Talvine mõttepaus

Pronksmedal (100p.)

Tere rahvas!
 Nagu öeldakse, aastada pole vennad, kord külm ja lumine, järgmine kord lendavad mesilased veel detsembris niikui suvel. Sügisene söötmine on läinud juba korduvalt nihu, eelmine aasta tuli kevadel kandiga jamada, seekord tundub, et sai palju söödetud ja oht, et tekib liigniiskusest hallitus. Tuli selline loll mõte, koodnaks sügisel mesilased lihtsalt vineerkastidesse ja kui nad juba nii pool talveunes paneks need kastid soojustatud ruumi riiulite peale, ok totter jah aga noh ruumis saab hoida ideaalset mikrokliimat, vajalik niiskus ja temperatuur, söödakulu oleks kindlasti väiksem. Suhkur ju kallis, arvan, et soojustatud ruumi elektrikütte arve tuleb kordades odavam. Poleks vaja kandiga mesilasi ärritada, ei pea ka kevadel kukalt kratsima mis teha ülejäänud söödaga, sest see ju selline suhkru ja mee segu seal raamides, vahel ka hallitust näha. Talvel saab tarudele teha korraliku hoolduse ja puhastuse.
 No nii kui olete naerukrampidest üle saanud siis ehk panete mõne rea vastuseks ka!

Ühte tahaks küll päris tõsiselt teada, mida teha juba aastast - aastasse ülejäänud meega, mõni purk isegi käärima läinud?
 Kas on võimalik seda keeta, kuumutada, aurutada sellise tasemele, et saaks sügisel suhkru lisana kasutada?

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

vastus

soojustatud ruumis(kütega ruum). vaevalt sa sööta koku hoiad.
Pöhjus miks ma seda arvan. on selles et mesilased hakavad kesk talvel haudme tegevust tegema. Selle tagajärjel on neil vajadus puhastus lendu teha. kuna se on vöimatu , siis roojavad tarud. ja see teb asja veel hulemaks.
Paslju  efektiivsem on see kui mesilased külma paned.  (näiteks kala kombinaatide külm halli. seal oiad ühtlaselt miinus temperatuurid   (temperatuuri ei oska öelda.)
Seda on mesinikud kasutanud ja se toimib.
Kuid nii palju tulu se ei anna et koju suur suur külm ait tasuks ehitada.

Pöhjus miks se toimib on see et soojas kliimas (plus temperatuuridel)osad mesilased eralduvad kobarast ja lendavad tarus ringi(kuuleriga kuulates ühtlase sumina kostumise körval kuuleb üksikute mesilaste pirinat)  Sellega kulutavad naad tunduvalt rohkem energjat ja seega söövad toitu rohkem.


Vastus mee kohta

kui mesi koralik siis mõüüd vöi sööd.
kui sul aga mesi käärima on läinud tähendab se seda et oled mee vara mesitarust välja vötnud, vöi pole mee purki hermeetiliselt sulgenud.   mesi on sama nagu puit mis imeb öhuniiskusest vee endase ja teatud vahekoras hakab se käärima.
Kui mesi on öigel ajal tarust eemaltatud ja ermeetilises anumas . seisab mesi 10 aastat ja enamgi veel.
Ainuke mis aja jooksul langevad labori andmed ,mis näitavad et mesi pole värske(  mul ei tulnud need nimed meelde.   ehk teised täiustavad.

Käärinud meega on paar varjanti . 1 varjant
 lahjendada veega, lisada pärm , siis oodata teatud aeg, ja siis torudest läbi.
2 varjant on  kuumutada, ja siis sööta kevadel mesilastele.
sööda puuduse koral.      Seda muidugi siis kui pere juba esimene vöi teine pölvkond on koorunud.  Selleks  ajaks on öhu temperatuur  juba nii sojaks, et kui mesilastel köht lahti on saavad välja lennata.

 TALVE SÖÖDAKS KÄÄRINUD MET MITTE KASUTADA!!!
PÖHJUS SELLES ET MESILASED VÖIUVAD SEDA SÖÖMA HAKATA KESK TALVEL JA SIIS TAGAJÄRJED ON KATASTOOFILISED!
 mA POLE ALKO POOLDAJA, KUID ALKO TEGEMISEL  eI OLE VÖIMALIK PERET KEHVEMASE OLUKORDA ASETAMA, KUI MESILASTELE SÖÖTES,  


kUID JA MESINIKU VÖIB LAUA ALLA VIIA.

ALKO ON TARKADE INIMESTE JOOK. SIIS KÖI OK.

Pronksmedal (100p.)

Tänan vastuse eest

Mõte oli siiski seal ruumis hoida temperatuuri nii 0 -  + 5c juures hästi ühtlane temperatuur peaks soodustama korraliku talveund ja suhteliselt madal temperatuur ei tohiks ka haudmetegevust esile kutsuda.
 
käärinud mee läbi ajamist torudest ei poolda, protseduur suht igav ja antud kraami kah ei tarvita.
 Mõtlesin, et keedaks seda mett ja riisuks vahtu pealt, noh samamoodi nagu moosi keetmine, et äkki siis hävivad kääritus bakterid no muidugi hävineb ka kõik muu kasulik aga alles jääks vast lihtsalt magus aine mida võiks rahulikult mesilastele sööta.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

RE: mõttepaus

Siseruumides talvitumist on katsetatud mitmel pool ja üsna edukalt. Probleemiks ei ole enamasti mitte liigne temperatuuri langus, vaid pigem liigne õhuniiskuse tõus. Sooja eritavad talvituvad mesilaskobarad nagunii, paraku ka niiskust, mis tuleb talvitushoonest välja saada. Teatavasti on niiskus talvekobarale tublisti kahjulikum kui külm. Seega talvitushoone kütmise asemel võiks pigem arutleda teemade üle, kuidas kaitsta tarusid hiirte eest ja kuidas hoida õhuniiskus sobival tasemel. Eesti kliimavööndis ei ole talved liiga külmad, see on pigem Siberi kontinentaalse kliimaga alade probleemiks. Aga kui plaanid tõsiselt talvitushoonet, oleks suureks abiks isegi ühekordsest lauast seintega kuurist. Saavutatav tulemus: tuul ei vuhise; tihased ei saa ligi; vihm ega lõrts ei leota tarusid; mõnevõrra leevenevad ka äkilised temperatuurikõikumised. Jah kindlasti oleks tõhusam soojustatud seintega automaatse niiskusereguleerimisega kapitaalne talvitushoone, aga kahtlustan, et selleks tehtavad kulutused ei kompenseeri saadavat kasu.

Vineerist nn. talvitumistarude tegemine on küll natuke küsitav idee, isegi talvitushoone puhul. Pigem ehita tarukäru, millega pole ka olemasolevate teisaldamine ületamatuks probleemiks.

Käärinud meega tee nii nagu teemas soovitas. Ja ega ega seda "biokütust" ei pea ju kohe klaastaarast nahktaarasse Laughing out loud  ümber villima hakkama, enne võiks saadud vedelikus hulgaliselt taruvaiku ära lahustada. Edasine tarbimine käib vajadusel ja supilusikatäis korraga. Saad tervele perele suurepärase ravimi, mis aitab peaaegu kõigi tõbedega võidelda.

Ja üks mõte, mis veel tuli: kui Sul kevadeti on sageli probleeme sellega, et kärgedes on tohutul hulgal kasutamata talvesööta, äkki jätad talveks liiga palju rame tarusse...?

Pronksmedal (100p.)

Tänud!

ega polnudki plaani eraldi ruumi ehitada, lihtsalt mul selline väike panipaiga moodi ruum olemas mis soojustatud, igasugu hiiretõkked olemas noh ja hetkel seisab tühjalt, eks seepärast selline mõttesähvatus oli. Tarud sinna ei mahu aga nii pered kastidega küll, aga saan aru, et erilist efekti see siiski ei anna, tööd aga küll.  Eks töö kõrvalt nende mesilastega tegele ja siis selline mõte vilksas peas. Sel aastal ju lennutas tuul ühel tarul katuse minema, sadas seest vett täis ka, püüdsin puhuriga kuivatada no tulemuseks oli teadagi hulk uudistavaid summikesi, ei teagi kuidas see taru kevadeni vastu peab ja eks see andiski sellise mõtte, et pakiks sindrid riiuli pääle ära.

käärinud mee kohta saan aru, et pole nagu mõtet kääritust välja keeta, ikka etem veel kääritust juurde saada. Huvitav mis maitsega see vedelik siis on?  Hakka või torusi keerama.
 Kas see puskari ja taruvaigu segu on tõesti tõhus rohi? Kas puskar liig kange pole ja taruvaigu omadusi ei riku?
 
 Mul talvituvad pered lamavtarus nii 14 - 16 raami peal oleneb pere suuruset. Lamavtarud olen teinud 32 raamilised naerukoht muidugi aga mul pole neid vaja liigutada samas talvitub üle talve tavaliselt nii 6 - 8 peret. Ei oma tõupuhast sorti ja seepärast ikka tuleb sülemeid ka,  seega saab vahel igasse tarru kaks peret, nii  need emad seal omaette munevad, kasutan vahevõrku, mitte vahelauda, perede vahel.
Peale panen täisraamilise magasini terve taru ulatuses, siis tunde järgi ennem magusat korjet ühendan pered. Rohkem ma neid ennem sügist meevõttu  ei sega. Muidugi nendest tarudest mee kättesaamine käib raami kaupa.  Nii jääbki mul talvituma ainult pooled pered, suht suured aga seni on see variant mulle meeldinud. Söötagi läheb nö poole vähem.

mesilasmaja

kui panna  googlesse bienenwagen siis näeb kuidas  saks lased teevad, mõnel sellisel kuudil on rattad ka all vea kuhu tahad nt.
http://imkerei-straubinger.loopingschaukel.de/bilderschau.htm

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

Vastus

Taruvaik lahustatuna etanoolis on tõesti asjalik rahvameditsiiniline ravim. Sobivaim on kasutada 70%-list alkoholi, lahjemas lahustub taruvaik halvasti, kangemas kipuvad eliksiiri omadused veidi langema.

14-16R talveks kõlab veidi uskumatuna. Kuigi ma ei püüa Sinu mesilasperede suurust alahinnata, soovitan teha ühe katse. Mõne miinuskraadi juures tõsta katus üles, soojustusmatt ära ja hiili liistu kergitades taskulambi abil äärmistesse raamivahedesse. Kas seal ikka on mesilasi?

Need sügistalvised tormid kipuvad tõesti aina regulaarsemaks ja vihasemaks muutuma(või tundub see ainult nii). Abiks on kivid tarukatusel, samuti võib katuse kinnitada taru külge paari väiksemat mõõtu aknahaagiga.

Pronksmedal (100p.)

Mõte sama peaaegu sama vana

Mõte sama peaaegu sama vana kui mesilaste kultuuristatult pidamine. Antiiksetes mesindusraamatutes on see hooneteema päris "kuum". Harilik hoone ilmselt erilist positiivset effekti ei anna. Minu mäletamist mööda on seda külmhoone kujul Eestiski katsetatud. Meenub, et aastaid tagasi näidati üht spetsiaalselt mesilaste talvitumiseks ehitatud külmhoonet telekaski (oli see nüüd mingi maasaade või ak). Küllap mõned siinsed foorumlased teavad täpsemalt. Hiljem aga pole sellest teemast millegipärast midagi kuulda olnud. Eesmärgiks oli tagada mesilastele maksimaalselt ühtlane ja piisavalt madal temperatuur ja õhuniiskus, et nende elutegevus hoida võimalikult mitteaktiivne ja stabiilne. Meie kliimavööndis tekitabki suurimat talvitumiskahju just heitlik ja liigniiske ilm. Külma mesilased ei karda ja talvituvad miinuskraadide juures isegi väga hästi. Sobiva külmhoone ehitamine pole iseenesest küll väga kallis kui ise ehitada aga vaikne (kipuvad mürisema ja vibreerima need kompressorid) külmatehnika ja niiskuse eraldamiseks mõeldud seadmed, nüüdseks ka lakke tõusnud-tõusmas elekter ajavad hinna üles. Seetõttu sobib asi rohkem tehnikaentusiastile mängimiseks kui majanduslikel eesmärkidel rakendamiseks.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

taru vaik puskari , piirituse või 80 kraadise viinaga.


käärinud mee kohta saan aru, et pole nagu mõtet kääritust välja keeta, ikka etem veel kääritust juurde saada. Huvitav mis maitsega see vedelik siis on?  Hakka või torusi keerama.
 Kas see puskari ja taruvaigu segu on tõesti tõhus rohi? Kas puskar liig kange pole ja taruvaigu omadusi ei riku?
[/quote]



Nagu metsa mesinik kirjutas siis alla 70 kraadise viinata, ei lahustu taruvaik täielikult ära.    Ja 90 kraadine on nats liiga kange, kuid sobib kaa. täpset konsentraati ei mäleta, (vist oli 10g taru vaiku liitri piirituse kohta) kindel pole vöibolla oli taru vaiku ka rohkem.. Täpse retsepti leiab  meeraamatust, metsamesiniku kodukalt ja ka mujalt.

Seda konsentranti manustatakse suu kaudu ja ka nahale määrimisena.Pöhjus millal mina seda kasutan on siis kui seedimine pole koras (köht on lahti).  Selleks vöetakse taruvaigu piiritust pool supi lusikat Ja see lahjendatakse veega.(nii et lusikas täis saab. ja siis amps kuuks suhu, ja alla neelata. nii 3 korda päävas 2 pääva ja köht koras..

Peale määrimiseks kasutatakse haavade  tesifitseerimiseks.
Kuna taruvaigul on pakterite tapmis vöime siis sobib se haavade puhastamiseks.

Need on olukorad milal mina  seda kasutan.  Kindlasti on veel haigusi kuid rohkem ei tule meelde.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Ruumis talvitumine

Mul mitmed tuttavad oma pered ruumi viinud.

Ma isegi proovinud kuuriga ja tänavugi korpustarud keldris: sügisel/talve algul, kui lennuilmad lõpevad viid vaikselt talvitumiskohta.....kui väga ei raputanud võib kohe lendlad avada. Kevadel, kui on hea puhastuslennu päev......viid välja, sinna, kuhu vaja.
Varem levitati siin Kanada mesindusest filmi, kus talvitumise hoones olid riiulitel tuhanded pered, nagu meie kärjekande kastides.....toidu kulu pidi olema 4-5 korda väiksem.  Kevadel viisid tarudesse tagasi.....tarud, meie lamavtarudega sarnased....sama vööndki ju kui meil. Kasvatavad seal meie Sangaste rukistki maailmas kõige rohkem jne..Kopra filmgi oli nagu meie loodusest maha võetud. Ainult keskmine meetoodang 70kg, meie ~40 kg vastu. Talvitumismajas olid Kanada pered 6-7 raamil.

Umbes 15 aastat tagasi näidati telekast Misso mesiniku Andres Raava talvitumise maja....

Meil talvituvad tänavu suvel ehitatud  keldris 2 kaks  "Aimari korpust ja 2 "Tõnu/Tiidu korpustaru....lamavtarudes on lihtsalt talvitumise jaoks parem kliima, kui mittetäispuidust korpustes. Ja lamavtarusid ei jaksa, ega suuda, ega pole ka mõtet kaugetest gruppidest kokku vedada.
Kord talvitusid meil hoones (kuuris) koos mesilasperedega lagritsad, e. unilased, ehk hobuhiired.....olen sellest kirjutanud....tutid saba otsas....peresid nad ei kahjustanud.
Eelmise vabariigi ajal panid paljud oma pered keldrisse talvituma. Katsusin just täna keldris talvituvaid peresid, vaikselt, et kas on äkki niisked......ei, kõik oli OK.

Soomeski ühel suurmesinikul talvitumismaja nagu meie majandite aegsed ilma akendeta aidad/viljasalvedega olid.......kerged/õrnad korpustarudes mesilaspered talvituvad hoonetes kindlasti palju paremini, kui nugiste-rähnide meelevallas.