meevurr puust v mettallist?

Tervist olen mesilastega nüüd 4a tegelenud ja mul selline kysimus .
Mul on vana puuvurr millega vurrasin paar aastat aga sain tuttavalt metall vurri nüüd siis lasen sellega aga mulle tundub ,et mee maitsel on vahe, tundub kuidagi teravam maitse ,mitte tugev maitse aga terav kas see on reaalne või ma kujutan ette:)

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Enamus

Enamusel mesinikel on metall vurid. Kellel tsink, kellel alumiinjum, ja kellel roostevaba.  Tihtipeale pole mesinikud puust vurri töös näinud,  kui siis  mesindus muusjomis , vöi jooniseid , mönel saidil vöi raamatus. Seega  on väga vähe  mesinike kes saaksid sinu küsimusele adekvaatse vastuse anda.    Mina isiklikult alustasin tsink vuriga, ja ka jätkan sellega.
Seega vastata ei oska.

puidust vurr

olen puidust vurri näinud ja isegi käsitsi ringi ajanud-see oli Siberis Baikali ääres-vurr oli ehituselt sarnane meie kunagise käsi võimasinaga,horisontaalne ja küljepealt vändaga...ja olen istunud saunalaval,kus puidust meetünn oli sulamas:olen unustanud,kas nad olid valmistatud pärnast või lepast
Pole oluline vurri materjal,oleks vaid mida sellest läbi lasta aga seal Siberis on ikka tõeline mesindus-90 ja 100 kilo pere kohta on tavaline....

Vanaisa mul ikka meenutab, et


Vanaisa mul ikka meenutab, et kui viisid mesilased kusagil abhaasias või gruusias koos minu vanavanaisaga pärnakorjele, siis nädalaga korjasid 100-150 puud sealt orust kärjed täis. Meevõtmine käis kogu õitsemise aja jooksvalt ja mett voolas ojadena. Mesindus kui töö omas täiesti teist tähendust.

Aga et vahet teha kahe vurri "maitsel", peab sama ajavahemiku ja piirkonna magasinikorjet vurritama ning sõltumatule eksperdile proovida andma. Ise üritan tsinkvurris ja raudanumates(mõnest kohast ikka email viga saanud) mett nii lühikest aega hoida kui võimalik. Pikema seismisega tekib minu arust metalne mõru/terav maitse juurde. Võibolla kujutan seda endale ette. Tänapäeval on nagunii toiduplastik ja roostevaba juba standardiks saanud, mis on maitse suhtes neutraalsed ja kasutada ka mugavamad.

ega jah peab testima,

kummaga parem see aasta proovin mõlema vurriga ja võimalusel lasen kusagil proovida v testida .muidu polegi midagi hullu aga endal on huvi selle vastu kas on vahe v ei .mul on ka tsink vurr ja tundub ,et ästi natukene jääb maitse juurde nagu te ütlesite .ega jah mul see puidust vurr veel täiesti heas konditsioonis aga ega ma sellega eriti ei raatsi lammutada .tuleb niikuinii metallvurriga edasi panna.

aga tänud ,et vastasitte ja edu teile

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

mee maitse

raul kirjutas:


Vanaisa mul ikka meenutab, et kui viisid mesilased kusagil abhaasias või gruusias koos minu vanavanaisaga pärnakorjele, siis nädalaga korjasid 100-150 puud sealt orust kärjed täis. Meevõtmine käis kogu õitsemise aja jooksvalt ja mett voolas ojadena. Mesindus kui töö omas täiesti teist tähendust.

Aga et vahet teha kahe vurri "maitsel", peab sama ajavahemiku ja piirkonna magasinikorjet vurritama ning sõltumatule eksperdile proovida andma. Ise üritan tsinkvurris ja raudanumates(mõnest kohast ikka email viga saanud) mett nii lühikest aega hoida kui võimalik. Pikema seismisega tekib minu arust metalne mõru/terav maitse juurde. Võibolla kujutan seda endale ette. Tänapäeval on nagunii toiduplastik ja roostevaba juba standardiks saanud, mis on maitse suhtes neutraalsed ja kasutada ka mugavamad.


Sul on öigus.
 Kuna mesi on happeline , siis  hakab ta pika ajalisel ( tsinkitud, vöi mustast metallist anumates reageerima. Selle käigus tekivad  korosjoon mis rikub mee maitse ja kvaliteedi.
Kas alumiinjumiga ka reageerib??? ma ei tea. Aga lühi ajalisel koku puutumisel ei juhtu midagi.
See vastu toidu plastikust ja rooste vabast anumates,  selliseid asju ei juhtu.
Minu andmetel on eesti seadused sellised et kasutada vöib tsink,alumiinjum vurre (veel) kuid kui kaubandusest uut vurri osta tahad ,siis  võib müüa ainult roostevabast vurre.

Pronksmedal (100p.)

Ma arvan,

et kui iga vurritamise järel alumiinium või tsinkvurri pesta siis küll mesi
reageerib vurri materjaliga ja rikub ka mee maitset.Kui aga harvem pesta siis tekib vurri meega kokkupuutuvale osale meekile ja edasine mesi on puhas-st ilma metallimaitseta.
Tuleb lihtsalt vaadata. Ka pikemalt niiskete ilmadega võib see niinimetatud kile alla voolata aga siis on ikka vurripõhjas näha
pruuni mett.
Mäletan nõuka ajal kui mul taarapuudus oli siis vurripõhjas oli pidevalt 20-30 kilo mett ja paari aastaga oli alumiiniumvurri pöhi auke täis. Nii et korralik suvelõpu happeline mesi sööb kindlalt alumiiniumi.
Kevadised meed palju vähem happelised (Vene mesindusinstiduudi
andmed) Pole ise välja mõeldud.
Reklaamige rapsimett-üks väiksema happesusega mesi mida palju saada.

Pronksmedal (100p.)

Otto

huvitav oleks näha ka seda puidust vurri.Kui võimalik tee pilti ja riputa üles.

pildi

silver7 kirjutas:
huvitav oleks näha ka seda puidust vurri.Kui võimalik tee pilti ja riputa üles.

ikka saab läheb natuke aega kuna endal pole digifotoaparaati:)

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Suurepärane - kolmeraamiline,

 korras, puidust vurr, piduriga ja puha ....Porkuni Maidu kingitus, asub Rabiveres mesindusmuusemi varade hulgas!!

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Raivo pilt

puidust vurr

 Ka minu vanaisa omas 50ndatel puidust vurri. Ega seal midagi erilist pidanud olema. Tavaline puiduvitstest kokku pandud tünn ja keskel ramihoidja ja sellel omakorda vänt. Mingit reduktorit polevat olnud.

Eestis on üldse umbes 10 erinevat tsinkvurri liikvel, sinna juurde lisandub 2,3,4 raamilised alumiin vurr ( neljaseid on vaid mitut erinevat muidu kõik sinise reduktorkorpusega eristatavad muus osas vähe erinevusi)

Lõõtsade osas on aga palju huvitavamat liikvel. Ise korjan rohkem lõõtsasid ja neid on erinevaid eestis hea 100tk (vanemad kui 30a vähemalt)

Mee maitsest aga ei usu eriti erinevusi. Rohkem usun korjemaa erinevustest tingitud erinevusi.

Samas olen maitsnud puhastamata rooste maitset küll mee juures.  Vanemad alumiin ja tsink on sellepoolest tuntud, et kasettid on tehtud enamikul tavalisest traadist ja see roostetab ning tsink on mee mõjul (mesi on tegelt happega võrreldav tsingi puhul) ära närinud tsingikihi ja siis alt plekk roostetab.  Mesi on siis must nagu tõrv.

pilt

tere panin pildi üles vurrist pildialbumisse, ega jah nagu ka raivo iseloomustas puuvurri pole seal midagi müstilist lihtsalt üks puutünn ,antud vurr on kolmeraamiline reduktoriga variant esimesest eesti ajast ja töökorras.

vabandan ,et pilt sai nagu sai :)koristamatta

Uurisin järgi Olustvere

Uurisin järgi Olustvere mesinduse õppejõu käest ning selgus, et siiski tsinkvurr ei tohiks mee maitset muuta. Kui mesi sinna sisse pikemalt seisma jätta siis toimuvad teatavad reaktsioonid kuna mesi on happeline ja võib muutuda vähesel määra maitse. Vurritamistsükli vältel aga maitse ei tohiks muutuda.
Usun, et ehk on maitseerinevus tingitud korjatavast nektarist. Vastavalt ilmastikuolule annavad mõned taimed vähem nektarit välja ja teised rohkem. Seepärast võib ühe ja sama piirkonna mesi, sõltuvalt aastast, olla veidikene erineva maitsega.

Pronksmedal (100p.)

kui

kliendid on tsinkvurris vurritatud mee maitsega rahul, ei ole probleemi. Kuid algajad, teie ärge mitte mõelgegi tsinkvurri peale.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja SPUNK pilt

tsinkvurr

tsinkvurrid on ilmselt enamasti vanad ja mitte alati kõige paremini hoitud. minul juhtus nii, et vanal vurril oli tsingi kiht läbi roostetanud alumise kokkuvaltsimise juurest. kord plaanisin ülejärgmisel päeval vurritamist jätkata ja jätsin vurri pesematta. mul vedas ,et järgmine kord tuli mett ainult kümme liitrit ,sest see mesi oli täiesti mittesöödav rauaga reageerimise maitse tõttu. arvan samuti ,et proovida ju võib ,aga kindlam ikka roostevaba vurr. ostes väike pisar poetub ,aga see ununeb ruttu kui vurritatud mesi hea maitsega saab.

Pronksmedal (100p.)

tsiteerides klassikuid

sellist jama on isegi raske kommenteerida. tsinkvurr muudab mee maitset vägagi edukalt. tihtilugu peavad asjatundmatud inimesed seda "põnevat maitsevarjundit" isegi loomulikuks. :)  vurritamistsükkel ei kesta ju sekundeid. plekk on meega kokkupuutes tunde, sageli isegi päevi ja protsessi käigus niriseb vaikselt ja seguneb-lahustub ühendeid sealt kõikjale. ära ei tapa aga tilk tõrva(loe: tsingiühendeid) rikub kogu püti sisu ikka küll! pole mõtet endale illusioone luua. ainuke asi, mis seda mõnevõrra leevendab on vurri eelnev töötlemine sulavahaga. aga noh, plekimaitse üle vaidlemine on ilmselt mõttetu, kuna mõne inimene ei tee ka vahet kartulil ja kaalikal. üks rokk kõik..

roostevaba vurrid on meil ausalt öelda rämedalt ülehinnatud küll. ma mõtlen mitte käsiajamiga nikerdisi, vaid töötegemise vahendeid. seal pole olemuslikult midagi, mis sellest taolise kullatüki teeks. hiinas toodetud mootor ja jupike lihtsama otsa elektroonikat, tükk plekki, mõni tükk metalli ning tuleb juba tulebki odavama otsa auto hind? naerukoht. olen mõelnud ise otse hiinast osta asisema valmis vurri aga ühekaupa ei tasu jändamist. alates 10tk saaks juba üsna normaalse hinna.

Pronksmedal (100p.)

Vaadake Itta ja

Lõunasse. Neil roostevaba kraam meie mõistes võileivahinnaga.
Nemad ise muidugi nutavad,  et kuradi kalliks läinud
Aga palju kurvem minuarust et ei leedukad, lätlased , valgevenelased
ega poolakad pea meist ega meie mesindusest midagi.
Äsja oli valgevenes väga esinduslik 2-päevane mesindusalane konverents.
Asjalikud  teemad ja tippesinejad venemaalt, ukrainast, poolast,
 leedukad ja lätlased .Sattusin juhuslikult komentaaridele.
Kõik riigid jõuavad raha ka mesinduse teaduspoolele panna aga meil
pole 20 aasta jooksul midagi tehtud.
Ainuke nõuka ajast mesindusest kandidaaditööd  kaitsnud eestlane
on Rohtla Antu. Nikerdab oma kulu ja kirjadega vaikselt oma mesilas.
Apimondia kongressil argentiinas lubas hiinlane, et kui praegu toodavad aastas 300 000 tonni mett siis assta või paari pärast
juba 500 000 tonni

Palju lõunanaabrite juures

Palju lõunanaabrite juures roostevabad vähemalt 4x eesti raamile sobivad mootorita vurrid kodukasutusse maksavad? Vana tsinkvurri hädad on siin juba kõik üles loetletud ja ka endal läbi elatud. Kui korralikult pesta ja tsingikiht on terve, siis on teoorias kõik ilus. Praktikas on enamikel vurridel sees ka tsingiga katmata osi, mis meega kokkupuutes mustaks tõmbavad ja musti kübemeid ja "tolmu" annavad. Kas või ülemine ülekande osa ja võrgud. Maitset olen täheldanud, kui on mesi pikemat aega rauaga kokku puutunud. Mitte vurritamisest. Tsinkvurr tuleb kindlasti kohe pärast kasutamist korralikult puhtaks pesta, sest paariks nädalaks seisma jäänud "meekile" kogub esiteks olenevalt asukohast niiskust ja läheb hallitama ning teiseks lahustub see meekile uude vedelasse mette ja annab korraliku läbi hammaste käiva "metallimaitse" esimesele vurritäiele juurde.

Olen mõtelnud vana tsinkvurri pritsiga puhastada ja värvida mõne toiduainetööstusesse kõlbava polüretaanvärviga, aga hetkel tundub, et roostevabast pole eriti pääsu. Eriti kui kusagilt mõistlikuma hinnaga selle välja meelitaks.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja rebaseonu pilt

Mulle meeldisJaak0001

Mulle meeldis
Jaak0001 viimane kommentaar

Vaadakem Lukašenka
intervjuud Washington
Postile
http://www.youtube.com/watch?v=YHmMjxd3Vp4
Vaadake
see otsast lõpuni läbi
Siis mõelge meie ajakirjandusele kes
sama retoorikat ajab vaevamata end minimaalsegi mõttetöö või
analüüsiga. Paeti käest küsiti telefonitsi kommentaari väidetava opositsiooni liikmete vahistamisele Valgevenes. Paet ütles esimeses lauses et tal ei ole
infot selle kohta, kogus end ja siis tuli juba eelsalvestatud
retoorika koos märksõnadega- Euroopa viimane diktaator, režiim, rahva
rõhumine, bla bla bla. Tegi end minu silmis samamoodi eest ja tagant
täis kui too naisajakirjanik seal videos.
See „vastik
diktaator“ on säilitanud kodumaise tootmise ja tööstuse
vaatamata „rahvusvahelise üldsuse“ jätkuvale pahameelele. Usun
et koostöö Valgevene mesinikega oleks huvitav. Aga meie sõbrad ei
mõistaks meid siis, Valgevenele on ju kehtestatud ju EL sanktsioonid
sest nad julgesid korda rikkunud mahhinaatorid pokri pista.

http://uudised.err.ee/index.php?06247063

Meite
välisinvesteeringute mantra kummardajad on aga hapude nägudega- A
Le Coq kali tehakse Valgevenes!

http://www.tartupostimees.ee/110929/a-le-coqi-kali-tousis-topeltpopiks/

Ja traktoreid
tahaks saada!

http://uudised.err.ee/index.php?0573869
Järgneb
kokkuvõtvalt Eesti majanduse kirjeldus:

Firma on
välismaine:

http://www.alecoq.ee/corp/kontsern
"Praegu
tehakse pooleliitrine klaaspudelikali Valgevenes Lida tehases,
liitrises plastpudelis kali tuleb Leedus Kaunases asuvast Ragutise
tehasest."
Eestlased ainult maksavad e. raha viiakse siit
välja, firmadele kehtib tulumaksu vabastus.
Nigu õlitatud
massinawärk kohe Smile
See asi viib varem või hiljem uute
laenudeni.
Ja ülla- ülla! Hommikustes uudistes vilksataski et
MÕNED Eesti pangad said 2,6 miljardit eurot
laenu.
http://www.e24.ee/776168/ka-eesti-pangad-said-keskpangalt-odavat-laenu/

Ka on oodata ka
teist Kreeka abibuketti?

Wink

P.S.

Mul on oma fänn- miinusepanija )))))))))))))))))))))

Ma saatsin teksti üles, nägin väikest viga, parandasin oma tekstis paar sõna, see võttis 30 sekundit aega. Keegi jõudis selle ajaga mu kommentaari läbi lugeda, läbi vaadata kogu mitmekümneminutise video, lugeda läbi lingitud artiklid, teha omad järeldused ja miinuse panna. 

Tak deRZHAT !!! Molodets! Meditsiinilises kirjanduses kohtame viiteid Pavlovi refleksile.

Smile

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Raivo pilt

olukord veneaegses mesinduses

Rebaseonu sa oled paljudest asjadest hakanud asjale pihta saama. Kuid ikka oled veel kaugel arusaamast, kuidas siin banaanias asjad käivad.

Kui EU'st on saadud toetusi 5 miljardi eest, siis miks ei oleks õigus ühe riigi jaoks 2 miljardit laenu garanteerida??
Eestlase põhimõte ongi, et kui saaks midagi tasuta tänapäeva nimetuse all "toetust".
Prias on igas võimalikus vormis, kus saab taotleda mesinike 2-5tk pingereas. Siiani pole veel ühegi poolt kuulnud vihjet, et tänu toetustele suudame odavamalt mesindada. Miks anda raha ära, kui teised keeravad vinti vaid juurde.
Vurride kohapealt ei ole mõtet isegi alustada. Et tead peseme puhtaks ja siis kasutame. Parem mõtteviis on hoopis, et ärme teeme seda, kasutame otse ja siis müüme mett "kindla maitse all".  Venemaalt toodud vurrid on jah odavad ja nuhtlused samas.  Hiinast saab vurri 50euri eest kätte teinesamapalju kulub saatmisele.  Eestis alla 1200euri keegi ei võta tööd ettegi. Räägitakse suurest materjali maksumusest ja hunnikust planeerimisajast + reaalsest tööajast.  Samas tõsi ta on, mida rohkem toodad, seda odavam asi tuleb.  Või mida rohkem tellid kaupa tehasest seda odavamalt saad ja transpordi kulud ka väiksed. Kuid Eestis ei ole turgu nende müümiseks.  Või siis ütleme nii eestlane ei taha raha välja käia. Vaja on ju mesindusest elatuda ise ning naine+lapsed+ämm/äi tahavad ka oma jagu saada rääkimata koduloomadest. Väljaminekud nii suured, et ei suudeta midagi juurde soetada mis üle 5 euro maksab. Hea kui 10aasta jooksul ühe odavama otsa kärjekahvli suudetakse soetad - sedagi otsitakse 5a kasutatuna ja siis läbi häda soetatakse poest.

Eks see probleem ole ka selles, et Eestis on 1-2 mesinduse asjade maaletoojat ja samapalju tootjat. Ja siis 20 edasimüüjat kes tahavad ka ära elatuda. Tootjatega on jälle nii, et üksinda ei suuda väike hinda alla suruda ja suurelt osta ei suudeta piisavat hulka huvilisi kokku korjata. (äkki keegi saab kasu vahelt) Siis ongi tulemus see, et Eesti mesinduspoodides on hinnad 3kordse algse hinnaga. Või tootjalt ostes on tegu tavahindadega mitte hulgihindadega.
Pole mõtet uppunud laeva päästa. Eestist on 300tuhat spetsialiseerinud kätega töölist läinud ja lorukari tahab veel rikastuda lollide oinaste pealt, kes on alles jäänud.  Firmadest pumbatakse niikaua raha välja, kui asjad amortiseerunud ja siis äkitselt avastatakse, et ei suudeta investeerida. Kuid oleme õnnelikud fooliummütsid pähe ja roosad prillid ette ning randa päikest võtma  -- "meeostjatega kohtuma"






Ma olen veel tähele pannud,

Ma olen veel tähele pannud, et eestlasele meeldib targutada, üldistada ja ennast probleemide lahendamisest distantseerinuna nende üle viriseda. Teoreetikuid on palju, aga praktikuid vähe. Kuidas see vurridega seotud on, ei tea Smile

Praktikas ei huvita mesinikku, miks Eestis vurrid poes nii palju maksavad ja mitu last poodnikul kodus on, vaid kust saaks normaalse vurri mõistliku hinnaga. Kui Hiinast saab 50 euri tk+transport, siis andke vihje või tellige ise ja müüge mulle üks 50% vaheltkasuga maha.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Raivo pilt

tähelepanekust

raul kirjutas:

Ma olen veel tähele pannud, et eestlasele meeldib targutada, üldistada ja ennast probleemide lahendamisest distantseerinuna nende üle viriseda. Teoreetikuid on palju, aga praktikuid vähe. Kuidas see vurridega seotud on, ei tea Smile


Ma tegelen ise varustamisega teisel erialal ja siiani olen aru saanud, et mitme huvilise koostöös on hinnad madalad transport odavam ja asi laabub kergemini.  Kui ükskord juba süsteemi paika saad, pead vaid uue valdkonna selgeks tegema.

raul kirjutas:
Praktikas ei huvita mesinikku, miks Eestis vurrid poes nii palju maksavad ja mitu last poodnikul kodus on, vaid kust saaks normaalse vurri mõistliku hinnaga. Kui Hiinast saab 50 euri tk+transport, siis andke vihje või tellige ise ja müüge mulle üks 50% vaheltkasuga maha.

Sinu meetod toimiks kui kindlaid huvilisi oleks rohkem. Saaks sa aru, et transport kukub siis, kui tellid 1 konteineritäie kaupa. (st kuskil 25-50tk) Ja siis saab ka hinna alla. Ühe kaupa tellides ei saa sa mingis hinnas rääkida.

Leida inimesed on üks asi. Leida inimesed kellel raha ka kauba saabudes lauda tõsta võimalik teine asi. Ja lootes imetooteid kõige odavamast asjast on kolmas teema. Eesti mesinduses väikemesinike vahel koostööle lootes pole võimalik midati teha. Lõpptulemus ongi, et tellid hunniku kohale. Müük venib aasta-kaks ja ongi pankrott. Seetõttu see vaheltkasu protsent ongi sissearvestatud nii suur.

Minu point oligi, et otsige endale 20 huvilist kokku ja andke tuld. Hind tuleb igati taskukohane.  Vihjates, et too üks ja üliodavalt on anektoot Eesti moodi.  Suurema koostöö puudumisega ei ole arengule lootust.  

Inimene peab olema ettevõtlik. Kuid hetkese seisuga ongi nii, et vaid vingujad on Eestisse alles jäänud. Nüüd ongi seis, et poest /tootmisest osta ei taha - äkki saaks kuidagi odavamalt. Vahendajaks ise ei taha hakata ja ise ka teha ei oska. Või siis ise tehes on asi kulla hinnaga. Müügi ajal on hind 2x ülehinnatud poehind.

Isiklikult ma ise ei vaja väikest vurri enam.  Ise hankisin Lätist nii suure kui väikse vurri ja tuli ka oma 50% odavam kui Eestis kõige odavam. 

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Meevurr

Raivo kirjutas:
raul kirjutas:

Ma olen veel tähele pannud, et eestlasele meeldib targutada, üldistada ja ennast probleemide lahendamisest distantseerinuna nende üle viriseda. Teoreetikuid on palju, aga praktikuid vähe. Kuidas see vurridega seotud on, ei tea Smile



Ma tegelen ise varustamisega teisel erialal ja siiani olen aru saanud, et mitme huvilise koostöös on hinnad madalad transport odavam ja asi laabub kergemini.  Kui ükskord juba süsteemi paika saad, pead vaid uue valdkonna selgeks tegema.


raul kirjutas:
Praktikas ei huvita mesinikku, miks Eestis vurrid poes nii palju maksavad ja mitu last poodnikul kodus on, vaid kust saaks normaalse vurri mõistliku hinnaga. Kui Hiinast saab 50 euri tk+transport, siis andke vihje või tellige ise ja müüge mulle üks 50% vaheltkasuga maha.


Sinu meetod toimiks kui kindlaid huvilisi oleks rohkem. Saaks sa aru, et transport kukub siis, kui tellid 1 konteineritäie kaupa. (st kuskil 25-50tk) Ja siis saab ka hinna alla. Ühe kaupa tellides ei saa sa mingis hinnas rääkida.


Leida inimesed on üks asi. Leida inimesed kellel raha ka kauba saabudes lauda tõsta võimalik teine asi. Ja lootes imetooteid kõige odavamast asjast on kolmas teema. Eesti mesinduses väikemesinike vahel koostööle lootes pole võimalik midati teha. Lõpptulemus ongi, et tellid hunniku kohale. Müük venib aasta-kaks ja ongi pankrott. Seetõttu see vaheltkasu protsent ongi sissearvestatud nii suur.


Minu point oligi, et otsige endale 20 huvilist kokku ja andke tuld. Hind tuleb igati taskukohane.  Vihjates, et too üks ja üliodavalt on anektoot Eesti moodi.  Suurema koostöö puudumisega ei ole arengule lootust.  


Inimene peab olema ettevõtlik. Kuid hetkese seisuga ongi nii, et vaid vingujad on Eestisse alles jäänud. Nüüd ongi seis, et poest /tootmisest osta ei taha - äkki saaks kuidagi odavamalt. Vahendajaks ise ei taha hakata ja ise ka teha ei oska. Või siis ise tehes on asi kulla hinnaga. Müügi ajal on hind 2x ülehinnatud poehind.


Isiklikult ma ise ei vaja väikest vurri enam.  Ise hankisin Lätist nii suure kui väikse vurri ja tuli ka oma 50% odavam kui Eestis kõige odavam. 

Vabandust! Sain valesti aru,

Vabandust! Sain valesti aru, et sul on konkreetne info, kust hiinast saab a la 50 euri tk rv meevurre. Iseenesest on need toredad majandusteooriad, aga praktikas ei ole midagi kasu oletustest, kui palju peaKS ostma ja kui palju võiKS siis vurr maksta jne. Transpordi, tootmise ja siinse eluga olen ka ise piisavalt kursis, et saada aru, et ma ei taha tellida ei 20 ega ka 120 vurri, ükskõik kui palju nad ka maksaks. Nagu sa ise mainisid, siis mingit kampa kokku saada ja teistega arvestada/neile loota on raske, eriti kui mul ühtegi tuttavat mesinikku pole. Seega tuleb ise härjal sarvist haarata ja omale uus vurr osta. Siinsete mesinduspoodide hinnad tunduvad esialgu kallid, siis uurin ka alternatiivseid võimalusi. Aega on veel õige mitu kuud, et sobiv vurr leida või lõpuks kasvõi ise ehitada, kui see tundub ära tasuvat.

Katsume konkreetseks jääda. Kui palju maksavad korralikud vurrid Lätis ja Venemaal?

..teemaväliselt...

pole küll selle rubriigi teema aga tahaks ka venemaa teemal targutada
Kui mõtlen venemaa mesindusele,siis tunnen alaväärsus kompleksi-meil peab end tegijaks see,kes mõnest puust
suudab sada kilo välja vurrida,isegi neljakümne kilosed peavad end mesinikeks.Venemaal oli kolhoosi mesila ikka kaks-kolmsada taru ja kus mesinik oli reeglina kõrgharidusega ja kus keskmine saak oli 100 ja 150 kilo pere pealt.
Venemaal oli mitu instituuti,kes andsid mesinikele haridust-need instituuudid olid ka suured uurimisasutused,kus tegeldi tõuaretuse ja veterinaariaga.Instituutide üliõpilased viibisid suviti oma õppeasutuse mesilates või siis kolhoosides praktikal.
Olen ise sellises mesilas viibinud-tõsi tarud ei ole neil nii uhkelt värvitud kui meil aga äkki tuleb see teadmisest,et mesilane ei näe punast värvi,näeb küll aga näeb seda mustana ja ka inventar ei ole neil just eriti läikima poleeritud ja need autohaagised,mida mesilate transpordil kasutatakse,pärinevad eelmise sajandi keskelt,aga meesaak,seda neil pole häbeneda vaja

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja rebaseonu pilt

:)

Oi ma tänan Raivo et sa arvasid et ma hakkan pihta saama Smile
Muide Eesti garanteeris meist rikkama riigi 14. palkasid kuni 357 miljoni mitte 2 miljardi ulatuses
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kreeka-abipakett-voeti-riigi...
On inimesi kelle mälu on alla aasta. On inimesi kes mäletavad vaid aasta. Mõned mäletavad 4 aastat. On ka inimesi kelle ajaliin on sadu aastaid, tean üht meest kelle ajaliin on tuhandetes aastates.
Ja me oleme toetused tagasi maksnud erinevate "fondide" osamaksetena umbes samapalju kui sealt saanud

Nii. Loe järgnev kopipeist läbi ja mul oleks kosutav arvamusi vahetada kui leiad sealt MUSTRI ja asetad meid sinna sisse.

Mõni
kuu tagasi juhtusin lugema Food Safety Modernization Act S510 kohta
USA- s. Kõik algas ühest jutuajamisest kus sain teada et varsti ei tohi
USA- s oma aias isegi tomatit- kurki kasvatada. Asi tundus kummaline ja
otsisin netist inffi ja ennäe imet- selline plaan oli neil tõesti.
Arvasin et reaalis ei hakkaks selline jama kindlasti tööle ja asi vajus
unustusse. Täna leidsin Jeannette Andrea blogist loo kus kirjeldadakse ühe toorpiima müüja vahistamist ja piinamist kaheksa päeva jooksul LA vanglas.
http://www.youtube.com/watch?v=mkDrrKhPB7M&feature=share

Ajasin jälgi intervjuust kuuldud nime järgi- Rawsome Foods. Firma
tegeleb tervisliku toiduga, „organic food“ ehk meie mõistes mahetoiduga
ilmselt, seda ühistulises vormis. Seda firmat on KORDUVALT puistatud
politsei poolt. Siin on näha et tervislik toit on ameeriklastele nii
ohtlik et tuleb korraldada RELVASTATUD reid.
http://www.youtube.com/watch?v=9MVwdv5HBVQ
Kas võmmidel ikka kuulivestid olid ja naabermajade katustel snaiprid?
http://www.youtube.com/watch?v=nDs6otWyLpk&feature=related
USA- s on võimalik toota ILLEGAALSET piima. Toorpiima müügiks peavad olema load (mitmuses)
Vaadake ka järgmist videot:
http://www.youtube.com/watch?v=kTi9ofo3QDo&feature=related

Inimesed võib vastutusele võtta selle eest kui nad kasvatavad
köögivilju oma aias ja vahetavad või müüvad seda naabritele. Tahetakse
vastu võtta seadus mis kohustaks tagama viimase kui porgandi teekonna
seemnest kuni inimeseni kes sellesse hambad sisse lööb, triipkoodide
kasutamist turul. See tähendab massiivset paberimajandust ja lubade
labürinti mis muudaks väiketootmise konkurentsivõimetuks. Seda kõike
tarbija ohutuse sildi all.
Lapsed müüsid palaval päeval limonaadi ja mis sellest sai:
http://www.youtube.com/watch?v=qlEOjc8lv3s&feature=related
Kui midagi näib arulage, siis jälgi kuhu läheb raha.
http://www.youtube.com/watch?v=GwEib4FcD24&feature=relmfu
Läbi lipsanud nimi- Monsanto. Tegu on suure firmaga kes arendab geenmuundatud taimi.
http://www.youtube.com/watch?v=xtJDZmwh5Bc&feature=related
Lõpetuseks:
http://www.youtube.com/watch?v=xncooF66lCg
Filmi nimi on The Food.Inc
Head isu!

Palun vaid märkusteta a`la "mis mesindus siia puutub"
Mind huvitaksid vaid mõtted nende arengute taustal ja võimalikud tulevikustsenaariumid te nägemuses.
Ilusat laupäeva!
* tagasi mesindushoonet ehitama Smile

P.S. Fänn- miinusepanija
30 sekundit LÄKS!

(minut hiljem)  Hiljaks jäid.. ehh..

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Slaavi mesinikel parem...

Tänud Jaak õigete tähelepanekute ja märkuste eest meie mesinduse kohta - Leedu mesinduskonverentsi taustal. Lisaks meie Grand Ould Man mesinduses - Antu Rohtlale on  teaduslikku tööd teinud ka Kalle Toomemaa ning, eks tillukesesd " uurimused " on ka väikesed tarudekaalumised jms. jälgimine......ainult, et järeldused hajuvad kultuurkihi alla!
Puutusin kokku mesikäppade "uurimusega" .........tõeline üllatus oli, et oleme mesikäppade arvukuselt maailma parimate RAHVUSPARKIDE tasemel ....samas , kui kogu E Liidus ei ole sellist riiki, kus kultuurmaastikel - päise päeva ajal kasutatakse mürkkemikaale........missugune surve!!! meie mesindusele - mesinikele!

Slaavlased oskavad paremini oma mesinike eest seista ning mesindus on neil alati olnud auväärsemal tasemel......meil oled kurjategija, kui mesilasi pead ning ametnike ees ei kooguta!
Tänud ka Reinuvader sisukate juttude eest!

Meevurr!


Kas keegi oskab soovitada,milline vurr on hea? Tahan muretseda uue vurri.Praegu on mul vanematelt jäänud vana metallist vurr 4 raamile.Sel ei ole jalgu ,peab kahekesi vurritama ,sest ei püsi paigal.Tahaks ,et uus oleks samuti ,kas 3 või 4 raamile.Mis on olulised asjad ,mida pean jälgima vurri ostes,et saaksin seda kasutada kauem ,et ei laguneks kohe ära.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja SPUNK pilt

vurr

kui uskuda sinu andmeid 1-5 peret, siis mina vurritasin 300kg-ni kaheraamise roostevabaga. 500kg vurritamise järel otsustasin ,et nüüd küll aitab ja ostsin 1200eurise programmiga isepöörduva neljase. loodetavasti saan sellega jupp aega läbi. meelehärmiks avastasin hiljem netist ,et poolast tellides oleks saanud 600eur+100eur toomine. ilmselt meie poodidesse tuuakse neid poolast austraalia kaudu ühekaupa.

Kui pakutavat vaadata, siis


Kui pakutavat vaadata, siis ega siin lihtsate 3-4 raamiste juures meie poodides eriti valikut polegi. Minu jaoks oleks justkui loogiline, et vurr seisab jalgadel ja meesõel on kraani all ja käib ämbrilt ämbrile. Samas kui mett tekib suht vähe ja on soov see kohe purki ajada, siis nende integreeritud sõelte ja eraldi meenõuga vurridega on teatud eelis. Tuleb ainult vurr maapinnast nõnda kõrgele alusele paigutada, et purgid kraani alla mahuks ja kohe villida saaks. 100kg meetünni aga pärast kuhugi kõrgemale alusele vinnata, et kraanist suurematesse ämbritesse lasta, on jällegi mõttetu vaev.

Elektrimootor tasuks arvatavasti ka kuhjaga ära, aga karta on, et enamik harrastajaid seda endale kohe poest lubada ei saa. Nutikamad lisavad selle lisa iseseisvalt oma vurrile. Inglismaal nägin vahvaid elektritrelliga käitatavaid 4-6 raamiga meevurre, mis ei olnud eriti kallid. Trell on vast igal mesinikul ja tänapäeval neist 99% ka kiiruse reguleerimise võimalusega.

Mida aeg edasi, seda rohkem mõtlen ise vurri ehitamisele. Metallitööga saan vast hakkama ja rv õnnestub ka tavalise mig-keevitusega lasta(laenates rv traati). Plekk, võrk, toru jms on kõik metallimüükides olemas. Roostevabu(on vast ikka rv?)ülekandehammakaid saab vurre müüvatest mesinduskauplustest varuosadena, aga olen näinud isetehtutel ka rihmülekannet (siiski mingi pudenev genekarihm sellises kohas pole võibolla päris omal kohal). Keset ööd tekiks veel küsimus, et kuidas tänapäeva poevurridel on rootor põhjast fikseeritud. Kas seal on laager või puks või mis süsteemiga see täpsemalt lahendatud?

Pronksmedal (100p.)

Pakkusin...-

siin, et tooge mujalt vurre. Sai vene ja teisi lehti uuritud.
Tuleb välja, et minu andmed veidi vanad. Kunagi kui omal vurri vaja oli siis leidsin hea pakkumise tšehhidelt. Ise järele minnes oma autoga oleks tulnud hinnaks ka vaid 75% sellest millega analoogseid meil müüdi.
Praeguse seisuga leidsin 4raamise pööratavate kasettidega roostevaba venemaalt 1700€ aga sinna juurde tulevad veo-ja muud kulud.
Tšehhe ei suutnud välja kaevata kuid leidsin poolakate firma Lyson
kusagil Kraakovi lähedal. Kalleim radiaal roostevaba 56 raamiline
on 6390 ? ma ei tea mis raha Poolas käibib
Odavaim 20 raamine roosrevaba radiaal 2100 ?
Kõik el. mootoriga ja juhtplokiga. Aga nüüd  kukute istuli sest neid esindab tehase andmeil meil
 E-Mesilane
Ma poolakate keeles suht tume aga keda asi huvitab ;mina sain nende lehele vaid firma nime otsingusse pannes.
Ei väsi reklaamimast venekeelset mesindusajakirja Пчеловодство
Kui tellida otse toimetusest saab hinnavõitu umbes 50% mis muidu vahendajate ahneid taskuid täidaks.
No ja vene keele valdajatele võiks reklaamida veel www.beeland.ru
Maailma suurim mesindusfoorum. Olen seal juba üle 10 aasta ja pole ära tüdinenud. Kunagi kui sai 24 tunniseid vahetusi tööl tehtud siis oli
mõnus seal foorumis istuda ja tööandjalt öötöö eest kõrgemat tasu saada.-
.Muidugi nagu igas foorumis on palju tühja juttu kuid
aja jooksul on välja kujunenud mesinikud kelle arvamusi jälgid.
Lugeda saab vist niisama aga kui kirjutada siis on slaavi klaviatuuri vaja.(Minu teada saab seal foorumis olema kohe 40 000-s registreerunu)

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja SPUNK pilt

vurr

http://www.lyson.com.pl/p3029510_miodarka--4-kasety--fi-720--wl-os--ster...

poola zlott (PLN)  4,1548
3895,00 : 4,1548=937,47 eurot

mina ostsin selle vurri Tõnu käest kaks nädalat enne traagilist õnnetust 1200 euroga. ta ütles mulle müües ,et see partii on veel selle hinnaga ,aga kuna poolas juba tõsteti oluliselt hinda , siis järgmised mis tuuakse ,lähevad siin müüki ka oluliselt kallimana. pärast ostu leidsin selle lehe ja siis olid tõesti hinnad praegustest oluliselt madalamad.

Pronksmedal (100p.)

lyson

Miks te neid zlotte ise konverteerite, seal on ju € hinnad ka ilusti olemas. Nimetatud vurr maksab praegu Poolas

Brutto: 1130.00 EUR koos käibekaga
http://en.lyson.com.pl/p3029305_.html