Palju oleneb mesinikest

Mesinike esindajad mesinike-ametnike ümarlauas ei olnud Jänedal jutukad. Püüdsin infot hankida ja panen huvitavama sellest ka siia, nii kuidas mina sellest aru sain.
Põllumajandusministeeriumi seisukoht on, et mesinikud peaksid ise olema motiveeritud oma mesilasperede registreerimisest mesilate registris: EL toetus mesindusprogrammi raames, tauditõrje jne. Praegu on mesilasperede arvu teatamise kohustus 1. mai seisuga, jooksvalt perede arvu muutumisest teavitamine on vabatahtlik. Kaks korda aastas kohustuslik teatamine viiakse sisse siis, kui mesinikud suudavad selle vajalikkust piisavalt põhjendada.
Otsetoetused. 2013 võiks olla selgem, mis võimalused on riigieelarvest riigiabireeglitele vastavalt mesindust toetada. Kui riigiabireeglite pakett tuleb EL-is arutlusele, siis saavad PM esindajad teha ettepaneku laiendamaks neid reegleid ka mesindusele.
Ravimite vähesus on probleemiks veterinaarias üldisemalt, kuna Eesti turg on väike ja niširavimeid ei soovi ravimifirmad kulukuse tõttu Eestis registreerida. Võimalik pöörduda tegevusloaga loomaarsti või Eesti Loomaarstide Seltsi poole, kel õigus esitada Ravimiametile põhjendatud taotlus ELis registreeritud ravimi ühekordseks maaletoomiseks.
VTA järelevalve inspektor ei pea nõudeid alati täies mahus kõigi ettevõtjate puhul kontrollima (lähtub riskihinnangust). Järelevalve hakkab põhinema eelkõige juhendmaterjalil „Eesti head mesindustavad“, mille on koostanud mesinikud ja mis on nö ühiskondlik kokkulepe mesinike ja järelevalve vahel.
Moodustatakse kahepoolsed töögrupid mesinike ja VTA (juhendmaterjali korrigeerimine) ning PRIA vahel (registrilahenduste parendamiseks).
Niisiis oleneb palju ka meist, mesinikest.
Lisan  EML poolt koostatud juhendmaterjali "Eesti head mesindustavad" projekti.

LisaSuurus
head_mesindustavad_projekt.pdf207.93 KB