Mesilaste tõuaretusest

Hiljuti tundsin huvi ja küsisin siin foorumis ühelt EMTS (Eesti Mesilaste Tõuaretajate Selts) tegelaselt, milline on EMTS-i visioon mesilaste tõuaretusest, kuid vastuseks demonstreeriti vaid oma "meditsiinialaseid" teadmisi. Niisugune tase on siis seal.
Kuid mesinikel, veel enam tõuaretajatel peaks siiski olema oma nägemus mesilaste tõuaretusest, muidu on see üks sihitu tegevus. Järgnevas sellest, kuidas mina mesilaste tõuaretust näen.

Mesilaste tõuaretust saab vaadelda kitsamas ja laiemas mõttes. Kitsamas mõttes tähendab see mingi konkreetse mesilastõu aretamist ja selle omaduste täiustamist. Laiemas mõttes tähendab mesilaste tõuaretus kogu piirkonna (Eesti) mesilaspopulatsiooni omaduste täiustamist ja edasiarendamist.
EMTS on võtnud suuna mesilaste tõuaretusele kitsamas mõttes ja kahe rassi ja ühe tõu aretamisele. Aga kas on mõtet killustada väheseid ressursse kolme tõu aretamiseks? Seda enam, et on vähe usutav, et me suudaksime samaaegselt aretada paremaid krainisid kui Ralph, paremaid kollaseid kui Juha ja paremaid buckfaste kui Keld.
Ja kuidas need kolm tõugu meie mesilaspopulatsioonis omavahel ristumisel kokku sobivad? Segaverelised mesilased on küll vitaalsemad, kuid ka sülemlemisaltimad ja tihti agressiivsed. Ei ole reaalne ega mõistlik, et kõik mesinikud  ostaksid regulaarselt kõigisse mesilasperedesse puhtatõulised puhtalt paarunud mesilasemad või viiksid oma mesilasemad kuhugi puhaspaarlasse paaruma. See ei oleks majanduslikult otstarbekas, vähendaks mesilaste geneetilist mitmekesisust, mis mesilaste suurenenud kahjurite ja haiguste tingimustes on hädavajalik, ja mesilaste kohandumist oludega. Järelikult oleks mõistlikum, kui kogu meie mesilaspopulatsioon koosneks samatõulistest mesilastest. Nii on see ka algselt olnud. See võimaldaks ka väikemesinikel kasvatada ja valida endale sobivaid tõupuhtaid mesilasi ja suurendada tõuaretuse kandepinda, st suuremat inim- ja mesilasressurssi.
Aga kas valida selleks üheks aretatavaks mesilastõuks kollased, krainid, buckfastid või hoopiski midagi muud? Siin on vaja leida mesinikke rahuldav konsensus.

Rassipuhtal aretusel on ehk mõte, kui püütakse säilitada mõnele piirkonnale omast algset mesilasrassi. Puhta rassi määravad ära kindlad geenide väärtused ja kombinatsioonid. Kui mõnda mesinikule kasulikku omadust neist ei tulene, siis ei ole seda võimalik ka nende geenide varal aretada. Tegelikult on rassipuhas tõuaretus pikemas vaates absurdne, sest ühelt poolt tehakse valikuid, mis kitsendavad selle rassi geneetilist mitmekesisust ja seega väljavaateid muutuvates oludes ellu jääda, teiselt poolt püütakse seda rassi algsel kujul säilitada. Need on täiesti vastandlikud tegevused.    

Samal ajal kui Karl Kehrle Inglismaal aretas buckfasti mesilasi, tegeles uute mesilastõugude aretamisega ka meie siiani ainuke mesilaste tõuaretaja Ernst Koppel (1894-1959). Ernst kasutas nagu Karlgi mitme rassi heade omaduste liitmist: tumemesilaselt talvekindlus, krainilt ökonoomsus ja haigustele vastupidavus, itaalia mesilaselt sülemlemiskainus ja jõudlusvõime. Mesilaste tõuaretustöö tegemine põhitöö kõrvalt ja siis aegade muutus on põhjused, miks meil ei ole praegu Koppeli aretatud mesilasi.
Meil ei ole enam oma algset mesilasrassi, keda säilitada ja me ei peaks muretsema kraini ja itaalia mesilasrasside säilimise pärast (seda tehakse vastavalt Sloveenias ja Itaalias), vaid jätkama sealt, kuhu Ernst Koppel ja Karl Kehrle juba jõudsid: erinevate rasside (tõugude) mesinikule kasulike omaduste integreerimine. Muidugi võib alustada nö nullist aga targem oleks lähtuda juba väljakujunenud ja endale nime teinud mesilastõust - buckfastist, kelles on nii meile algset tumemesilast, kui ka praegu populaarseid krainit ja itaallast. See ei tähenda, et kogu Eestis peaks pidama täpselt ühesuguste omadustega mesilasi, vaid tuleks kasutada buckfasti erinevaid variatsioone. Viletsamates korjeoludes ökonoomsemaid (kraini sarnasemaid) ja paremates korjeoludes rohkema haudmekasvatusega (itaallaste sarnasemaid) mesilasi, kes siiski  oleks üks tõug.

Buckfastide aretamine on omadustepõhine: lisatakse mesinikele kasulikke omadusi ja halvad aretatakse välja. Teoreetiliselt ei tohiks olla halbu buckfaste, kuid võib olla konkreetne ebaõnnestunud mesilasema, antud piirkonda sobimatu tõuvariatsioon või oskamatu tõuaretaja. 
Selleks, et tõuaretajatel-emadekasvatajatel tekiks huvi tõupuhaste mesilasemade tootmiseks, tuleb tekitada nõudlus. Selle tarvis tuleks mesinikke tõupuhaste mesilasemade ostmiseks toetada mesindusprogrammi vahenditest. 
 Kokkuvõtteks: mesilaste tõuaretus ei ole jätkusuutlik ega majanduslikult efektiivne, kui ei parandata kogu mesilaspopulatsiooni omadusi ja see ei ole võimalik mitme mesilasrassi (tõu) läbisegi pidamisel.

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!

Buckfastid kodus tagasi

Teatavasti on buckfastmesilased aretatud Inglismaal. Kahjuks soikus peale Karl Kehrle surma nende aretus oma kodumaal. Nüüd on Inglismaal jälle alustatud buckfastide aretusega. Eestvedajad on mesilaste tõuaretaja Roger White Küproselt ja briti mesinik Peter Little. Võetakse uuesti kasutusele Dartmoori puhaspaarla ja kasutatakse ka mesilasemade kunstlikku seemendamist. Plaanis on toota mesilasemasid nii Suurbritannia jaoks kui ka mujale Euroopasse. Esimesed mesilasemad jõuavad müüki 2012. a juuni lõpus.  
Algmaterjaliks on Rogeri poolt edasi aretatud buckfastid, kus põhirõhk on olnud mesilaste rahulikkusel, sülemlemiskainusel ja toodanguvõimel. Edasises aretuses pannakse suuremat rõhku mesilaste varroakindlusele.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

honeypeele

Mull on üks küsimus.  Kui sinu teha oleks  kuidas sa keelustaksid teiste rasi, ja teist töugu mesilaste eestise  toomise, peale selle 1 mis peaks köigile meeldima.   Praegu on inimestel vöimalik reisida  ja kaasa tuua mesilas emasid peidetult ( sala kaubana), vöi osta interneti kaudu.  Sa ei hakka ju ikat inimest läbi otsima piiril. vöi mis.     Kes tahab se toob, ametlikult vöi salaja.

Seega ma pooldan seda 3 rasi vöi töu aretuse poliitikat.
Teiseks pole need mesilased  milest aretama edasi hakatakse 0 koha pealt alustatud  ( euroopa  tume mesilasest  aretamine pukfasti vöi muud rasi, vöi töugu.)
 Ikka ostetakse mitu liini vastava töugu vöi rassi mesilasi, ja nendest akatakse  aretama edasi.. Kui ma praegu ei eksi siis pukfasti aretuse jaoks on Aimaril 6 liini pukfaste, ja nendega käib töö,+ sinna lisatakse aeg ajalt teise rasi heade omadustega mesilasi et  uusi keene lisada.  aga seda tehakse väga uuritult ja teadlikult mida panna ja mida mitte.

Ole rahulik kui  on koralikud tulemused tekib huvi ka eestis aretatud mesilas emade vastu.

Vastus Teemasele

Minu kirjutatut ajendas mesindusprogrammi 2010 – 2013 meede mesilasperede arvukuse suurendamise arendustöö, mille eesmärgiks on kolme tõumesila (tõuparandustöö keskuse) koos tõupuhta paarumisalaga vastavalt kraini, itaalia ja buckfastmesilastele rajamine. 

Ka praegu tuuakse sisse nende kolme rassi(tõu) mesilasemasid, müüakse nende emade järglasi ja tulemuseks on segavereliste mitmesuguste omadustega mesilaspopulatsioon. Mis siis nende kolme tõumesila rajamisega muutub?

Kirjutise mõte oli, et kui kasutatakse mesindusprogrammi vahendeid ja ka edaspidi loodetakse saada toetust riigilt (maksumaksjalt), siis tuleks mesilaste tõuaretustöösse suhtuda tõsiselt ja seada eesmärgiks Eesti mesilaspopulatsiooni  kui terviku omaduste kestlikum parandamine. Kuidas on see võimalik mitme mesilasrassi läbisegi pidamisel?
Keelustada pole midagi vaja, parem on soovitut soodustada.

Buckfastide aretamise põhimõte on koondada neisse võimalikult palju mesinikule kasulikke omadusi. Nad ei ole lõpetatud toode ja pakuvad tõuaretajatele ja mesinikele väga palju võimalusi. Oleks ainult mõistust ja teadmisi.
Tõsi on, et aborigeensete krainide liigset sülemlemistungi, itaalia mesilaste talveõrnust, ökonoomsuse puudumist ja akarapidoosile vastuvõtlikkust buckfastidesse aretada ei või, sest need üldiselt ei ole mesinikule kasulikud omadused, aga need omadused ei ole ju mesinikele hädavajalikud.

Teemas, mul on sulle küsimus. Mis sul buckfastide vastu on?


Küsiks vahele

Aga mina küsiks siia vahele et mis on Buckfast ja vastan ka ise kohe. Buckfast ei ole rass ega ka mitte liin vaid ristandtõug ehk siis on temas praktiliselt kõikide teiste mesilasrasside geene. Ma olen enam kui kindel et siit eestist päris puhtaid itaallasi ja krainisid leida on päris võimatu mistähendab et nad kõik on rohkem või vähem Bucfastid. Igaüks on meist läinud lihtsalt aretamisega oma teed. Nii et kui seatakse eesmärgiks et eestisse ainult Buckfast siis mina arvan et see eesmärk on juba täidetud.

Pronksmedal (100p.)

tõupuhtad mesilased

Tere.


Minu arust, et mesilas oleks enam-vähem tõupuhtad mesilased peaks piisama kui üks aasta osta tõupuhtad emad ja  järgmine emade vahetus kasvatada ise ja siis järgmine kord jälle ostad. Kui on suurem mesila siis ei ole küll mõtet kõikidele osta aga põhimõte peaks ikka sama olema enam-vähem.
Parandage kui eksin aga see lihtsalt minu arusaam kuidas mesilas hoida tõupuhtust.

Andres.

tõupuhtad mesilased*

Tingimustes, kus mesilastel on väga palju haiguseid ja kahjureid, ei piisa sellest, et tõuaretustööd (valikuid) teeb üks tõuaretaja. Vajalik on mesilaste suurem geneetiline mitmekesisus ja selleks peaksid paljud mesinikud kasvatama järglasi oma parimatest haigustele vastupidavate perede mesilasemadest.

Puhtatõulisuse (kindlad omadused) saavutamiseks võiks ju kasutada mesilasemade kunstlikku seemendamist, aga see ei ole ei majanduslikult ega tõuaretuslikult tavamesilas otstarbekas, sest vabapaarumisel lisandub mesiniku valikule veel looduslik valik (lesed). Sellepärast on hea, kui mesilaspopulatsioon on tõuliselt enam-vähem homogeenne.  See võimaldaks ka nendel mesinikel, kes ise mesilasemasid ei kasvata ega korrapäraselt ei vaheta, pidada heade omadustega mesilasi.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

vastus

 Miks sa arvad et ma  ei poolda bukfaste.   ma pooldan bukfaste, itaalasi, ja ka krainisid.
 Minu eesmärk on saada koralike saake, kui seda suudab bukfast,kraini,ja itaalane, siis pole minujaoks vahet, miliste mesilastega ma tegelen.  praegu ma suundun bukfastide usku, kuid ma ei välista ühtegi teist varjanti.
Kuid seni maani pole ma teiste (kraini ja itaalasega paremaid tulemusi saanud)    Ütlen kohe  et puhtatöulise, itaalase ja krainiga pole ma tegelenud , sestap  ma ka ei kiida ega laida neid. Seni maani tegelesin kraini sugemetega kransidega.  viimased 2 aastat aga  püüan köik mesilased Bukfasti de vastu vahetada.

Nüüd aga teile teadmiseks.  ega se saarel paarunud puhta töuline emaga pere ei olegi , köige parem mee korjaja. teine kord on isegi kehvem kui möni krans.
Köige paremad mee korjajad on  selle eliit ema tüttred.   (selle eliit perest tehtud mesilas emad, kes paaruvad kohalike mesilastega.

Seega ostetakse mesilasse 1-3 eliit ema  ( 1 on vaja,kuid talvega vöib möni otsa saada, sellepärast 3 tk. ja teine  pöhjus on selles et siis saab valida milline 3 emast on köige paremate omatustega. millest  tütreid teha).  Millest tehakse tütred, kes paaruvad vabalt kohalike mesilastega. Ja seda tehakse1-3 aasta tagant vastavalt. Eliit emadest tehtud tütred niimetatakse f1. Kui nüüd teed F1 tütred ( st. emast kes on paarunud kohalike mesilastega. Kui temast teed tütred  nimetatakse f2 ja nende emade mee saagid langevad tunduvalt. Et mee saagikust tösta ja körgel oida, tuleb mesilas peredes kasvatada f1sid.

Nii et ei ole mötet osta sada eeliit ema ja loota körgeid saake. piisab paarist kolmes emast, ja vageldus oskusest.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

vastus

juku kirjutas:
Aga mina küsiks siia vahele et mis on Buckfast ja vastan ka ise kohe. Buckfast ei ole rass ega ka mitte liin vaid ristandtõug ehk siis on temas praktiliselt kõikide teiste mesilasrasside geene. Ma olen enam kui kindel et siit eestist päris puhtaid itaallasi ja krainisid leida on päris võimatu mistähendab et nad kõik on rohkem või vähem Bucfastid. Igaüks on meist läinud lihtsalt aretamisega oma teed. Nii et kui seatakse eesmärgiks et eestisse ainult Buckfast siis mina arvan et see eesmärk on juba täidetud.

Kas tead mis on pukfasti liin., se vöib olla itaalase liin ja ka kraini liin!!!!!

Naad kõik on töug vöi rass.
kuid nei on ka liinid. kui tava mesinikud märgistavad  mesilas emad värvidega mis näitavad mis aastal ema on koorunud.
siis töu aretuses  näitavad värvid  liine. näiteks roheline liin, sellest tehakse  tütred, ja sinise liini esindajad toodavad leski, ja need paaruvad omavahel saarel kus pole teisi mesilasi.

Liinid on midagi sellist näiteks bukfasti mesilased on aretatakse inglismaal,taanis ja veel mujal.
näiteks inglise bukfast on sinine liin, taanlastel aga roheline liin ja muudes riikides veel teised värvid. üheski kohas ei tehta 100% ühesuguselt, seega erinevad nende keenid..  Seega erinevatel aastatel omavahel 6 liini ristamisel saadakse puhas töug Ehk eliit ema. Sinna lisanduvad veel nujanse, kuid üld joontes toimub se nii.  ja köva sorteerimise tulemusena    100 mesilas perest valitakse 1-2 ema,nendest tehakse igast ühest sada peret, ja jälle sorteeritakse, ja nii aastaid ja aastaid. Sinna sorteerimise juurde käib väga range hindamis süsteem, mille järgi otsustatakse.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

vastus

juku kirjutas:
Aga mina küsiks siia vahele et mis on Buckfast ja vastan ka ise kohe. Buckfast ei ole rass ega ka mitte liin vaid ristandtõug ehk siis on temas praktiliselt kõikide teiste mesilasrasside geene. Ma olen enam kui kindel et siit eestist päris puhtaid itaallasi ja krainisid leida on päris võimatu mistähendab et nad kõik on rohkem või vähem Bucfastid. Igaüks on meist läinud lihtsalt aretamisega oma teed. Nii et kui seatakse eesmärgiks et eestisse ainult Buckfast siis mina arvan et see eesmärk on juba täidetud.

Kas tead mis on pukfasti liin., se vöib olla itaalase liin ja ka kraini liin!!!!!

Naad kõik on töug vöi rass.
kuid nei on ka liinid. kui tava mesinikud märgistavad  mesilas emad värvidega mis näitavad mis aastal ema on koorunud.
siis töu aretuses  näitavad värvid  liine. näiteks roheline liin, sellest tehakse  tütred, ja sinise liini esindajad toodavad leski, ja need paaruvad omavahel saarel kus pole teisi mesilasi.

Liinid on midagi sellist näiteks bukfasti mesilased on aretatakse inglismaal,taanis ja veel mujal.
näiteks inglise bukfast on sinine liin, taanlastel aga roheline liin ja muudes riikides veel teised värvid. üheski kohas ei tehta 100% ühesuguselt, seega erinevad nende keenid..  Seega erinevatel aastatel omavahel 6 liini ristamisel saadakse puhas töug Ehk eliit ema. Sinna lisanduvad veel nujanse, kuid üld joontes toimub se nii.  ja köva sorteerimise tulemusena    100 mesilas perest valitakse 1-2 ema,nendest tehakse igast ühest sada peret, ja jälle sorteeritakse, ja nii aastaid ja aastaid. Sinna sorteerimise juurde käib väga range hindamis süsteem, mille järgi otsustatakse.

F1 mesilased

Mesilaste heteroosi (suurema elujõu) saamiseks piisab, kui lasta paaruda sama mesilastõu erinevatesse liinidesse kuuluvatel emadel ja leskedel omavahel või lasta emal paaruda vabalt tõupuhtas keskkonnas. Kui heteroosiks ristata erinevaid rasse (tõuge), siis saame väga mitmesuguste omadustega mesilasi, sealhulgas ka sülemlemisalte ja agressiivseid.

Kui puhtalt paarunud tõuemaga mesilaspere ei ole hea toodanguvõimega, siis võib  mesilasema olla füüsiliselt viletsa kvaliteediga ( kasvatusperre on antud korraga liiga palju vaklu ja vilets hooldus) või on puhaspaarlas olnud liiga väike leskede mitmekesisus või mõlemad põhjused.

Pronksmedal (100p.)

Aretusest

Sattusin lugema seda teemat ja kuna aretuses olen absoluutne võhik, siis ehk veidi naljakas mõtisklus.... On juba ammu teada, et osad ristandid on kurjad. Kui naabruses on olemas mingi segavereliste populatsioon siis on võimatu alla 2km kaugusel lasta noortel emadel vabalt paaruda oma mesilas. Pean siin siis buckfasti silmas. Ma kardan, et mul ei ole võimalik mistahes leseperede arvuga saada rahulikke mesilasi.Kas mitte pole buckfasti pidajad igavesti seotud uute emade ostmisega sest ristandid on kurjad. Minul on hetkel üks selline pere kuhu tahaks lausa tule otsa panna. Nii kui katust kergitad on nad kohe kallal ja jälitavad ka peale taru juurest lahkumist. Kohaliku aretuse juures on veel ka see miinus, et emade saadavus suve esimesel poolel on olematu kui tahad osta, seega tuleb nad importida (isegi tundub maj kasulikum ka,  kui eelmisel aastal valmis osta, sest saad sama aasta ema). Jutu mõte on selles, et äkki peaks kaaluma mingi muu mesilase pidamist mille ristandid ei lähe kurjaks. OK vahetan küll ema ära kuid kui see vahetus jääb hiljapeale (antud juhul siis 15-17 juuli) siis neid sõgedaid jätkub ka veel kevadesse. Ja isegi kui suve esimesel poolel vahetada siis hooldustööd on ikkagi raskendatud ca kuu aega. Mul on üks rohelise liini pere mis ülivagur ja mett korjas ka täitsa hästi. Vahet ei ole mis ilm on, sajab või vihma, siis mesilased lihtsalt lendavad minu ümber kuid nad ei nõela ega ei ürita seda eriti teha. Paganama kahju on, et mul puuduvad oskused ja võimalused sealt perest emasid kasvatada. See pere küll tahtis sülemleda enne võilille juba kuid see oli rohkem minu viga, sest jäin laiendamisega hiljaks. Et mis on siis minu heietuse mõte? Mõte on selles, et nende tõujaamade rahastamisega ei juhtuks samamoodi nagu siin on olnud need astelpaju, maarjakase ja energiavõsa suure hurraa ärid, et kasulikud vaid istikute müüjale. Pikas perspektiivis peaks need tõujaamad siiski kohalike mesinike huve teenima (selles mõttes, et kohalikud mesinikud tahaksid ja neil oleks maj. otstarbekas sealt emasid soetada ja et nendest emadest liiga sõltuvusse ei jääda (pean siinkohal silmas, et ristandid on niivõrd tigedad, et ainus võimalus ongi emasid osta).

Pipikale


 Paganama kahju on, et mul puuduvad oskused ja võimalused sealt perest emasid kasvatada.


Kus sa tead, et ei oska?


Sa pole ju proovinud...


See ei ole raketiteadus...


Alusta katsetustega ja üllatud, kui tubli sa oled.


 

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

pipikale

see kohalik (mesiniku  kodune)  aretus oma mesilas on vöimalik , kui  need vihased asendad rahulikumate emadega,
terve mesila rahulikude mesilastega asendamine ei ole 1 aasta töö, seda tehakse, nii kaua kui mesindad. isegi siis kui sinul on juba suht rahulikud.    pöhi asjad mille järgi otsustatakse  kas ema on sobilik sinu mesilasse vöi ei .  
1. asi on mee saak
2 asi on kui rahulik on pere
3  kas ema, ja kuidas kärjel püsib
4 kuidas pered haikuste vastu vöitlevad

on veel teisi asju mile järgi valitakse. oma köigi perede hulgast ema ja sellest paljundatakse.emasid.
ja sele ema järglased panakse tarudesse.
järgmine aasta    valitakse  selle aasta emade hulgast parimad emad. ja nii aastast aastase.
iga 3-5 aasta tagant ostetakse puhas paarunud ema, kelega "segatakse verd"   (et ei tekiks seda et ema paarub pojaga)  sellised pered on aigustele vastu vötlikud jne.

Kuna mesinik ei tea  kas mesilane paarub oma mesila leskedega, vöi naabrite omadega.  näiteks  naabril on kransid ja sull puhta töulised. siis need emadega pered on rahulikud on  paarunud sinu rahulikude perede leskedega, need kes aga on vihased pered on naabri krans mesilastega paarunud. ja nende emad on vajagi vällja vahetada.
ja nii aastast aastase.

nii on ka sinu naabril aastate jooksul , kui sina neist asjadest kinni pead varsti  samasugused mesilased, nagu sull.
kuna aga tema ei sorteeri emasid  siis temale jäävad osad rahulikud ja osadvihased, kuid 10 aasta jookul on neist kransidest saanud tänu sinule  näiteks bukfastid.
sinul on se vöimalik 2 aastaga teha, temal aga 10 aastaga.



Ühte ma soovitan  katseta  emade kasvatust ja sa ei kahetse, see on huvitav ja kasulik.

Pronksmedal (100p.)

Teemasele


Jah, olen kõigega nõus. Mul on kõik ostetud buckf emad, ühes tarus kuhu ei olnud suve alguses võimalik kuskilt buckf ema osta tegid mesilased oma ema ja see taru ongi kari sõgedaid. Ka seal on hetkel munemas buckf ema. Tegelikult oli seal tarus 2 ema kui hakkasin sinna ema andma, siis selgus, et seal juba on ema (see pere oli üle kuu aja emata) kuid mingil moel oli buckf ema läbi emalahutusvõre saanud ja munes selle krantsidega paarunud ema asemel kelle saatus hetkel on teadmata.


Ja ikkagi kui ma tahan ise emasid kasvatada, siis peab see toimuma kuskil mujal, mul ei ole mõtet neid sõgedaid naabri krantside abil endale ise kasvatada ja siis skafandriga ringi käia. Kuigi ka naabril on rahulikke peresid. Aga ärgem unustagem, et buckf esimene ristandite põlvkond ongi väga tigedad- see teadmine on pärit kirjandusest.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja rebaseonu pilt

Pipikale

Sa paku sõgedike omanikule paar oma mammat
Olen täpiga mammasid omale
terve virna tassinud ja nii ilmselt kogu ümbruskonna krantsipered välja
aretanud. Selline seljakotiga mammade tassimine on
kulukas. Tuleb endal hakata tarbeemasid kasvatama. Ju ta on nagu ehituseski mõne tööga
mida ette kardad paar kuud et kuidas ometi see ära teha. Kui aeg käes,
hakkad tegema ja asi laabub iseenesest. Ise kardan vageldamist, käsi on koba.
Aga võtan tütre appi ja küll saab hakkama.
Vaatasin järgi, eelmisel aastal sain mamma 20 euriga tk. Sel aastal müüdi 25, järgmisel aastal pakutakse 28. Mis paneb mind mõtlema sellise ostu otstarbekuse üle geomeetrilise progressiooni tingimustes, vaatamata sellele et aretustöö on toetust saanud ja selle tagajärjel peaks mesilasperede arv suurenema ja tõusma kasu kõikidele mesinikele. Mul on mõte et emakasvatust peaks tegema hoopis ühistulises vormis. Samuti võiks proovida ühisoste- ravimid, talvesööt, varustus.
Mäletan astelpajukasvatuse propageerimist, mäletan. Käisime infopäevadel ja kõik oli ilus kuni küsimuseni marjade turustamise kohta.
Siis tuli jutt et Eestis on vaja luua palju istandusi, see võtab aastaid ja siis pääseksime toodanguga ilma vahendajateta Euroopasse, ostke istikuid. See kindlustab teile sissetuleku juba 3 aasta pärast. Inimesed võtsid istikute ostuks isegi laenu!
10 aastat peaks olema piisav aeg et idee teostada, ometi ei ole asi käima läinud.
Jõudu emakasvatuse proovimisel.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

Emade valiku järjestus

Teemas kirjutas: .../ põhi asjad mille järgi otsustatakse kas ema on sobilik sinu mesilasse vöi ei
1.asi on mee saak
2 asi on kui rahulik on pere
3 kas ema, ja kuidas kärjel püsib
4 kuidas pered haiguste vastu vöitlevad
/...

Sellisele pingereale vaidleksin natuke vastu.
Ise paneksin esimesele kohale mesilasperede puhastuskäitumise ja võime haigustele vastu panna. Põhjendus: Mida edasi, seda olulisemaks tundub haiguskindlus muutuvat, ise pean pigem esmatähtsaks, et mesilaspere kevadel elus oleks. Kui mesilaspere tegus ja hea tervise juures on, saab sealt mett nagunii.
Sinu teise koha valikuga olen nõus. Mesindus on tore tegevus seni kuni mee tarust kättesaamine väga valulikuks ei muutu.
Alles kolmandale kohale asetaksin toodanguvõime ja selle järele mesilaste kärjelpüsimise.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Saad


sa,Pipikas, mulle saata selle raamatu nime ja lehekülje, kus on kirjas et buckfasti esimene ristand on väga tigedad, tahaks kohe oma silmaga seda lugeda? Teadmine on jõud!

 

Pronksmedal (100p.)

Aimarile


Pole kindel, et selle üles leian. Aga allikaks oli mingi aasta tehtud ülevaade, et millist mesilast ikkagi eestisse on vaja ja mis sobib. See oli ikka mingi liidu või muu ühenduse raport või ülevaade või mingi mesinike õppepäeva materjal. Päris pikk lugemine oli ja mitte väga iidvana. Välismaisest internetiavarusest olen ka lugenud seda.


Naabritel on osa kollased, osad segaverelised, osad emad ostetud paarunult ja osad paarumata. Tahtsid minns buckfasti peale aga ostsid paarumata emad ja pered ei tahtnud neid vastu võtta, mis edasi sai ei teagi, pole nende juures ammu käinud. Olen seal nende juures tarude ääres ka seisnud, kollased olid neil küll sellised toredad ja rahulikud, isegi rahulikumad kui minu valge liini pere.


Järgmisel aastal kui jumal annab, siis mul peresid ju rohkem ja ma ei jaksa ju muudkui neid tarusid lapata ja passida seda sülemlemist. Samas ei tahaks, et mu täpiga emad kuskile vehkat ka teeksid. No saaks ju leppida selle mingi osa sülemlemisega kui sealt mingeid sõgedate järeltulijatega emasid ei tuleks.


Mul on vaja seda tigedat peret koondada veel, no tõesti ei taha minna. Seal oli raamsöödanõu ja siis sai antud kolm kärge suurte vahedega, et sealt mee minema viivad, nemad aga tassisid need täis. Need vaja ära võtta, vurritada ja tagasi sööta. Aga ausalt, neid ei peata ükski repellent ega ka suits, nõelavad kui pöörased. Samas pean selle käesoleval nädalal ära tegema. Kas võiks tõsta lihtsalt korpused ringi ja loota, et nad selle siirupi altppolt kolmest kärjest ülespoole viivad?

Pronksmedal (100p.)

Veel Aimarile

Lk 7 päris lõpus on selle kohta kirjutatud, üks teine eestikeelne allikas oli veel, kui leian, panen selle ka üles.


http://mesindus.ee/files/Priit_Pihlik_-_Aruanne_-_08.2008_-_Mesilaste_touparandustoo_programm_2008.pdf


Lk 10 2. lõik


http://mesindus.ee/files/touparandustoo_-_ilme_nommisto_-_pr-6-4.1-2_aruanne.pdf

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

See

pole raamat ja sama hästi võiks õelda et kraini 1 ristand on tige. Ma usun et Priit Pihlik on nüüd hoopis teisel arvamusel ja teda mõjutaski tollal Nõmmisto, kes polnud buckfasti näinudki.


  See jutt lühidalt ei vasta tõele.


 


NB! Tollal sooviti Eestisse ainult ühte mesilast, krainit, lubada ja sellest ka selline negatiivsus, õnneks kaine mõistus võitis.

Pronksmedal (100p.)

Tänapäeval vist ei ole kirjandus ainult paksude kaantega raamat

aga see selleks. Kas see tähendab siis, et minu enda ema on paarunud mingi ülitigeda lesega? Mis üldse tähendab esimene põlvkond tigedad? Kas peaks tähendama, et isegi rahuliku tõu- või ristandlesega paarudes on ristand tige või tige ristand on ikkagi tigedate ristandleskede teema? See tigedike kamp on tumedam ülejäänutega võrreldes.


Viidatud tekstides on jah viiteid ka vist itaalia ja Kraini ristandite tigedusele.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Rahulikuse


annab mesilasele lesk. Sellepärast ongi leseperede valik nõnda tähtis. Kui sul on vabaltpaarunud ema, siis võid kõike oodata. Ega siis ilma asjata F1 ja puhta ema hinnad 2-3x erine. Hinnatustest ma ei räägigi.

Pronksmedal (100p.)

Tegelikult kui ma ostan Sinu käest vabalt paarunud ema

siis ma eeldan, et sealt ei tule selliseid sõgedaid. Aga kuna minul puuduvad tingimused kodumesilas lasta kellelgi vabalt paaruda siis ma pean siiski kõik emad ostma.


Aga ikkagi kas kellegi on andmeid kas nt rahulik tõupuhas kraini lesk ja tõupuhas itaalia ema annavad tigedaid ristandeid? Või mingid muud tõupuhtad kombinatsioonid. On kellelgi kogemusi?

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Kui


sa ostad minult  vabalt paarunud ema, siis see tähendabki et ta on VABALT paarunud. Keegi ei tea kellega või millega. Loomulikult rikastan ma õhku tõu leskedega aga garatiid ei saa anda. Sellest ka odav hind. See kehtib ükskõik mis rassi mesilaste kohta. Kui tahad saada kindlate omadustega tuleb sul osta saarel paarunud ema.  Olgu see kraini,itaalane või buckfast.


  Ei pea kõiki emasid ostma (muidugi võid), ostad ühe tõupuhta ema ja saad sealt ise vageldada.


 Mis puutub sinu küsimusse kas itaalia ema ja kraini lesk annavad millised isendid, siis see on sul puhtalt teoreetiline sinu jaoks- sul puuduvad ju võimalused seda katsetada. Eestis pole kellelgil kogemusi- pole olnud võimalust teha.


  Ma ise olen paaritanud nii kraini kui itaalia emasid buckfasti leskedaga laiul- ükski neist pole tigedaks läinud ( Itaalased olid pärit soomest ja krainid Mai Endla käest).

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Aimar kirjutab:

 Mis puutub sinu küsimusse kas itaalia ema ja kraini lesk annavad
millised isendid, siis see on sul puhtalt teoreetiline sinu jaoks- sul
puuduvad ju võimalused seda katsetada. Eestis pole kellelgil kogemusi-
pole olnud võimalust teha.


Aimar!!.....maailm/ilm on väega vana ja kõike on olnud võimalus teha ja näha....paljud kuulsad emadekasvatajad/Tõuaretajad on lahkunud, kui jätnud oma kogemused.....kuid tänapäeval saab suhelda ...veel on: Leonarda Adamova, Maie , Aime ja M. Mardlad, Kai ja L.Liin, Antu Rohtla, Talimaad, Ardi Asten koos eelnevate põlvkondadega jne. jne. ja paljud veel....Panin mesinike paaride naiste nimed, kuna just nemad tegelevad rohkem emadega!

Kirjutasin siia oma ühe ammuse kogemuse eelmises kirjas lühidalt Pipikale.....kus noor, agar mesinik sõitis varakevadel Valgamaale - Lüllemäele - Adamova juurde....kuna sealt sai kõige-varem paarunud emasid....siin põhja-Eestis, Maielt nii vara ei saa ning too noor mesinik tahtis kindlasti "rahulikke itaallasi saada. Aitasin ise tal need tarru panna....pikad kollased emmed toimetasid rahulikult suve otsa kärgedel, kuid järeltulijad ....olid oi, oi ja kaks-kolmest emast ei olnud kahjuks siiski paarunud - üks oli! Need, kes kohapeal paarusid....ma ei ole nii pööraseid näinud....Kusjuures , üks lähedal elav mesinik, keda kogu Eesti tunneb tema raamatute järgi....soovitas tal veel tarud õueaeda tuua, et siis pidi sülemlemist parem näha olema ((mis mind tookord vihastas)). Seal peres olid väikesed lapsed jne. et milleks peavad tarud maja lähedal olema?

Siit moraal: Kahtle kõiges, ära usu igat-üht....leia oma tee....võttes igalt õpetajalt midagi!
Ju ka too innukas noor daam, kes ennast Valgamaale organiseeris, rahulike emadele järgi sõitis ning osa oma peredest kohutavalt tigedateks muutis ning need veel eemalt metsaäärest aeda taris....vajas seda õppetundi!

KA nõustajana kinkisin oma klientidele n. ö. "siniverelisi.....et neil tekiks võrdlusmoment ning nad näeksid, milline vahe on "tõupuhtal ja nende ""kraantsidel....SIIS VAHEL OLI MUL PÄRIS HÄBI, KUNA MINU TOODUD EMAGA PERE OLI MESILAGRUPIS KÕIGE TIGEDAM. Sellised kogemused siis!

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Suurima lugupidamise juures,


äkki sa seletad mulle, Metsamumm, mismoodi Pipikas saab omal kodus paaritada kraini või itaalia ema vastavalt siis itaalia või kraini lesega? Ei olnud see võimalik neil: Leonarda Adamova, Maie , Aime ja M. Mardlad, Kai ja L.Liin, Antu Rohtla, Talimaad, Ardi Asten , keda sa siin ette lugesid. Äkki ikka ei ajaks noortele algajatele kärbseid pähe. Tal on põhi mesindus hooldus asjad  veel segamini. See on tore et inimene püüab asjadest aru saada aga asjad käivad ikka oma loomuliku rada mõõda.

PS. Ükski ees mainitud inimestest ei ole olnud tõuaretaja- kuna neil puudus põhiline- puhas paarla, ilma selleta ei saa teha tõuaretust vaid emadekasvatust (paljundust) ja valikut.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja juki pilt

Emad, emad..

 On teada tõde, et normaalse  mesinduse eelduseks on emakasvatus. Endal mul pole olnud võimalusi emasi teistest riikidest osta ega soetada, järelikult pean ma neid kohapealt ostma ja nendest edasi vageldama, tehes omale meeldivaid valikud. Siiani on aga kurb tõsiasi, et sissetoodud tõuema järglane kes on vabalt paarunud ei sobigi mingiks edasi aretuseks. Heade omadustega lesefoon on lihtsalt madalam ja samas ka nende paljunemis tung on väiksem meie kohalikest segudest. See tähendab, et krantsidest lesed on paremad ja kiiremad just meile halvas mõttes. Milleks peab sülemlemiskaine pere üldsegi leski kasvatama.

Nüüd mesinikud müüvad mett suuresti usaldusega, samas ka emade müüjad võiksid seda järgida. Olen ostnud erinevatelt nn. emadekasvatajatelt, enamasti olen olnud pettunud. See aasta oli esimene kord, kui emakasvataja ( kes on omaala fanaatik ja tegeleb kirega) küsis emade kohta tagasisidet. Tema müüb, ja ka vastutab, kehvadele antakse võimalus väljavahetuseks. Selle iseenda teadmiseni jõudmine võttis umbes 6-8 aastat. Niisiis soetage emasi nendelt emadekasvatajatelt keda saate usaldada ja kus prioriteediks ei ole oma kaubast lihtne lahtisaamine vastutust võtmata.

Pronksmedal (100p.)

Nojah

Aimar Lauge kirjutas:


äkki sa seletad mulle, Metsamumm, mismoodi Pipikas saab omal kodus paaritada kraini või itaalia ema vastavalt siis itaalia või kraini lesega? Ei olnud see võimalik neil: Leonarda Adamova, Maie , Aime ja M. Mardlad, Kai ja L.Liin, Antu Rohtla, Talimaad, Ardi Asten , keda sa siin ette lugesid. Äkki ikka ei ajaks noortele algajatele kärbseid pähe. Tal on põhi mesindus hooldus asjad  veel segamini. See on tore et inimene püüab asjadest aru saada aga asjad käivad ikka oma loomuliku rada mõõda.


PS. Ükski ees mainitud inimestest ei ole olnud tõuaretaja- kuna neil puudus põhiline- puhas paarla, ilma selleta ei saa teha tõuaretust vaid emadekasvatust (paljundust) ja valikut.



Näiteks kunstlik seemendus on täiesti võimalik. Aga minu küsimus ei olnud seetõttu, et ma neid katseid seal tegema hakkan, mind huvitas puhtalt teoreetiliselt. Kui keegi kirjutab raportis selliseid asju siis kuskil peab olema allikas. Tegelikult metsamumm nüüd mulle kärbseid pähe ei saagi ajada. Mina loen raamatuid ja internetti, kuulan praktikuid ja siis teen oma otsused ise. Kõige parem näide on needsamad 8-raamilised hallitavad korpused. Siin te püüdsite mind veenda, et tuhaplokk on kõige kurja juur. No ikka ei ole küll. Miks siis need teised korpused sealsamas nende tuhaplokkide peal ei hallitanud?


Peale seda kui ma viibisin mesinike koolitusel ja kuulasin suu ammuli kuidas noortele mesinikele õpetatakse, et võtad tõumesilased ja kuni koondamiseni pole pesakasti vaja üldse vaadata, ainult laod korpuseid juurde, siis no andke andeks, ei saa neid kogenud mesindajate ja koolitajate jutte küll tõsiselt võtta. Samamoodi nagu seda, et ema istub meelsasti esimeses kahes korpuses või et mesilased panevad nektari meelsasti pesa peale. Kui võimalus anda, siis ronib ema ka viiendasse ning enamasti suure korje ajal tõstsin iga 5 päeva tagant vähemalt 5 raami nektarit võre peale. Lisaks see lisalennuava, no mitte ühtegi mesilast ma ei näinud korjelt tulles selle kaudu tarru sisenemas. Tõenäoliselt kasutasid seda ainult lesed, kui needki.


On võimalik, et ma järgmisel aastal proovin emakasvatust aga see peab toimuma kuskil valitud kohas, mitte kodumesilas. Aga sellele ma hetkel ei mõtle, pigem hoian pöialt, et pered kevadeni elus oleksid. Selleks kavatsen neid kerghoones talvitada, et suur lumi ja külmad tuuled neile liiga ei teeks.


No ja mõne aja pärast saan infot ka oma mesilaste tervise kohta. Eks siis selle järgi saab juba ka mingeid etteulatuvaid järeldusi teha.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

vastus

honeybee kirjutas:

Teemas, mul on sulle küsimus. Mis sul buckfastide vastu on?




????????     kas töesti vöib minu kirjutusest välja lugeda et mul on midagi bukfastide vastu?????????

ma  küll ei arvaks seda.
 Mul on endal ka bukfastid.
ei ole  ei krainit ega itaalast.

Ma läksin kransist bukfasti peale.

mina pidasin seal silmas  seda et ei pea ainult saarel paarunud mesilased köik olema. vaid saarel paarunuid mesilasi 3 -5 aastase intervaliga  oma mesilasse ostetakse. tarbe emad aga tehakse ,   f kuni   f3    ja siis uus ema saarelt.    tänavu aasta  näitas bukfasti kohta  f ja f1 korjasid saaki kehvemini kui  f2 ja f3.   see on tänavu aasta kohta.

Pronksmedal (100p.)

Veel tahaks ümber lükata

jutu, et suira saavad süüa justnimelt õietolmule allergikud. Kuna mina olen õietolmule üliallergiline, siis ma kohe rõõmsalt katsetasin- sain mõnest suirakannust vinge allergia.


Küll aga täheldasin sellel aastal nõrgemini esinevat õietolmu ja vaha allergiat. Ma olen mesilasvaha vastu üliallergiline, kuid tarudega toimetamine muutis selle suvel peaaegu olematuks. Järgmisel aastal hakkan juba märtsis õietolmu manustama ja vaatan, kas aitab allergia vastu.


No ja kui nüüd päris aus olla, siis olen meele ka allergiline Smile aga see ei ole nii tugev.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Ega


ikka ole see kunstlik seemendus sulle mingi lahendus. Ma ei usu et oled valmis panema magama 5-7000 euri ( tegelesin just kunstseemendusaparaadi komplekti tellimise kokku panemisega), et teha katseid emade ristamiseks. Jääme ikka realsuse piiresse.


    Mina ei ole sind küll kuidagi püüdnud petta ega ka öelnud sulle et probleem on tuhaplokkides (mul endal tarud vastu maad olnud ja ikka pole seest niisked, ei tea miks siis tuhaplokk peaks asja hullemaks tegema?)


Teiseks kui saa ei oska mesindada , siis ei maksa seda ikka koolitajate süüks ajada. Mina, muide vaatan alati pesa(haudme) korpust, mul tekib küsimus mida siis tarus üldse vaadata, vahid mett vä?


  See on sul õige et hoolitse selle eest et sul pered üle talve elavad.


PS. Emasid võid ikka teha ja sinu perede asukoht pole selleks küll takistuseks. On võimalik õhku küllastada sobivate leskedega, näiteks paned omale 12 pere tootma leski.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Kuningannad!

...Ja muidu mammad nii mesiLASTEL , kui inimLASTEL! See on miljoneid aastaid vana lugu...
HÄÄÄÄ, et mesilaste paremakstegijatehulka pole sattunud tänapäeval veel GM genoomi muutjaid....
Ning seni, kuni inimese jalg astub siin aias (mõtlen metsa) on ta ikka teinud enda jaoks parimatest-parimaid valikuid: Ta on paljundanud kõige kaunimaid õisi (mesilindudele need huvi ei paku), ta on valinud kõige eripärasemad ja nunnumad lemmikloomad (mesilaspered kuuluvad kah siia alla)jne. jne.
Ja ime küll! Vend Aadamal Bukhfasti kloostrist õnnestuski oma nunnu mesilase liin kokku panna - sügav austus temale!
Vaadeke, kui palju põlvkondi (( peale viimast jääaega, meite maal ~500 inimpõlve)) on siia jätnud parimad valikud.

Tahan sinna välja jõuda, et näiteks ülalnimetatud Eestimaa tuntumate emadekasvatajate jutte on vinge kuulata....Kuidas nad igal aastal ostavad mõned, need hirmkallid emmed...lasevad ära talvituda....vaatavad paljusid omadusi ........ja paljundavad 3- 4 aasta tagust vanaprouat, kuna too paistab ikka parim olevat! MIS SEE ON? Kas see ei ole tõuaretus...noo, hea küll...nimetame seda siis parima valiku paljunduseks!
Ja seda ongi inimkond teinud miljoneid aastaid....

Sinult Aimar ootan ma, et Pipikas võtab oma nunnust perest paljundatud noored emmed kaenlasse ja toob Sinu paarlasse - paarutama! Mo meelest ongi see " tõuaretuse ainuke - käegakatsutav võimalus.....et, toetus kulub """puhaspaarlate"""" tekitamiseks.....

Neis riikides, kus rahvast veel hoolitakse (näit. Norras) käibki just nii....et on tekitatud puhaspaarlaid erinevatele liinidele/rassidele....kõigi mesinike hüvanguks.
Ja põhja poolt - lõunapoole toodud emmed (Norrast) on siin, meite maal imetlusväärsed......

Sundseemendust olen näinud, kui kuulus poolakas S. Hanko seda tegi .....ning minule, selline- vägisi pükste mahakiskumine on vastuvõtmatu...
Olen üks neist, kes on päriselt ema paarumist näinud! Seda rõõmu ja energiat ongi kogu maailm ja mesilaspere täis....
Kuid mida peavad tundma uimastatud ja vägistatud ema lapsed!

Paarumine


Puhaspaarumise paarlate kasutamise võimalus oleks tõuaretuses kõva samm edasi ja ühtlasi krantside surm. Igathes võiks seda võimalust edasi arutada, mida arvavad paarlate omanikud ja mis tingimustel on see mõeldav? Võidaks Eesti mesindus. 

Pronksmedal (100p.)

Jäägem rahulikuks :)

Aimar, ma kirjutasin:"te....." - kui sa selle fraasi ja Aimar Lauge vahele tõmbad võrdusmärgi, siis on see Aimar Lauge isiklik meelevaldne tõlgendus. Lisaks ma kirjutasin konkreetselt, et see ristamine on puhtalt teoreetiline arutlus, et mis siis ikkagi saab ja mis kvaliteediga on ristandid.  Seemenduskomplekti ostmine eeldab emakasvatusega tegelemist või sellega tegelema hakkamist ja siinkohal ma ei välistaks midagi.


Kui koolitaja ajab sellist kahtlase väärtusega juttu siis mis tasemel need uued mesindajad saavad olema, kes võtavadki sellist avaldust tõe pähe.  See koolitus oli algajatele mesinikele. Loomulikult räägiti koolitusel ka seda, et alati vaadata kas hauet on ja kas ema muneb. Lihtsalt toodi välja tõumesilaste eelis, et need on nii targad, et panevad kogu mee meekorpusesse ja pesas kasvatavad ainult hauet ja seetõttu polegi vaja pessa vaadata. Eeldan, et sa ise oma koolitustel selliseid mõtteteri ei loobi Smile Otse loomulikult on koolitaja vastutav selliste väidete osas.


Oma emade kaenlasse võtmist ja puhaspaarlasse toomisele olen mõelnud küll. Saar on kaugel ja see tähendaks emade saatmist postiga. Kuidas sellisel juhul on tagatud see, et emad sassi ei lähe, et haigused ei leviks jm selline. Ma kardan, et see variant ei tule lõppkokkuvõttes vabalt paarunud ema ostmisega võrreldes odavam.


Kui nüüd rääkida buckfastist, siis isiklikult ei oska mingeid järeldusi esimese aasta kohta teha. Suheldes erinevate mesinikega, kes on buckf proovinud, on nad öelnud, et mesilased teevad tihtipeale kiire ja vaikse emavahetuse ja seetõttu on nad loobunud. Isiklikult arvan, et mingite järelduste tegemiseks peab buckf mesindama mitu aastat. Kindlasti on neid, kes on mesindanud ka mitu aastat ja siis loobunud. Eks igaüks peab leidma enda jaoks kõige sobilikuma mesilase ja pidamisviisi. Ise kavatsen jätkata buckf ja teha mingeid järeldusi mõne aasta pärast. Olen ostustanud järgmisel aastal osta ka mõned krainipered. Neid kavatsen  kasutada rändmesinduses. Buckfastid jätan esialgu metsa äärde, las korjavad puhast metsamett.


Olen natuke skeptiline, et 20 krantsipere vastu saab 12 leseperega. Aga kui sa nii ütled, ju siis on võimalik.


Mis puutub üleüldiselt kunstlikku seemendamisesse, siis seda kasutatakse ju loomakasvatuses palju. Kui mesilas on mõned tarud ja mesiniku jaoks on need nn nunnud lemmikud, siis ta suhtub ja hoolitseb muude tõekspidamistega, kuid teistsugune on suhtumine mesilasesse kui nad on mesiniku jaoks tootmisvahend. See on paratamatus. Piltlikult öeldes, et me kõik joome iga päev vägistatud lehma piima ja sööme vägistatud sea põrsaste liha.

Pronksmedal (100p.)

Pipikale

Paremad buckfastid, austria-saksa krainid ja põhjamaade itaallased on väga sarnaste omadustega, sest nende kõigi aretuse eesmärk on üks ja seesama. Tavamesinikul pole mõtet neid kõiki katsetada ja läbisegi pidada. Mis puutub vaiksesse emavahetusse, siis see ongi omane sülemlemiskainetele mesilastele. Alternatiiviks oleks sülemlemine. Palju oleneb mesilasema kvaliteedist ja pere tervislikust olukorrast.


Kui mesinik ei tegele tõupuhaste mesilasemade müügiga, siis on Teemase eespool antud soovitus emade kasvatamiseks täiesti omal kohal ja tuleval aastal võiksid kasvatada mesilasemasid Keldi buckfastist.  


Lollide koolitajate nimed tuleks avalikustada, muidu nad jäävadki "koolitama".

Pronksmedal (100p.)

Tegelikult on see koolitaja

väga kogenud ja tark mesindaja. Seetõttu olengi natuke hämmingus, et selline avaldus.


Kraini tahan proovida seetõttu, et ma tahan ikkagi ehitada mesilastele paviljoni. Olen palju lugenud buckfasti halvast orienteerumisvõimest ja et ta ei sobi paviljonis pidamiseks.


Võib olla see vaikne emavahetus on osadele probleemiks seetõttu, et liiga kiiresti jäädakse ilma oma tõuemast. Sellist naljakat väidet olen kuulnud, et mesilased ei taha buckf ema ja teevad oma ema kiiresti. Ehk on see olnud neil tõesti mingite erinevate juhuste kokkusattumus.


Kas keegi on emakasvatuses proovinud leski kasvatada nii, et munebki paarumata ema? Aimari soovitatud 12 taru leskede jaoks järgmisel aastal veel küll ei mängi välja. Ehk ülejärgmisel. Seetõttu mõtlesingi, et äkki oleks see lihtsam viis esialgu häid leski toota ja proovida järgmisel aastal ikkagi natuke seda emadevärki enda mesila tarbeks.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

lesed

Pipikas kirjutas:

Kas keegi on emakasvatuses proovinud leski kasvatada nii, et munebki paarumata ema? Aimari soovitatud 12 taru leskede jaoks järgmisel aastal veel küll ei mängi välja. Ehk ülejärgmisel. Seetõttu mõtlesingi, et äkki oleks see lihtsam viis esialgu häid leski toota ja proovida järgmisel aastal ikkagi natuke seda emadevärki enda mesila tarbeks.

  Kui sa mötled leskede kasvatamist, siis ei pea ema paarumatta olema.
vöta tarust raam löika sealt pool raami tühjaks ja pool jääb kunst kärg vöi ülese ehitatud kärg. pane see taru ja mesilased ehitavad selle lese kannud ja ema muneb sinna paarumata munad millest kooruvad lesed.

Pronksmedal (100p.)

Küsimus Pipikale!

Tere! Lugesin just läbi siinse teema ja jälgides postituste kuupäevi, oled Sa praeguseks buckfaste pidanud kolm aastat(peale mida pidid tegema omad järeldused)! Kuidas on tulemused? Ja kas muretsesid endale ka krainid, nagu algselt plaanisid? Kui jah, siis oleks huvitav lugeda võrdlust, sest tõuaretajatelt/-paljundajatelt ma ei looda erapooletust! Nagu rahvas ütleb: iga L. kiidab oma .....!

Tänud!

Pronksmedal (100p.)

Pipika buckfastid

Täitsa ausalt ütlen, et ei oska vastata buckfastide küsimuse osas. Puudub võrdlusmaterjal millegi muuga. Üldiselt läheb pere suureks (60 ja rohkem eesti täisraami) ja mett on ka hästi toonud. Esimesel aastal mul oli 40kg, teisel 50kg ja eelmine kehv suvi tõi vist mingi 25-27kg pere kohta (kui mälu ei peta). Kusjuures esimesel aastal tegin kahest perest 3-või 4 peret juurde. Ma keskmise osas arvestan kõik pered kes mett toovad. Talvitumise osas ma ka ei saa mingeid etteheiteid teha. Sülemlemise osas ma arvan, on suht kained Smile isu tuleb peale ikka siis kui tarus ruumi vähe ja ei saa emale ruumi teha või on vaja ilmtingimata kolmandat suve munev ema välja vahetada. Kuna ma olen ikka suht hoolas hooldaja siis mul sülemeid ei ole olnud. Sõbralikkuse osas (mis on minu jaoks kõige olulisem kriteerium) on pered erinevad. Mõned on äkilisemad ja mõned on hästi rahulikud. Mul on olnud kaks tigedamat sorti peret  (üks neist talvitub praegu) aga need on mesilaste enda tehtud emadega. Aga ma pakun, et on veel tigedamaid Smile kallale tulevad kohe kui taru kaant kergitad, aga nagu mõned siin on rääkinud et võrk on eest nii must et ei näe midagi Smile , mul nii hullud ikka ei ole olnud. Ühes tarus on mesilased teinud enda ema ja selle päritolu ma ei tea, võib-olla on Ülo krainisugemest, võib olla buckfast, sest üle-eelmine suve lõpp ei tahetud emasid vastu võtta hästi. Igatahes on seal tarus lesed kollased ja rahulikkuse poole pealt on need unistuste mesilased Smile Kevadist kõhulahtisust on olnud 2 korda, peale esimest talvitumist (liiga niiske koht) ja sel kevadel on üks juba sügisel probleemne pere ka kergelt vesine. Üldiselt on mul kõik pered ikka kevadesse tulnud. Kolme aasta jooksul on kadu talvitumisel olnud kokku 3peret. Aga nendest 2 on olnud probleemsed juba sügisel ning 1 pere sai talvel emast lahti ja selle tõstsin teistega kokku. Õietolmu korjavad palju ja mõned pered isegi väga palju. Osad kitivad ebameeldivalt palju, aga viimasel kahel aastal minumeelest on olukord paranenud Smile Meekaanetis on enamasti kuiv kaanetis (vist oli selline termin), tumedatel kärgedel on märg kaanetis. Mesi pannakse kas vabatahtlikult või minu kaasabil ülespoole, kasutan emalahutusvõresid ja ei ole siiani probleemi olnud sellega, et mesilased ei tahaks läbi võre ronida. Lest on juba iga tõrjuja hoolsus. Minul mesilased kõik talved siirupiga sisse söödetud ja mett jätan vaid äärmiseks sellised raamid mis ei ole kaanetatud. Minul muidugi intensiivne põllumajandus ümbruskonnas puudub. Rohkem nagu ei oska midagi öelda. Loodetavasti on abi sellest Smile

Üldiselt 95% emadest on mul ikkagi saarelt pärit juba paarunult.

Väike segadus

Aga kui aretaks hoopis kärbselaadsete mesilaste asemel mett korjava kärbserassi? Kõvasti talvekindlamad, kiiremini paljunevad jnejne. Ainult naabritädi kärbsepaber võib saatuslikuks saada...

Kui ikkagi väga pikas plaanis võtta, siis on igasugune liigne "tõupuhtus" ehk geneetilise varieeruvuse vähendamine liigi säilimise seisukohast negatiivne. Me ei saa lähtuda ainult mesiniku vaatevinklist, sest ühel hetkel võib see saada mesilaste jaoks saatuslikuks. Nagu metsamesinik enne mainis, siis on isegi haigus- ja lollikindlus hobimesiniku jaoks olulisem omadus kui mõni protsent parem saagikus või ilma nõelata mesilaste rass. Ma soosin igati mesilaste tõuaretust ning ostan ka Aimari käest emasid, aga ma ei saada ilma analüüsimata ühtegi vabalt paarunud ema ahju, sest tihtipeale on la kranzi tõust mesilastel muljetavaldav haiguskindlus ning suudavad nad ilma erilise torkimiseta nii sülemleda kui ka peaaegu tühjal aastal mett korjata. Samuti nagu võib sülemlemistung ja tigedus saada ka perele(mesiniku vaatevinklist) hukatuslikuks. Seega eelistan paarumata ja vabalt paarunud emasid või nende ise kasvatamist lootuses, et looduslik juhuslikkus annab ehk uue ja minu jaoks samuti meeldiva geneetilise koosluse.

Pronksmedal (100p.)

Ma arvan

et see ikka sõltub sellest mis ja kui palju sellel hobikal kõrvade vahel on. Sa võid ikka jube udupeene ema muretseda aga kui hooldusvõtted on kasinad ja mesilastele ei võimaldata elementaarset heaolu siis on jamad platsis. Mina võin küll ausalt öelda, et mina lõpetan mesinduse päevapealt kui ainsaks võimaluseks oleks mingid sõgedad. Mul seal taru ääres küll mingit adrenaliini ei ole vaja jahtida.

Mõistuse vaheaeg

Maga pajuharakas kaineks ja ära aja mõtetut sitta suust välja.

كنت القرف كبير

peab vist tulema

peab vist tulema Hilfe(beeboy) mesilasi ka kontrollima...

SS-Mesindusleegioni Tõukontrolli Zonderkommando võib tulla ka öösel,et kõik oleks kodus ja keegi ei saaks lilleõiel end peita...

Suitsiku kasutamine,

Suitsiku kasutamine, ettevaatlik ja kiire läbivaatus ning näokatte kandmine on täiesti normaalne praktika. Mulle on imelik käia mesilaste juures ujumispükstes ja ilma suitsikuta ning kohata mitte mingit reaktsiooni oma tegevusele. Mõnus on küll, aga natuke kahju hakkab sellistest totuks muudetud mummidest Smile

Mesilaste äkilisust mõjutab päris suurel määral ka nende meeleolu. See oleneb jällegi läbivaatuse ilmast ja kellaajast, aga ka aastaajast. Aga väga palju ka mesilaste elu-olust ehk terved, tegevuses ja oma toimivas tarus meevarusid imetlevad mesilased ei stressa. Samuti peavad mesilased sinuga harjuma ning suitsikut peab oskama õigel hetkel ja õigesti kasutada. Kõige parem on kogu seda praktikat aga omandada ikkagi sellist tõugu tegelastega, kelle Fxx emaga paarunud leskede hulgas oli raudselt ka mõni herilane...

Suitsiku kasutamine,

.

Pronksmedal (100p.)

Samuti peavad mesilased sinuga harjuma......

Vanemad mesinikud väitsid, et mesilased tunnevad oma mesiniku ära, ning pole tema peale tigedad.Mesilane elab suvel korje ajal keskmiselt  alla neljakümne päeva. Kas selle ajaga saab saab mesinik omaseks. Vaevalt.

Tegelikult on nii, et mesinik peab meeles , kui mõnel  perel on mingi eripära. Mul oli kord pere, mis talus nii 15-20 minutit rahulikult läbivaatust.Selle ajaga pidi hakkama saama, muidu kuri karjas. Pere muutus ilmatuma õelaks. Lausa tapjamesilasteks. Silkasin nii mõnigi kord tigedike eest lepikusse.

Peale emavahetust sai asi korda.

Üks mesila Raplamaalt mis

Üks mesila Raplamaalt mis kaotas läinud talvitumisel kõik nn.tõumesilased varroalesta läbi...ellu jäid ainult tigedad krantsipered...

hukkus vist 17 nii itaalia kui kraini tõupere...ellu jäid jah nn,tuumaülikonna mesilaspered...

mesindus.ee haldajaHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Pajuharakas sai nädalase

Pajuharakas kirjutas:
peab vist tulema Hilfe(beeboy) mesilasi ka kontrollima... SS-Mesindusleegioni Tõukontrolli Zonderkommando võib tulla ka öösel,et kõik oleks kodus ja keegi ei saaks lilleõiel end peita...

Pajuharakas sai nädalase disklafi (võib-olla ka pikema, kui nädala pärast meelde ei tule).

SS-MesindusLeegioni pole

SS-MesindusLeegioni pole võimalik ebaausa konkurentsiga maha suruda....

Kuuldavasti on nendel mesinikel kontrollitud tänase seisuga 27 mesilat kehtestatud kraini mesilase tõupiirkondades.

tublid mehed ja naised igati,et niivõrd tänuväärse asjaga tegelevad ja tunnevad muret ka üleüle homse  pärast...

mesindus.ee haldajaHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Ka Lossivaht sai disklafi.

Ka Lossivaht sai disklafi. Olgem ometi mõistlikud.

Pronksmedal (100p.)

Klimaatilised erinevused!

Eesti oludes on kliima erinevused maakondade lõikes küllalt suured. Mind huvitab, kas keegi on üritanud uurida erinevate tõugude sobivust maakondade lõikes? Kas võib näiteks kaardile vedada mingi joone, et näiteks sellest itta õigustavad end paremini itaalased ja läände võiksid jääda krainid! Sama loomulikult ka põhja-lõuna suunal!

Tänud vastajaile!

Pronksmedal (100p.)

Klimaatilised erinevused*

Tähtsad on korjeolud. Kliima erinevused ei ole nii suured, et korjeolusid oluliselt mõjutaksid, küll aga mullastik. Lääne- ja Põhja-Eestis on põuatundlikumad mullad ja seepärast võib korje seal viletsam olla ning ökonoomsemad mesilased eelistatumad.