui sa  öli ,vöi vee paasil värviga tegid siis  see kül pöhjus ei ole, kuna need on peaaegu löhnata


 Suhteliselt  töenäoline on et varo törje hiline,  mile tagajärjel mesilased kes peaksid talvitumist ette valmistama hukuvad varem kui tavaliselt  ja varo  kahjustas talvituma minejaid.  Seega tamperatuur langes tarus ,ja  seega ei koorunud noored mesilased .

See on köige töenäolisem

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

Varroatoositõrjest

Hmmm... Kirjutad, et tegid Apistan-iga tõrjet 1-2 oktoobril. Vabandust, kui tundub norimisena, aga Apistan-i ribad peavad tarus olema ju 4 nädalat. Loodetavasti on tegu vaid lauseehitusliku eksitusega ja nendesamade kuupäevade all mõtlesid ikka seda, et neil päevadel panid ribad tarudesse.

Nagu ka Teemas märkis, on Apistan, Fumisan ja teised sarnased pigem sooja aja vahendid. Jahedaga ei pruugi kemikaal piisavalt lenduda ja tõrjeefekt kipub nõrgaks jääma. Jaheda aja tõrjevahenditest tuntum on oblikhape, isegi sipelghapet kasutatakse pigem kevadepoole (aprill-mai).

Tõrjega jäid ilmselt nii ehk teisiti hiljaks. Oktoobris enam hauet ei ole (üldjuhul) ja mesilasi juurde ei tule. Selisel juhul pole ka enam vahet, millise eliksiiriga tarusolevad lestad maha võtta, enamik talvitumaminevaid mesilasi on lesta poolt levitatavatest viirustest kahjustatud ja lendavad tarust välja surema.

Nüüd aga soovitus tulevaks suveks. Püüa lestasus kontrolli all hoida! Täiesti lahti neist nagunii ei saa aga lesehaudme väljalõikamisega on võimalik lestade arvukust tarus üsna edukalt kontrolli all hoida. Tõrje tuleks teha kohe peale meevõttu, neile mesilasperedele, mis Sul talve üle suudavad elada, tuleks esimene tõrje teha kohe kevadel, umbes aprillis. Kevadine tõrje ei tähenda seda, et sügisel poleks vaja teha!

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Apistan on puutemürk

Kadri kirjutas tõesti, 1-2 okt....nagu oleks kahe päevaga tõrje ära teinud.
Olen kohanud mesinikke kes peale viimase haudme koorumist lükkavad ribad sisse, n. ö. talvepessa ja jätavadki.
Metsamesinik! - APISTANIST  ei lendu suurt midagi. Mesilased kannavad toimeaine jalgadega laiali ning pikema aja vältel vahatavad ribad üle.....et, toimeainele ligi saada on vaja vaha lihtsalt maha kraapida. ....kogu riba materjal sisaldab toimeainet......loomulikult on parem neid säilitada, näit. suletud pakendis.
Lubamatu on kasutada pestitsiidi/puutemürki, mida Apistan on,  kärje ehitamise ajal jne.

Ise ma ei ole Apistanis mingit erilist tõrje efekti märganud, selle tõttu üle 10 -  aastat ei kasuta.

Lesehaudme väljalõikamine on mesilaspere võimsa energia vale kasutamine, kui te just haudmepiima ei kogu......parem las selle asemel toidavad töölishauet ning kasvatavad oma korjepotensaali võimsamaks.....
Varroa tõrje ei ole probleem....millega peab mesilasperet kiusama.
Iga  mesinik märkab lestasust, või mingeid muid häireid ning siis on vaja abistada.......mittte igaks juhuks, prffffülaktikaks igasuguseid ime trikke korda saata.



Apistan

Ribad panime sisse 1.-2. oktoobril. Juhend ütleb, et 6 kuni 8 nädalat võivad ribad sees olla. Värvimisel kasutasin osal tarudest vee baasil värvi, aga osal akrüülvärvi, mis haiseb võrdlemisi vastikult. See mesimummide pidamine on ikka suur kunst! Edaspidi loodan ka selle foorumi toel targemaks saada. Näen, et abivalmis nõuandjaid jätkub.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja tomm pilt

Apistan , Bayvarol

mõlemad tunduvad head , ainult ribade kogused taru kohta on erinevad Apistanil 2 riba , Bayvarolis 4 riba . Kasutan nii , et kohe peale meevõttu sügisel samal ajal söötmise alustamisega panen nad tarusse ja hoian pakendil märgitud max. aja nädalaid tarus. Üle eelmisel aastal kasutasin Apistani ja eelmisel aastal Bayvaroli . Käisin täna kontrollimas pered olid alles ja see teeb meele rõõmsaks . Head uut aastat !

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Ära


järgmine aasta oktoobrini oota, vaid pane ribad sisse kohe peale meevõttu, st. augustis. Siis hoia 6-8 nädalat.