Sügisene koondamine e. hädatapp

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Nagu Jänedal leedu ettekanne kõneles, 15% varroa tõttu hukkunud mesilasi aastas (ka hea lestatõrje korral seitsme aastaga pere hävib).  Seitsma aastaga on kõik surnud. Ega kõik korraga otsa saa. Lestasus on pereti erinev ja ühendatud anumate põhimõte nii kiiresti ei toimu.

     Sügisel koondan nõrgemad pered omavahel kokku, Koondan nõrgemad - tegelikult on selle tegevuse nimi "hädatapp" (ükski farmer ei ürita kahest tõbisest lehmast teha tervet,  kui jõuab siis lihakombinaati, teine variant on Väike-maarja.)
     Koondasin ja nüüd on kõik jokk.  Mul on see sügis ligi 30 jokki ja mingi statistika seda ei kajasta.
Perede registreerimine ja õigete andmete esitamine peaks olema tihedam kui kord aastas. 
     Vet. amet peab saama õiged andmed perede hukkumisek kohta, aga ega nad ise seda vist soovi. 

Kalle

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Ando pilt

Teatamine


Jänedal Aimar ju rääkis mis sellisel juhul teha: kutsu kohalik loomaarst kohale ja las hakkab uurima millesse mesilased surid.

Pronksmedal (100p.)

Soovitaks...

Kalle ja Co ning teistel lugeda  2002 aastaMaaMajanduse numbritest
Kalle Toomemaa artiklit Mesilasperede talvitumine.Pikk lugu-ei viitsi ümber jutustada.Olin kunagi lugenud kuid nüüd uuesti üle vaadates oi kui päevakohane.Nõrkade perede ühendamine igatahes VALE liigutus.
Vaatasin veelkorra artiklit .Minul on ainult veebruari ja märtsinumbrid kuid algus olevat 2001 detsembrinumbris. See siis teadmiseks neile kes raamatukogusse minna kavatsevad

Pronksmedal (100p.)

Talvekaod

Kurb on , et just suurmesinikel on mesindamisteadmistest puudus ja nad ei saa mesilaste talvitamisega hakkama. Sellepärast nad taotlevadki aastas mitmekordset mesilasperede regamist PRIA-s, et maksumaksjad neile talvekaod kompenseeriks. Kui ei saa tööga hakkama, valigu muu elukutse.

Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

re:talvekaod

Kui väikemesinikud teadvustaks et, varroalest on tõsine probleem mesilas, siis oleks neid hukkumisi palju vähem. Praegune mesilasperede hukkumine on suuresti tingitud varroalestadest keda on peredes liiga palju. Lestad levitavad viirushaigusi ühest mesilast teise. Paljud avastavad  hukkumised alles kevadel. Kui väikemesilas hakkavad pered surema siis, enamus lestadest jõuab naaber mesilatesse, olgu need suurmesilad või väikemesilad. Siin pole midagi pistmist enam oskustega.

Pronksmedal (100p.)

re:talvekaod*

Arvan, et väikemesinikud on teadvustanud varroalesta probleemi (mina olen, sina vist ka).
Teadvustamisest üksi on vähe, vaja on ka midagi teha ja selleks on vaja teadmisi ja oskusi. Jänedal kuulatud meie mesilashaiguste spetsialisti ettekandest küll mingeid praktilisi teadmisi, oskusi polnud võtta. Leedulase ettekanne oli hea aga kahjuks ei olnud see varroalesta, viirushaiguste jne tõrje kohta.
Arvan, et mesinike õpetamine (mesindusprogrammi rahadest) oleks odavam, kui talvekadude kompenseerimine.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Proovin siis teisiti.  Kõik

Proovin siis teisiti. 

Kõik pered mis pärast meevõttu ühendatakse, kokku koondatakse, laiali raputatakse jne. on kadu e. hukkumine.
Tavaliselt kao hulka see ei lähe, toimus ju enne talve ja peetakse loomulikuks!!! Ma olen mustahuumorina öelnud, et see on plaanijärgne koondamine. Tegelikult hädatapp või hukkumine. Kevadine aruanne võiks kõlada: sügisese ettevalmistusega talveks hukkus x% j talvel veel x%.
       Mesindus mu elatis ja suhtun sellesse täietõsidusega ning tunnistan endale ka loo mustemaid külgi.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Talvitumine

Kuulake Jaaku.....
Kalle Toomemaa on mesilasperede talvitumist väga põhjalikult uurinud. See on tema doktoritöö....ta on mesinduskõrgharidusega vet-arst...ning ise ka hea mesinik.

Mo meelest on nr. 1 põhjus viletsa talvitumise juures  madal raam......e. mesilaspere bioloogiaga mitte arvestamine. 10-st hukkunud perest 6 surevad nälga, kuna kobara kohal puudus toit/mesi. 2 on sageli surnuks söödetud ning ainult 2 hukkuvad muudel põhjustel. Ning enamasti on viimane n. ö. muu põhjus juba suve lõpus näha, kui näiteks toitu lojult vastu võetakse, või ilmastiku/hiirte/lindude tõttu.

See 7 aasta varroa tabel on tõesti ainult puhas matemaatika, illustratsiooniks, mitte tegelik elu. Lestasus hakkab ju silma ning mesinikud teavad, et kui kasvõi ühes peres näed vigast mesilast, siis on vaja kindlasti tõrjet teha.

Olen näinud ka mesilasperede sügisest kuumutamist, e. n. ö. termokambri kasutamist, kus ei kasutata mingit lisaainet - ei mingit keemiat. Mesilaspered aetakse traatvõrk kasetti ning kuumutatakse alt 47 kraadini , kasetti kogu aeg keerutades. Mesilased, kes ei suuda traatvõrk seinast kinni hoida ning varisevad - hukkuvad, kuna üle 40 kraadi on nende jaoks ikka liiga palav. Ühele perele kulub peaegu 2 tundi, kuni ta jälle raamidel tarus tagasi on.
Minu jaoks oli see meetod mesilaspere suhtes liiga jõhker. Mesinik küll ütles mulle, et ise tahad ka ju saunas käia. Tahan oma jutuga sinna välja jõuda, et lesta varises kõvasti......kuid seda varises nii - seal igal aastal ning mesinik nagu rõõmustas, et näe kuidas lesta variseb.....

Kuid, täpselt nagu siingi foorumis.....ei osanud to supper mesinik mõista lestasuse põhjust.

Kui ei nähta mesilasperet kui täiuslikku organismi, oma kindlate temperatuuride jne. jne. parameetritega. Kui ei mõisteta, et juba kärgedelt eemaldamine on stress jne. jne. 1x või 2x või 7 x aastas tõrje tegemise üle vaielda on ju absurd. Oma mesilasperesid on vaja jälgida ning teiste/ naabrite süüdistamine lõpetada.

Kõige olulisem on pidada n. ö. õnnelikke peresid.......((( ka sõja ajal jäävad rahvad haigeks, saavad lutigad ja täid kaela))....valida selline tõrje viis, mis on efektiivne, kuid ei kahjusta mesilasperet, kui täiuslikku organismi, kes on siin ilma meie lollusteta miljoneid aastaid hakkama saanud.

Parimat soovides...




Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Hea soovitus?

Tsitaat:
...valida selline tõrje viis, mis on efektiivne, kuid ei kahjusta
mesilasperet, kui täiuslikku organismi...


Milline neist siis on efektiivne ja mesilasi mitte kahjustav, nende bioloogfilise eksistentsiga enim kooskõlas tõrje viis, ma kahjuks ei saanud sellest pikast tiraadist küll juhatust?

Pronksmedal (100p.)

Lestatõrje

metsamumm kirjutas:
...ning mesinik nagu rõõmustas, et näe kuidas lesta variseb.....

Mille üle keegi rõõmu tunneb. Ma rõõmustan siis, kui lesta ei varise!

Pronksmedal (100p.)

Talvitumine*

Metsamummi kirjutis on väga õige ja asjalik. Just mesilaspere stress nõrgestab mesilaste immuunsüsteemi ja siis on nad juba kerge saak haiguste jaoks. Saime ka teada, et meil on vastava ala teadmistega mesinik (Kalle Toomemaa) olemas.