Aimar Lauge "Mesilasemade kasvatamine" Tallinn 2012

Lisasin lingi: Aimar Lauge "Mesilasemade kasvatamine" Tallinn 2012.


Raamatuke iseenesest ei ole halb, aga natuke pealiskaudne, kuid samas ka mitte piisavalt ülevaatlik.
Mõned tähelepanekud ka:
a) Mesilasema kunstliku viljastamise asemel on õigem kasutada terminit "kunstlik seemendamine", sest muna     viljastamine toimub siis, kui mesilasema muneb tööliskannu või emakuppu.
b) Mesilasema andmise meetodites oleks võinud ära tuua ka veel kindlamad meetodid – ema andmine kattepuuri alla või noorte mesilastega kunstperre. Mesilasema andmine perre koos saatemesilastega pole päris mõistlik tegu.
c) Mesilasemade kasvatamise peatükis (mis selle raamatu pealkirja põhjal peaks olema peamine) oleks võinud kirjeldada ka hobimesinikele sobivaid ja lihtsaid Milleri ja Alley meetodeid. Muidugi võib ammperesse anda kasvatamiseks korraga 50-60 vakla, kuid oleks võinud ka mainida, et parima füüsilise kvaliteediga mesilasemade saamiseks ei soovitata anda rohkem kui 20. 
d) Mesilasrasside iseloomustused on raamatus standardsed.
Krainide juures oleks võinud rõhutada nende ökonoomsust.
Itaalia mesilaste juures oli mulle uudiseks, et nad lõpetavad haudme kasvatamise järsult. Millest ajendatult?
Buckfaste ei ole õige nimetada ristandmesilasteks ega ristandtõuks. Lihtsameelsed võivad seda võtta sõna-sõnalt. Tegelikult on ristamine üks tõuaretusmeetodeist.
Mis puutub konkreetsete buckfastide omadusse korjata palju taruvaiku ja kittida, siis tuleks vältida buckfastide liine, kelle aretuses on kasutatud kaukaasia mesilasi.
e) Mesilasema ja –pere hindamisest on AL oma loengutes juba tüütuseni palju rääkinud. Selle asemel oleks võinud kirjutada Taani mesilaste tõuaretajate töömeetodeist.



Kokkuvõttes - üks mesindusprogrammi punkt on jälle täidetud. 



 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

Trükis

Täitsa vahva trükis, äitäh Aimarile ja kaasautoritele. Ja pealiskaudsuse kohta arvan, et äärmiselt põhjaliku sisu saavutamiseks oleks raamat pidanud umbes 10 korda paksem olema. Kui sellestki oleks piisanud.
Ühe totaalse ämbri on toimetaja sinna raamatusse küll sokutanud, leheküljel 19 oleval pildil ei ole mitte aseemakupp Laughing out loud