Sügisene koondamine e. hädatapp
Nagu Jänedal leedu ettekanne kõneles, 15% varroa tõttu hukkunud mesilasi aastas (ka hea lestatõrje korral seitsme aastaga pere hävib). Seitsma aastaga on kõik surnud. Ega kõik korraga otsa saa. Lestasus on pereti erinev ja ühendatud anumate põhimõte nii kiiresti ei toimu.
Sügisel koondan nõrgemad pered omavahel kokku, Koondan nõrgemad - tegelikult on selle tegevuse nimi "hädatapp" (ükski farmer ei ürita kahest tõbisest lehmast teha tervet, kui jõuab siis lihakombinaati, teine variant on Väike-maarja.)
Koondasin ja nüüd on kõik jokk. Mul on see sügis ligi 30 jokki ja mingi statistika seda ei kajasta.
Perede registreerimine ja õigete andmete esitamine peaks olema tihedam kui kord aastas.
Vet. amet peab saama õiged andmed perede hukkumisek kohta, aga ega nad ise seda vist soovi.
Kalle
- Login to post comments
- 3072 klikki
Teatamine
Jänedal Aimar ju rääkis mis sellisel juhul teha: kutsu kohalik loomaarst kohale ja las hakkab uurima millesse mesilased surid.
Soovitaks...
Kalle ja Co ning teistel lugeda 2002 aastaMaaMajanduse numbritest
Kalle Toomemaa artiklit Mesilasperede talvitumine.Pikk lugu-ei viitsi ümber jutustada.Olin kunagi lugenud kuid nüüd uuesti üle vaadates oi kui päevakohane.Nõrkade perede ühendamine igatahes VALE liigutus.
Vaatasin veelkorra artiklit .Minul on ainult veebruari ja märtsinumbrid kuid algus olevat 2001 detsembrinumbris. See siis teadmiseks neile kes raamatukogusse minna kavatsevad
Talvekaod
Kurb on , et just suurmesinikel on mesindamisteadmistest puudus ja nad ei saa mesilaste talvitamisega hakkama. Sellepärast nad taotlevadki aastas mitmekordset mesilasperede regamist PRIA-s, et maksumaksjad neile talvekaod kompenseeriks. Kui ei saa tööga hakkama, valigu muu elukutse.
re:talvekaod
Kui väikemesinikud teadvustaks et, varroalest on tõsine probleem mesilas, siis oleks neid hukkumisi palju vähem. Praegune mesilasperede hukkumine on suuresti tingitud varroalestadest keda on peredes liiga palju. Lestad levitavad viirushaigusi ühest mesilast teise. Paljud avastavad hukkumised alles kevadel. Kui väikemesilas hakkavad pered surema siis, enamus lestadest jõuab naaber mesilatesse, olgu need suurmesilad või väikemesilad. Siin pole midagi pistmist enam oskustega.
re:talvekaod*
Arvan, et väikemesinikud on teadvustanud varroalesta probleemi (mina olen, sina vist ka).
Teadvustamisest üksi on vähe, vaja on ka midagi teha ja selleks on vaja teadmisi ja oskusi. Jänedal kuulatud meie mesilashaiguste spetsialisti ettekandest küll mingeid praktilisi teadmisi, oskusi polnud võtta. Leedulase ettekanne oli hea aga kahjuks ei olnud see varroalesta, viirushaiguste jne tõrje kohta.
Arvan, et mesinike õpetamine (mesindusprogrammi rahadest) oleks odavam, kui talvekadude kompenseerimine.
Proovin siis teisiti. Kõik
Proovin siis teisiti.
Talvitumine
Kuulake Jaaku.....
Kalle Toomemaa on mesilasperede talvitumist väga põhjalikult uurinud. See on tema doktoritöö....ta on mesinduskõrgharidusega vet-arst...ning ise ka hea mesinik.
Mo meelest on nr. 1 põhjus viletsa talvitumise juures madal raam......e. mesilaspere bioloogiaga mitte arvestamine. 10-st hukkunud perest 6 surevad nälga, kuna kobara kohal puudus toit/mesi. 2 on sageli surnuks söödetud ning ainult 2 hukkuvad muudel põhjustel. Ning enamasti on viimane n. ö. muu põhjus juba suve lõpus näha, kui näiteks toitu lojult vastu võetakse, või ilmastiku/hiirte/lindude tõttu.
See 7 aasta varroa tabel on tõesti ainult puhas matemaatika, illustratsiooniks, mitte tegelik elu. Lestasus hakkab ju silma ning mesinikud teavad, et kui kasvõi ühes peres näed vigast mesilast, siis on vaja kindlasti tõrjet teha.
Olen näinud ka mesilasperede sügisest kuumutamist, e. n. ö. termokambri kasutamist, kus ei kasutata mingit lisaainet - ei mingit keemiat. Mesilaspered aetakse traatvõrk kasetti ning kuumutatakse alt 47 kraadini , kasetti kogu aeg keerutades. Mesilased, kes ei suuda traatvõrk seinast kinni hoida ning varisevad - hukkuvad, kuna üle 40 kraadi on nende jaoks ikka liiga palav. Ühele perele kulub peaegu 2 tundi, kuni ta jälle raamidel tarus tagasi on.
Minu jaoks oli see meetod mesilaspere suhtes liiga jõhker. Mesinik küll ütles mulle, et ise tahad ka ju saunas käia. Tahan oma jutuga sinna välja jõuda, et lesta varises kõvasti......kuid seda varises nii - seal igal aastal ning mesinik nagu rõõmustas, et näe kuidas lesta variseb.....
Kuid, täpselt nagu siingi foorumis.....ei osanud to supper mesinik mõista lestasuse põhjust.
Kui ei nähta mesilasperet kui täiuslikku organismi, oma kindlate temperatuuride jne. jne. parameetritega. Kui ei mõisteta, et juba kärgedelt eemaldamine on stress jne. jne. 1x või 2x või 7 x aastas tõrje tegemise üle vaielda on ju absurd. Oma mesilasperesid on vaja jälgida ning teiste/ naabrite süüdistamine lõpetada.
Kõige olulisem on pidada n. ö. õnnelikke peresid.......((( ka sõja ajal jäävad rahvad haigeks, saavad lutigad ja täid kaela))....valida selline tõrje viis, mis on efektiivne, kuid ei kahjusta mesilasperet, kui täiuslikku organismi, kes on siin ilma meie lollusteta miljoneid aastaid hakkama saanud.
Parimat soovides...
Hea soovitus?
mesilasperet, kui täiuslikku organismi...
Milline neist siis on efektiivne ja mesilasi mitte kahjustav, nende bioloogfilise eksistentsiga enim kooskõlas tõrje viis, ma kahjuks ei saanud sellest pikast tiraadist küll juhatust?
Lestatõrje
Mille üle keegi rõõmu tunneb. Ma rõõmustan siis, kui lesta ei varise!
Talvitumine*
Metsamummi kirjutis on väga õige ja asjalik. Just mesilaspere stress nõrgestab mesilaste immuunsüsteemi ja siis on nad juba kerge saak haiguste jaoks. Saime ka teada, et meil on vastava ala teadmistega mesinik (Kalle Toomemaa) olemas.