puder sööt ehk kandi. kindlasti on mesinike kes kasutavad kandit. kuna see on ainus sööt mida mesilased vastu vötavad, kui nad veel puhastus lendu teinud pole. kui aga puhastus lend on tehtud saab sööta nii siirupi kui kandiga. Kandit saab ise teha ja ka osta. Mulle tundub aga et enamus mesinike ostab kandit , selleasemel et ise teha. Köige lihtsam kandi tegemise viis on mesi ja tuhk suhkur. mett paned natuke ja tuhk suhkrut nii palju et sellest moodustub tainas (sama paks tainas nagu piparkoogi tainas). see on köige lihtsam. muidugi sina lisatakse pärmi, kuid sellega vöib tekida probleeme, kui liiga palju valmis teed ja mesilased ei jöua ära süüa, läheb käärima ja see tekitab köhu lahti. Kevadel kui mesilased harva vällja saavad roojavad mesilased tarru, ja siis on kasu asemel kahju.
Vanast noore- ja teadlikuna sai tehtud ja on ka tulemuslik.Teha on suht lihtne kuid nõuab toorest jõudu. Tegin Nõuka ajal tsehhide retsepti järgi 100 grammine pulk pagaripärmi ja 900 grammi tuhksuhkrut.Alul on kerge 100 g pärmi kohta 200-300 g suhkrut.Muutkui segad ja kui segunenud siis jälle suhkrut juurde.Lõpuks on nagu kõige kõvem tainas. Siis võtad nii umbes 1 kilosed pätsid ja vormid enam-vähem raamipikkused vorstid; need keerad paarikordselt toidukilesse. Siis võtad 3-5 kahvlit ühte pihku ja teed pätsidele ühte külge rea auke.Aukudega koonerdada pole mõtet-mida rohkem seda kergem mesilastel.Nad söövad kusagilt augu sisse ja pärast teevad kandisse käigudPragusid pole vaja lõigata. Kui mesilased kandit ei taha siis ta kogub kondensniiskust ja voolab alla. Koleeg Teemase juttu käärimaminekust eriti ei usu; vähemalt minul ei läinud selle aja jooksul kui tegin( umbes 10 aastat ja 10-20 perele)Mis kevadel üle jääb seda saab külmikus hoida aga ruumi võtab ja pole eriti ökonoomne nagu praegu öeldakse Tuhksuhkur peab olema väga peen.Alul teda oli aga poodides praegu müüdav kipub liiga jäme olema.Seda näed kui tarude põhjas raamide vahel on suhkrupuru. Pealepanek on llihtne .Katsud kus on soojemad raamid soojenduspadja all;võtad liistu või 2 ära ja lükkad pätsi paika. Kokutama jääda ja suitsikuga jannata pole mõtet.Mida kauem aega viidad seda rohkem mesilasi üles tuleb ja pätsiga laiaks litsud. Mina jõudsin tavaliselt pealepanekuni veebruari keskel.
ergutab mesilasema intensiivsemalt munema. See on suira asendaja ,suira puudumisel või vähesuse korral.Kasutatakse ka sojaproteiini.Haudeme intensiivseks arenemiseks on vajalik küllaldane suira ,mee varu ja ka vesi .Venemaal ja lätis kasutatakse varakevadel lisasoojendamist elektriga .
Kulla Kallit....Kas ise oled kasutanud kõike seda, mida soovitad?
* Enamasti on nii, et meie loodusest eemaldunud mesinduse - näit. ..liiga madala Eesti raami tõttu lõpeb kobara kohalt mesi, kuid suira puudust väga ei esine.....ning loodusest on väga varakult saadaval õietolm, juba veebruaris - mõnel aastal : kollad, sarapuu, lepp, pajud......nektar alles raagremmelgalt. Kuid talvepesa tegemisel kipuvad mesinikud suiraga välja tõstma.......ma ei tea kes nii on õpetanud. Kirjeldasin siin juhtumit, kus pere oli kolinud hilissügisel viiele plank-suiraraamile, mis mesinik vahelaua taha oli tõstnud ning pesaruum täissöödaga "talvitus, kui sahver ilma mesilaspereta. Suiraraamidel kobardunud pere tuli rõõmsasti kevadesse. Võimalik on kevadepoole talve panna suira-meeraam kobarale lapikuti peale, või kaks söögiga raami ning alles soojal ajal rahulikult need lapikuti asetatud raamid, mis kobara kohale kõrgust juurde andsid.....koos mesilastega "õigesse kohta, "õigesse asendisse panna. Mesilaspered on miljoneid aastaid vanad ning ärge minge äriga kaasa, et hakkate neile sojat või pärmi toppima....
Kui neid väga KIHUTADA tahate , ning teil muidu igav on...valmistage peale puhastuslendlust neile...männi, või kuuseokka/oksakeste sooja sööta. Võite ka ise tarvitada......hoiate soojas pliidiäärel oksakestega tädetud suures potis tavalist suhkrulahust, kuni ta veidi hapuka maitse omandab....C vitamiin eraldub lahusesse.
Meil omal Eestiski kümneid mesinikke, kes peresid on elektriga..erinevatel viisidel... soojendanud ning mõni võibolla proovib praegugi......ning nõrgemate (loe väiksemate) perede suurematele peale asetamine on ju ka omamoodi soojendamine. Olen paaris kohas (Tartumaal ja Pahklas) näinud, et iga taru juures on lausa pistikupesa toodud. (Märkasin, et maaväljadega ei olnud seal arvestatud).
Sain ühe mesiniku inventaari, kel vahelauad elektri tarbeks traatidega ning ühendus vahelaua ülaservas.....tema mõistis selle soojendamise hukka, kuna ta 18 - 20 peret tänu soojendamisele sõid ja jõid ennast kuivale juba aprillis.....kui veel loodusest lahja korje ning kippusid massiliselt sülemlema jne.
Nii, et vahva Kallit.....võibolla on vanadel mesinikel õigus, kes liiga varase kevadpäikese eest hoopis mesilasperesid varjutavad ning loodusega kooskõlas mesindavad!? Ka vett ei ole vaja sellele täiuslikule organismile voodisse serveerida nii, et laske neil vaikuses ja rahus elada....... Parimat soovides...
...pole ma eriline putukateadlane aga mingid kogemused olen omandanud-ka pärmi neile söötnud,kuid peredes arengu erinevusi pole märganud-ühes peres läks oma valmistatud "kandi"vist käärima,kas oli niiskust liialt palju või oli süüdi lihtsalt nõkaaeg. Ühte küll võin vanduda,et soola pealt ei tasu kokku hoida. Kui mesilasi karjatama asusin,siis uskusin,et nende joogivesi peab väga puhas olema ja nende jooginõu tihti pesin,aga vaatamata siirupiga meelitamisele oli külastatavus väike,samas naabrinaine kurtis,et minu linnud tema lehmavirtsa tünni ümber otse parves on. Mulle oli kusagilt kahe kõrva vahele kinni jäänud,et suhkruhaige kusi on magus,terve inimese oma aga soolane ja,et lehmad seda tõbe ei põe,siis hakkasin joogivett soolama-ämbri vee kohta luusikatäis soola ja paari päeva pärast sai naabrinaine oma virsatünni taas külastada... ...ja veel üks kogemus lamavtarude talvepesa kohta -ma ei pretendeeri absoluutsele tõele aga olen lamavtarudes kohe peale meevõtmist pannud peale viieraamilised poolraam magasinid,täitnud need äsja tühjaks vurritud kärgedega-sellega saavutab kõrgema ja kitsama pesaruumi. Ja ega suira defitsiiti enne puhastuslendu ei teki,seepärast annan igasse tarru ühe suirakärje kevadel lisaks
Suira tükid lammuta ära graamuliteks ja kuivata pole neid mõtet sügavkülmas hoida.Suir mesilastele ja iseenda perele väga väärtuslik.Kui suir olemas pole teisi asendussodisid tarvis kasutada.Õietolm säilib isegi vees,sama ka suiraga,Segades suhkruga saad segu ilusti konserveerida. Mikroe... Mart Kärjest väljapestud suir on väärtuslik
Tere Mart Mul tähed selged ja ma ka mitut raamatut oma elus sirvinud olen,aga pole kusagil kohanud kärjest suira väljapesemise tehnoloogiat-äkki aitad ja juhatad,kust selle kohta infi leida. tänan
...ma arvasin,et äkki Sul on selle tehnoloogia jaoks välja mõeldud mingi massinavärk.. ma ise kunagi kasutasin sel otstarbel vurri,kärjed kinnitasin kaseti sisemise külje võrgu külge ja eelnevalt ma kärgi tuule käes paar nädalat kuivatasin-mõned terad sai pärast vurri põhjast kätte küll...
puder sööt
puder sööt ehk kandi. kindlasti on mesinike kes kasutavad kandit. kuna see on ainus sööt mida mesilased vastu vötavad, kui nad veel puhastus lendu teinud pole. kui aga puhastus lend on tehtud saab sööta nii siirupi kui kandiga.
Kandit saab ise teha ja ka osta. Mulle tundub aga et enamus mesinike ostab kandit , selleasemel et ise teha.
Köige lihtsam kandi tegemise viis on mesi ja tuhk suhkur. mett paned natuke ja tuhk suhkrut nii palju et sellest moodustub tainas (sama paks tainas nagu piparkoogi tainas). see on köige lihtsam. muidugi sina lisatakse pärmi, kuid sellega vöib tekida probleeme, kui liiga palju valmis teed ja mesilased ei jöua ära süüa, läheb käärima ja see tekitab köhu lahti. Kevadel kui mesilased harva vällja saavad roojavad mesilased tarru, ja siis on kasu asemel kahju.
Pudersöödast...
Vanast noore- ja teadlikuna sai tehtud ja on ka tulemuslik.Teha on suht lihtne kuid nõuab toorest jõudu.
Tegin Nõuka ajal tsehhide retsepti järgi 100 grammine pulk pagaripärmi ja 900 grammi tuhksuhkrut.Alul on kerge 100 g pärmi kohta 200-300 g suhkrut.Muutkui segad ja kui segunenud siis jälle suhkrut juurde.Lõpuks on nagu kõige kõvem tainas.
Siis võtad nii umbes 1 kilosed pätsid ja vormid enam-vähem raamipikkused vorstid; need keerad paarikordselt toidukilesse.
Siis võtad 3-5 kahvlit ühte pihku ja teed pätsidele ühte külge rea auke.Aukudega koonerdada pole mõtet-mida rohkem seda kergem mesilastel.Nad söövad kusagilt augu sisse ja pärast teevad kandisse käigudPragusid pole vaja lõigata. Kui mesilased kandit ei taha siis
ta kogub kondensniiskust ja voolab alla.
Koleeg Teemase juttu käärimaminekust eriti ei usu; vähemalt minul ei läinud selle aja jooksul kui tegin( umbes 10 aastat ja 10-20 perele)Mis kevadel üle jääb seda saab külmikus hoida aga ruumi võtab ja pole eriti ökonoomne nagu praegu öeldakse
Tuhksuhkur peab olema väga peen.Alul teda oli aga poodides praegu müüdav kipub liiga jäme olema.Seda näed kui tarude põhjas raamide vahel on suhkrupuru.
Pealepanek on llihtne .Katsud kus on soojemad raamid soojenduspadja all;võtad liistu või 2 ära ja lükkad pätsi paika.
Kokutama jääda ja suitsikuga jannata pole mõtet.Mida kauem aega viidad seda rohkem mesilasi üles tuleb ja pätsiga laiaks litsud.
Mina jõudsin tavaliselt pealepanekuni veebruari keskel.
Kandi sisse pärmi?
Mis eesmärk pärmil kandis konkreetselt on? Ise tegin ilma ja mummid sõid kõik ilusti ära.
proteiini sööt varakevadel
ergutab mesilasema intensiivsemalt munema. See on suira asendaja ,suira puudumisel või vähesuse korral.Kasutatakse ka sojaproteiini.Haudeme intensiivseks arenemiseks on vajalik küllaldane suira ,mee varu ja ka vesi .Venemaal ja lätis kasutatakse varakevadel lisasoojendamist elektriga .
Kihutussööt
Kulla Kallit....Kas ise oled kasutanud kõike seda, mida soovitad?
* Enamasti on nii, et meie loodusest eemaldunud mesinduse - näit. ..liiga madala Eesti raami tõttu lõpeb kobara kohalt mesi, kuid suira puudust väga ei esine.....ning loodusest on väga varakult saadaval õietolm, juba veebruaris - mõnel aastal : kollad, sarapuu, lepp, pajud......nektar alles raagremmelgalt. Kuid talvepesa tegemisel kipuvad mesinikud suiraga välja tõstma.......ma ei tea kes nii on õpetanud. Kirjeldasin siin juhtumit, kus pere oli kolinud hilissügisel viiele plank-suiraraamile, mis mesinik vahelaua taha oli tõstnud ning pesaruum täissöödaga "talvitus, kui sahver ilma mesilaspereta. Suiraraamidel kobardunud pere tuli rõõmsasti kevadesse. Võimalik on kevadepoole talve panna suira-meeraam kobarale lapikuti peale, või kaks söögiga raami ning alles soojal ajal rahulikult need lapikuti asetatud raamid, mis kobara kohale kõrgust juurde andsid.....koos mesilastega "õigesse kohta, "õigesse asendisse panna.
Mesilaspered on miljoneid aastaid vanad ning ärge minge äriga kaasa, et hakkate neile sojat või pärmi toppima....
Kui neid väga KIHUTADA tahate , ning teil muidu igav on...valmistage peale puhastuslendlust neile...männi, või kuuseokka/oksakeste sooja sööta. Võite ka ise tarvitada......hoiate soojas pliidiäärel oksakestega tädetud suures potis tavalist suhkrulahust, kuni ta veidi hapuka maitse omandab....C vitamiin eraldub lahusesse.
Meil omal Eestiski kümneid mesinikke, kes peresid on elektriga..erinevatel viisidel... soojendanud ning mõni võibolla proovib praegugi......ning nõrgemate (loe väiksemate) perede suurematele peale asetamine on ju ka omamoodi soojendamine. Olen paaris kohas (Tartumaal ja Pahklas) näinud, et iga taru juures on lausa pistikupesa toodud. (Märkasin, et maaväljadega ei olnud seal arvestatud).
Sain ühe mesiniku inventaari, kel vahelauad elektri tarbeks traatidega ning ühendus vahelaua ülaservas.....tema mõistis selle soojendamise hukka, kuna ta 18 - 20 peret tänu soojendamisele sõid ja jõid ennast kuivale juba aprillis.....kui veel loodusest lahja korje ning kippusid massiliselt sülemlema jne.
Nii, et vahva Kallit.....võibolla on vanadel mesinikel õigus, kes liiga varase kevadpäikese eest hoopis mesilasperesid varjutavad ning loodusega kooskõlas mesindavad!?
Ka vett ei ole vaja sellele täiuslikule organismile voodisse serveerida nii, et laske neil vaikuses ja rahus elada.......
Parimat soovides...
....ikka suhkrut ja soola...
...pole ma eriline putukateadlane aga mingid kogemused olen omandanud-ka pärmi neile söötnud,kuid peredes arengu erinevusi pole märganud-ühes peres läks oma valmistatud "kandi"vist käärima,kas oli niiskust liialt palju või oli süüdi lihtsalt nõkaaeg.
Ühte küll võin vanduda,et soola pealt ei tasu kokku hoida.
Kui mesilasi karjatama asusin,siis uskusin,et nende joogivesi peab väga puhas olema ja nende jooginõu tihti pesin,aga vaatamata siirupiga meelitamisele oli külastatavus väike,samas naabrinaine kurtis,et minu linnud tema lehmavirtsa tünni ümber otse parves on.
Mulle oli kusagilt kahe kõrva vahele kinni jäänud,et suhkruhaige kusi on magus,terve inimese oma aga soolane ja,et lehmad seda tõbe ei põe,siis hakkasin joogivett soolama-ämbri vee kohta luusikatäis soola ja paari päeva pärast sai naabrinaine oma virsatünni taas külastada...
...ja veel üks kogemus lamavtarude talvepesa kohta
-ma ei pretendeeri absoluutsele tõele aga olen lamavtarudes kohe peale meevõtmist pannud peale viieraamilised poolraam magasinid,täitnud need äsja tühjaks vurritud kärgedega-sellega saavutab kõrgema ja kitsama pesaruumi.
Ja ega suira defitsiiti enne puhastuslendu ei teki,seepärast annan igasse tarru ühe suirakärje kevadel lisaks
andke nõu
mul sügavkülmas üks sahtel täis suiraga kärjetükke. Tundub, et saan neid kevadel kasutada aga kuidas. Mul on nii lamav kui ka korpustarud.
millist nõu soovid?
Ma teeks laua peal kärjetükkidest pinnalaotuse, soovitavalt ristkülikukujulise, ühendaks hambaorkidega, riputaks traadiga (niidiga ei saa, närivad läbi). Edu!
Suirast
Suira tükid lammuta ära graamuliteks ja kuivata pole neid mõtet sügavkülmas hoida.Suir mesilastele ja iseenda perele väga väärtuslik.Kui suir olemas pole teisi asendussodisid tarvis kasutada.Õietolm säilib isegi vees,sama ka suiraga,Segades suhkruga saad segu ilusti konserveerida.
Mikroe... Mart
Kärjest väljapestud suir on väärtuslik
uudishimu
Tere Mart
Mul tähed selged ja ma ka mitut raamatut oma elus sirvinud olen,aga pole kusagil kohanud kärjest suira väljapesemise tehnoloogiat-äkki aitad ja juhatad,kust selle kohta infi leida.
tänan
uudihimu ...
Milleks lugeda tee ühe kärjekannuga eksperiment.
Mikroe...Mart
jätkuv uudishimu
...ma arvasin,et äkki Sul on selle tehnoloogia jaoks välja mõeldud mingi massinavärk..
ma ise kunagi kasutasin sel otstarbel vurri,kärjed kinnitasin kaseti sisemise külje võrgu külge ja eelnevalt ma kärgi tuule käes paar nädalat kuivatasin-mõned terad sai pärast vurri põhjast kätte küll...