Pipika mesilased

Pronksmedal (100p.)

Kuna nii keeruline on sobrada vanades teemades siis otsustasin teha täiesti enda teema Smile


Igatahes oleks vaja staazikate nõu. Kuna elektrikarjus tuleb niikuinii püsti panna ja see ei ole kuigi odav, siis tundub kõige mõistlikum ehitada mesilastele oma maja. Plaanis siis ehitada lennuavadega kergehitis mis mahutaks esialgu 6 taru. Oskab keegi soovitada mida peab silmas pidama ehituse käigus, et karu ei ajaks mesilaste majale küüsi taha. Ning kas lennuavad võivad olla ida poole?

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Jututoa moderaator

Staaži mul ei ole, aga

Staaži mul ei ole, aga korpustarudega mesindades pead kindlasti hoone piisavalt kõrge tegema, et hea saagi korral lagi liiga madalaks ei jääks  :) 




Kasutaja SuurMumm pilt

kuidas toimub mee võtmine?

kuidas toimub mee võtmine? Maja on hetkega mesilastest paks.

võta hoogu maha

Venemaal juhtusin nägema vanast külmutuse furgoonist ümber ehitatud mesilamaja,tol hetkel oli selles veidi üle 60 pesa,furgoonis oli kaks korrust kus tarud paiknesid...aga kas on ikka mõtet tarud nõnda lähestikku paigutada,vaadake kanamunakriis on käes ja seda seepärast,et euroametnikud leidsid kanad puuris liialt lähestikku olevat-järgmiseks on välja töötamisel säädus,et mesilasi ei tohi tarus olla tihedamini kui üks tööline kärjevahe kohta ja tarud peavad asetsema üksteisest naa kaugel,et vaid kiikriga neid näha ulatab....

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Minu arust on Pipikal hea idee


Mul on Leningradi ob. mesiniku raamat kus soovitsb mumme pidada paviljonis,mis on tehtud ümarpalgist,laudadest ja kaetud plekiga isegi põhku ja savi soovitas seinteks. Paviljoni eelis on ka tunduvalt parem talvitumine.Veel soovitab põranda kütet kevadiseks kiireks arenguks.Tollise laua lõhub karu ära.Endal plaan teha paviljon ratastel,et näiteks viia sügisel kanarbiku välade äärde.Kidlasti tuleks majandada korpustega.Edukat algavat mesindusaastat kõigile prohvidele ja pisisulidele.

Pronksmedal (100p.)

Huvitav küll

siin alles mõned päevad tagasi vaatasin täitsa huviga ühe "trussikutes" mesiniku meevõttu. Polnud tal seal mingit parve ümber. Naiivselt olen meevõttu kujutanud ette nii, et mesilased puhun alumistesse korpustesse ja võtan magasinid pealt lihtsalt kaasa Smile


Mesilaste maja mõte tuli netis surfates. Ning justnimelt talvitumise tõttu tundub see hea ideena. Lisaks igasugu karud, nugised jms. Soodsam tundub ehitada majake kui hakata igat riski eraldi maandama. Ma nimelt ei saa olla päris kindel selles, et generaator koos karjusetarvikutega ei võta jalgu alla ja voolu olemasolus ei saa ka kindel olla kui kasutada ilma akudeta generaatorit. 


Helistasin ka kindlustusseltsidesse sooviga mesilasi kindlustada ja teiselpool telefoni naerdi minu soovi peale. No ma siis põrutasin neile, et mesilane on samasugune tootmisvahend nagu lehm või lammas, siis jäid vait. Aga igalt poolt vastati, et ei kindlustata, sest riskid on liiga suured. Küsimusele, et kas lihaveise kindlustamine ei ole samasuguse riskiga, jäid vastuse võlgu.

Pronksmedal (100p.)

Täiesti SOS

Palun nõu. Jäin laiendamisega natuke hiljaks ja sülemikupus oli muna. Lõhkusin ära. Mõned kupud olid veel, tühjad- aga valmis ehitatud.


Hauet tarus oli, püstiseid mune ka. 11 päeva tagasi pandud 8 kunstkärge olid peaaegu üles ehitatud. Mesilasi oli muidugi palju. Kaks korpust 8 raami kõik mesilasi täis. Panin peale kolmanda korpuse kärjepõhjadega.


Mida nüüd teha edasi? Millal võiks uuesti vaadata ja mida jälgida? Kõige suurem hirm, et hakkavad nüüd ikkagi sülemlema.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

Kui Sa tegidki nii, nagu siin

Kui Sa tegidki nii, nagu siin kirjutasid, et panid kolmanda korpuse peale, siis on võimalus, et mesilased seda kasutusse ei võta. Ilma raame ringitõstmata tasuks korpus panna kahe olemasoleva vahele.
Munaga kupu hävitamisel on kaks võimalust, sülemlemisaldis pere teeb kindlasti uued kupud, kui puu otsa kippumise tung ülearu suur ei ole siis arvestades seda, et andsid perele tööpinda juurde, kuppe esialgu ei tehta. Viimast võimalust suurendab ka hea korje.

Pronksmedal (100p.)

ma tõstsin

2 kaanetatud hauet põhjade vahele kolmandasse korpusesse.  Mõtlesin, et võtan esmaspäeval uuesti taru lahti ja tõstan terve pesa ringi. 2 Alumisesse korpusesse jätan lahtise-kaanetatud haudme vaheldusmisi põhjadega ja kaanetatud haudme tõstan ülespoole. Kaanetatud hauet on ka mitte vähe. Sealt on kohe tulemas uus hull ports mesilasi. Kaalusin ka taru rapsipõllu äärde viimist, et siis oleks neil korjet rohkem. Teises peres oli ka paar kuppu kuid nemad on väiksemad ja neile sai laiendus õigel ajal peale. Ma arvan, et kui kuppu tekib uus muna siis pean vana ema välja otsima ja kinnise haudmega teise tarusse tõstma ja laskma vanas tarus neil kasvatada uus ema. Samas lendavad küll hoolega mingit taru lennulaual olesklemist ma ei täheldanud.

Pronksmedal (100p.)

Põhivara

Küsimus siis selline, et mitme aastaga amortiseerite tarusid (puidust) ning kas võtate põhivarana arvele ka raamid? Kui raamid ka põhivarana arvel on, siis mitme aastaga need amortiseerite? Ning kõige peamisem on mesilaspere- mitme aastaga amortiseerite mesilaspere? Loodetavasti keegi saab kogemusi jagada. 

Pere

amortiseerib ennast ikka ise. Või siis et amortiseerib pere "pidaja". Nüüd on siis siin juba raamatupidajate foorum kah.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Pipika mesilased

ma oleksin sulle kas või helistanud  ja jaganud teadmisi mis mul on enda aruist olen üle keskmise, aga kui oled arg ,niisugustega ma tegelda e taha. Heino Pärnumaalt

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Kuna hüva nõu

on kallis siis , siis mul tekkis äriidee, helistagu mulle ,tasuliselt pakuks 2,50 euri minut, kui on maksuvõimelisi tellijaid läheb asi käima Heino Pärnumaalt

Jututoa moderaator

Olen aru saanud, et

Olen aru saanud, et amortiseerimise erisused muutuvad oluliseks peale ettevõtlustulumaksu kehtestamist.
Kui seda ei kehtestatagi, siis pole vist väga ju vahet. 
Karta aga on, et mingi aeg see siiski võib tulla...

Pronksmedal (100p.)

Heino


ma kirjutasin Sulle foorumisse, et võtan Sinu pakkumise vastu hea meelega. Tõenäoliselt jäi see Sul märkamata kui mind araks nimetad siin Smile


Mul lihtsalt ei ole olnud aega Sinuga personaalselt ühendust võtta, sest praktiliselt terve kuu olen ma võidelnud sülemlemisega. Kuna mu mesilake asub kodust 100km kaugusel siis on kogu üritus ajamahukas. Hetkel on mesilased maha rahunenud ja korjavad hoolega. Nädalakese saab rahulikumalt võtta.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Pipikale ...

Tahtmine on tore asi,sellele saab midagi üles ehitada vastavalt ajakavale.Raamatupidamise head tavad panevad asjad paika ja neid elementaarseid asju tuleb teada.On tekkepõhine ja kassapõhine  raamatupidamine olenevalt ettevõtlus tüübist.Põhivaral on tegu ja nägu,olenevalt maksumusest.Maksumuse kannad kuludesse kohe  nagu FIE või aastate jooksul nagu OÜ.Teadmised Pipikast on võrdsed nulliga sellepärast  pole võimalik nõu anda.
     Mikroe... Mart
   Head arenemist

Pronksmedal (100p.)

Koige targem

on toesti omaette pusida jouab kiiremini ja kaugemale.


Mardile- mida minust siin ikka teada- tavaline inimene tavalise eluga- oppinud tartu ulikoolis vene keelt ja rahvusvahelist majandust. Tootanud viimased 11 aastat mu'u'gis' sekka opetanud lastele koolis vene keelt ja teinud u'hele vaikesele perefirmale raamatupidamist. Alates selle aasta kevadest olen hoolega mesindanud ja soov mesindamisega hakata suuremalt tegelema et saaks rahulikult ja tomblemata oma elu elada. Mesindamise juures pean oluliseks, et oleksid rahulikud mesilased, touemad, perede su'lemlemist ka ei tahaks. ESimese aasta eesmargiks oleks, et keegi minema ei lendaks, tundub, et mett ka saab tibake ja et pered kevadel elus oleksid. 
Huvitaval kombel ei ole ma kohanud u'heski foorumis nii suurt umbusklikkust kui siin, mesindus.ee. Ikka paris raske elu mesinikel, kui peab 
koiki ja koike kahtlustama- see oli nu'u'd iroonia kui keegi aru ei saanud ning pole suunatud ku' ll kellegi konkreetse pihta. Lihtsalt on silma jaanud, et osade mesinike arvates on kogu muu maailm suudi mesilaste hukkumises ja veel eiteamilles nin lihtsam ongi kiruda mingit liitu ja pollumehi. Ning eriti vihased ollakse toetuse taotlejate ja nende vastu kel plaanis mesindamisega aelatist teenida. 

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Sain aru

jah et osa töid on targem tellida ,nt. suvel kooliõpilastelt.
Mul on palju minust targemaid tuttavaid suurte

 

teadmistega mesinikke,kes kiirel ajal on  mulle mu kõikidele  küsimustele vastanud.Igatahes olen neile tänullik

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Omaette pusides

ei jõua sa kindlasti kaugemale, ei ole mõtet jalgratast leiutada enamus minust targemaid vastab siiralt , kel suu vett täis neid enam ei tülita.Teise töö kõrvalt  sa elatist ei teeni . Kui oled hingega asja juures  see asi kindlasti ära tasub.Heino Pärnumaalt

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Pipikal õigus

siin tundub jah et kõik teised on süüdi ,tegelikult tegijad siin sõna ei võta ja neil neid hädasid ei ole ja ei kiru kedagi,nagu üks suurematest tegijatest A.Lauge ütles tabavalt las koerad hauguvad karavan läheb edasi

Pronksmedal (100p.)

Tana vaatasin mesilased labi

ja no ei saa aru mis nad jalle tahavad. Usin korje kaib aga ikka on hakatud hoolega kuppe ehitama. Selle asemel voiksid nad kaanetamisega tegeleda hoopis sest mett on uks korpus ja nektarit kaks korpust. Uksjagu raske on vinnata neid korpuseid mida on 5 tukki pesa pealt maha. Ja nii iga nadal. No ja ei ulata ka hasti. Kardan, et nadala parast on kupus munad ka juba sees. Aga paarunud ema pole veel kuskilt votta, et ema ara vahetada, et siis ehk loobuvad oma sulemlemise motetest. Ruumi neil on piisavalt. Kargi ehitavad va kiiresti ules ja naed ikkagi...


Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

kui kupualges muna pole-ei

kui kupualges muna pole-ei nad sülemle...

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja tomm pilt

Sellel aastal pole vahet kas

Krants või Itaalased , mõlemad on arust ära ainult sülemleda tahavad ja tööd ei tee mette , ruumi pisavalt  aga iga nädal 20 kupuringis tuleb maha murda ja seda igast tarust . Palju kiidetud sülemlemis kained ja vaikselt ema vahetavad itaalased on lamavtarudes päris pöörased sülemi masinad ühest tarust päevajooksul kolm sülemit , ei tea kas maailmalõpp on ligi või midagi hullemat . Kuppe ehitatakse nüüd juba lennuava süvendisse kuhu algul ei osanud vaadatagi .  Kärjepõhjad ehitamatta ja magasini ei lähe 2 pere on ainult töökad ja ei aja seda sigimise jahti  taga .

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

minu kogemus

on kui tahad kuppudest ja sülemitest lahti saada, tuleb tegelada tõu aretusega so. osta tõuemasid,mul igasuguseid kes lendavad ära ja üks on kuldemaga pere st. emal läheb kolmas aasta ja ta ei ole selle aja jooksul sülemlenud jah kupualgeid on teinud,sellest on kasvamas umbes 100 uut ema . teine võimalus enne kui tuleb sülemlemistung tee so. võilille õitsemise ajal tee lendpere ,kasvata uus ema enne peakorjet otsi vana ema üles ja kaks ühendad ja hea korje puhul võimalus 100 kg mett.edukat mesindamist kõigile huvilistele ka pisisulidele 

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

minu arust sülemlemine

oleneb ka korjemaast, mul üks grupp merest kaugemal ja seal lendlus alati suurem ja sülemeid tunduvalt vähem

Pronksmedal (100p.)

Jah

ise olen  seni ikka hakkama saanud, aga see on tahendanud iga 3_4 paeva tagant ulevaatust. Juba maikuu alguses tuli uhel tarul sulemlemishoog peale. Ma jain muidugi ise laiendamisega hiljaks. Siis ma tegin igasuguseid trikke - tostsin korpuseid ringi, panin pohjad ule 1 haudmeraami. Noored mesilased ei liikunud kuskile ulespoole vaid vahtisid paksu kihina kargedel. Kui pohjad vahele pnin, siis jagunesid laiali. Kui juba mitmendat korda kupus muna oli, tegin lopuks lendpere. Aga rohkem ei tahaks teha lendpere, seetottu ootan kannatamatult, et saaks uue paarunud ema ja siis ehk laheb perel tuhin ule. 

Pronksmedal (100p.)

Mul on buckfastid

saarelt toodud. Aga kogemusi on alles paar kuud. Kui voilill oitses oli mul juba  korra muna kupus olnud. Tagantjarele tarkus, et oleks pidanud kohe lendpere tegema mitte uritama sulemlemistungi maha suruda. Kui siis pere ara tegin jai 2 kuppu, ostsin koik puurid, et panen peale kui peret vaatasin ei olnu kupud veel kaanetatud ja kolme paeva parast kui laksin puuritama oli kupp juba kaanetatud ja ots lahti naritud juba. Teises kupus ema laulis. Nuud pole muud kui pean ootama millal ema munema hakkab, see peaks nuud mone paeva parast selge olema. Siis saan kinni puuda- ma pole tarust otsinud seda ema, sest polnud kindel, et ma paarumata ema ara tunnen. Aga ma tahan siiski selle ema ara vahetada. See on hea nou, et voilille ajal enne kuppu munemist teha lendpere, jargmisel aastal proovin kindlasti. Kuna teises peres ehitatakse hullult kuppe, siis seetottu arvangi, et varsti sinna munetakse ka, eelmise taruga oli samamoodi. Ehk ikka jouan saarelt paarunud emad ara oodata, et ei peaks hakkama lendperet hadaga tegema. Sulemeid ma ei taha ja enda noori emasid ka ei taha, sest buckfasti siit kull ei tule, sest endal ainult paar taru ja 2km raadiuses on mesila kus on igasuguseid mesilasi.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

kui ostsid

saarelt paarumata buckid siis on normaalne ,kui paarunud siis siis on kahtlane, sest mesindus on ka äri, mida vähem mett seda lihtsam

Pronksmedal (100p.)

buckide ehtsuses ma ei kahtle

mul on tunne, et ma laiendasin mitte just koige targemalt nuud tostsin karjed tarus ringi eile ja eks see ole jargmine kord naha kas mojus. Koik jamad  mismul on olnud on ikka enda kogenematusest. Sellevorra jalle kogemusi rohkem ja jargmisel aastal lihtsam.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

mina mesindusprogrommi

mina mesindusprogrommi üldjuhina küpsin,et kui ristan itaallase  kraini või kaukaaslasega-kas siis ongi nn.Buckfast>>

Pronksmedal (100p.)

Mesilased tantsivad

Täna nägin esimest korda kuidas mesilased oma "seal on hea korjemaa" tantsu tegid. Kohe hoolega vihtusid tantsu. Loodetavasti see hea korjemaa ei ole mõnes teises tarus Smile

Pronksmedal (100p.)

Kaanetamata mesi

Mure siis selline, et tarus on 4 korpust kaanetamata mett. Osad raamid on kaanetatud ca 2 cm jagu ülevalt. Eelmise laiendamise käigus võtsin tarust välja juba 3 nektariraami, et saaks põhjasid juurde panna.  Nüüd laiendamise järg jälle käes ja peaksin siis korpuse juurde panema. Aga juba 5 korpust on liiga kõrge, kuidagi ei tahaks seda 6-t juurde veel panna. Kas korpustarus on see tavaline nähtus, et mesi pikalt kaanetamata?  Nüüd on neljapäevast  alates üsna vihmane olnud ja vaatasin eile oma suurema pere ülemist korpust, kuidagi kahtlaselt kergeks olid need meeraamid jäänud seal viiendas korpuses. Või on mesi küps ja vesi väljas.... käega katsudes ikka väga kergeks on jäänud.


Teisel perel on 48 raami ja sealt ka midagi välja võtta ei ole, samuti kaanetamata ja ka seal on tohutu torn. Mõistus täitsa otsas.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja SPUNK pilt

kaanetamine

eks neid vigureid ole teisigi ,kuidas neid kaanetama ergutada aga mina panin pulgad korpuste vahele. asi oli selles , et torn läks kõrgeks ja rahvas lehvitas lennulaual tuult. paras oleks panna jäätisepulgad, siis ei pääse võõrad sisse. mina olin laisk ja lõikasin selja tagant  võsast parajad pajupulgad. puuduseks on see ,et kui neile ei meeldi ,hakkavad seda pilu kinni kittima. kui on tuulutuse võimalusega lagi , siis saab selle avada. eriti nüüd kui lubab palavat ilma. mesilased ei suuda lihtsalt nii palju vett nektarist välja aurutada lennuava ja põhja kaudu, selles mure ongi. seda muidugi juhul kui oled täiesti kindel , et neli korpust on nektarit täis , mitte hauet Smile

Pronksmedal (100p.)

Aitäh Spunk

proovin panna midagi vahele.  Ehk aitab. On jah 4 korpust. Eelmisel neljapäeval alles vaatasin kõik haue oli koorunud ja haudmeraamidki mett täis juba. Ma ikka iga l nädalal vaatan pesa ka üle. Kaanetatud haudme tõstan võre peale ja alla panen põhjasid juurde. Eelviimati panin kõikide meekorpuste äärmisteks ka põhjad,  et parem ventilatsioon oleks. See pere on üles ehitanud mul 4 korpust põhjasid. Kuna pealmise korpuse kärjed on kuidagi väga kergeks jäänud, siis on ehk seal midagi toimunud. Aga ei hakanud eile lahti võtma, sest viimased põhjad kulusid emata perele ära (no selle mõttega, et ma järgmised 10 päeva seda taru ei puutu, et ehk seekord kupust ka mõni ema tuleb. Eelmistega on midagi juhtunud, sest ema kupus laulis, osad kupud olid maha näritud, kuid mune pole. Nüüd kohe-kohe koorumas śeal 2 aseema, kupud küll nigelad olid kuid eks saab ema ära vahetada. Pere nüüdseks olnud emata juba terve kuu. Olen sinna hauet ja mune andnud küürakhaudme hirmus).


Kuna nüüd mitu vihmast ilma juba olnud, siis on kindlasti suur osa mett pere poolt ära söödud. Mai lõpust kui ilmad ilusaks läksid on  mul kogu aeg korje olnud, emadele pole ruumi munemisekski jäetud, kärjed veeti mett täis.


Kas pulgad siis ikka kõigi 4 nurga alla? Mitmendast korpusest? Siis ma ehk ei peagi korpust juurde panema. Panen pulgad nurkade alla ja saan ehk raame ringi tõsta tarus.


Loodetavati pole seal vargaid käinud, et pealmine korpus nii kahtlaselt kerge oli.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja SPUNK pilt

piisab

piisab kui panna ülemise korpuse alla kahe tagumise nurga alla. nii tekib kerge õhu liikumine alt eest üles taha.ülemisesse saad ju esiserva peale püsti kergitades alt sisse piiluda ja ongi selge , mis seal toimib. kas on vihma ajal tühjaks söödud või allani kinni kaanetatud jne.kas emale üksainus korpus vähe pole? ise tahaks küll lahedamalt laiutada.

Pronksmedal (100p.)

Kui iga 4 päeva tagant

läbi vaadata siis on 1 korpus ok. Nii tihti vaatasin seetõttu, et mul oli hull sülemlemise tuur tarudes maikuu algusest alates. Nüüd olengi selle 4-5 päeva juurde jäänud. 1 tarus on mul ema 2 korpusel, see on siis 16 raamil. Aga 10-raamilises pole aru veel saanud, et kitsas oleks seal ühes korpuses. Ma ju tõstan mee ja kaanetatud haudme võre peale.


Huvitav kas mind võiks aidata mee niiskuse mõõtmine. Äkki on mesi ikkagi üleval valmis, see on juba mai lõpust tarus. Et äkki on lihtsalt kaanetamata. Või on see selline tühi lootus.


Kolm nektarikärge mis mul olid toas jahedas olid silmini täis kui need välja võtsin. Nüüd panin teise tarusse ja mesi oli seal praktiliselt kokku kuivanud. Kärjed seisid 4 päeva jahedas.


Nende pulkadega muidugi hakkavad sipelgad tarusse ronima. Nad niisamagi üritavad ennast kuidagi tarusse sisse sokutada.



 

Jututoa moderaator
Kasutaja Jänku pilt

Keegi

muneb laeall Wink

Pronksmedal (100p.)

:)

Vaevalt seal keegi muneda saab. Et tuli läbi võre alla, kobis läbi võre üles tagasi ja kukkus munele või? Siis ta oleks ikka sinna alla jäänud ma pakun. Aga eks siis homme näha ole kui taru lahti võtan. Aga seda küll täheldasin, et võrreldes teiste tarudega askeldas seal lennulaual õhtul 7 paiku väga vähe mesilasi. Vaatasin lennuavast sisse ja nägin raamidel mesilasi, seega ikka elu käib. Aga mingit lennuava valvet kui sellist ma küll ei täheldanud. Taru põhjal küll keegi ei jalutanud. Aga liigne vahtimine tekitab ikka luulusid.
 

Jututoa moderaator
Kasutaja Jänku pilt

emavõrel lennuava pole?

emavõrel lennuava pole?

Kasutaja meremesinik pilt

Sipelgate vastu.

Pipikas kirjutas:

Nende pulkadega muidugi hakkavad sipelgad tarusse ronima. Nad niisamagi üritavad ennast kuidagi tarusse sisse sokutada.


 

Mul on ümber tarude puutuhk raputatud. Sipelgad pigem väldivad seda. Kui tarusid on vähe (nagu minul) ja tuhka on piisavalt pandud, siis käimisega trambib ajapikku tuha tugevalt kinni ning ka umbrohi ei kasva taru ümber.
Pronksmedal (100p.)
Kasutaja SPUNK pilt

loogiline

kui mu pere on nii suur ja tugev ning korjab nii usinasti mett. kui mu tibatillukest elamist käiakse iga nelja päeva järel tuusimas ja ringi tõstmas. mida ma teeks? mina ka võtaks sõbrad kaasa(palju sõpru) ja läheks ära puu otsa. saab pisutki rahu Smile. mõte selles ,et ruumipuudus on sülemlemise mitte küll ainus ,aga väga suur mõjutaja. ja mesiniku ning mesilase arvamus kitsikusest võib pisut erineda.
minul on sipelgaid kohutavalt palju, aga selle õhutuse vastu nad küll suuremat huvi üles ei näita kui muidu.

Pronksmedal (100p.)

Ei teagi kas kahjuks või õnneks

Jänku kirjutas:
emavõrel lennuava pole?


Plastvõre ilma igasuguse avata. Tuhk on  ka hea mõte, raputangi homme seda ümber tarude. Mul neid ainult kolm.

Pronksmedal (100p.)

Loodetavasti ikka kõik on alles

SPUNK kirjutas:
kui mu pere on nii suur ja tugev ning korjab nii usinasti mett. kui mu tibatillukest elamist käiakse iga nelja päeva järel tuusimas ja ringi tõstmas. mida ma teeks? mina ka võtaks sõbrad kaasa(palju sõpru) ja läheks ära puu otsa. saab pisutki rahu Smile.


Spunk ära kutsu siin kurja välja. Aga sellisel juhul peaks ju olema mõnes kupus muna. No 5 päeva tagasi veel ei olnud midagi. Olen lugenud, et siin teisigi kui ma ei eksi, kes iga 5 päeva tagant taru läbi vaatavad.


Loodan igatahes parimat. Viiendas korpuses igatahes oli mesilasi 8 raamil kindlasti. 


 

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Ando pilt

emalahutusrest


ma lasin klmbritega võre külge 1cm paksused liistud ja eest äärel jätsin keskele umbes 15cm ilma liistuta.Vanele pannes jätan liistud ülesse ja sinna korpus peale,sedasi tekibki teine lennuava.

Pronksmedal (100p.)

Kui alguses tundus, et karu on kõige suurem mure

... siis nüüdseks on hirm karu ees taandunud muude hädadega. Juba mõnda aega tagasi märkasin, et osade korpuste kõik nurgad hallitavad. Alguses arvasin, et viga selles, et osad papist korpused värvimata. Nüüd on kõik korpused värvitud kuid seest on kõik üliniisked. Sees siis vineer ja väljas põrandapapp. Milles võib olla viga?


1. Liiga varjuline koht


2. Kärgede arv pesas ei vasta mesilaste arvule, st korpuseid liiga palju


3. Korpused tehtud märjast puust- hallitavad ka korpuste omavahelised puidust kontaktpinnad.


4. Olen lohakalt värvinud


5. Halb venitlatsioon


Tarusid ei ole ma ise teinud, vaid ostnud ja paljud teisedki kasutavad neid 8-raamilisi tarusid.


Vaatamata värvimisele on põrandapapp pundunud nurkadest ja vahed on sisse tekkinud. Põjal on kaks väiksemat tuulutusava. Eriti suureks läheb probleem kui sajab. Eile tüstsin pere ringi ja täiesti meeleheide tuli peale neid korpuseid seestpoolt vaadates.


Lisaks on mesilastel kõht lahti. Kas see võib olla


1. Niiskusest


2. Käärinud meest- vahepeal tõstsin mõned nektariraamid välja ja siis tagasi tarusse, enne vaatasin ka raame ja mesi seal sees ei olnud sugugi käärinud moega.


Kõige tugevamal perel on kõht ikka korralikult lahti. Lendasid ümber minu ja isegi kübar oli sitane. Märkasin juba mõnda aega tagasi, et raamidel olid sellised helekollased triibud, nüüd neid triipe lähemalt inspekteerides sain aru, et see on puhas sitt.


Mida teha edasi? Kas mesi mis sealt välja sai on üldse kasutuskõlbulik?


Kuidas aidata mesilasi? Kas kõhulahtisus võib olla tingitud niiskusest? Eelnevalt Kõik korpused hallitasid ja paar nädalat tagasi sai mesilased tõstetud uude tarusse.


Palun jagage oma kogemusi mida oleks kõige mõistlikum ette võtta.



 

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Kaits pilt

väga huvitav,

ka mina kasutan 8 raamilisi korpuseid, esimest korda kuulen sellist asja,et hallitus ja veel sellisel ajal keset suve. minul pered olenevalt suurusest 3- 6 korpusel, hallitust pole küll vähemalgi määral kuskil näinud, mina teen ka neid müügiks (mitte ainukesena eestis ) ,puit mida mina kasutan on täiesti kuiv (märga puitu ei saagi hööveldada ), Aimar Lauge mesindab nendega juba palju aastaid,temalt oleks hea vastust saada, tal kõige pikem kogemus. Olen väga kindel,et asi ei saa olla tarudes, kui sellised probleemid nendega oleks,siis vaevalt keegi neid üldse kasutaks. Mis värvi kasutasid ? mina kasutan vivacolor ultima, survepesuriga lähedalt lastes seisab ka värv peal, huvitav milles asi.
Kui sa vahepeal tõstsid nektariraamid välja, mis ajaks? Läheb ju käärima kui mesi pole valmis- kui siis läkski käärima ja tagasi andsid ongi kõhud lahti . Ootame mida targemad mesinikud räägivad . Edu igaljuhul.

Pronksmedal (100p.)

Korpustarud niisked


Kas niiskus võib olla tingitud ka sellest, et mul on palju kaanetamata mett tarus. Näiteks ühes peres oli 3 korpust lahtist mett + 1 korpus suira mesi peal. Suira pealt sõid mee ära nüüd vihmaga, terve korpus praktiliselt suirakärgi. Eile võtsin lihtsalt 1 korpusejao kõige vanemat mett ära (raputasin neid kärgi, paarist tuli väike tilgake, muidu kõik püsis kärjes), sest vastasel korral oleksin pidanud juurde panema 6 korpuse. Osadel raamidel 2-3cm kaanetatud ja osadel veerand raami jagu kaanetatud. Äkki peaksin selle suira ka sealt ära võtma. Korpuseid vähemaks võtta ei saa, sest mesilasi on palju. Tarus siis hetkel 50 kärge.


Teine taru mille eile ümber tõstsin, seal oli 48 kärge. Kui ringi tõstsin, siis tegin suuremat sorti kärgede inventuuri. Seal oli selliseid kärgi, et meeriba oli äärtes kaanetatud ja keskelt tühi. Ma ei ole siiamaani saanud välja võtta mitte ühtegi meekärge, sest kõik on kaanetamata ja nii polegi muud kui korpuseid juurde panna.


Nektariraamid olid väljas ca 3 päeva. Kas sellest siis aru ei saa, kui mesi käärinud raamis? Ma nuusutasin ja maitsesin, täiesti OK oli.


Samuti olen laiendanud pigem nö ette. Tarudes kus on ema, seal ehitatakse kärjed küllatki kiiresti üles. Nagu ma juba eelnevalt kirjutasin, on üles ehitatud ühe pere poolt 4 korpust kärgi tänaseks.


 

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Kaits pilt

Mina ei saa ka veel

niipea midagi välja võtta täisraamilisest korpusest, sest pole kaanetatud, kui oleks näiteks pooleraamiline korpus,siis kaanetavad kiiremini, egas midagi kaduma lähe, tulebki korpus juurde panna. Milleks võtta vahepeal välja ja siis tagasi panna, pane parem korpus juurde, kaanetamisega läheb veel aega.
hmm kui sul ühes tarus 50 kärge, siis seal peab olema 6,25  8 raamilist korpust ja ütled ,et oleksid pidanud panema 6 nda korpuse ,siis sul need ju 10 raamilised korpused ? miks sa tahad ära võtta sealt igasugu asju :)  , las nemad toimetavad, suir neile ka eluks vajalik ,sa ei saa neile öelda,et vot siia tahan homseks kaanetatud mett ja sinna viige oma suir Smile

Millised sul need korpused siis on kas 8 või kümme raami või mõlemaid, midagi sinu jutus on väga valesti, kui 8 raami siis kas oled need ostnud minult?

Pronksmedal (100p.)

Miks ma tahan ära võtta...

... no sellepärast, et 8 raamilist oli mul juba 6 korpust. Setõttu tõstsin ühe taru 10 raamilistesse juba mõnda aega tagasi. Ja teisel tarul ka oli ka 6 korpust ja tõstsin selle eile 10-raamilistesse. Lihtsalt füüsiliselt ei ole võimalik laduda neid juurde. Esiteks läheb torn liiga kõrgeks ja võib ümber minna ja teiseks ei ole võimalik normaalsel moel peret läbi vaadata, sest iga kord pean kõik korpused maha tõstma, et pesasse ka pilk visata. No ma ei ulata ja kui veel üksi ka oled, siis üle enda pea ikka on raske midagi tüsta. Isegi see 5 10-raamist korpust on paras kõrgus juba.


Ning ikkagi on huvitav miks kõikide korpuste kõik 4 nurka hallitavad. Ainult üks korpus ei hallita, kuid nurgad on silmnähtavalt märjad. Katsudes on kõik  korpused väga märjad.


Ühe korra olen juba neid 8-raamilisi korpuseid kuivatanud ja hallitust puhastanud, kuid nad on jälle märjad ja hallitavad. Seetõttu ja lisaks et oleks vähem korpuseid ostsingi 10-raamilised.


8-raamilised on jah Sinu käest ostetud. Aga kuna neid kasutavad paljud ja keegi ei nurise, siis peab mingi muu viga olema, et taru on märg. Küll aga täheldasin, et hallitus tekkis juba alguses kontaktpindadel (põhi ja 1. korpus). 6 korpusega peab olema äkki lisaventilatsioon, et niiskus välja saaks.


Igatahes on see probleem, sest mesilastele ju selline niiskus on liiast.


 

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Kaits pilt

mille peal on

sul põhi ?  Jah kui pere suur kerkibki taevasse, kui sul on 10 raamiline, seda pead ka läbi vaatama,kui seal korpus nektarit  täis,siis korpuste maha-peale tõstmine palju raskem ,selles ka 8 raamilise mõte,et oleks kergem tõsta , peadki tegema-ostma (parim alumiiniumist ,see kerge ) sellise väikese puki, mille pealt saad kindla jalgealusega toimetada. Tekita ülespoole lennuava, pane kasvõi liistud, kõrgusega 8mm, vaata kas siis midagi muutub .

Mille peale on su põhi pandud ???

Pronksmedal (100p.)

Niiskus korpustarudes

Põhi on pandud tuhaplokkide peale. Kogu põhi on alt värvitud. Tuhaplokid on peenravaiba peal. Osaliselt palja maa peal, seal, kus vanad tarudki on seisnud.


Kas on võimalik, et tuhaplokid imavad vihma korral nii palju vett, et seda jagub 6 korpuse leotamiseks? Isegi kui taru põhi on täiesti ära värvitud? Põhi iseenesest märg ei olnud. Nüüd on kahel tarul lennuava ülevalpool ka olemas, ühel kolmadal korpusel ja teisel tarul teisel korpusel. Või peaks lennuava veelgi kõrgemal olema?


Tarud on küll nüüd uued 10-ramilised kuid desinfitseerin ja kuivatan need 8-raamilised ka ära ja siis saab ehk kasutusse võtta, sest peret on ka vaja poolitada.


Hetkel kahjuks ei ole jah mujale ronida kui teise tuhaploki otsa. Eks kogemused tulevadki niimoodi... vaevaliselt, loodetavasti mitte mesilaste elu hinnaga. Järgmisel aastal võtan ainult kolm täiskorpust ja ülejäänud poolraamid. Sellel aastal ei tahtnud mesilased kuidagi neid poolraame hakata üles ehitama. Kõige kiiremini saavad raamid üles ikka haudme vahel.


Mul on ka euroaluseid, äkki sinna peale oleks parem tarud panna?


Esimest korda läksid tarud hallitama just vihmaga.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Kaits pilt

Kui need on

veneaegsed valged tuhaplokid,siis need jah imavad vett korralikult sisse, minul on fibo plokid kõikidel all ja pole probleemi. euroalustega see häda,et laudis seal peal ikka annab järgi natuke,on suurem oht,et hakkavad tarud niiöelda kõikuma peal, paljudel muidugi on  nende peal.
Teise lennuava teen mina näiteks 4 nda peale,kui on 6 korpust - ma ei tea kui õige või vale see on. hetkel 5 korpusega peredel ei ole teist lennuava.

Pronksmedal (100p.)

korpustarud


Kasutan samuti 8 eesti raamil korpustarusid.
Ületalve oli 20taru, millest ühel oli natuke hallitust ja seda mu enda süü tõttu- pere liig väike üksi talvitumiseks oli. Ehk ka talvitumisel ei tekkinud hallitust.


Suvel - Sul võibolla kaks asja korraga, niiskus alt maapinnalt ja nektarist. Nüüd kui ventilatsioon ainult alt siis võib ka niiskus tarusse püsima jäädagi selliste ilmadega. Raamatu Praktiline mesindus 1 osa järgi panen kõigile korjeperedele ülalennuava teise ja kolmanda korpuse vahele kui lisan neljanda korpuse. Seda nii emalahutusvõrega  kui ka ilma võreta tarudele.


Jõudu toimetamisel!

Pronksmedal (100p.)

Niiskus korpustarus


Mulle tundub, et niiskus ei ole seotud mitte väljaspoolt tuleva niiskusega (on kellegi kogemusi kas värvimata põrandapapist korpus läheb seest suvel märjaks ja hallitama?). Mingist paarist praost ei saa minna nii suur niiskus sisse. Sest puidust kontaktpinnad (korpustevahelised) ka ju hallitavad. Olgu selgituseks öeldud, et korpused on värvitud.


Ikkagi tundub uskumatu, et tuhaplokk suudab 6 korpust läbi leotada. Kõige hullemas seisus just nurgad, mis on 2-4cm ulatuses mõlemale poole hallitanud.


Nüüd pered uues tarus ja üritan esialgu ventilatsiooni parandada, et ei tekiks jälle seda hallitust. Vahetan tuhaplokid mingite teiste plokkide vastu ja katsun koondada veel taru ja vaatan mis siis toimub.


 

Kasutaja meremesinik pilt

Papist tarud

Lähen lamavatelt vaikselt korpustele üle. Mul korpused soome papist nii seest kui ka väljast. 8 raamilised ja värvitud. 
Ehituse poolest sarnased Kaido omadele.  Tõstetud fibo plokkidele kui ka tavalistele suurematele põllukividele. Nektarit tassitakse muudkui juurde, aga kaanetatud pole praktiliselt midagi. Eile panin suurel perel ema esimesse korpusesse ja lennuavaga võre peale. Täna vaatasin, et ülemises lendlas käib äge tuulutamine, all aga tihe liiklus. Ju mees vee sisaldus suur ning samas tuleb värske korje peale. Korpused pole kordagi niisked olnud isegi vihmaga mitte. Samas on mu mesila sellise koha peal, kus tarud suure tuule eest varjatud, kuid meretuul paneb kogu aeg õhu liikuma.

Lamavtarus, kus väiksem pere sees, on võilillelt korjatud nektar tassitud koorimismagasinidesse ning vihma ajal jälle suuremas osas pintslisse pistetud. Nüüd viimaste nädalatega aga needki täis saanud, kuid ikka kaanetamata. Ju vara veel.


Jututoa moderaator
Kasutaja Jänku pilt

.

ma viskaks esiteks selle lennuavata võre sealt vahelt minema

Pronksmedal (100p.)

Niisked korpustarud


Ehk saab ikka niisama, ei tahaks enam, et ema möllab viies korpuses. Kui võret polnud, siis nii oli.  Mul on võre peal liistudega pandud lennuava.

Pronksmedal (100p.)

Mee valmimine

See, kui kiiresti mesilased meekärjed kaanetavad, oleneb ka mesilastõust. Krainid tahavad paigutada mee võimalikult haudmepesa lähedusse ja sellepärast peavad nad ka mee kiiremini valmis tegema (kärjed kaanetama) ja taruruumi kasutatakse võimalikult ökonoomselt. Itaalia mesilased paigutavad mee haudmepesast kaugemale ja seepärast neil mee valmimise ja kaanetamisega kiiret ei ole.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

Niiskus ja hallitus.

Umbsed 8-raamilised tarukorpused intensiivse korje ja jahedavõitu niiske ilmaga peavadki hallitama minema.
Et kuidas siis nii, Aimar ju kasutab ja edukalt. Õigus, aga kui võrrelda näiteks korjet? Ei hakka konkreetseid numbreid tooma, aga tagasihoidlikult hinnates on mandril umbes kaks korda intensiivsem korje. Ja kui satuvad veel kokku head tingimused käriseb see vahe suuremakski. Nüüd mõtteainet: kuipalju on vaja niiskust välja aurutada mesilasperel Muhu saarel ja kuipalju viljakatel muldadel kasvava vaheldusrikka taimestiku keskel oleval mesilasperel? Võtame siis kasvõi eelmainitud variandi, et hea korjemaa korral kaks korda rohkem. Aga lennuava on ikka sama pikk, asugu see 8R taru kustahes.  Kui 12R korpusel on lennuava pikkus ca 45cm siis 8-raamilise puhul veidi rohkem kui 30cm.
Edasi taru kõrgus. Jämedalt väljendudes on Eesti raamil korpuse kõrgus 30cm, viis 8R korpust seega poolteist meetrit. 10R korpus sama mahutavusega on 1,2 meetrit, 12R korpus (ise kasutan selliseid) sama mesilaste hulga puhul vaid 90cm. Vahe on üsna ilmne, kas mesilased peavad vee tuulutama alla 150 või 90cm kõrguselt.
Millega Sul korpus pealt kaetud on? Kilega jah? Et sealt mitte grammigi niiskust välja ei auruks?
Nii on Sinu tarude vettimise põhjus hea korje ja puudulik ventilatsioon. Mesi on tõenäoliselt kerge käärimise sisse saanud, sellest ka mesilaste kõhulahtisus. Kui tekitada tarule ka ülemine lennuava, peaks asi tublisti paranema, siiski kahtlustan, et 8R korpused headesse korjeoludesse lihtsalt ei kõlba.

Paar rida materjalidest ka. Esimese korpustaru tegin umbes 15 aastat tagasi, materjaliks soome papp mis valmistatud omakorda enam kui  kümmekond aastat tagasi. Paar korda olid ka mesilased sees, erinevatel põhjustel jäi see siiski aastateks seisma. Kogu aeg õues ilmastiku käes olnud. Taru seisukord on täiesti OK, raamid mahuvad sisse, ei ta ole paisunud ega kõmmeldunud silmnähtavalt. Kuigi sellest on ennegi räägitud, et praegune papp ei ole enam päris see, siis isiklikud kogemused on ikka üle kõige ja nii tegin (õnneks vaid ühe) pappkorpuse 2a tagasi. Noh... seisb koos ja hoiab vormi ka, aga enam kui tõenäoliselt rändab paari lähema aasta pärast lõkkesse. Detailid kõik liimi ja klambritega kinnitatud, remont läheks keerukamaks kui uue ehitamine.
See oli vist Jaak kes siinsamas foorumis kirjutas, et kaasaegset soome pappi võib pigem vetsupaberina kasutada.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja SPUNK pilt

mõtleme veel

kas see 8R ja 1,5m  on peamine põhjus ise? põhjus ikka see ,et seda 1,5m tuleb tuulutada allasuunas. ehk puudulik ventilatsioon. asja ei lahenda see kui tekitatakse lennuava esimese või teise korpuse peale. nii tuulutame ju ainult hauet, aga mitte nektarit. Kaido taru katusel ei märganud ma tuulutusvõimalust. ise kasutan Aimar Lauge varianti laega, millel 70mm ava keskel ja see toimib ka 50 eesti raami ning väga intensiivse korje korral. nii tekib niiskuse eraldimine täitsa tipust. sellisel juhul võib torn olla ka 5R ja 2m. muidugi ei tohi tekitada nii tugevat tõmmet ,et mesilastel püksid jalast viib, vaid ainult neile abiks olla niiskuse väljaviimisel.

Pronksmedal (100p.)

Kaido tarul on lagi täiesti olemas

Ja laes ava ka. Lihtsalt selline "tühine pisiasi", et ma ei ole tulnud selle peale, et seda lahti teha. Kui tegin lendpere, siis oli see lahti ja seal oli jooginõu. Samal ajal kogu aeg muretsesin, et mesilastel hakkab külm. Üks pere on mul koorunud emaga 8-raamilises tarus, seal on ka kindlasti niiskus ja hallitus. Kuna ma juba enne koorumist laiendasin ja tüstsin taru ringi selle mõttega, et miskine 10 päeva ma seda taru ei näpi, et ehk seekord saab ema ka paarunuks, siis ei teagi kas teen lihtsalt katuseava lahti, et tuulduks või tüstan nad siiski teise tarusse ringi.


Praegu ma teisi tarusid ei hakka näppima enne järgmist teisipäeva ja siis tõstan lennuava kõrgemale. Seniks aga on mul pulgad all, et saaks ülevalt ka tuulutada.


Aitäh kõikidele kaasamõtlejatele! Loodetavasti saab kliima tarus ja mesilaste kõhud korda.


Lisan juurde, et mingit tuulutamist ei ole ma juba ammu täheldanud. Vaesed mesilased on sellest vist loobunud.


 

Maapinnast tuleval niiskusel

Maapinnast tuleval niiskusel on kuri komme imenduda edasi ikka kõrgemale, vundamendist edasi kuivemasse keskkonda. Tuhaplokk aga imab üsna kergesti vett sisse. Selle aasta ilmadega veel eriti. Tuleks lihtsalt tõrvapapp panna tuhaploki ja taru põhja vahele, sellega peatad niiskuse liikumise puitkonstruktsiooni.
Kuna lugesin kiiruga Su postitust siis ehk olid seda juba teinud ja kukkusin nüüd targutama. Vabandan sellisel juhul.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Kaits pilt

Vaatasin just

läbi hulga peresid, erinevalt,kes 4,kes 6 korpust, niiskust polnud küll kusagil,kuigi nektarit kõigis korralikult sees. Pipikas kas sul kõik 8 raamilised kasutuses või mõni pole kasutuses olnud?

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Huvitav...


Kas on 8 või 10 või 12 raamised korpused. Tuleb päevas 500 grammi või 5 kilo või 15 kilo nektarit sisse- need asjad pere küll hallitama ei pane.

NB! Lae peal olev auk ei ole mõeldud ventilatsiooniks.

Pronksmedal (100p.)

Kõik korpused

on kasutuses olnud. Hetkel mingi 6 korpust seisavad ja kuivavad ja ootavad desinfitseerimist, sest kõik on ju hallitanud nurkadega. Hallitanud ei ole ainult 1 korpus, see oli lihtsalt väga märgade nurkadega.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Suvel hallitust

ei ole ma küll kunagi näinud,iseasi varakevad seal ka osaliselt
,võibolla nõrgematel rohkem

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Kaits pilt

Kui enam

all seda veneaegset tuhaplokki ei kasuta, mis väga vett sisse imeb, vaata,mis siis juhtub. Olen paljudele helistanud,kes minu käest ostnud tarusid, kellelgi pole sellist probleemi, ütlen veelkord,et märga,isegi niisket puitu pole võimalik töödelda. Mis iganes,aga mina tahan kindlasti teada,mis põhjus on, sest nii mõnigi võis esimestest postitustest välja lugeda,et minu tehtud asjad ei pruugi olla kvaliteetsed, see ei meeldi mulle üldse pipikas. Nii et teeme asja päris selgeks.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Ma

küll ei usu et tuhaplokk suudaks niipalju vett üles anda et kogu taru hallitaks. Mul on tarud isegi suvel vastu paljast maad olnud ja pole probleemi olnud. Pilti ei saaks teha ja üles laadida?

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja SPUNK pilt

tuulutamine

lae sees olev auk ei ole mõeldud ventilatsiooniks. selge . aga ,kas on mingi põhjus, miks seda teha ei tohiks? soojus ju tõuseb üles ja viib niiskuse kaasa. Miks ei võiks seda sooja niiskust ülevalt mõistlikus koguses välja lasta? pakkusin järgiproovitud ja tulemusi andnud lahenduse. mesilased kebisid tuppa. ideaalina näen, et tuulutamas on vaid paar mesilast, siis näen olukorda ja samas tehakse minimaalselt tühja tööd. või on sul ,Aimar, mõni parem idee pipikale praegu ja nendele ,kes sarnase olukorra otsa võivad potsatada tulevikus? kahekordsete silikaatseinte vahel edukalt elavate meslaste 12mm lennuavast puhub välja tuul, mis võiks vabalt kustutada küünla, seega mõistlik õhu liikumine ei tee mesilastele kurja. või kuidas?

Pronksmedal (100p.)

Niisked tarud


Ma saan teha homme pilti kõigest.  Kui minul oleks mingi pretensioon Kaido, Sinu vastu, siis ma oleksin helistanud Sulle. Mina Sinu asemel nüüd küll kvaliteedi pärast ei pabistaks. Sa oled teinud ju  neid tarusid palju ja kui need oleksid kehvad, siis ju keegi ei ostaks. Ise ostsin 10-raamilised korpused vaid seetõttu, et pere oli suur ja ma võitsin  terve korpuse kõrguse. See, et korpused hallitavad, selgus alles ringitõstmise käigus. Alguses pidasin seda enda veaks, sest osad korpused olid värvimata, kuivatasin ja puhastasin kõik märjad ja hallitanud korpused ära ning ca 1-1,5 nädala pärast ladusin teisele perele ja kuna korpuste virn oli liiga kõrge, siis otsustasin sinna ka suuremad korpused osta ning samuti ringitõstmise käigus selgus, et kõik hallitab. Minul on siin pigem mingi anomaalia. Mitte ükski kärg tarus ei hallita.


Spunk, niiskus tuleb vist jah ülevalt välja lasta, sest kui mesilased ringi tõstsin, siis niiskust tarus ikka edasi kestis. Seda järeldasin selle järgi, et üsna varsti tekkis ka pealmise uue korpuse äärele hallitus (ca paari päevaga). Sellel tarul selline katus, et penoplast jääb mesilaste poole ja ma panin kile vahele. Tarust tuleb nii palju niiskust, et kilelt oli kondents tilkunud korpuse äärele ja see veidi hallitas.  Taru põhi on värvitud. Mul on ikkagi selline tunne, et see niiskus tekib tarus. Sisemise vineerini saab niiskus jõuda ainult karkassi kaudu. Ja see, on ebareaalne, et üks tuhaplokk niimoodi suudab 5-6 korpust läbi leotada. Huvitaval kombel oli lagi täiesti kuiv.


Kui niiskus mõne teooria kohaselt tuhaplokist üles kuuenda korpuseni ronib, siis miks lagi ja lae kontaktpinnad ei ole niisked ega ei hallita? Lael on ju samuti vineer, kuid lae vineer oli täiesti kuiv.


Ma teen pildid homme ja panen üles. 

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Raivo pilt

niisked tarud

Omasin ise sama probleemi pikalt ja ei osanud lahendust otsida. Tarude korpuste servad läksid puitkorpustel niiskeks. Eriti just  peale vihmasid. Lõpuks kaasa ütles, et äkki, ei ole niiskus seest tulev vaid väljast. Saigi võetud niiskuskindlat teipi ja korpuste vahed teibiga kinni tõmmatud.
Eelnevalt olin ka ise hallitust liitepindadel märganud. Peale teibitamist ei olnud ei hallitust ega niiskust. Jõudsin ise järeldusele, et vihmaga läks niiskus korpuste vahelt sisse ja mesilased ei olnud korpuseid korralikult kinni kittinud. 
Eriti hallituse probleem andis tunda nendel tarudel millel ülemised ääred ei olnud värvitud ehk puit vastu puit pinda.
Kui aga oled kindel, et seestpoolt tuleb hallitus. Siis soovitan ülevalt 2-3 korpuse vahele panna lisasuulaua.  See tõmbab niiskust veidi rohkem välja kohe. Seda siis juhul kui sul juba torn 5-6 korpuse kõrgune.

Pronksmedal (100p.)

Niisked tarud ja uued emad


Raivo, olen ka ühe variandina sellele mõelnud, et äkki tuleb niiskus hoopis korpuste vahelt sisse. Märkasin, et hallitasid just need vahed kus korpuste kokkupuutepinnad ei ole värvitud (osadel korpustel on mul värvitud ca kolmveerand kontaktpindadest). Plaanisin ise nurkadele paigaldada liistud, et siis on näha, kas niiskus ikka nurki kimbutab. Kui ma nüüd järele mõtlen, siis kontaktpindadest hallitab välimine poolik (kui kontaktpind teha mõtteliselt pooleks). Teip on ka hea mõte ja tasub proovimist.


Nädala lõpuks jõuavad kohale uued emad. Mul mure, et kui tarus on selline pasanteeria siis kas ongi üldse mõtet emasid vanasse tarru vahetada? Teha hoopis esialgu emapered kaanetatud haudme ja noorte mesilastega. Aga sel juhul kas siis pean neile siirupit söötma?


Kui keegi siin pakkus, et mesi on kärjes käärinud, siis kas õigem oleks kõik kärjed tarust välja võtta? Ega seda käärimisprotsessi tagasi ju keerata pole võimalik?


 

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Kaits pilt

Anomaalia jah

mis värvi kasutad pipikas? Mina värvin ainult välimised pinnad korpustel,need osad mis üksteise vastu ,neid ei värvi,põhi on ka ainult külgedelt värvitud,ehk siis ka ainult väljaspoolt.  Kas 10 raamilistes pole niiskust märganud? Kas see niiskuse tekkimine ei või olla seotud mesilaste haigusega - see vaid minu mõte?

Kontrolli tarukatus üle!


Ühel minu tarudest kippus ka sein hallitama kunagi, viga peitus katuses- vihmavesi ei tilkunud mitte räästast maha, vaid jooksis katuseservast piki taru seina alla, niisutades taru külge. Asi lahenes, kui katusele sai laiem tahvel katuseplekki peale tõstetud, raskuseks korralik kivi peal.

Pronksmedal (100p.)

Niiskus tarus


Kaido, ma saan kolmapäeval vaadata mis seal kauem olnud 10-raamilises toimub, sest üksinda ma ei jaksa seda viiendat korpust liigutada ja maha tõsta. Värv on mul mingi vee baasil, ma uurin potsikuid ja annan siis teada.


Kõik katused on plekiga üle löödud ja uued. Aga võin panna eterniiditüki ka peale.


Jumal hoidku siin mingi haiguse eest.. Haue on korralik, ema muneb, kedagi välja ei tassita. Mesilased näevad normaalsed välja.

Pead ei anna,

kuid ilmselt on kurja juur kiles. Nagu eelnevalt mainiti oli kile all hulgaliselt kondentsvett. Kuna niiskus ei saa tarust lahkuda, siis kondenseerub see kilel ja mööda taru seinasid voolab alla taru põhjale (sellest ka nurgad hallitavad), kus tuhaplokk toimib svammina ja annab alt lisaks nektarist tulevale veele alt rõskust juurde.
Peakorje alguses võtan ma alati kile ära ja lisan (korpuste lisamisel) 3 ja 4 vahele lennuava, mis kergendab lennumesilaste toimetamisi ja viib ka niiskust tarust välja. Tõsi, kas tekkida võib ka liigne tuuletõmme, ma kontrollinud ei ole, kuid ennem vist natuke tuult, kui hallitus. Tarud on metalljalgadel nii, et õhk alt ikka läbi käib. Edu toimetamisel!

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Mida Sa korje ajal kile

Mida Sa korje ajal kile asemel kasutad?

Ülemisel

korpusel on liistud vahel... ja katus peal.

Pronksmedal (100p.)

katus


Aga kui katusel on penoplast seespool, siis kas mesilased ei hakka seda närima?

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Suvel küll kile

hallitust ei põhjusta,suvel ei tea mingit hallitust, üks oletatav põhjus võib olla et katusel ei ole veenina vesi valgub mööda korpusi alla

Sellega on nii,

et kui korpuse raamidel (tavaline Eesti raam) on liistud vahel, siis on korpuse raamide pealmine pind sama nagu lamavtarus- kinnine. Nii ei pääse ka ükski mesilane penoplasti närima. Samas puit hingab. Ja paistab, et piisavalt. Minul niiskusega probleeme ei ole siiani olnud. Kindlasti aitab sellele kaasa tarude paigutus, mul on need maapinnast ca 40 cm kõrgusel, et õhk alt läbi käiks.
Hoffman'i raamide korral võiks sobida õhuke vineerplaat, mis käib eraldi ülemise korpuse peale. Võimalik, et see võib anda parema tulemuse, kuna pole raamidele nii liibuv, kui kile ja laseb niiskusel paremini lenduda. Kui mesilased äkilised kittijad ei ole, siis võib plaati ka mõned väiksemad augud sisse puurida, näiteks raamide servade poole, kus neid nii palju ei liigu. Hiljem, kui mesi kaanetatud saab, siis nagunii on neid seal vähem.
Kuna mul endal selline lahendus puudub, siis enne võiks paari vineerplaadiga proovida.
Head katsetamist!

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Mul on enamuste tarude peal

Mul on enamuste tarude peal vineer, osadel kile.  Vineeril on keskele freesitud nii 70 mm auk, millel lahtiselt teine vineeritükk või lauajupike peal.  Vajadusel nihutan selle pealt ära ja panen söödanõu peale.  Varem sellist asja tähele ei pannud, aga nüüd mõtlen, et kilega tarud on tõesti niiskemad kuni selleni, et puit muudab värvi.  Hallitust aga otseselt pole.  Samas on mul ka osadel kiledel auk keskele lõigatud ja samamoodi vineeritükiga kaetud.  Kile on ikka ses mõttes hea, et teinekord jalutad niisama läbi ja tõstad katuse maha. Kohe on pilt selga, palju mesilasi ja kus, et millal peab korpuse hakkama panema.

Murelik kolleeg

just viitas oma eelnevates kommentaarides, et kile all oli kondentsvesi.
Nagu ma aru sain, on hallitus levinud terve korpuse ulatuses just nurkade piirkonnas. Kui asi oleks veeninas, siis peaks vähemalt ülemine korpus seest kuiv olema.
Tarus on kindlasti mitu niiskuse taset mõjutavat faktorit samaaegselt ja ma ei välistaks ka eeltoodut.
Siiski, millisest veeninast me räägime, kui taru on näiteks 2, 3...5 korpuse peal?

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Vihmavesi

peab katuse räästast maha tilkuma kui aga mööda taru korpusi alla valgub sel juhul kindlasti põjustab niiskust ,sel juhul olgu või 10 korpust

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Kaits pilt

Selgemast selgem

on see,et kui on juba vähemalt 3 korpust, siis igasuguse vihmaga on mingi külg märg niikuinii, või peaks veenina olema igalt poolt 50 cm üle korpuste servade, pipikal on katustel tagasipööratud servadega plekk, vesi jookseb maha umbes 4 cm eemal korpusest, ühestki küljest ei saa vihmavesi joosta mööda korpusi ! Mkmm asi ei ole selles.

Pronksmedal (100p.)

Niisked tarud ja emavahetus


Kuna eile ei saanud mesilasi minna vaatama, siis lähen täna. Rõõmsa üllatusena oli mul postkastis lõuna paiku taanist tellitud paarunud mesilasema. Kuidas nüüd teda tarusse anda?


Puuriga või kattepuuriga? Või teha üldse kooruva haudmega talle eraldi pere? Ise mõtlesin, et panen kattepuuri kärjele ja ema koos saatemesilastega sinna alla. Ei tahaks kuidagi, et kalli raha eest ostetud ema maha lüüakse. Enne muidugi otsin  vana ema üles ja jätan pere nii 1,5 tunniks emata.


 

Pronksmedal (100p.)

emavahetus*

Soovitan teha eraldi pere. Hiljem võid ühendada.

Pronksmedal (100p.)

emavahetus

Kas siis tüstan kaanetatud haudme, mett ja suira teise tarusse ja lasen ema sinna koos saatemesilastega?


Mul üks pere hakkas siin vaikselt ema vahetama. Sinna muidu mõtlesin panna.

Pronksmedal (100p.)

emavahetus**

Taani emaga tuleks välistada igasugune risk. Üks meekärg, üks kinnise haudmega kärg, üks suirakärg mesilastega teise tarusse. Mõnelt haudmega kärjelt raputada lisaks mesilasi. Kui lennumesilased on uuest perest lahkunud, siis ema puuris või kattepuuri alla. Mina eemaldaksin ennem saatemesilased, aga kui jäävad, pole hullu. Kui on plaan mingi kindla perega hiljem ühendada, siis võiks uue pere moodustada selle pere  peale (lamavtarus kõrvale).

Praktikas olen ma peale uue pere tegemist selle lennuava sulgenud ja paari päeva pärast avanud ja siis ka ema vabastanud, kui mesilased temasse hästi suhtuvad.  

Pronksmedal (100p.)

emavahetus


Hästi. Aga kui korpus on 10-raamiline, siis mida ma sinna panen? Kui kõike 1 panna. 10-raamilisse ainult kolm kärge. Isegi kui panen 8 raamilisse, siis ikka ruumi palju? Peab kohe mõtlema, sest midagi ei ole panna. Kas ema muneda ei taha? No et mingi ülesehitatud kärg ka lisaks. Lennuava ka siis väikeseks, kui eraldi tarru? Peale kuskile?      Ma kohe ei teagi. Vist on lihtsam panna eraldi tarusse esialgu.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Kaits pilt

Mina tegin

ka kolme raamiga - kooruv haue, söödaraam,ülesehitatud raam + mesilasi raami jagu või rohkem, ema panin ikka sama puuriga millega tuli,alt võtad jublaka eest,et  nad saaksid ema välja lasta. Minul õnnestus iga kord ja ilusti võeti vastu. Ka teistes peredes kui ema vahetasin ,siis sama,vana ema välja uus sisse - kusjuures proovisin ka 1-2 h vahet  hoida,osad vahetasin kohe, ilma ,et oleks lasknud emata olla perel - tulemus sama. Mina arvan,et kui võtavad,siis igatpidi,kes ei taha uut ema, see ei võtagi . Kui siis ainult kattepuuriga mängides. Pead panema kinnise vahelaua,siis pere kasvades tõstad seda edasi ja lõpuks välja. Sügiseks on see pere tugev. Mul on endal tehtud ka penoga soojustatud kinnised vahelauad, mida ka kevadel kasutan kui peresid teen. Edu.

Pronksmedal (100p.)

taanlane?

Pipikas, ära kruvi uudishimu üles! Milliselt aretajalt su taanlane pärit on?

Ise loodan saada mesilasemad Carstenilt, tal on Karli originaalliinid.


 

Pronksmedal (100p.)

niisked tarud ja uus ema

Ema on pärist siit: http://www.buckfast.dk/en/


Eile käisin siis mesilasi vaatamas. Aga pilte kahjuks ikka ei saa veel panna tehnilistel põhjustel.


Olukord oli täiesti tavaline. Sadanud eriti ei ole ja ei hallitanud ühegi korpuse nurk. Panin pulgad vahele, tõstsin ülemise lennuava kahe viimase korpuse vahele. Mitte kuskil mitte midagi ei hallitanud, puudus isegi kondents kile servade all.


Tundub, et on üsnagi korjepaus. Korpuseid juurde ei pannud, tõstsin kärgi ringi. Suurem pere mõlgutas juba eelmisel nädalal sülemlemise mõtteid, no seekord oligi kaks vakla kupus ja mingi igerik oli kaanetatud. Pesa on kahes korpuses ja kõik vahivad seal teises korpuses, esimeses põhjad kõik ehitamata. Kuna vaatasin peresid läbi 7-9 paiku õhtul, siis eriti nagu nad ei lennanud ja ei saanud aru kuidas nende kõhtudega on. Paar sitaplekki ikka varrukal oli, kuid taru katuse sisemine pool jäi täiesti puhtaks, kuigi korpused olid seal peal tubli pool tundi. Ehk siis annab see pasanteeria juba järele. No sitahais oli tarudes ikka täiesti olemas.


Panin emata peresse kontrollkärje, et näha siis kas on mingit ema tarus või mitte.


Taani emale tegin perekese- suir, mesi, kaanetatud haue. Panin esialgu koos puuriga raamide vahele, lähen täna uuesti ja siis vaatan kuhu ja kuidas teda panna. Mul pole eriti sobivat raami, et panna ema kattepuuri alla. Noh, et oleks mett ja tühje kärjekanne ka.


Teises peres võiks hauet rohkem olla, seal ema eriti intensiivselt ei mune, võrreldes suurema perega. Seetõttu mesilased ehk tahavadki teda välja vahetada.


Proovisin piibuga ema püüda- tundub, et näpitsatega on lihtsam.


Mida selle meega teha? Kui tarus on sitahais, siis kas see meele külge ei hakka ja kas selline mesi üldse süüa sünnib?

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Soovitan Taanist


mesilasemasid osta nende tõuaretajate käest kes on selle organisatsiooni liikmed:


http://www.avlerringen.dk/


PS. Enamus Taani kasvatajatel on Adami originaal liinid, kaasaarvatud Keld Brandstrup, kellelt Pipika oma ema tellis. Hetkel on Taanis tunnustatumaid emade aretajaid Ivan Nielsen ,Poul Erik Sørensen ja Svend Sejr.


 See lehekülg ka aitab:


http://dronningavlerne.dk/

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Kuidas Sul Pipikas see

Kuidas Sul Pipikas see dehumideerimine või dehüdreerimine edeneb?  Oleks huvitav teada, kas said korda ja mis vahenditega.

Pronksmedal (100p.)

Dehüdreerimine

eile käisin mesilasi vaatamas, mul on pilt ka hallitnud  korpusest aga see on laadimata, sest minu arvutisse ei saa fotoka  mälukaarti panna.


Olukord tarudes on täiesti ok- vähemalt tundub. Kahel tarul on lisalennuava, ühel on  4. ja 5. korpuse vahel ja teisel 5. ja 6. korpuse vahel. Lisaks olid mul ka puupulgad. Hetkel on mul 2 peret 8-raamilises korpuses. Suurema pere kahe ülemise korpuse vahel on ka puupulgad. Tundub, et hetkel tarus niiskust ei ole. Arvan ise, et see oli meest. Kui oli intensiivne korje, oli mul 4-5 korpust nektarit tarus ja ma arvan, et niiskus oligi sealt pärit. Peale lisalennuavade  paigaldamist ei ole enam kondentsi kile ja  muude kontaktpindade vahel ning miski ei hallita. Kõhulahtisus on ka paremaks läinud- katused, kuhu peale korpused ladusin jäid puhtaks.


Huvitaval kombel toimub ülemisel lennuaval ainult tšillimine Smile korjelt tulev mass kasutab ikka lennulauda sisenemiseks.


Hetkel enam mingites tohututes kogustes nektarit ei ole, kaanetatud on ikka rohkem juba ja nektariraame on ca 1 korpuse jagu suuremas tarus


Taani ema sain ka kenasti antud. Tegin eraldi perekese. Ema oli 2 päeva puuris raamide vahel. Siis võtsin klõpsu ära ja paari tunniga oli vaba ja jalutas raamidel. Eilseks oli haue koorunud ja  1 raam munetud. Kas sinna võiks anda kaanetatud hauet juurde? Andsin neile laupäeval 1 põhja, see on peaaegu üles ehitatud, panin igaks juhuks teise ka.


Järgmise nädala alguses hakkan emasid vahetama. Kui nüüd õnnestub saada uus ema enne tarus oleva kupu koorumist, siis kas võtan kupu lihtsalt maha ja võin ema niisama sisse lasta või siiski peaksin ta paari tunni möödudes alles puuriga raamide vahele panema?


Vanade emadega tahan teha perekesed ja ehk pered saab sügiseks nii suureks, et saab talvitada ka, et siis oleksid varuemad-mis sest et vanad, aga ikkagi emad- ka olemas.


Kõhulahtisus oli tõenäoliselt tõesti põhjustatud tarusse tagasiantud meekärje tõttu. Seda järeldasin emata taru tõttu, sest sinna sai viimati tagasipandud nektarikärg ja seal enne mingi lahtist ei olenud. Nüüd oli taru põhjas sitta munaraami all.


Hetkel ootab vurritamist 15-20 kärge, täna saan vurri laenata ja nädalavahetusel vurritan ära. Arvan, et sealt mett niiväga ei tule, sest tõenäoliselt on seal suira palju. Kevadel oli mul mõlemas tarus terve korpus suiraraame ja need on kõige vanema meega kärjed.


Eks ole näha kui hakkab jälle rohkem vihma sadama siis kas lähevad korpuste nurgad uuesti hallitama või mitte. Kui ikkagi lähevad, siis saab niiskus väljast sisse.


 


Kuidas vahetada ema kui taru koosneb 6 korpusest? Täiesti õudus kuubis on neid korpuseid maha ja peale tõsta. Maha pan võtma niikuinii, sest ema vaja kinni võtta ja vaadata kas on mingeid kuppe. Siis vaja kõik kokku tõsta ja oodata. Kas uue ema andmiseks võib kasutada lennuava? Siin oli juttu, et mesilased võivad maha lüüa. Keegi kirjutas, et anda kõvasti suitsu siis tekib tarus segadus ja saab ema ka niimoodi anda.


Alternatiiv on mõõta mee niiskust ja kõik mesi mis alla 20 ära vurritada. Aga kui palju siis korpuseid alles jätta? Ikka samapalju? Hetkel on suures tarus 60 raami ja 55-56 on kaetud mesilastega. Neid on seal tohutult. Tahavad sülemleda ka, juba kaks korda muna kupus. Tahan anda noore paarunud ema ehk siis läheb tuhin üle. Lendperet ei tahaks teha- suur pere, las korjab mett. Sellel suvel esimesed munad kupus, neile mõjus laiendamine võilille ajal positiivselt, läks tuhin üle. Ma lihtsalt ei tahtnud sinna kuuendat korpust peale panna ca nädal tagasi ja seetõttu kupus muna oligi. Aga nüüd panin ära.


 


Aimarile ka tänud taani soovituste eest!

Kasutaja meremesinik pilt

Lisalennuavad ja liistud

Kui korje hakkab lõppema ja niiskus tarus kontrolli alla saadud, siis soovitan lennuavade suurust kriitilise pilguga vaadata. Ja seda eelkõige väiksematel peredel.
Meil siin Saaremaal on pea igal ööl tugev vihm olnud ja uputab korralikult - õitsvaid taimi on, kuid korje praktiliselt puudub. Eile õhtul ja täna hommikul täheldasin esimesi röövleid. Päeval ei saa taru üldse lahti võtta, sest siis on kohe kaklus garanteeritud.

Emade vahetamine pilvelõhkujas

on keeruline jah. Mina tahan vahetada krantsi, tõuema vastu. Kõige parem oleks sellega oodata kuni meekorpused maha võetud aga kuna ema juba olemas, siis mõtlesin teha kaheema pere, kus teine ema ülemises korpuses.

Kõige kindlam oleks muidugi kui panna üles lisakorpus kuhu tõsta just kooruv kinnishaue ilma mesilasteta ja sööt. Korpuse põhjaks mesilastele läbimatu võrk. Sellistele raamidele võib uue ema lasta kohe jalutama. Ajapikku kooruvad mesilased võtavad ema kohe omaks. Hiljem saab võrkpõhja asendada emalahutusvõrega.

Aga laiskusest ei tahtnud torni laiali lammutada ja mõtlesin anda kattepuuriga ülemisse korpusesse emalahutusvõre peale. Tõstsin allpool olevatest meekorpustest 5 osaliselt nektariga täidetud raami ja panin ema koos saatemesilastega kattepuuri alla. Jäid sinna viieks päevaks. Kui läksin vaatama, olid osad saatemesilased läbi puuri surnuks nõelatud ja ema ei olnud munema hakanud. Lasin siiski ema lahti ja kontrollisin veerand tunni pärast. Mingit erilist sebimist ei olnud, ema kohe silma ei hakanud. Eks vaatan nädala pärast uuesti, kui vastu võeti siis peaks ta juba munema kui ei siis läheb koolirahana kirja.

Pronksmedal (100p.)

niiskus tarudes jm


Eile vaatasin taaskord peresid läbi ja hallitus oli vaid ühe taru kontaktpinnal, sinna oli tõenäoliselt saanud vesi ligi, sest pidin seal natuke ratsi tegema, et kõik kärjed tarru saaksid.


Eile vurritasin esimese mee, sain 20kg. Raamid olid seisnud 2 nädalat aga mesil tuli probleemideta välja. Hästi mõnus tunne oli enda töö ja vaeva tulemusi näha ämbrisse voolamas Smile


Lahtikaanetamine oli üks paras ettevõtmine algus läks vaevaliselt, peale kaanetamist hakkas mesi tilkuma ja kogu ettevõtmine oli üks paras kleepuv pläkerdamine. Hiljem kaanetasin kärgi lahti vurri kohal, kõik läks palju kiiremini ja mesi tilkus vurri.


Õietolmu oli üllatavalt vähe nendes kärgedes. Igatahes panin vurritatud kärjed külmkappi esialgu, et koi ei saaks kallale. Kas õietolmu kättesaamiseks tuleks õietolmu sisaldavad kärjekannud välja lõigata (need kärjed lähevad sulatusse) ja sügavkülmas külmutada ja siis ära pudistada, et vaha ümbert ära ja tolm välja? Selline huvitav hapukas maitse on õietolmul, ei tahaks seda minema küll visata.


Mesilastele puhastamiseks panin ainult 4 raami tagasi. Neid vanu raame ma ei hakanud tagasi toppima, sest mul ei olnud neid millegagi panna. Mõned meekärjed sain välja võtta ja nende asemele paningi. Kuna pritsi ei olnud, siis panin  niisama, ei hakanud neid veega üle piserdama.


Kõige suurem pere on läinud tigedaks. Nad on algusest peale sellised äkilised olnud, kuid nõelata sain eelmine kord esimest korda (no kindasse olen ikka palju saanud, aga ise pihta sain esimest korda). Eelmine kord pidin suitsu appi võtma ja pidin ikka hullult tossutama, seekord ma ilma suitsuta ei läinudki ja nii kui  taru lahti tegin, oli punt kohe kallal. Ei tea kas neile ei meeldi sombune ilm või ongi nad segaseks läinud. Neid on muidugi meeletult palju, see pere mul on püsinud ühes tükis. Kuigi kupus oli nüüd juba muna 3. kord, siis ehk püsivad ikka veel tarus ja saavad endale järgmise nädala keskel uue ema. Vana ema on tubli ja ma jätan ta alles. Muneb ikka kõvasti. Teise taru ema nii tubli ei ole aga sinna saab ka uus ema.


Mesilased on hakanud meekorpuste vahele kärgi ehitama, huvitav miks? Kas nad tahaksid põhjasid ehitada? Mul olid meekorpustel varemalt põhjad pandud äärmisteks kuid nüüd enam mitte, sest ruumi ei ole 6. korpusele peaks panema 7. peale aga ma ei ole enam kindel kas on mõtet, sest korjet ju ei ole. Ja kas enam tulebki? Põdrakanep küll õitseb kuid ilmad on heitlikud. Pesa on mul kahel korpusel ja mesilasi mustmiljon. Pesas olid põhjad kõik kenasti üles ehitatud.


Kõhulahtisusega on selleks korraks ühelpool. Seekord ei olnud enam sitahaisu ka tarudes ja kõik jäi täiesti puhtaks. Ju siis ikka oli tegemis niiskusest ja tagasipandud nektarist põhjustatud hädaga.


Natuke pelgan sügisel eesootavat koondamist, sest seda ei saa mitu korda harjutada nagu laiendamist Smile


Koondad valesti, siis polegi enam kevadel kedagi tarus sumisemas.

Pronksmedal (100p.)

niiskus tarudes jm

Kuidagi topelt sai

Pronksmedal (100p.)

Üllatus-üllatus

Tegin täna tarudele taaskord inspektsiooni, sest emavahetus on käsil. Võtsin ära emasaatepuuridel klõpsud ja vaatasin kui palju on noori mesilasi jäänud tarudesse kuhu vana emaga tegin pered. 


Milles siis seisnes üllatus Smile terve peakorje ilma emata olnud perel oli terve korpus kolmveerandijagu kaanetatud mett. No ma tahtsin ennast natuke meelitada ja mõtlesin, et vaatan veel neid ilusaid ja pakse kaanetatud meekärgi. Tõstsin keskelt kärje üles ja oh seda üllatust kui jahmatusega nägin, et mesilased on pool kärge tühjaks tassinud- ja nii kõikidel kärgedel. Keeletuks võttis aga see kui tõstsin äärmise kärje, mis nädal tagasi oli mett ääreni täis- seal olid munad, kohe täiesti korraliku ema munad. Vaatasin kärje teist poolt ja noor ema kõndis rõõmsalt mööda kärje äärt. Oli teine triibuline. Otse loomulikult ei olnud mul kaasas klipsu et ema kinni püüda ja ära märgistada. Täiesti müstiline on see, et ema on neljandas korpuses, talle sai tehtud kena pesake esimesse korpusesse ja ka teises korpuses on paar ülesehitatud kärge, tema aga on roninud kõige üles. Sellel tarul ei ole mul lennuava ka üleval nii et ta on ise roninud. No mis siis ikka- sai alla emalahutusvõre, vahele kaks meega korpust ja uuesti võre ja ema siis sinna. Nüüd siis tarus kaks ema. Loodetavasti nad ikka võtavad minu antud ema ka sinna alumisse korpusesse vastu. Tegin noorele emale ka ruumi munemiseks. Kavatsesin need meekärjed tühjaks vurritada lähiajal kuid nüüd pole sealt miskit võtta, mesilased va sunnikud sellised. Viimati kui kontrollraami panin tarusse, siis tegi alumise korpuse rahvas sinna seekord ainult ühe aseemakupu. Võtsin selle maha eelmisel nädalal.


Kusjuures ma märkasin seda juba 2 nädalat tagasi, et neil on tööind peale tulnud, tõid õietolmu, korjasid mett. Aga ema mina ei leidnud ja mune ei olnud. Sinna pealmisse meekorpusesse ma ei vaadanud, sest see korpus oli ainult täis meekärgedega, neid kõige vanemaid. See ema koorus 26. või 27.juunil. Nii et päris pikalt on teine hoogu võtnud. Mingi väike tuts on tal kaanetatud hauet ka juba minu mee asemel. Mis ma oskan öelda muud, kui paganama mesilased ja enda viga, et juba kupuga ei pannud emalahutusvõret vahele. Ma lihtsalt arvasin, et ta on alguses nii kõhna, et läheb võrest lihtsalt läbi.

Pronksmedal (100p.)

Uued emad ja vanad emad

Uued emad on kõik vastu võetud, vähemalt hetkel. Kaks nendest munesid ka, kuid kolmandal ei olnud hästi kuskile muneda. Kolmas pere oli teinud ka aseema kupu algeid päris mitu. Tegin ruumi juurde ja loodetavasti ema ikka hakkab munele. Enda ema on ka juba päris kopsakas ja muneb hoogsalt.


Natuke oleks nõu ka vaja. Tegin nädal tagasi lendpered vanade emadega. Võtsin kõik kaanetatud haudme välja ja panin vana emaga uude tarusse. Vanasse peresse jäi munaraame ja lahtist hauet. Kas ei ole seda hirmu, et lennumesilastega pered jäävad kiduma? Kas peaksin vanalt emalt mõned munaraamid tõstma lennumesilastega peresse? Seal peres pole ema munenud juba terve nädal. Seevastu vanad emad munevad väga hoogsalt.


Eile vurritasin natuke mett ka, tuli 25kg. Huvitaval kombel oli kaantatud mesi nii vedel, et peale lahtikaanetamist voolas mesi lausa ojadena.



 

Pronksmedal (100p.)

Päris mitu muret


Hetkel sumiseb mul 6 taru. Ja muresid on mitu.


1. Jälle on kuputamine platsis. Kupualged on tehtud noorte emade tarudes. Nii seal kuhu sai noor ema lennumesilastele ja ka minu taani ema tarus. Taani ema pere on hetkel 16 raamil. Kuppe on nii servades kui ka kärje keskel. Mune üheski kupus veel olnud ei ole. Seal taani ema tarus tundub eriti uskumatu, ema muneb hoogsalt, ei põlga ka heledaid ja alles ülesehitatud kärgi ära, kuid lennumesilaste uuel emal ei lasta hästi muneda, kogu aeg on mesi pessa veetud jaheledaid ülesehitatud kärgi munemiseks ta kasutusele ei võta. Lennumesilastega tarus on pesas kitsas ka, hetkel on 4 korpust, pesa all on üks korpus. Märkasin ka seda, et selles tarus oli leski mitmel kärjel ikka väga palju.


2. Laiendamine- ikka veel tuleb laiendada, kuid mida ma siin laiendan kui sügis juba ukse ees. Kärjed ehitatakse küll nobedasti üles aga mesi kaanetamata ja välja võtta ei miskit ei saa. Samas kunstkärgi pean kogu aeg juurde panema. Kui ei pannud vahepeal, siis toimus hirmus kärgede ehitamine korpuste vahele. Ning ühes tarus mul noored mesilased pidevalt nagu sült ripuvad kärgede küljes ja ma siis panen nede vahele põhjasid, et nad niisama ei vahiks.


Vurritatud kärjed ehitati ka kenasti ilusaks tagasi. Mõistus on täitsa otsas, oleks vaja põhjasid panna aga midagi välja ka võtta ei ole.


3. Kõht lahti- Kui uued emad kätte sain, siis olid kahte puuri mesilased pasandanud. Eemaldasin lennumesilased ja panin emad puhastesse puuridesse, nüüd on ühes tarus mesilastel kõht lahti nagu vesi.


4. Söötmine- Ei tea kas enam mingit korjet ka on edaspidi, põdrakanep meie juures praktiliselt ära õitsenud mõtlesin neid peresid, kust mett niikuinii võtta ei ole, sööta. Kas võin lihtsalt niisama teha siirupilahuse ja panna selle tarusse raamsöödanõuga? Et teeksin siis ikkagi selle kangema lahuse, mitte 1/1. Siis ma ei pea muretsema et nad nälga ei jäävad.


Minu kahest kevadel võetud perest üks on olnud küll selline väga hea pere- nad küll läksid küll juba enne võilille sülemlema, kuid see-eest on nad väga töökad ja rahulikud. Isegi vihmase ilmaga või õhtul hilja vaatavad nad rahulikult kärgede vahelt välja ja ei tule kallale. Seevastu teine pere on kogu aeg olnud äkiline- korjanud on hästi, sülemlema ei läinud lihtsalt, kuid õhtul hiljem ja kehva ilmaga on nüüd kui sõgedad- sain ikka korduvalt nõelata ja pidin tossutama nii et endal silmist vesi väljas. Peab tunnistama, et kuidagi ei taha sinna tagumise taru juurde minna ja pisuke hirm ka nahas. Seal on  nii, et nii, kui korpuse maha tõstan, tuleb kohe parves neid kärgede vahelt välja ja otsejoones mind nõelama. Äkki see on seotud selle ülemise lennuavaga.


Panin tarudel lennuavasid ka väiksemaks, ei tea kas peaks hakkama juba hiiresiibrite peale ka mõtlema, või on veel vara.


5. Suirakärjed- mul on kolm talvepesa suirakärge. Huvitaval kombel on need jätkuvalt täis, ühte nendest on mesilased katnud meega korduvalt ja isegi kaanetanud ja uuesti lahti võtnud, mida nende kärgedega teha? Minema ju ei viska? Talvepessa uuesti ei pane?


Loodetavasti keegi kommenteerib mu muresid ja oskab mingit nõu anda.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Ma arvan, et

1. nad ei kuputa(sülemle), vaid teevad kupu algeid.


2. Tuleb ikka koondada. Ma oma peredes alustan homme viimase mee võtmist, ravimist ja söötmist.


3. see on küll imelik. Anna tammekoore tee ekstrakti sööda lahuses.


4. Vaata 2 vastust.


5. Jäta talvepessa, muidu sul pered järgmine aasta vaevlevad vitamiini puuduses.


 


PS. Soovitan sul mõne asjaliku mesiniku juurde suveks appi minna, siis saad asjadele lõpuks pihta.


 

Pronksmedal (100p.)

Päris mitu muret

Aitäh, Aimar. Aga...


1. tarus on 4 korpust- pesakorpus on paksult mesilasi täis-ülipaksult, mesilased on ketis ja ripuvad suurte kobaratena raamide alläärel. Peale pesakorpuse on tarus 2,5 korpust mett, sellest 1 korpus on poolenisti kaanetatud, teine korpus natuke kaanetatud ja nektariga kärgi ning kolmandas korpuses on nektariga ja tühje kärgi segiläbi. Eilsel läbivaatusel tõstsin pesast ülespoole 2 nektariraami. Seal tarus on see häda, et noor ema eriti muneda ei saa või ei taha- palju mett on alla toodud ja emal ei olnud juba eelmisel korral ruumi. Kuna sealt sai pere pooleks tehtud, siis kõik kaanetatud haue sai sealt juuli keskel ära, oleks vaja, et ema ikka muneks ka.


2. tarus on 5 korpust, pesa on kahel korpusel alumine oli paksult mesilasi täis ja teises korpuses oli pool nektarit ja pool tühje raame (see oli 5 päeva tagasi), lisaks on 3,5 korpust mett ja nektarit. Kõige pealmine korpus on poolenisti kaanetatud, järgmine on  natuke kaanetatud, kolmas täiesti nektarit täis ja neljandas poolejagu nektarit (see on pealmine pesakorpus).


Mismoodi ma neid koondan kui ma mett välja võtta ei saa? Korjan kõik meega kärjed välja, jätan pere kahele korpusele, panen auguga kile vahele ja söödan nektari tagasi? Või vurritan kõik ära ja söödan siis tagasi? Või jätan pere kahte korpusesse, sellest siis üks mee ja nektariga ja alumine haudmega? Ja hakkan jälle poolikult kaanetatud mett vurritama lootuses, et see ei lähe käärima. Selleks, et peret koondada, pean ma ju midagi ära võtma....


Ausalt öeldes tahaks 20 raami mett ikkagi veel kätte saada, ülejäänu võib täiesti jääda mesilastele.


Ülejäänud 2 taru on tehtud juuli keskel lendpere meetodil. 1 taru juuli alguses taani emaga. 1 taru on alates võilillest emata olnud, hetkel muneb seal 2 noort ema.  Kõikides tarudes on hauet normaaleselt kuni palju.


Üks vana ema ja noorte mesilastega tehtud pere korjas näiteks nende viimaste kuumade ilmadega 3 raami nektarit (suur pere terve korpuse). Noorte mesilaste ja vanade emadega peredele olen tõstnud söödaks nektarit sellestsamast 2-st tarust (noorte perede tarbeks teeb see ca 6-7 raami kokku juuli algusest).


Mesilased ei ole eriti kaanetanud mett. Kaks korda olen mett võtnud nii, et ca poole-kolmveerandi jagu on olnud kaanetatud ja seetõttu, et korpuste torn ei läheks kõrgemaks (6x10 raamilist korpust, oleks pidanud 7. peale panema).


Siin on nii palju kirjutatud, et augusti keskel kui palju hauet on, siis vastavalt sellele ka sama arv raame talvituma, seetõttu tahangi, et emadel oleks maksimaalselt ruumi, et nad saaksid muneda ja ikka mingi norm arv mesilasi läheks talvituma.


Laiendamise all ei pidanud ma seda silmas, et ruumi juurde anda, vaid pigem pesakorpusesse emale munemisruumi tekitamist ja noortele mesilastele tegevust. Juba mõnda aega olen seda teinud korpustes raamide ringitõstmisega.


Kas võib olla, et buckfast ei ole eriti usin kaanetaja? Küll aga pean märkima, et vaatamata sellele, et nad korjavad ohtralt õietolmu, avastasin üllatuseks, et kui arvasin vurritamisel olevat palju suiraga meekärgi, siis nii see siiski ei olnud. Vurritatud kärgedes oli vaid üks suiraga kärg. Ülejäänutes olid vaid mõned tutsud.


Mis aga puutub kogenud mesiniku juurde praktikale minekut, siis tänud Kallitile, kes pakkus võimalust, kuid ma tõesti ajalise faktori tõttu ei jõudnud. Kuid eks ma siin seal ikka käisin ka. Juhtusin kuulama ühte loengut, kus kogenud mesinik ütles, et tõumesilastega pole mingit muret. Paned korpusele emavõre peale ja võid edasi muretult ainult korpuseid juurde laduda. Ja et pessa pole vaja üldse vaadata. Sügisel muudkui aga vurritad ja koondad. Oma väikese mesindamiskogemusega võin öelda, et ma ei ole sellega nõus. Olen ise teinud nii nagu siinne foorumikasutaja teemas on õpetanud: kaanetatud haue võre peale ja põhjad või ülesehitatud kärjed alla asemele. Lisaks kaanetatud haudmele sain  tõsta nektarit ka miskine 2-3 raami iga 5 päeva tagant pesast võre peale. Kui seda ei teeks, siis ei saaks ju ema ka muneda ja pere oleks väikesearvuline. Seetõttu on erinevate tarkuste kokkukogumine, läbiseedimine ja siis otsuste vastuvõtmine parim mis ma oma mesilaste jaoks teha saan.


Hetkel siis kogun tarkusi koondamise kohta. nagu ma juba ükskord kirjutasin, siis koondamist ei saa mitu korda harjutada nagu laiendamist, seda peab kohe õigesti tegema.


Muidu on mesilased ikka hämmastavad, kevadel tõin 2 10-raamilist taru, laiendanud olen ainult põhjadega, kokku on mesilased üles ehitanud vähemalt 170 raami, peamiselt on seda teinud 2 peret, ülejäänud on ehk max paarkümmend üles ehitanud, kui sedagi. Mett olen saanud kahest tarust 43kg ja veel samapalju on peaaegu veel ehk võtta kui ainult ära kaanetaksid selle teise poole raamist. Ülejäänud 40kg kardan, et jääb tarudesse. Ühest perest on saanud 3 peret, ühest 2 peret ja taani ema perele olen saanud ka stardikapitali. Lisaks pereta emale sai stabiilselt hauet pandud iga nädal ja need muudkui kasvatasid aga ema, kuni lõpuks neil õnnestus Smile


Hetkel on siis 6 peret, 1 taru 5o raamil, 1 taru 40 raamil, 1 taru 32 raamil ja 3 taru 16 raamil.


Loodetavasti saavad pered õigeaegselt ja õigesti ka talvekorda. Talvitada kavatsen neid valatud põrandaga kerghoones sest  mul on külmad põhjatuuled ja lumi rinnuni. Kevad samuti hakkab hilja ja lumi sulab kaua, see eest on kevadel leppa ja paju väga palju ning looduslikku korjemaad samuti.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Ei, noh


mesi tuleb ikka augustis peredest kätte saada. Hakka aga ülemisi korpusi maha võtma. Kui raamid ei tilgu võtmisel, siis seal nektarit sees pole. Pered tunduvad sul jutu järgi normaalse tugevusega olema. Muidu nagu sutsu kallid "koolirahad".

Pronksmedal (100p.)

Tänud, Aimar :)

Eks jah, tibusid loetakse mesinduses ikka kevadel vist. Loodan igatahes parimat. Arvatavasti lähevad pered talvituma 10 raamilises korpuses. Kui mõni jääb väiksem, saan ka 8-raamilisse ringi tõsta augusti teises pooles või vahelauaga pesa kitsamaks teha. Hetkel ootab kogu koondamine, ravimine ja söötmine selle kahe kõrge korpusevirna järel. Esiteks on mul vaja neid korpuseid, et uued pered sinna ringi tõsta, teiseks ei saa ju lestatõrjet teha kui mesi sees ning pole mõtet teha 4-st kõrvutiseisvast tarust ainult kolmele tõrjet ja neljandaga oodata. Homme lähen võtan siis mõlemil korpuse maha ja sorteerin natuke mõlemil seda eelviimast korpust ka, lubas paremat ilma. No ja siis jooksvalt otsustan mida teha edasi. Kas kui nektarit on tarus palju (nt 10 raami), oleks see mõtekam jagada erinevate tarude vahel ära ja alustada kõikide söötmist ja panna peale samaaegselt Apistani ribad?

Pronksmedal (100p.)

Kaanetamata mesi.

Võtsin täna lamavtarul täisraamilise magasini maha. Kärjed olid mett täis, aga kõik kaanetamata. Mesilasi maha raputades ei tulnud kuskilt tilkagi mett. Vurritasin esimed neli kärge tühjaks, paks mesi kui kisell. Väga aeglaselt vajub sõelast läbi.
On aastaid, kus korje lõppeb järsku, või lähevad ilmad kehvaks , siis meilastel läheb kärgede kaanetamine väga visalt.
Olen kunagi proovinud mesilastele meevett sööta, et nad kärgi kiiremini kaanetaks, aga mingit tulemust polnud.
Kui mesilaste maharaputamisel nektaritilgad ei lenda, need kaanetamata kärjed olen tühjaks vurritanud ja siiani pole mesi küll kordagi käärima läinud.

Pronksmedal (100p.)

Kaanetamata mesi

Minul oli intensiivne korje mai lõpp kuni juuni lõpp. Selle ajaga tekkis kogu mesi korpustesse. Sealt edasi on olnud pigem selline nii ja naa. Viimati vurritatud mesi oli ka hästi paks, paksem kui esimene mesi. Vurritatud mesi oli ülivürtsika maitsega, ma pole eladeski saanud nii põneva maitsega mett proovida. Aga ega ma mingi meesõber ka ei ole Smile Kuna investeeringud mesindusega alustamiseks on olnud lausa hingematvad, siis pole raatsinud osta meeniiskuse mõõtjat. No ja nii mul seisabki kaks 20kg tünni ja käin hirmuga vaatamas kas käärib või mitte. Hirmuga seetõttu, et tiba üle poolte olid raamid kaanetatud kui vurritasin eelmised korrad.


Mesindusputkas kus ma käin raame ostmas, seal müüjatädike ütles, et tavaliselt läheb käärima esimese kahe nädalaga. No esimene ports mett seisis kärgedes 2 nädalat enne vurritamist ja nüüd on seisnud juba kõvasti üle 2 nädala. Loodetavasti ikka ei lähe käärima. Eks algajal on neid luulusid ikka palju ja ei ole ju kogemusi millele tugineda mee niiskusesisalduse määramisel visuaalse vaatlemise kaudu Smile

Pronksmedal (100p.)

Ema ei mune

Käisin ikkagi täna mesilastes ja võtsin suurematel tarudel 2 korpust maha. Peaaegu kolm korpust valmis mett sain. Kummalegi jäi veel toorest mett korpusejagu.


Inspekteerisin ühte taru ka ähemalt, sest ema ei mune eriti. Iga kord kui ma taru vaatan, passib ta meekärjel ja ronib mesilastel seljas. Munenud on ta tutsuke siia ja paar üksikut muna sinna. Peamiselt äärtesse tipib oma mune. Üksikud kopsakad vaglad olid ja mõned üksikud kaanetatud haudmetäpid. Tänase seisuga on pesakorpus mesilasi paksult täis ja paar raami kaanetatud hauet, mõned harvad munatutsud. Ema sai tarusse 17 juuli, lahti sai paar päeva hiljem, arvan, et need viimased 2 tumeda kaanetisega hauet on veel vana ema munadest, sest tarru jäi lahtist hauet ja mune päris palju. Mingil põhjusel muneb ta suiraraamide vabadesse kohtadesse. 20 päeva on ikka päris pikk aeg, kas võiks veel aega anda või peaksin ikkagi midagi ette võtma???


Enda noor ema muneb küll korralikku plaati. Vaatasin täna just, et tal miskine 6-8 raami hauet hetkel. Ta isegi ülesehitatud põhjale on munenud, teda see täiesti uus kärg ei häiri.


Taani ema muneb samuti ja vanad emad munevad palju. Teisi ostetud emasid ei ole vaadanud, vaatan neid mõne päeva pärast kui kõik on väiksemate pesadega natuke harjunud ja siis tuleb neid veel koondada. Suur hulk mesilasi on otsad andnud ja kõik pered saab tõenäoliselt ikkagi suruda ühte korpusesse.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Vaheta

ema kiiremas korras välja, muidu sügiseks vaid ema ja kolm mesilast+õnnetu mesinik.

Pronksmedal (100p.)

Juba mitu magamata ööd

olen veetnud oma mesilaste koondamise strateegia üle juureldes Smile


6 taru ma kohe kindlasti talvituma panna ei saa, sest 1 3 noorest emast ei ole nii usin muneja. Õnneks on mul veel 2 hetkel usinat noort ema ja 2 usinat vana ema. Täna-homme pean ikkagi inspekteerima ülejäänud 2 ostetud ema munemist. Üks neist muneb kindlasti, selle mune ma nägin juba terve kärje jagu.


Seda taru kus noor ema ei mune eriti saan aidata enda pere kasvatatud noore emaga kellel on hauet 6-8 raamil ja see pereke on teise perekese peal hetkel. Mõtlesin võrgu vahele panna ja tõsta kogu kupatusega enda ema pere selle kehva ema pere pere peale, las nad harjuvad paar päeva ja siis võtan alt ema ära ja tõstan pere kokku alumisele korpusele. Kas ma peaksin neile lennuava ka tekitama või nad saavad see paar päeva ka ilma hakkama?

Pronksmedal (100p.)

Tarud on koondatud

kõik 1 korpusele. Mesi on võetud, kokku sai 98kg. Lisaks on igas tarus 1-2 raami nektarit. Ise olen rahul, plaanisingi saada 50kg pere kohta. Tegelikult sai üks pere võilillepaiku poolitatud ja 15 juuli paiku oli vaja ka teine pere poolitada. Nii et täismahus suure perega korjet ei saanudki keegi teha. Ca 15 kg läks peredele tagasi söötmisele, nii et 83kg mett jääb realiseerimiseks.


Apistan on sisse pandud, natuke olen ergutanud noori peresid, seal tarude ümber kus natuke pime ja niiske oli, võtsin pajud maha ja niitsin kõik ära. Kohe palju valgem ja kuivem sai, nüüd paistab ka õhtupäike sinna. Juba suvel märkasin, et seal peres lõpeb lendlus palju varem ära kui päikesepaistelistes kohtades asuvates tarudes.


Keegi minema ei lennanud, juude ka ei tulnud. Nüüd ootan veel veidike ja hakkan söötma järgmisel nädalal. Siirup samuti ostetud.


Ühes tarus kus munes 2 noort ema juhtus selline lugu, et saare kange ema oli mingil müstilisel kombel läbi emalahutusvõre roninud ülespoole ja minu enda mesilaste kasvatatud noore ema saatus on teadmata. Kuna märgistamata, siis ei leia sealt üles ka teda. Nii, et ei saagi kellegagi kokku tõsta.


Paaris tarus on noore ema hauet 4 raami. No loodetavasti siiski nad suudavad veel enne söötmist muneda rohkem. Ülejäänud 4 tarus oli hauet 6-7 raami. Eks siis vaatab mis nende tarudega kus ainult 4 raami hauet eilse seisuga, saab. Kuna ma olen hoolsalt kogu aeg ka pesas mööbeldanud, siis loodan, et mesilasi on igas korpuses piisavalt. Emadel on olnud kogu aeg piisavalt ruumi olnud. Augusti alguses oli kõikides peredes kaanetatud hauet 4 raami jagu kindlasti.

Pronksmedal (100p.)

Natuke murelik


Olen siin mesilasi söötnud ja natuke veel sööta ka neid. Vaatasin siis ühe ilusa päikesepaistelise ilmaga mesilasi läbi ja valdavalt on igas tarus ca 4-5 raami sööta ja 4 raami hauet (ca 2 kaanetatud ja 2 munad vaglad), 1 suirakärg ka. Osades on ka 1-2 tühja raami kust on just mesilased koorunud. Söötnud olen valmissöödaga. Küsimus siis selline, et mitu raami sööta peaks olema 10-raamilises tarus? Ma ei leia enam üles, seda teemat kust lugesin Aimari soovitusi, et keskele peaks ikkagi jääma ka tühje raame ja neid peab vajadusel tõstma söödaraamidega vaheldumisi.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja SPUNK pilt

kirjelduse järgi tundub

kirjelduse järgi tundub olukord suurepärane. ei lugenud välja ,kas mesilased katavad kõiki kümmet kärge tihedalt. talveks peavad jääma vaid korralikult kaetud kärjed. saartel ja mandril võivad olud  oluliselt erineda. mina olen tavaliselt teinud viimase koondamise augusti teisel poolel ja söötma hakanud 1.septembril ning söötnud järjest niikaua kui vastu võetakse. tänavu lõppes igasugune korje minul augusti algul ja seetõttu tiksutasin talvemesilaste tootmiseks kuu aega natukesehaaval sööki. nüüd on talvepesade mõõt paigas ja läheb täis toitmine peale ,et munemine lõpeks. kuu aja pärast on kogu haue väljas ja sööki enam vastu ei võeta. halvim ,mida teha saad, on liiga sagedane pesas sobramine. sellega häirid mesilasi, jahutad pesa ja mis kõige hullem, võid asjata vigastada ema tihedas summas.

Pronksmedal (100p.)

natuke murelik

Jah, mesilased katavad tihedalt kõiki kärgi. Kõik kärjetänavad on hetkel tihedalt kaetud. 2 taru on mul 8 raamilised ja seal ka kõik tihedalt.  Kärgedel on neid tõesti nii palju, et ema ei näegi. Ainult mune on näha. Mis ma siis peaksin tegema? Lihtsalt annangi sööta juurde kuniks vastu võtavad? Praeguseks olen söötnud 6 tarule sisse 6 14kg ämbrit valmissööta. Aga sinna on veel vaja juurde vähemalt 3 ämbrit. Mul nimelt 3 peret olid täiesti ilma meeta ja neid pidin söötma juba augusti algusest alates. Ja teistele tegin ka ergutussöötmist selle valmissöödaga, sest peale emavahetust oli väike mure noorte emade munemisega. Ega ma neid liiga tihti enam vaadata ei kavatsegi. Aga olin mures seetõttu, et endale tundus hauet liiga palju. Augustis ma neid süütsin ka jupikaupa, et emad muneksid, nüüd noored emad kõik munevad hästi. hetkel ma tõesti ei saa öelda, et mesilasi oleks tarus vähe. Mesilaste enda kasvatatud emaga tarus on mesilased nii tigedad, et nende taru läbivaatamine on tõeline õudus. Seal on mul raamsöödanõu ja isegi selle kättesaamine on paras jama. Aga seal on saare ema ja eks kevadel saan nendest sõgedikest lahti loodetavasti. Siis ma ikka edasi ei paanitse ja söödan edasi kuniks vastu võetakse ja sept teises pooles vaatan et mesilasi oleks ikka tarus piisavalt ja vajadusel veel võtan mõne kärje välja.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

10 raami

peal talvituvas peres peaks olema ca. 20kg sööta. Sul on söödetud 1,4 kg raami kohta, tuleks 0,6 juurde anda, kui sul just niipalju mett pole sisse jäänud.

Pronksmedal (100p.)

Väike mure

käisin täna vaatamas mesilasi, et kas peale viimast söötmist on veel vaja juurde anda, no kõik nõud olid tühjaks söödud. Arvestuste kohaselt peaks juba piisama. Enne viimast söötmist piilusin raamide vahele ka  üleval on sööt aga mis allpool on, seda ei tea. Hakka või tarusid kaaluma.


Mure siis ühe 8-raamilise taruga. Peale pühapäevast söötmist on tekkinud tarule habe. Piilusin tarusse ka ja ma ei ütleks, et seal kõik raamivahed paksult mesilasi täis oleks. Kas põhjused võivad olla:


1. paar viimast päeva väga soojad ning kuna raamid on nt kõik sööta täis, siis hakkab palav


2. Koorunud on mingi ports hauet ja nüüd ikkagi ei mahu mesilased tarusse ära


3. Kõik raamid on pilgeni sööta täis ja mesilastel ei ole piisavalt ruumi.


Kas jätan nii nagu on või peaksin nad tõstma nt 10-raamilisse tarusse? Kuna mesilased olid kobaras esiseinal siis ma tõesti ei oska hinnata kui palju neid seal oli, 1 raamijagu kindlasti, max 2. Kas ei ole seda hirmu, et kitsikuse tõttu hakatakse sülemlema. Kuna mesilasi on palju, siis ma ei ole 2 nädalat kindlasti tarusse sisse vaadanud, sest seal on üsna kitsas ja pärast saab veel ema seal summas kannatada. Nüüd peaksin Apistani ribad välja võtma, siis saan ehk veidi rohkem piiluda.


Raamatutes kirjutab, et kogenud mesinik saab hinnata haudme olukorda jne ainult raamide vahelt sisse vaadates, ma pole küll teab mis kogenud, kuid mitte mõhkugi ei näe sinna raamide vahele.


Kas üldse on mõtet hakata tarusse sisse vaatama, mõtlen raame välja võtma, et hinnata kas sööta on piisavalt? Viimane kord kui vaatasin oli igas tarus ca 4-5 raami sööta, peale seda olen andnud 8l igale juurde. Peks nagu piisama minuarust. Ise mõtlesin, et annan niipalju kui vastu võtavad, aga mul pole siin seda siirupit raisata üleliia, sest ma ei oska hinnata kellele seda ülejääki anda ja kellel juba küll on. Ma arvan, et see 8L on miskine 10kg ringis ja tundub, et pole vaja juurde anda aga süda ikka valutab ka.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

No


see oleks juba tase kui suudad nüüd pere sülemlema ajada Smile .

 Hetkel on väljas päeval vähemalt +15 kraadi ja rohkem, kui temperatuur langeb kaovad mesilased sul õuest tuppa sooja. Ma usun et oled pered ennemini üle söötnud kui vähe andnud.

 Oled tublid tööd teinud, võta nüüd vabalt! Head talvitumist sulle ja su mesilastele!

Pronksmedal (100p.)

Mure kõikide tarudega

Täna vaatasin kõikide tarude 3-4 keskmist raami. 1 8-raamiline taru on otsast lõpuni talvesööta täis ja olen natuke mures, et äkki on seda liiga plaju ja kui hetkel haue 0 siis kuhu nad kobarduvad? Kas ma võiksin sealt 1 raami sööta ära võtta ja siis teisest tarust 1 raami haudmetötsuga asemele panna?


Ülejäänud tarudes on olukord selline, et kogu talvesööt on tassitud äärmistesse kärgedesse ja 3-4 keskmist kärge on sisuliselt tühjad. st et isegi meevööd pole. Sealt on just koorunud haue, mingi peopesa on igal raamil ka kaanetatud hauet, sutsuke suira no ja mune kah. Kas see haudmetegevus juba ei lõpe? Suria oli ka nendele raamidele viidud. Täna oli aktiivne lendlus ja õietolmu viidi kõvasti tarru.


Oma kõige sõgedama taru läbivaatuseks valmistusin korralikult täna: panin selga suusakombenesooni, teipisin kintsud mäkaiveriga (enamasti nad ründasid mind just sinna), lasin kõvasti tossu lennuavast sisse ja tegin taru lahti, mind ründas vihaselt mõni üksik mesilane Smile Ei tea kas neil oli hea tuju või on need sõgedad otsa saanud kõik, igatahes olen ma saare mammale tänulik, et ta selle isepaarunud ema sealt minema saatis.


Kuna seal tarus oli 4-ja puhtakstegemiseks mõeldud kärge sööta tassitud, siis vahetasin korpused ära ja loodetavasti mesilased tassivad selle mee üles.


Aga ikkagi on mure, et kas sellest ei tule probleemi, et keskelt 4 raami on täiesti ilma söödada? Lugesin Aimari kirjutist siin foorumis (mida ma loomulikult jälle üles ei leia), et kui keskel on tühjad, siis vaheldusimisi söödaraamisega ära vahetada. Kas palun keegi saab kommenteerida, kas ma peaksin seda tegema?


Ühes tarus märkasin 4 raami peale 2-e ilma 1 tiivata, st 1 tiib oli mingi peenike moodustis,  värskelt koorunud mesilast. Nägin oma tarudes seda esmakordselt. Apistan on muidu olnud alates 11.augustist tarus ja kavatsen veel teha tõrjet oblikhappe aurutamisega.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

MÖNED

möned emad   löpetavad varem munemise ,möned hiljem    ja möni muneb talve läbi.
kui oled söötnud ja ravinud.  külmade saabudes ka külje matid paika panud (nii et ventilatsioon jääb siis on köik ok.

need pered kellel on veel haue sees ,need reeglina löpetavad ka varsti ,ja siis nad veavad samuti mee audme asemele ja jäävad sinna talvituma.

nii et raame pole mötet töstma hakata.
ja praegu enam sülemlemist meie kliimas küll ei tule.


ilma tiibadeta mesilased. kui neid on möni pole ullu, kui aga masiliselt on asi jäma.
mul on kaks  küsimust, mitu korda oled ühte apistaani riba kasutanud.  (kas se oli uued ribad vöi 2 vöi 3 aasta mil sa seda kasutasid)

2 küsimus on mitu aastat oled järjest apistaani kasutanud.

miks ma selised küsimused esidan on selepärast et osad mesinikud raha koku oiuks  kasutavad 1 sid ribasid mitu aastat. 
kuid 2 vöi 3 aastal se ravi omadus lahjeneb ja siis se enam lestale ei möju.

2 küsimuse möte on et  kui apistaani vöi muud ravimit kasutad 3 voi rohkem aastaid järjest, ilma et oleks teiste ravimitega vahepeal teinud. siis varo lestad muutuvad resistenseks sellele ravimile. 
Selepärast mesinikud kasutavad ki  üks aasta apistaani, teine aasta pajorooli, kolmas aasta kabooni  jne
5 aastal tuleb jälle apistaan. se on ide aal tingimustel, vöib ka kakhe aastase inter valliga.  (  2 aastat apistaan, 2 aastat pajorool jne.)   surema intervalika pole soovitav.


Pronksmedal (100p.)

Teemasele

Apistani ribad on värsked, kasutusel esimest aastat. 10-raamilises tarus 2 riba. Ribad on hetkel veel tarudes. Uurisin nelja raami mõlemalt poolt ja 2 mesilast olid sellised.


Minul on need mesilased esimest aastat ja eelnev tõrje pole teada. Seetõttu tahangi teha veel sügisepoole ka oblikhappega.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

nagu ma ütlesin

nagu ma ütlesin 2-3 mesilast kui on selised , pole äda.
lihtsalt möned lestad on kahjustanud ja nendega ei saa midagi teha (3 mesilasega)
kui aga on juba 10 -100 ja rohkem. siis ei aita seal eriti midagi
lestad vöid ju tappa ,kuid talvituvatel mesilasi sul pole (koralike)
kes kevadel seda peret suvese viiksid.
muiduki lesta pead juba sellepärast ravima et see pere lestasid naaber tarudesse ei viiks.
sisuliselt vöiksid siis sele pere maha kanda.  (kui kevadet nääb siis on hea kui ei  siis ei

aga see on seljuhul kui on masiline mesilaste lesta kahjustused.

üksikutega pole probleemi .seda ika juhtub.

Pronksmedal (100p.)

Lesta kahjustus

Täna sai võetud proovid ja ca nädala pärast on teada ka varraonakkuse tase minu mesila kõikides tarudes. Ma hästi ei saa seda peret maha kanda, sest see on minu taani ema pere Smile Mingeid järeldusi teen siis kui analüüsitulemused käes. Kui panin ribad sisse, siis esimese 24h kukkus lesti 3, see muidugi ei ole mingi näitaja. Kuna ma olen hoolsalt vahtinud kogu pesakasti kärgi suvi läbi, siis võin tõesti öelda, et see oli esimene kord. Ja kas see oli 1 või 2 mesilast, ma täpselt ei teagi, sest see mesilane võis ronida kõrvalolevale kärjele mille ma järgmisena kätte võtsin. Millised mesilased meekärgedel olid, seda ma ei vaadanud. Täna kui proovi võtsime, siis äärmisel kärjel olid kõik normaalsed mesilased.


Igatahes loodan parimat. Mul oli plaanis oktoobris teha lestatõrjet veel oblikhappega.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

ma ütlen

ma ütlen ausalt et mina ei ole ise seda oma silmaga näinud.
ma ei väida et mul mönda sellist väärakat tarus ei ole.
täitsa vöimalik et möni ka minu tarus on, kuid mina pole juhtunud nägema.
ma olen teinud nii   1 aasta tegin apistaani ja  ja hiljem pipiiniga üle
(siis kui haue on koorunud)
see aasta aga tegin apiguard  iga.
kuna ma ni hoolas ei ole kui sina siis mina pole viitsinud  papert taru alla panna et näha kas lesta ka kukub vöi ei.
ma vaatan kevadel kas on veel kellega mesindada vöi ei.
järgmine aasta aga pajorooliga.

Pronksmedal (100p.)

Varraolesta analüüside tulemused

Täna jõudis veterinaarametist teade, et 6-st tarust leiti 1 tarul 2 lesta ja teisel tarul 1 lest, ülejäänud tarudest lesti ei leitud. Ma muidugi ei tea kui adekvaatne see on, võtsime mesilased analüüsimiseks äärmistelt raamidelt. Kaanetatud hauet oli tarus mnimaalselt, paar väikest lapikest. Loodetavasti on põhjust siiski rõõmustada sellise tulemuse üle. Ravisin peresid Apistan ribadega mis olid tarus 6 nädalat. Veel on oodata nosematoosi ja tiibade kärbumisviiruse vastuseid.


Kui tulemused on sellised, kas siis on ka vajadust peresid üle ravida? Ehk pole siis mingit gaasitamist vaja tehagi.


Kui ma siin ükspäev ribasid välja võtsin, siis vaatasin põhjasid ka nendes tarudes kus see on sahtlina. Ühes tarus oli põhjal paar valget nukku ja taani ema pere põhjal oli 5 valget nukku ja 1 lest.


Mulle tundub, et kahes tarus on mesilasi 10-raamilise jaoks vähevõitu, kõik tänavad on küll täidetud, kuid no ei saa öelda, et neid oleks paksult, vürreldes teise taruga. Kõige suurema prohmakana tegin ma mesilas söötmisel massimõrva ja tõenäoliselt nendest tarudest saigi kõige rohkem mesilasi otsa, sest seal oli kõige kõvem lendlus enne mee tagasiandmist. Ega asjata öelda, et mesilaste kõige suurem vaenlane on mesinik. Väga valus kogemus oli see augusti alguses. Aga ikkagi on see hämmastav milline käputäis mesilasi jääb alles. Siin koondamise ajal ja peale seda kui vähemalt 4 raami hauet koorus igas tarus, oli mesilasi ikka väga palju, nüüd neid on normaalselt. Kahes tarud on neid llmselt rohkem, sest mesilased ripuvad raamide alumise ääre küljes.


KUi haue oli koorunud, siis ei vedanud mesilased siirupit söödanõust ühti sinna pesa keskele vaid tegid teisi raame paksemaks, nüüd, ribasid välja võttes märkasin, et kõige kõvem askeldamine käib kahel äärmisel raamil, mesilasi on sinna palju koondunud. Ma tõesti loodan, et nad veavad sinna keskele 4-le tühjale raamile ka miskit.


Vurritatud mesi seisab kenasti tünnides, pole isegi tegelenud veel mee müügiga. Mitmed tuttavad on tahtnud mett osta, kuid on põlanud 6 eurost hinda kalliks. Samas ise tahavad loodusest korjatud mett. Minu mesi on küll puhta metsast pärit, kui vaatasin suvel lendlust, siis kogu aeg panid mesilased kuskile metsa poole, ehk looduslikul karjamaal oli ka miskit, kuid põllukultuure meie lähedal ei ole vähemalt paar aastat. 1km kaugusele metsa taha jääb üks põld, kuid raps oli seal eelmisel aastal ja arvatavasti paaril järgmisel suvel on seal veel teravili. Mesi on sellise välimusega, t ei kavatsegi veel kristalliseeruda.


Seadsin valmis ka mesilaste talvitamise hoonet. Kui uks ette sai, siis selgus, et seal elab keegi. SEllised väikesed armsad käpajäljekesed olid mõni päev tagasi kui kavatsesin oma mesindushoonesse tühjad korpused tassida. See on vast mingi nirk või kärp või isegi nugis. Tal oleks kindlasti hea meel kui ma sinna tooksin mõned suutäied tarusid Smile Õnneks on talvitamiseni aega ja loodetavasti ma saan selle eluka sealt minema. Ja kui ei saa, eks siis tuleb metallvõrkudesse investeerida ja need tarudele ümber tõmmata.


Toas avastasin, et osadel kärgedel on peal hallikasvalge kirme, ei tea kas see ongi hallitus? Inspekteerisin küll kuid ei saanudki sotti. Sellel korpusel mul kärgedele vahet ei olnudki kogemata jäänud. Teistel on vahed sees ja seal ei olnud seda probleemi. Sõber hiir oli juba ennast tuppa seadnud ja natuke kärgede kallal nokitsenud. Ünneks oli mul välja jäänud ainult paar kärge, ülejäänud on kõik korpustes ja korralikult pealt kinni kaetud.


Vaha proovisin ka augustis sulatada, sain ilusa suure ketta. Ketast vaadates tundus kahtlane, et miks see selline pruunikas on. Ühel hetkel läks ketas täiseti käärima, hakkasin siis kraapima (kuigi ma olin ta juba puhtaks kraapinud) ja selle tulemusena jäi järele paari mm paksune kollane vahaketas. Täiesti masendav. Proovisin siis hambaga seda mahakraabitud värki, puhta vahane. Ja see mida ma sulatasin, oli 100% puhas kaanetis. Igatahes on see müstika, et sealt nii vähe seda sai. Loomulikult ei visanud ma seda jääki minema, vaid see seisab kenasti potis vee sees ja ootab vana mahlaaurutit, sest potis vaha sulatamine oli ikka üks suur kino ja vaev, sest mul polnud miskit marlit võtta kuhu see kaanetis sisse visata ja siis potti panna. See on kui uudishimu on nii suur, et vaja kõike proovida kuid ettevalmistused puudulikud. Mul seisab hulk sulatamist vajavaid kärgi veel pottides. Järgmisel aastal mina enam sellega vaeva ei näe. Võtan oma kärjed kaenlasse ja lähen kuskile teenuse korras sulatama.


Kahjuks ei ole mesindusaasta minu jaoks lõppenud, sest kogu aeg on mure kas kõik ikka on hästi. Mesilased on 100km kaugusel ja kui miskit juhtub siis näen seda alles nädalavahetusel. Nüüd on peamiseks mure, et ikka kevadeni kõik välja veaks ja et nosemat ei oleks peredel.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

vöta rahulikult

vöta rahulikult. kui oled söötnud ,ema munes  (augustis)   ja oled ravinud.koondanud öieti. siis köik ok   . siis oled köik teinud mis on sinu vöimuses.   katsu neid enam mitte segada, ja keskendu juba järgmise hooaja peale. tee raame, sulata vaha ,traadi ja müü mett.
järgmine mesilaste külastus detsembris, selest järgmine jaanuaaris, siis veebroaaris, ja siis hakab jälle tihemaks minema.
  
kui neid liiga tihti tülitad siis oled sina ise  see kes neid häirib.
muiodugi lamavas tuleb ene detsembrit külje padjad panna ja muu, kuid siis tehakse se nii et raame ei liigutata. et mite neid  äirida.

Kui sul on 20 l sisse söödetud  ja pesa soe (haudme soojus) ei ole
siis peavad mesilased märtsini julgel ära  märtsis aprillis vöib sööda puudus tulla, sest siis hakavad naad uut pölvkonda mesilasi kasvatama, ja siis kasvab nende sööda tarbimine tösiselt.

PEA REEGLIT MEELES    (SEE KEHTIB MESILAS TÄIEGA)   LIIGNE AGARUS ON OGARUS.  

ON ASJU MIDA SA MUUTA EI SAA.
SEE MIS TULEB TULEB NIGU NII.

EDU SULLE

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

haudme soojus

teemas kirjutas:


Kui sul on 20 l sisse söödetud  ja pesa soe (haudme soojus) ei ole
siis peavad mesilased märtsini julgel ära 


Aga mis siis teha, kui on 20 L söödetud ja pesa ON soe (haudme soojus) ???
Pronksmedal (100p.)

Pipikale

kui kärgede sulatamine aktuaalne võta ühendust. Mul omad sulatatud ja sulataja vaba.Numbrid ja muu leiad kui vaja foorumi lisadest.Sinu andmeid sealt ei leidnud , muidu poleks end siin välja pakkunud.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

haudme soojus

sepionu kirjutas:
teemas kirjutas:


Kui sul on 20 l sisse söödetud  ja pesa soe (haudme soojus) ei ole
siis peavad mesilased märtsini julgel ära 


Aga mis siis teha, kui on 20 L söödetud ja pesa ON soe (haudme soojus) ???

  paar vöimalust on. korpus tarus, lenu ava suuremaks teha.  krae korpuse ja  pöhja vahele,  vöi teine vöimalus panna selline katus milel pole soojustust.  kui kobaras on siis uuesti soojustus.  (Aimar juurutab aga et ales kevadel soojustus panna ,kuid andmed puuduvad kuidas se toimib.
lamavas soojustus eemaldada, ja külje patju mitte panna.

mina ise pole neist ühtegi tarvitanud.   kui neil möistust pole, siis oli nende valik. looduslik valik.

Pronksmedal (100p.)

Pesa keskel 4 tühja kärge

Vaatasin oma mesilinde pühapäeval. Haudmetegevus on kõikides tarudes lõppenud. Kõikide pesade keskel on 4 raami viimatise plaathaudmega, nüüd on need tühjad, olid juba viimase söötmise aegu, väikesed kaanetatud haudmetutsud olid. Natuke murelikuks teeb, sest kas mesilased nälga ei sure kui need 4 kärge 10-st on tühjad? Mingi 5cm meevöö on üleval neil ja see on kõik. Mingil põhjusel on nad äärmised kärjed teinud paksemaks ja keskmised tühjaks jätnud. Kas peaksin kärgi ringi tõstma? Kuhu nad sel juhul kobarduvad? Või hoopis üldse mitte puutuda ja jätta looduse valikuks. Kobarduma ei hakka küll veel keegi. Või võtta lihtsalt paar kärge keskelt ära ja koondada pesaruumi näiteks 8-le raamile?


Aidake palun kogemustega!

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

Tühjad kärjed

Võimalusel võta kaks kõige tühjemat välja, allesjäänud kaks aga paiguta servadest kolmandateks kärgedeks. Seega ühest servast lugedes on 2 täiskärge - 1 tühjavõitu - 2 täis - 1 tühi - 2 täis.
Kui mesilasi on sedavõrd palju (kas ikka on?), et kärgi ära võtta pole mõistlik, tõsta kärjed ringi nii et jääks vaheldumisi tühi-täis. Ja siis võid korraks söödanõu peale panna. Kärgi täis söötma hakata on juba hiljavõitu, kui võtavad, siis 4-5 liitrit siirupit tasuks lisada, lihtsam ikka kui veebruaris kandipakkidega hangede vahel sumbata.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Võimalusel võta kaks kõige tühjemat välja...

Mina jääksin selle juurde...metsamesiniku alguseridade juurde!
Rohkem ei tohiks paigutada, muuta, ega sobrada! Ja kõik!

Kobara keskele meeplaatide sisse lükkamine poolitab kobara! Olen sellist pilti...küll ja küll näinud....küllaltki kogenud mesinike juures ka. Kus emaga kobarapool tuleb pisikese lõngakerana kevadesse ning teine pool kobarast hukkub....
Kui Sul oleks võimalik ...kui oleks varu söödakärgi, või kuskil servas, kus mesilasi peal ei ole on raskeid täisraame....päästab ka olukorra, kui asetad pesa peale - kobara kohale kärje lapikuti....Selleks, et nad kevadesse tulevad oleks vaja kobara kohale vähemalt 10 cm toitu....nii, et isegi kaks lapikuti kärge tõstaks kõrguse ~10 cm toitu kobara/pesa kohale...kärgedele augud sisse, et neil parem liikuda oleks!

Ega kandi parem ei ole, kui nende oma kärjemesi!
Osades korpustaru varjantides ei ole kärje asetamine lapikuti võimalik....kui just kärje õlgu kärpida ei taha...samas on ju kevadel vaja need kärjed tagasi pessa panna!

Kord avastasin ühe tuntud inimese mesilas (ta alustas siis mesindusega alles))  nov. algul kõik pered näljas, ...mõnedes oli 1 -2 cm toitu....panime suured sööginõud sooja söödaga peale ning jõuluks said lisaks kärjemee kah veel juurde ja tulid kevadesse!



Pronksmedal (100p.)

kahjuks hilja juba tarus sobramise keelu osas:)

Jõudsin täna päeval kahes tarus tõsta kärgi ringi. Ülejäänutes oli Ok. Ühes tarus ei olnud veel mesilased kobardunud, teises olid nad koondunud küll juba vist kobaraks. Seal ma tõstsin ringi ja emaga kärg sai üsna külje peale. Naiivselt loodan, et ema ronib keskele tagasi. Liigutasin selliseid kärgi kus olid mesilased küljes. Eks ma siis vaatan paari päeva pärast sinna kuidas see kobar on, kas on koondunud või mitmes osas. Päris välja võtta ei saanud kärgi, sest korpustarus on see natuke keeruline, midagi tuleb ju asemele panna. Kolmandal tarul kus ka oli sööta vähe, sellelt võtsin söödanõu maha, ilusti olid 4L viimast siirupit, mis mul oli, vastu võtnud. Olid kenasti keskele vedanud ja seal ma ei hakanud kärgi ringi tõstma.


Oma sisetunnet tuleb ikka usaldada, oleksin pidanud need ammu ringi tõstma, need kärjed olid praktiliselt tühjad, ema enam sinna ei munenud ja mesilased sinna sööta ka ei tassinud, vaid ehitasid teisi  kärgi paksemaks. Kärjed kaanetati varakult. Septembri esimeseks nädalaks oli mul juba söötmine lõpetatud. Kõik tarud said 20L siirupit ja natuke peale, see on 6-l kärjel enamasti.


Vaatamata kõigele, kui nüüd kobar on pooleks, siis mida teha, jätta nad nii ja loota armulisele saatusele või raputada külgedelt keskele kokku?

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

Talvekobara poolitumine

Üks lause Sinu kirjast: "Liigutasin selliseid kärgi kus olid mesilased küljes."
Oot-oot, kas pesaruumis oli siis selliseid kärgi ka, kus eriti mesilsi ei olnud? Ja kui nii, siis mine kohe homme selle taru kallale tagasi ja võta need 2 tühja välja. Eks seal on kindlasti mesilasi peal, need raputad tarupõhja, küll nad kobarduvad. Praegu on veel sedavõrd soe, et talvepessa jäävad kärjed peaksid kõik mesilastega kaetud olema, kui pesaruumi on vahelauaga piiratud, siis jääma neid veidi ka selle taha.

Talvekobara poolitumine võib juhtuda, aga enamasti ei juhtu ka. Nagunii kipub talvekobar tekkima sinna, kust viimane haue koorus, Sinu puhul ühtlase raamide jaotuse korral siis suht keskele. Sügise jooksul süüakse keskele jäänud täis kärgedest toitu veidi kiiremini vähemaks, sest kõrvalt ju võtta ei ole. Seetõttu tüjenevad need kiiremini ja ehk kobara poolitumist ei toimu. Seega parim ikkagi mõne kärje äravõtmine, asenduseks saab panna 25mm paksu penoplaadi. Ja kui hetkel isegi sobivat tükki võtta pole, ei juhtu ka midagi. Paar päeva on raamide kõrval lihtsalt suurem tühi ruum. Muidugi võib pesaruumi piirdeks kasutada kasvõi vineeritahvlit.

Pronksmedal (100p.)

talvekobara poolitumine

Ütleme nii, et mesilased olid kobardunud, täiesti kena ringike oli. Kobar ulatus keskelt kuni mõlemate eelviimaste raamide ääre lõpuni. St mõlemist küljest jäi 1 raam pealtpoolt vaadatuna mesilastest katmata. St ring ulatus eelviimaste raamivahedeni. Ausalt öeldes ise olin küll natuke rõõmus, sest muretsesin nende 2 taru pärast, seal sai palju mesilasi minu käki tõttu hukka augustis. Mulle tundus, et mesilasi siiski oli tarus piisavalt.  6-st tarust olid ringikujulise kobara moodustanud 3, 3 tarus olid mesilased täiesti tavaliselt raamide vahel ja raamide peal nagu oleks suvi. Ma ei julgenud seal tarudes eriti möllata, sest õues 5 kraadi oli ja tegin siva. Tühjade kärgede küljes oligi mesilasi palju, rippusid raami küljes ka. Mõtle kui on 4 5cm ülemise meeribaga kärge kõrvuti, siis mesilasi mahub sinna ju palju kobarasse, vahed ju suured.


Ei  teagi mis nüüd siis teha, kas võtta vähemaks või mitte.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Inimene arvab ikka,

et, on sellest täiuslikust organismist,( mida nimetatakse mesilaspereks) targem! Organism, kes on maailmas elanud miljoneid aastaid!
Mis kobardumisest tee pidevalt räägite...see organism on kogu aeg kobar....lihtsalt soojal aastaajal on ta suurem ja hõredam kobar.....külmal aastajal tõmbub tihedamaks!
Praegu oli kõige ohtlikum lause Pipika kirjast, et ta tõstis ema vist kuhugi äärepoole.....ja vaat sinna äärepoole nad nüüd kogunevadki ümber ema!
Kõik mesinikud jälgivad, et talvekobar ei jääks ühte serva....vajadusel tõstetakse siis teisest pesaservast sinna raske kattekärg...-see on viimane võimalus neid abistada! Ükski mõistlik inimene ei hakka enam kobara kohta tarus muutma.....muidugi osa peresid viiakse talvitumise hoonetesse, või keldritesse....siis ka kahjuks muudetakse maavälja....

Pipikal on korpustarud ja ta ei kasuta vahelaudasid....kuid ta võib paigutada kärgi nii, kuidas metsamesinik soovitab....tarus võib osa ruumi kasvõi tühi olla....parem talvitumine on kindlasti kitsamas pesas ja oluline, et kobara kohal oleks toit!

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

Võta

tühjad ilma meeta kärjed ära. Ajad küll nende talvekobara plaanid põhjalikult sassi, aga mis teha, jooksevad natuke erutunult ringi, pesaruumis temperatuur tõuseb, leiavad uuesti sobiva koha ja hakkavad taas talvekobart moodustama. 
Raamid lükka vastu üht otsaseina, teiselt poolt piira liigne vaba ruum penost või vineerist plaadiga. Vineeri korral tasuks sinna taha hiljem ka soojustus panna.

Pronksmedal (100p.)

Siis ma tõstan ikkagi

homme ringi. Mul on olemas paar vahelauda ka mis korpustarule sobivad. Emaga raam sai kindlasti äärest teiseks või kolmandaks, täiesti ausalt, ma ei julgenud seda ema koos mesilastega tarusse raputada, noh, et saab viga või nii Smile Siis ma pean neli raami välja võtma ja kuus jäävad alles.  Ikkagi tuleb siis veel kolmes tarus mööbeldada ja tühjad raamid ära võtta.


Oleks, et on suvi, siis pead taru juures aru ja tegutsed, kardan, et mesilastel hakkab külm kuni mina seal askeldan.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Ma tahtsin ka lisada, et

Ma tahtsin ka lisada, et korpustarus saab ikka ka vahelaudu kasutada.  Mul talvituvad kahes Farraris ja vahelauad on tehtud sellised, et ulatuvad läbi kahe korpuse.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

Sügisel taru kallal

No mis parata, mesilastel hakkab kindlasti külm. Kahjuks on valikuvariante vaid 2: kas neil on terve talv otsa külm ja niiske liigsuures pesas või on neil see veerand tunnikest , mis taru kallal toimetad, külm. Usun, et teine on kordades parem. Tean isegi juhust, kus taru võeti kesk jaanuarikuud lahti ja tõsteti kärgi ringi. Mesilased jäid ellu erinevalt teistest peredest, kus sarnast tegevust ei rakendatud. Nii et kui on mingi toimetus vaja teha, siis tuleb see termomeetrinäitu vaatamata ära teha.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja SPUNK pilt

oleks

oleks polegi nii paha kui võiks arvata ,sest rumal pole see kes eksib , vaid see kes ei õpi. mesinikuks ei saa aastaga ,mina pole seda siiani Smile
kui sa, Pipikas, oleks söötmist alustanud augusti viimastel päevadel või septembri alguses ja teinuks seda intensiivselt kolm nädalat kuni vastu võtavad, siis olnuks sul kärjed täna ühtlaselt sööta täis ning poleks vaja vähimalgi määral muretseda. kevadel saaksid hinnata allesjäänud sööda kogust ,jälgida ,kuipalju lisandub pajult. kui palju kahaneb haudmetegevuse edenedes ja korjevaese mai jooksul. ja vot siis juunis võid vaadata lakke ja otsustada ,kui palju sa oma selles konkreetses tarude asukohas julged tulevase talve söödakogust optimeerida. sest erinevus ei ole vaid saarte ja mandri või põhja ja lõuna vahel vaid ka 10 km siia-sinna.
aga tegelikult pole ju mitte midagi hullu juhtunud. tuleval aastal proovid uuesti (kas samamoodi või pisut teisiti). kaotasid vaid ühe aasta meie kohutavalt kiires maailmas. said teada ,et sügisel taru kõrval muretseda pole just kõige meeldivam.
muretse vähem ! mesilased ju ikka rohkem rõõmuks Smile või kuidas?

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Kuldsed sõnad Spungilt!

Ja kõik ongi nii... ja Pipikas tegi kah ju kõike ülipüüdlikult ning sellist pilti, et pesa on liiga lai ning sööta vähevõitu näeb alustajate juures sageli ja ka vanade - vanade tegijate juures....kes hakkavad , näiteks: lamavtarudes rohkem magasine (kui üht) kasutama ning saavad suuremad kogused mett ja säravad rõõmust....kuid söödavad nagu endiselt edasi, kui varem, kui palju mett jäi veel haudme kohale, kui nad magasine ei kasutanud! Nad nagu ei kujuta ette, et sööda kogused peavad olema poole, või isegi kolm korda suuremad...vastavuses raamide arvule ja meekogusele, mis seal peal!

Palju - palju põlvkondi alustajaid on hädas talvitumisega....kuna inimesed võtsid selle organismi puu seest välja - mesipuust ning surusid madalatesse laiadesse kastidesse.....kõige naljakamad meil talvitumiseks ongi Langstroti veinikastid! Ja ega meie oma "komisjon", kes Tartu- või Viljandi - või K.R. Jakobsoni raami Pärnumaalt....püstiasendist - külili keeras ning Eesti raamiks nimetas .....tegi ju jubeda karuteene mesilasperede edukale talvitumisele...paljude põlvkondade alustajate mesinike jaoks!

Ega muidu pole mesindusreiside "konverentside" põhiteema....et vot minul on nüüd parim taru ja parim raamimõõt jne. jne. Ainult talvitumise pärast nikerdatakse Tartumaa pööratava tarupõhjaga, mis annab talvepesale selle puuduva 5 cm kõrgust juurde jne. jne.
Ega muidu paljudes piirkondades ei asetata tühja korpust talvepesa alla...ainult ikka selleks, et talvepesal oleks ruumi olla...

Kuid raamide suurem ümberpaigutamine, talvepesas sobramine tuleb küll ära jätta!

Pronksmedal (100p.)

Loodetavasti oli see viimane

tarus sobramine. Reedel oli ilus ilm ja mesilased lendasid aktiivselt. Kõige suurem lendlus oli taani ema tarus ja kõige suurem häda on ka taani ema tarus. Väga hea, et ma siiski läksin raame uuesti seal tarus tingi tõstma. Selgus, et seal tarus on sööta õige napilt. See taru on saanud sööta samapalju kui teised. Tõenäoliselt hakkasin söötma liiga vara, nagu ka spunk viitas,  ja suur osa sööta ongi läinud haudmetegevusele. Kuna siirupit ei ole kuskilt osta enam, siis ostan candit ja panen selle raamide peale. Kas kellelgi on kogemust kas see läheb kõvaks? Või võib jätta kuudeks sinna raamide peale?


Eemaldasin taani ema tarust 2 raami ja esialgu panin asemele raamsöödanõu mille avad porolooniga kinni mätsisin, lennuava kitsendasin ka kuni raamideni. Vahelaudu saan siis paigaldada kui põhja alla lasen ja lennulaua tagasi pööran, sest vahelaud on paar mm kõrgem ja ei saa katust muidu peale tihedalt.


Teises tarus tegin samamoodi. Kolmandas tõstsin 1 tühjema äärde, et saaks vajadusel selle salt välja tõsta kui on vahesein olemas sinna panna.


Ma ei oska arvata kas mesilasi on tarus vähe. Kõikides tarudes katavad mesilased kõiki raame ülipaksult. Ühel ööl oli väga külm ja siis kobardusid 3 peret, kõik kobarad ulatusid eelviimastesse vahedesse. Tõenäoliselt talvel nad on tihedamas kobaras.


Siin räägitakse 20L siirupist, mina söötsin ka nii. Kuid ühel hetkel keeras arutelu KA arvutamisele no ja siis mina õudusega arvutasingi, et tegelikult on minul vähem söödetud tervelt 8L siirupit 10-raamilise pere peale. Seda enam, et seal tarus kõik mis toodi see toiduks läks ja jäi puudugi, terve suve pidin seda peret söötma. Kogu siirupi mis sinna panin, nad lausa hingasid selle ööga söödanõust sisse. See on puhas enda käkk, tuleb ikkagi rohkem mõelda ja mitte oma sisetunnet maha rahustada. Sisetunne helistas kogu aeg kellukest, et seda on liiga vähe Smile


Aga samas väga hea kogemus, järgmisel aastal targem ja siis läheb vast paremini.

kandi

Liiga kõvaks kandi kindlasti ei lähe, pigem võib olla vastupidi, kui talvel peaks lennuava mingil põhjusel ummistuma või kinni jäätuma siis mesilased ärrituvad ja tarus temperatuur tõuseb ning siis sulab see kandi neile kaela. Kandi soovitan peale panna mitte enne kui on näha et sööt hakkab varsti otsa saama. Tavaliselt mitte enne märtsi. Vaata Aimari viimast videot ja saad umbes välja arvutada kui kauaks peaks tarus sööta jaguma.

Pronksmedal (100p.)

Kobara suurus jm

Paar nädalat tagasi sai tehtud veel veidi talvitumistöid. Võtsin raamsöödanõud, mis täitsid esialgu eemaldatud kärgede tühimikku, ära ning lisasin vahelauad ja ühele tarule ka penoplasti. Teisele kahjuks ei saanud, sest vahelaud on raamidega samal tasapinnal ning mesilased ärritusid ja läksid lendu. Panin taru kokku. Panin kõikidele tarudele ka hingavad vahelaed ning keerasin lennulauad talveasendisse.  Kolmel tarul oli põhjas ka langetist, võiks öelda, et põhi oli hõreda kihina kaetud, paarilt põhjalt leidsin 1 ja 2 lesta. Kolm taru on kobardunud, ühes ulatub kobar ka vastu seina. Minu viga oli selles, et jätsin tühjema raami, mida plaanisin eemaldada, kõige äärmiseks, polnud vahelauda kohe panna ja penot ei tahtnud, sest mul on selline, mille nad kohe peeneks hekseldavad. Nüüd vist pean ikkagi nad sealt keskele raputama ja selle kärje välja võtma, sest see on üsna tühi, või ei puutuks seda? Plaanin nad talvitumiseks siiski siseruumi viia. Ühes tarus on mesilaste kobar kuidagi kokku kuivanud, ei suuda otsustada kas hakata seda peret ka koondama veel või mitte. Piilun veel korra tarusse.


Kas mesilased peaksid kobaras ulatama viimastesse raamivahedesse? Ja kui ei ulatu, siis kas võtan äärmist raami vähemaks?


Halb uudis on see, et mu mesi on läinud kergelt käärima, see algas ca 3 nädalat tagasi, et mesi muutus natuke kibedaks ja selline magus lõhn tuli juurde. Nii et müüa nagu vist mett ei saa. Plaanisin muidu ühest jõululaadast osa võtta.


Mitu minu tuttavat kes ostsid mett mujalt, neil selline käärinud värk samuti purgis.


Järgmisel aastl ostan kindlasti niiskusemõõtja.

Pronksmedal (100p.)

Kevad Pipika mesilas

Käes on juba peaaegu kevad. Sügisel panin talvituma 6 peret, hetkel on kõik hinges ja mesilaste kogus tarudes võrreldes sügisega on sisuliselt sama.
talvel käisin ikkagi hoolsalt oma peresid kontrollimas, sest ikka see vähese sööda hirm oli. Põhjade puhastamisel oli langetist ühtlase paksu kihina, kummalisel kombel aga vahapuru minimaalselt. Kahes tarus, nendes 8-raamilistes, oli langetist vähem. Üks suur pere talvitus õhupadjal ja alumine poolkorpus hallitas seest, üldse oli peaaegu kõikides tarudes niiskusega probleeme. Järgmisel aastal panen juba sügisel kõikide tarude korpustele tagumisse nurka pulgad, et oleks prem ventilatsioon. Kui kevadel seda tegin, siis läks olukord kohe paremaks.
 Esimese kandi panin peale märtsi alguses ja pere on sellest 3 nädalaga ära söönud ca 2kg. See pere on üldse naljakas, nad lendasid juba veebruari lõpus ja kõik ilm oli sitta täis, taru seinad, lennulaud, katus ja taru ümbrus. Seal tarus on mesilased väga rahutud. Kuna kandi oli pandud penoplastiga, siis olid nad agarad ja närisid endale lisalennuava, kui juba otsapidi õues olid, siis nad loobusid penoplasti tükeldamisest. Hukka sai neid usinaid tükeldajaid ka, sest nad ju tassisid penoplasti minema. Sellel nädalal käisid nad uuesti lendamas tuutlutusava kaudu ja taru teine külg sai ka kõik sitaseks. Ja ärritunud sumin on ka tarus. kaanetatud hauet nägin raami ülaservas. Kuidagi naljakas oli, et pikk sirge jutt oli kaanetatud hauet ja kogu ülejäänud kärg tühi.
Kaks taru ei ole veel lendamas käinud. Teised kolm kes on lennanud, need on tarud ja lennulauad kõik jätnud puhtaks.
Lennulauad keerasin paar päeva tagasi suveasendisse, panin lennuavad ka kitsaks, tõstsin põhjad üles ja nüüd ootan sooje ilmu, et saaks vaadata mis olukord tarudes on.

Nugis luusib ka ümber tarude ning tema jaoks ostsin kastlõksu, eks siis näha ole kas saab ta minema toimetada või närib ennast kuskile sisse.

Pronksmedal (100p.)

Selle nädala alguses tegin kevadrevisjoni

ja selle käigus selgus, et tarud on söödast praktiliselt tühjad.

Eelmise aasta kokkuvõttena:
08.08.12 oli mesi võetud, igasse tarusse jäi 1-2 kärge nektarit + söötsin tagasi 15kg mett
11.08.12 panin igasse tarru Apistaini ribad
22.08.12 alustasin söötmist kokku söötsin 84kg
ca 15-17.09.12 söötsin veel 56kg söödasiirupit
22.09.12 võtsin välja Apistani ribad ja haue oli koorunud, peale seda tekkis veel paar hõredat tutsu hauet.

Kokku said pered sööta 25,83kg taru kohta alates 8-st augustist. Tänaseks päevaks on vaid paaris tarus veidi sööta. Kui nüüd teha lihtsat matemaatikat, siis on arusaamatu kuidas mõned tarud täiesti tühjad on.

Kui koondada kõik tarud 8-raamile siis ma arvan, et sellest söödakogusest piisab peaaegu juhul kui enne märtsi taru kaant mitte kergitada. Aga päris kindel ma ei ole.

Revisjoniga selgus, et üks pere on praktiliselt hukkunud. Tegin kandile 2cm üle terve paki kilevaba riba, mesilased olid  sealt päris palju ära söönud, terve suur punt mesilasi oli aga kleepunud üksteise külge ja mitte üks mesilane ei pääsenud enam sööma. 8-raamilisest perest oli järele jäänud ema koos käputäie mesilastega.

Pisikesed haudmetutsud olid igas tarus, mune vaid ühes. Emad oli kõik elus. Suirast oli kõik tarud samuti tüjhad. Panin kõik suirakärjed, nii palju kui neid oli, tarudesse ja õietolmu juba veeti juurde ka.

Paaris tarus oli kärgedesse juba veetud ka midagi vedelat.

Kahel tarul vahetasin korpused ära, sest üks taru oli seest vingelt hallitanud, lausa õudne, teine taru oli selline üsna sitane, sealt pidin ka kõik raamid välja vahetama. See oli seesama taru kus mesilased juba veebruari lõpus puhastuslendu tegid, kogu ilma ja taru täis lasid ning lõpuks nälga surid. Loodetavasti jäävad allesjäänud mesilased siiski emaga hinge. Väga valus vaatepilt oli, elus kuid nõrgad mesilased, ei saanud neid kuidagi aidata. Ca 3 raami jagu jäi neid alles. Kui nad uude korpusesse olin tõstnud ja ära koondanud, siis paari tunni pärast nad isegi hakkasid lendama juba.

Nugis, kes mul tarude ümber luusis, sellele ostsin lõksu ja sain kätte ka Smile

Loodetavasti saab kevad varsti hoo sisse ja minu mesilased ka Smile Mul on palju paju ja leppa ümber maja.

Müsteeriumiks jääb minu jaoks ikkagi see söödavärk. Aasta tagasi kui mesilased tõin, oli tarus 4 väga paksu söödaraami. Täna on tarud praktiliselt tühjad. Kui palju mõjutas rohkemat söödakulu kuus korra tarukatuse kergitamine ja kui palju külm, ei tea. Kuna mul mesila soos, siis võib sööta tõesti rohkem minna, aga kas tõesti nii palju rohkem?

Pronksmedal (100p.)

Suvi Pipika mesilas

Eile vaatasin peresid, neid on suuri ja väikeseid ja osad on sel aastal juba ka pool raamist kaanetanud.

Sellel aastal oli plaanis uuesti proovida võtta kasutusele poolraamid, anda emale munemiseks 2 korpust ja proovida mesindada ilma emalahutusvõreta.

Kõige esimeseks probleemiks kevadel oli, et õietolmu kättesaadavus loodusest hilines kõvasti. Kui see aeg aga kätte jõudis, siis veeti kõik tühjad kärjed õietolmu täis. Emadel ei olnud ruumi munemiseks ja mesilasi ka ei olnud nii palju, et korpust lisada. Kokku on siis hetkel 6 taru.

Taru nr 1 on hetkel 20-l raamil, eile lisasin 1 poolkorpuse. Kuna pere ei ole väga suur, siis keegi minema ei kipu.

Taru nr 2 ehk Taani ema pere- haue tehti sisse varakult aga  hetkel pere eriti ei arene. Kahte täiskorpust ehk 20-t raami pere ei kata. Ema võiks muneda rohkem.

Taru nr 3 ehk üleeelmise aasta valge täpiga ema. Siis kolmas suvi muneda sellel emal. Pere 24-l raamil pluss lisasin poolkorpuse. Tegelikult tahaks see pere ruumi enamgi aga ma hästi ei taha suuri korpuseid juurde panna. Sülemleda tahavad ka, eilegi oli kaks kuppu vaglad piimas ulpimas. Likvideerisin ära, panin ema alumisse korpusesse põhjadele ja vaatame kas läheb isu üle või mitte.

Taru nr 4 ehk üleeelmise aasta rohelise täpiga ema. Ka see ema muneb kolmandat aastat. üsna suur pere juba, 32 raami sees + lisasin pooleraamilise korpuse. Kogu torn kõigub kahtlaselt ja ma pean selle seltskonna ringi tõstma või lahku tõstma. Seal ka ulpisid kolm vakla toitepiimas. Seal samuti panin ema alla põhjadele kinni ja võre vahele. Aga mulle tundub, et nad lasiklevad ja kui miskit ei muutu, siis tuleb nad ikkagi lahku tõsta ja lasta ühel poolel kuppu kasvatada või anda uus paarunud ema.

Taru nr 5 on 20-l raamil pluss kaks poolkorpust, üks üles ehitatud. Mingit sülemlemise isu ei ole. Aga taaskord kolis ema ülespoole meeraamidele ja terve korpusetäis on jälle rikutud. Mesilased on need rohkem kui poolejagu tühjaks tassinud ja ema sinna munele hakanud. Teda ei seganud asjaolu, et korpuses oli 10 asemel vaid 9 raami.  Üldiselt on see väga töökas pere, lendlus on alati suur.

Taru nr 6 on pere kus mesilased ummistasid kandi ja nälja tõttu jäi alles vaid paari raami jagu mesilasi. Toetasin neid eelmisel nädalal haudmega aga ema ei taha eriti muneda. Selles tarus diagnoositi ka nosematoos. See pere kippus varakult välja ja pasandas mis kole mitu raksu. Tundub, et hetkeks on see taandunud, korpus on jäänud seekord puhtaks ja lennuava samuti. Lisasin veidi ka sööta ja õietolmu ning alumiseks pooleraamise juhuks kui keegi tahab ehitada.

Üldse olen sellel aastal võtnud mesindamist nö möödaminnes, sest põhitöö võtab meeletu aja. Sellel aastal märkasin, et emad ei taha hästi muneda talvepesa tumedatele raamidele. Eelmisel aastal seda häda polnud, sest alustamise tõttu ehitasid mõlemad tarud üles kokku ca 80 raami ja uusi raame oli palju. Sellel kevadel ma eriti põhjasid ei ole andnud, sest neid oli vähe aga nüüd küll pean panema rohkem  sisse, sest osades peredes harrastatakse metsikut ehitust palju. Põhjad ostsin ära aga raame on vaja sulatada. laiendanud olen reservatsiooniga,  et kui emal ruumi ei ole, siis mesilased pakivad mett ehk kiiremini, pulgad on märtsist saadik korpuste vahel, et õhk paremini liiguks ja hetkel tunudb, et niiskusega probleeme ei ole nagu eelmisel aastal.

Meekorpustes olen pannud 1 raami vähem aga emad ronivad ikka sinna korpustesse munele. Proovin kas emad poolkorpusesse ka munele lähevad või saab ilma võreta. Selle aasta eesmärkgiks on, et igal perel oleks olemas ja üles ehitatud kärgedega vajalik arv poolkorpuseid kuhu siis ideaalis mett pannakse, sest ma juba praegu ei jaksa vinnata neljandat ülipaksude kärgedega korpust peale ja tagasi. Ja järgmisel aastal proovin kohe kevadest kui on juba 2 täiskorpust hakata laiendama ainult poolkorpustega. Ei tea kas õnnestub, sest torne laduda ei tahaks aga välja ka võtta ei saa, sest kaanetamine võtab aega. Sellel aastal loodan, et ehk jaanipäeva paiku saaks juba mõned raamid vurritada.

Kui keegi pakub Viljandi lähistel kärgede sulatamise teenust, siis võiks teada anda.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Vaha sulatamisteenust

pakub Tartus Raivo, aga tegutseb vist Viljandis ka

Poolkorpustest.

 Varasematel aastatel ei kippunud emad poolkorpustesse munema, aga paaril viimasel aastal on nad millegipärast ka sinna kippunud. Tehakse just lesehauet. Olen proovinud ka laiemate kärjevahedega, pole aidanud. All pesaruumis oli ruumi justkui piisavalt, et seal tegutseda. Mul lamavtaru ja magasin ei katab poole alumiseat pesaruumist. Nii saan seda osa vaadata ilma magasini maha tõstmata. Ehk om midagi mul valesti, sest ega ma eriliste kogemustega kiidelda saa. Olin aastaid eemal ja isa majandas mesilastega rohkem. Nüüd pean omal käel pisitasa õppima nendega toime tulema. Mul ka ainult mõni taruke on, millega tegeleda.

Pronksmedal (100p.)

12 päevaga

tegi üks pere ikkagi endale vingelt kuppe ja koorunud oli ühes tarus uus ema, ega ta väga suur ei olnud, see eest ilus ja kollane. Üldse on sellesse tarru tekkinud ilusaid kollaseid mesilasi. Vana ema munes rõõmsalt edasi korpuse teises servas, ehk ei lasknud ilm neil minna. Polnudki muud kui tõstsin lihtsalt ühe korpuse kogu täiega uutele jalgadele ja jätsin selle koorunud ema vanasse tarru. Noor ema lendu ei kippunud ja väga arglik ka ei olnud. Saab näha kas paarub ära ja mis edasi saab. Loodetavasti oli seal vaid 1 noor ema. Pere alumise korpuse mesilased olid küll rahutud. Eks homme vaatan järele kui palju mesilasi vana emaga korpusesse alles jääb.

Teisele perele mõjusid põhjad hästi ja seal sülemlemistung rauges.  Selles tarus on mesilased kõvasti kaanetanud.

Üldse on 4 tarust võimalik juba mett vurritada, on isegi selliseid raame mis on üleni kaanetatud.

See eest kärgi eriti ehitada ei taheta. Ehitatakse küll kui haudme vahele panna kuid poolraame on ehitama hakanud ja mett täis vedanud vaid 1 pere.  Terveid korpusi on küll hästi hõivatud aga need on olnud valdavalt ehitatud raamidega.

Ka Taani ema pere on hoo sisse saanud, ema on kõvasti munenud ja seal käib aktiivne lendlus, ka mett oli seal tarus.  Üldse olid kõik pered heas seisus ja nädala lõpus võib juba esimese mee vurritada.

Pronksmedal (100p.)

Augustikuised toimetused Pipika mesilas


Märkamatult on kätte jõudnud august. Osa mett on juba võetud ja pakitud, osa ootab homme vurritamist ja osa tarus kaanetamist. Vurritanud olen juba 95kg mett. Ei usu, et teist samapalju juurde tuleb, aga mine tea.

Sellel aastal on väga hea mesi, nagu ka eelmisel Smile aga kuna kärjed on kaanetatud siis on mee niiskusesisaldus õige. Kristalliseerub ka kiirelt ja vähemalt esimene ports jäi küll peeneteraline.

Sellel aastal võtsin kasutusele poolkorpused ja nagu ühes eelmises postituses juba kirjutasin, laiendasin reservatsiooniga. Kaanetamisele on see kasuks tulnud aga haudmele mitte. Mesilased piirasid kõvasti ema munemisruumi ja ei saa öelda, et hauet kuskil peres oleks meeletult, pigem võiks olla rohkem.  Osadel peredel kasutasin emalahutusvõret, osadel mitte. Ainult üks ema ronis ülespoole munele, kogemusi veel vähe aga teoreetiliselt on võimalik mesindada korpuses ka ilma võreta.

Kaks suurt peret läksid sülemlemismeeleollu juuni alguses, järgmisel aastal teen kohe kui muna kupus on, pere pooleks. Ehk siis läheb meekorje hoogsamalt ja teki logelemist kibedal meekorje ajal.

Üks pere ei ehitanud ühtegi kuppu va see üks aseema kupp. Terve suve on see pere olnud tubli ja töökas. Kevadel alustas see ema küürakhaudmega, seda jagus ikka mitme raami keskele aga kuna ema vahetada ei olnud võimalik, siis jäi nii nagu oli, mingil hetkel hakkas korralikku hauet tulema ja pere arenes jõudsalt.

Pered, kes ise ema kasvatasid, ei saanud sealt ühtegi ema. Ühesse peresse tekkis mul juba väärema kahtlus ja saputasin selle pere laiali. Emasid nägin küll aga paarumast nad vist tagasi ei tulnudki.

Emadevahetus sellel aastal ei läinud väga libedalt. Kippusid aseema tegema kui uus ema puuriga tarus oli. Sellel aastal proovisin ema lasta otse raamile. Peaks ütlema, et mesilased jagunesid kahte leeri, osad ründasid ema ja osad rebisid ründajaid eemale. Kogu selle möllu tulemusel kus mina veepritsiga- mesilased omavahel -vaene paanikas ema, läks ema lendu lausa 2 korda. Teisel korral sain ta lennulaualt kätte ja panin puuri. Enne kolme päeva tarus olemata ei ole mina veel saanud ema lahti lasta.

Taani ema perega on küll üks suur küsimärk. Seal hetkel ema ei ole ja ma isegi ei tea mida selle perega teha. Kas päästa või jätta niisama surema või tõsta saarel paarunud taani emaga kokku. Vet ametist vastuse saamine võttis aega tervelt 30 päeva! Mingit AHMi ega EHMi ei leitud. Aga ega see mind edasi ei aita. Tegelikult see haudme suremise probleem oli algusest peale aga ma ei osanud seda tähele panna. Nimelt oli see ainus pere kus oli taru põhjal surnud valgeid mesilasi. Pere kasvas vaevaliselt, aga kuna see oli 1 raamist haudmest tehtud, siis arvasin, et see võtab lihtsalt aega. Sööta kulus seal tarus juba algusest peale meeletutes kogustes ja taani  ema haudmest tulid üsna väikesed mesilased. Kahtlused tekkisid kevadel kui teised pered juba kosusid aga see pere suisa kokku kuivas viiele raamile, toetasin peret küpse haudmega. Kuni ühel päeval juhtusin mesilasi läbi vaatama ajal kui nad just olid hakanud surnud kaanetatud hauet lahti kaanetama. See oli juuli alguses. Siis oli pilt selge miks pere ei arene.  Võib olla on tegemist lihtsalt elujõuetu haudmega. Umbes pool kaanetatud haudmest sureb, samal raamil koorub ka täiesti elujõulist hauet.  Ega mul eriti valikuid polegi. Ainus valik on see pere kokku tõsta desinfitseeritud tarru tühjadele meeraamidele selleaastase Taanist tellitud saarel paarunud emaga. Kellegi teisega ma seda peret kokku tõsta ei taha. Ega ma selle uue Taani emaga ka ei taha neid kokku tõsta, aga tema pere on nii väike, et ei ela iseseisvalt talve üle. Kuna ema saabus täiesti ebasobival momendil siis võtsin hauet esimesest ettejuhtuvast tarust ja seal oli ka lahtist hauet, lasin neil tunnikese olla emata ja panin ema puuriga sisse, seejärel veetsid nad 2 päeva pimedas ja jahedas. Kuna see pere vehkis eriti vingelt teha aseemakuppe, siis veetis minu kalli raha eest ostetud tulevane suguema saatepuuris tervelt 2 nädalat. Täiesti kurb oli vaadata kuidas mesilased läbi puuri aukude üritasid ema raevukalt kätte saada. Lõpuks ei jäänudki muud üle kui peale viimase kupu mahavõtmist murdsin saatepuuri klõpsu maha ja jäin lootma parimat, sest koorunud oli haue millega selle pere tegin. Eilse seisuga oli ema hinges ja  1 raam oli munetud täis ka. Pere ise kolmel raamil. Aga ma ei usu, et see pere suudab ise talvituda.

Selle aasta uudisena on mõnedesse tarudesse tekkinud jälitajad. Vahest on neid rohkem, vahest vaid mõni üksik.

Varsti saab hakata juba koondama ja ravima, kuna mul mesi veel kõikides tarudes sees, siis ravida veel ei saa, kuid ega ma kaua oodata ei taha, sest sel aastal olen lesta näinud palju ja pean tegema kindlasti 2-3x ravi. Mõtlesin esimese raksu oblikhappe pulbrit aurutada, seda vist võib teha ka siis kui mesi alles sees. Vähemalt olen nii aru saanud.

Vot selline pikk jutt sai.

Pronksmedal (100p.)

Pane ema puuri........

Kolmel raamil olev pere ei suuda enam talveks kuidagi kosuda.Aga Sul on ju rohkem peresid. Pane ema kattepuuri alla ja puista teistest peredest haudmekärgedelt noori halle mesilasi lisaks.
Võid mitmest perest puistada, et mitte mõnele perele liiga teha.
Ema muneb täpselt niipalju, kui pere jõuab üles kasvatada. Kui puistad mesilasi lisaks, kasvab pere võimekus ja nad sunnivad ema usinamalt munema.
Järgmisel päeval, siis on mesilased juba sõbrunenud,võid ema kattepuuri alt vabaks lasta.
Olen selliste toimingutel kasutanud ka titovi puuri, väljapääsu ava ette pannud kandi kuuli. Siis päästavad mesilased ema ise vabaks.

Pronksmedal (100p.)

Aitäh Valdo

hea soovituse eest. Seda kesist peret saan ma kokku tõsta küll. Hetkel on mul 6+2 peret.  Ja 1 pere ehk siis eelmise aasta Taani ema pere on emata. Ma tõenäoliselt tõstan selle 3-raamise pere sinna peale, panen taruvaigu kogumise resti vahele ja hoian nii mõned päevad, ribad ka sisse, sest seal hauet mõne päeva pärast enam ei ole.

Pronksmedal (100p.)

Mesilased sakivad sajaga


Mida sügise poole seda imelikumaks asjad kisuvad. Hetkel siis püsti 5 taru jäänud kogu selle kokkutõstmise tulemusena. Kokkutõstmine ise aga õnnestus hetkel teadaolevalt 50%. 4 perest tegin 2 peret. Pnin kenasti võrgu vahele, hoidsin 3 päeva, siis panin ajalehe vahele ja 2-l päeval oli juba suures osas ajaleht kekskelt hävitatud. Kokkutõstetud taanlased hävitasid ära minu kalli raha eest ostetud suguema kellest ma kavatsesin proovida vageldada järgmisel suvel. Kisklemine lennuava ees tekkis kohe kui pere kokku tõstsin, kuigi mõlemil oli oma lennuava. Teine pere ühines rahulikumalt ja seal ema alles, igaks juhuks panin siiski ema kattepuuri alla kaheks päevaks peale seda kui olin avastanud, et taanlased oma ema maha löönud.

Otsustasin vahetada veel kahes tarus emad ära, sest nad munesid kesiselt. Emad olid puuris 4 päeva. Neljandal päeval oli pilt selline, et ühes peres oli teip puuri eest ära kistud ja itaalia emast vaid mälestus. Teises puuris oli kandi viimseni otsas, mesilased sõbralikud ja lasin ema kärjele,  ema kärjel alles ka peale 1 tundi. Paari päeva pärast oli ka selles tarus itaalia emast vaid mälestus. Küll aga leidsin sealt pooliku emakupu. Kuna tarus oli igas vanuses hauet, siis vaevalt nad selle ehitasid suure vagla peale, 6 päevaga vist ei ole hästi võimalik, et ema juba koorunud ja kupp poole peale maha võetud. On võimalik, et see jäi märkamata, kuigi vaatasin hoolega enne ema vabastamist järele kõik kärjed. Ühtegi ema moodi mesilast ma seal tarus ei tuvastanud. Ehk oli mesilastel endil juba plaanis ema vahetada ja kuidas jäi kupp märkamata on arusaamatu. Küll aga tekitas imestust, et seal tarus oli leski üksjagu vana ema eemaldamisel, aga see võib olla juhuste kokkulangevus.

Tundub, et kõik kolme ema kaotused olid halbade asjaolude kokkulangevus Sad

Võttis kohe mõtlema, et mis siis edasi. Õnneks saan täna 2 paarunud ema. Kuid kuna emata 3 peret, siis pidin veel kokku tõstma. No seekord ma enam kedagi hellitama ja harjutama ei hakanud. Kell pool üheksa õhtul mõlemad tarud paksult tossu täis ja uus pere valmis. Madistagu seal omavahel palju jaksavad. Homme siis võtan kupud maha ja panen uue ema tutvumiseks. Kui nad seda vastu ei võta, siis ma küll ei tea mis edasi saab.

Vargusi on sel suvel meeletult. Eelmisel aastal oli samuti 6 taru kuid sellega probleemi ei olnud. Sel aastal aga on palju ilusaid läikivaid mesilasi ja kui kuskil miskit lõhnab on momentaalselt hordid platsis. Tegingi lennuavad kõikidel väikeseks juba ammu.


Pronksmedal (100p.)

üldpoliitika

"halbade olukordade kokkulangevust" mesilastel peaaegu ei esine. enamasti on mesinik see, kes selliseid olukordi ise toodab.  n.ö. "jõuga" ei tee mesilaste siseellu ja elukorraldusse sekkudes küll midagi. peab püüdma enne mõista nende elukorralduse loogikat ja toimimisprotsesse. mesilased ongi vahel parajad bitchid. Wink kõlab rohkem takkajärgi targutamisena (sorry!), aga et närvirakke ja pisaraidki vähendada, siis võiks perede liitmisi, iduperede loomisi, emadevahetusi, emade märgistamisi, nende tiibade lõikust ja muid sarnaseid mesila elukestvusele ohtlikult mõjuda võivaid operatsioone algul vähemalt paar aastat õppida-harjutada mitte kalli hinnaga ostetud tõumaterjali peal, vaid suvaliste 1 penniste krantsidega. ja teha tuleks seda soovitatavalt võimalikult hooaja algupoole mitte peale peakorjet ja sügisel. siis jääb endale mingigi ajavaru tehtud vigade parandamiseks ja täiendõppetundide võtmiseks ning ühtlasi säästate raha tuuldeloopimist. kui hakkab tegevuses enamvähem 90% success story välja kujunema, siis on paras aeg edasi liikuda ning piire katsetada. eks peaaegu kõik me ole sellise "mesilased sakivad sajaga" etapi läbi elanud.
"Otsustasin vahetada veel kahes tarus emad ära, sest nad munesid kesiselt." - kesise munemise põhjused ei peitu enamikel juhtudel emades, vaid hoopis muudes tegurites. neid tegureid endale selgeks tegemata ja kõrvaldamata võid leida ennast jätkuvalt sama probleemi otsas. ja nagu näed, siis "kesisele munemisele" võivad lisanduda veel otsa "puuduva muneja" probleemid.
röövimistest... nagu aru saan, siis olid algul nagu taani buckfastid ja nüüd katsetasid ka itaallasi sinna seltskonda sulandada? röövimised ongi sellist segasumma kooslust koostades kerged tekkima. eri rasse tuleks eraldi asuvate mesilagruppidena katsetada. iseloomud ja kaitsevõime neil erinevad, ei ole ju mõistlik korraldada eksperiment ja lasta "white power" linnaossa paari rasvast neegrit! kisubki madinaks. endal läbielatud etapp muide. Smile
aga mis puutub nüüd "mida edasi teha" küsimusse, siis mina võtaksin asja rahulikult ja loeks paar klassikalist raamatut mesilaste pidamise kohta (ja mitte neid, mille pealkiri on "kuidas saada rikkaks mesilastepidamisega", "mesiniku kullasalv", "mesindusest koduperenaisele", "mesiniku 1000 tarkust" vms.). mõttega, analüüsivalt ja hakkaks koostama järgmise aasta plaane. but that's just me..

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

küsimus

minule jääb arusaamatuks miks sa 4 perest ültse 2 peret tegid.
naad oleksid köik eraldi kaa vöinud talvituda.
MILLEKS NEID KOKKU TÖSTA?



Ühte ma ütlen Kakluseks läheb  siis kui peale töstetav peres pole sööta ja pole ka korjet. siis mesilased arvavad et need teised tulid röövima.    tekita neile korje siiirupi andmise näol ja kahjud on väiksemad. 


Pronksmedal (100p.)

Nojah mesilastele võib läheneda mitut moodi

Erinevalt eelmisest aastast ei ole läinud sel aastal isegi juuli keskel emavahetus libedalt. Neljast kaks said ilusti, kaks kuputasid mis kole, üks neist kahest lausa kaks nädalat. Aga see on ju kõik väärtuslik aeg, selle ajaga võinuks saada sellest perest juba iseseisev talvituja, mõtlen siinkohal kui ema saanuks muneda. Ning näiteks suurmesinikud vahetavadki emasid suve lõpus, sest siis vastuvõtu protsent kõige kõrgem. Ning paraku ei ole võimalik ema osta siis kui mul selleks vajadus tekib vaid siis kui emad on paarunud ja järjekord minuni jõuab.

Perede liitmisest. Mul ei olnud vaja kevadel mingeid peresid liita. Taanlased oma surnud haudmega jäid minu lahke abiga oma emast ilma juuli alguses ja ma lasin neil kasvatada oma ema, ema nägin korduvalt oma silmaga, isegi lendamas käis aga ikka olid emata. Kaks korda kasvatasid endale ema tulutult. No ja kogu selle jama tulemusel ongi pere 6 raamiline ja emata. Ja kuna taanlased mõlemad on kesised ja seal on ka probleem, siis loomulikult ma ei tahtnud neid muu perega kokku tõsta ja tõstsin omavahel.

Kesine munemine. Juuli keskel hakkasin ettevalmistama talvepesa, tõstsin sealt ära kõik väga tumedad, näritud ja talvepesas olnud kärjed. Tegin emadele korralikult ruumi. Kõikides tarudes oli mett ka veel palju sees. Noored emad munesid aga vanad emad heledasse hästi muneda ei taha. Aga muud polnud, paljud helepruunid kärjed tuli välja praakida sest need olid näritud. Võimalik, et emad ei munenud, sest korje oli olematu. Nimelt niitsin maha ümber mesila 4ha looduslikku rohumaad millest oli saamas ohakaväli ja niitmine oli vältimatu. Sel aastal ma peresid ei ergutanud augusti algusest. Loomulikult se kõik mõjutab. Samas kui ema juba augusti alguses ei mune, siis kuidas pere talvituma läheb? Loomulikult ma tahtsin ema välja vahetada ja kuna emad munesid juba ammu kehvalt, oli see siis sellest, et mesilased piirasid või mingi muu põhjus aga kui nädal tagasi oli peres vaid 2 raami hauet no kas see siis ei tee murelikuks? Kuna mul oli noori emasid teistes, väiksemates peredes, siis otsustasingi kokku tõsta.

Multikultuursed mesilased. Muideks mul on kogu aeg olnud buckfastid Smile. Eelmisel aastal mul ei olnud üheski tarus jälitajaid ega toimunud vargusi.Sel aastal kuuest tarust ainult ühes ei olnud jälitajaid. Mõnes tarus olid eriti visad jälitajad ja nendest oli päris raske vabaneda enne uue taru avamist. Pealegi buckfastid ongi ju üks paras subkultuur:) Itaalia emad panin seetõttu, et lihtsalt pole midagi võtta. Ning emadevahetuse ajal ma söötsin mesilasi ka veidi. Viimased emad mida katsetada on krainilaadsed ja sellega on võimalused ammendunud.

Kogu lugupidamise juures ma hästi vaikselt sosistan, et soovitus mitu aastat harjutada mesindamist mingite sõgedate krantsidega on sama mis enne tõukoera ostu harjutada eriti tigeda krantskoeraga või enne laste saamist otsida endale kõigesõnakuulmatumad kasulapsed Laughing out loud Juba alguses otsustasin, et ei mingeid sõgedaid. Mul juba on ka see kogemus kui mesilased tegid enda ema ja sealt tulid mingid täiesti segased: nii kui katuse külge käe panin, anti üldine häire ja suur osa taruelanikest muudkui nõelas.

Kõige suurem väljakutse hetkel ongi see, et pered ellu jääksid ja viimased emad ikka vastu võtaksid. Isegi kui see õnnestub, siis aeg on muudkui aga tiksunud ja hauet ei ole peres ikka eriti. No ja kui emasid vastu ei võeta, eks ma siis jälle tõstan kokku kolmeks hiigelpereks.

On võimalik, et tegin midagi valesti, kuid samas on kuulda, et emade vastuvõtt on paljudel halvemaks läinud. Sellel aastal ma ei ole eriti palju mesilasperede ellu sekkunud, olen küll regulaarselt läbi vaadanud ja laiendanud kuid tarusiseselt on nad ise sättinud kuhu kärge mida panevad.

Igatahes loodan parimat ja tänan kaasamõtlejaid!

Pronksmedal (100p.)

Vastus teemasele

teemas kirjutas:
minule jääb arusaamatuks miks sa 4 perest ültse 2 peret tegid.
naad oleksid köik eraldi kaa vöinud talvituda.
MILLEKS NEID KOKKU TÖSTA?



Ühte ma ütlen Kakluseks läheb  siis kui peale töstetav peres pole sööta ja pole ka korjet. siis mesilased arvavad et need teised tulid röövima.    tekita neile korje siiirupi andmise näol ja kahjud on väiksemad. 




Kokku tõstsin seetõttu, et eelmise aasta emadega peredes oli 10. augusti paiku 2 raami hauet kokku. Kuigi emadel oli ruumi muneda, kükitasid ema samal raamil ja tuhnisid peadpidi juba munadega kärjekannudes. Ja võite uskuda või mitte aga kui ma 7-9 päeva pärast uuesti vaatasin, siis oli ema ikka veel seal ja värskeid mune oli lisandunud mõni üksik. Kokku tõstsingi seega noore emaga ja emata pered, ühest eemaldasin ema ja teine oli tulutult üritanud endale ema kasvatada. Kokkutõstetud peredes oli kõigis sööta ja ma koondasin need pered ca nädal peale kokkutõstmist. Ühte peret söötsin kokkutõstmisel, sest selle ülemise korpuse koondasin enne kokkutõstmist talvepesaks ja sööt sai välja, teist ei söötnud. See mida söötsin, seal oli vähemalt eile ema alles, kus ema otsa sai, seda peret ei söötnud aga seal oli palju kaanetatud mett sees. Kaklus tekkis sellest, et ülemised taanlased tükkisid alumiste taanlaste lennuavast sisse. Kuna mul kogemusi ei ole, siis vaatasin küll , et jama aga ei osanud arvata millised tagajärjed sellel on. Tagantjärele tarkuserna oleksin pidanud kohe ema kattepuuri alla panema igaks juhuks.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

minu soovitus järgmiseks aastaks

mina soovitan seda et kui tahad pöhi peres ema vahetada ja ka uusi peresid teha. siis tee nii.
pöhi perest vötad ema ja 2 haudme raami koos mesilastega ja 1 sööda raami ja selle viid pöhi perest 2 km kaugusele.
pöhi peres hoia 1 nädal emata ja  siis lööd köik kupud maha ja annad, pöhi perele paarumatta vöi paarunud ema.
siis on mesilased sund seisus ema vastu vötmisele.
jah selle varjandil 100% kindlust pole, kuid 70-80 % küll.

Väikses peres ema munep täiega (seal peab vaatama et nälg ei tuleks ja ruumi oleks.

Pöhi peres aga on mesilasi palju ja seal pole see ema  munemise vaheaeg väga äda.

mina teen nii

Pronksmedal (100p.)

krantsindusest

minuarust võtad sa seda krantsindust liiga kategooriliselt. mida ma sellega öelda tahtsin oli ikka see, et väheste kogemuste puhul pole erilist pointi osta kusagilt taanist või teabkuskohast kalleid tõuemasid ja siis nendega mesinduse põhitõdesid hakata omandama. krantsideks kvalifitseeruvad edukalt näiteks ka mõne kasvataja käest ostetud paarumata emad. neid müüakse peotäie kaupa ja hinnaga, mis jääb 1 tõuema tasemele. vahel saab ka lausa poolmuidu neid. paras õppida ja katsetada ning oma tigeduselt ei  ületa see materjal sugugi nn. "puhtatõulise" taset. sebid omale näiteks vajaliku arvu paarumisperesid ja saad terveks hooajaks endale katsematerjali ning ühtlasi lood emadevaru/testilava, kuskohast edasi pääsevad ainult parimad isendid. hiljem, kui oskused käes alles siis vaata omale taanist või mujalt korralikku tõumaterjali.
10. augustil paar raami hauet pole ka midagi katastroofilist ja paanikaks pole põhjust. on küllalt aastaid, kus haudmetegevus saabki hoo sisse alles augusti lõpus. tänavu näiteks oli mul ülihea meeaasta ja ükskõik kui palju haudumisruumi ka juuli lõpus-augusti alguses ei teinud nad lihtsalt ei munenud, vaid toppisid viimseni mett täis. alles peale korje lõppu augusti teises pooles hakkas pilt vaikselt muutuma ja praeguseks on hauet juba kõikjal piisavalt 4-6 raami. ma isiklikult eelistangi, et hauet poleks liialt palju ja pere ei punduks talveks ülemäära suureks. aega on, tänase päeva seisuga on veel korjetki.
jutud on siin pikaks veninud, alles nüüd märkasin, et söötsid mitte kogu mesilagruppi, vaid ainult osa sellest. sügisel kehva korje ajal sedasi ikka ei tehta, eriti veel kui lennuilm hea ka on. sööta antakse siis kogu mesilagrupile korraga ja õhtul hilja. vastasel korral polegi midagi imestada, et röövimine käima läheb.

"raske ja okkaline saab olema sinu tee püha tõe juurde."

Pronksmedal (100p.)

Olen aru saanud, et mesilaste tigedus

(kui jätta kõrvale muud tegurid) sõltub leskede foonist. Olen saanud aru, et paarumata emade andmine on veelgi keerulisem kui paarunud emade andmine. Paarumispere moodustamine paarumata emale on ka muidugi võimalus aga olemasolev ja läheduses olev lesefoon on ikkagi oluline.

Taani ema sai otsa perede kokkutõstmisel, hetkel ma isegi ei oska öelda kas see on õnnistuseks või mitte. Nimelt ka saarel paarunud Taani ema haue näitab juba surnud nukke. Kas see on mingi juhus või mitte, ma ei oska öelda.

Eelmisel aastal andsin 4 paarunud ema kelle andmise ajal minu mäletamist mööda ei tehtud ühtegi kuppu, kolmandal päeval murdsin klõpsu maha ja mesilased sõid ennast emani. Sel aastal emade andmine nii lihtne ei ole olnud.

Kõige parem oleks ema vahetada kui pere seda ise tahab, mõtlen aseema kuppe. Kui emasid ise ei kasvata, siis pole ju ka neid niimoodi tagataskust võtta. Seetõttu tahangi proovida vageldamist.

Vargused tekkisid ammu enne esimest siirupi sutsakat. Ja kui söödangi, siis ikka täiesti hämaras, nii et vaevu näen siirupit valada. Väga tihti on nii, et kuskil midagi ripakil ei ole aga mitmel lennulaual läheb kõvaks tantsuks, ei tea kus nad käivad. Vargus ei tähenda veel et mingit minu peret röövitakse. Palju on ümber tarude sisenemisvõimalusi otsivaid mesilasi. Ka suvel vaatasin peresid läbi alates kella viiest õhtul. Ütleme nii, et sellel aastal on mesilaste haistmismeel tuntavalt paremini arenenud. Kuna mul nõrku peresid ei ole, siis mingit silmaga nähtavat kaklust ja mingi pere ründamist ei ole olnud, küll aga tiirlevad võõrad mesilased lennuava juures ja neid aetakse ära. Kohe kui seda märkasin, tegin lennuavad kitsamaks.

Selle aasta kogemused muidugi tekitavad vajaduse järgmisel aastal emade andmisele pöörama tõsisemat tähelepanu ja ettevaatusabinõusid, nagu teemas kirjutas.

Tõesti ei osanud arvata, et mesilased rebivad vinüülteibi puurilt maha. Sealt, kust emad tõin, antakse emad saatepuuriga ilma igasuguste klõpsudeta ja edukalt. Ja kui hästi järele mõelda, siis ema andmine ei õnnestunudki äkilisematel peredel.

Pronksmedal (100p.)

Kiiret nõu oleks vaja emade osas

Minu ema andmised 2-s peres tunduvad olema lootusetud. Vist kirjutasin juba, et itaalia emad löödi maha, siis andsin krainilaadsed. Mingeid mune ei ole tekkinud kuigi veidi ruumi selleks oli. Ühes tarus nagu nägin ema allpool koperdamas aga hetkel ma selles kindel ei ole, et see ema seal koondamise ajal olemas oli (ca 4 päeva tagasi). Seal kus nägin, on pere küll väga aktiivne aga teises peres olen tuulanud 4 korda juba, ei näe mingit ema. Samas on mesilased rahulikud, õietolmugi toovad. Mõistus otsas.

Mida siis teha? Kas üritada veel kui kuskilt ema saab? Tõsta kokku? Kui kokku tõsta, siis peab küll vist pered läbi võre tuulama ja kuidas kaitsta teises peres olevat ema?

Kui nii hilja ema vahetada kas siis võib juhtuda, et ema ei hakkagi vastu sügist munema?

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja SPUNK pilt

üks võimalus

tegin augustis 4-taamise idupere täpiga emaga. viiendat kärge haudmega andes nägin ema. varguse kaitseks piirasin lennuava ühele mesilasele. ja äkki ema kadunud! kolm korda lappasin läbi. muna on-ema pole. ja seda täpiga ema viiel raami?! andsin veel kuuenda segahaudme juurde. järgmisel päeval andsin suitsu lennuavast ja oh imet -täpiga ema kärjel. siin oli juttu hiljuti ,et ema võib otsida halva ventilatsiooni korral värskemat õhku lennuavast. mujal ta lihtsalt ei saanud olla. ka pole ma näinud emata pere ,kes õietolmu tooks.

Pronksmedal (100p.)

Lennuavad on kitsad küll

Kuna mul ootasid poolraamid koorumist siis olid need kõige alla jäänud ja nägin ema seal koperdamas. Aga taru tahtis koondamist ja raputasin need kõik mesilastest tühjaks. Enne iga kärje raputamist kontrollisin ema, ei olnud teda enam all. Ka poolraamides oleks olnud ruumi kuhu muneda. Kahjuks emad ei ole märgistatud. Need olid nii aktiivsed, et ilma märkimispuurita ma poleks neid saanud märgistadagi, muudkui lendu.

Tolmu tuuakse, vähe, aga siiski ilusat kollast ja mingit täiesti tumedat. Käisin spetsiaalselt vaatamas ja rõõmustasin, et see märk vastuvõtmisest.

On võimalik, et emad lihtsalt poevad peitu. Aga ma ju ei saa jätta nedi peresid niisama. Ega mingit hauet nüüd enam tekkida ei saagi, sest tarud juba sööta täis. Paar kärge kuhu nad oleksid võinud muneda, need ka juba sööta täis.

Mul on endal sama kogemus, et täpiga ema ei näe, lausa 2 korda oli raamil, mis taru seina najal ootas.

Pronksmedal (100p.)

Emaandmise saaga jm

Kokkuvõtteid selle aasta mesindushooajast on veel vara teha aga mõned numbrid siiski.

Kaubamett 210kg + 10kg kaanetusest mis läheb omatarbeks. Mett tõid 5 taru.
Paarunud emasid ostetud 8, hetkeseisuga ostetud emadest alles kindlalt 4.
Hetkel 5 peret, 3 10-raamilist ja 2 8-raamilist.
5 peret saanud valmissööta kokku 140kg. Kuna eelmisel aastal oli mul söödapaanika, siis sel aastal varusin sööta tugevalt rohkem ja mõtlesin sööta kuni vastu võetakse. Hetke seisuga on kõik tarud sööda osas heas seisus. On tarusid kus sööt on kõik kaanetatud, kuid ka selliseid kus ei ole täielikult kaanetatud ühtegi kärge. Põhimõtteliselt sööta enam vaja ei ole. Ainult üks taru võtab kuidagi vaevaliselt, aga seal on veel hauet ja ülejäänud kärgedel on sööta piisavalt.

Emadest siis ka veidi. Viimased antud emad olid puuris 10p kokku. Vahepeal siin oli ebaselge nende emade saatus. Leidsin ühest tarust veidi mune ja tõstsin selle kärje ringi. Eile tatsas ema asjalikult seal kärjel Smile Viimased saadud emad on heas mõttes pärit nagu kuskilt õudusfilmist Smile Pikad mustad koivad ja väga suurt ja tugevat kasvu emad Smile See pole küll mingi näitaja aga huvitav ikkagi Smile

Üldse on mul olnud ja on sihvakaid, tõsiselt paksukesi, saarel paarunud Taanlane oli põhimõtteliselt sama suur kui töömesilased, nüüd siis on mul vähemalt üks hiiglaslik ema ka Smile

Teine pere on siiani küsimärgiga ema osas. Olen seal tarus tuuseldanud 5 korda. Mesilased on rahulikud, õietolmu ka toodi, et nagu võiks ema seal olla. Võimalik, et seal on paarumata ema või loodetavasti viimati antud ema. Igasugune sisetunne puudub ka selles osas. Aga ehk saab selgust mõne päeva pärast, panin sinna ka tühja kärje. Kui kedagi sinna kärjele ei ilmu, siis võib olla teen viimase katse kiirmeetodil ema anda ja siis jääb see pere nö jumala hooleks.

Lesta on sel aastal ikka vingelt. Eelmisel aastal ei olnud ühegi mesilase peal lesta näha, sel aastal on küll. Tõrjet juba tegin Bayvaroliga ja plaanin veel tilgutada 2x oblikhapet. Peale ribasid on 5-st tarust 1 tarus näha mesilastel lesta. Küll aga nägin ühes tarus 3 kärbunud tiibadega äsja koorunud mesilast. Haudmetuts oli pisike ja eks lestad sinna ennast sättisid.

Eile käis vet amet ka ning sai võetud proovid kõikidest tarudest.

Eks sügisel ole näha kas peab mõne pere pesaruumi ka kitsendama või mitte. Kui peab, siis tõenäoliselt tõstan 10-raamised 8-raamisesse korpusesse kui ilm lubab. Eelmisel aastal kitsendasin vahelauaga kuna sööta nappis osadel raamidel. Panin kiilud ja penoplasti aga ikkagi kippus korpus niiskuma.

Lisaks teeb veidi muret see nn pöördpõhi. Juba suvel avastasin, et kärjekoidel on piisavalt ruumi taru aluse soontesse oma ussikesi tippida. Vahetasin ühel tarul põhja ja kui uue põhja samasse soonde lükkasin, siis tuli sealt üsna mitu ussi välja. Ning lennulaua ja korpuse vahel on sama lugu. Nende põhjadega, kus kõik ühes tükis, kärjekoi probleemi ei ole.

Sellised lood siis Pipika mesilas.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Pöördpõhi

Kas jutt on Honey Paw pöördpõhjast või mingist muust?

Pronksmedal (100p.)

Pöördpõhi*

Pigem on see nn sahtlitüüpi põhi, suvel on põhi ülemises soones ja talveks saab põhja ringi keerata ja panna alumisse soonde. Põhi ise vineerist. Kuna mul on juba neid päris palju soetatud, siis mõtlesin järgmisel aastal, et äkki oleks hea mõte see ülemisse asendisse silikoonida ja lennulauast üldse loobuda. Liblikad muudkui siblivad aga ringi. Ja lasen teha uued kinnised põhjad ajapikku. Ühel tarul mul ei olegi pandud lennulauda, saavad täiesti edukalt hakkama.
Lisaks pressis karihiir ennast uskumatult väikesest sahtli ülemisest soonest talveks tarusse. Peale mesilastega maiustamist aga ei suutnud ta ennast tagasi välja pressida ja pidi surema piinarikast surma pooleldi tarust väljas.

Pronksmedal (100p.)

Varsti jälle mesindama

Foorumit lugedes pakkus Alfa prognoositavaks puhastuslennuks 18.märts kui ma nüüd ei eksi. Kas pole mitte tore varsti jälle pista näpud tarusse Smile Mina igatahes ootan. Eriti siis kui mesindusülikond nina all ja sealt hoovab imelist mesindamise lõhna.


Muidu märkasin, et pole ammu midagi kirjutanud. Igatahes on kõik mu 5 taru hinges. Kobaras on ka need kus ema olemasolu siiani kahtluse all. Eks tõehetk saabub kevadel. Sel sügisel söötsin pered tugevalt sisse ja katust olen kergitanud vaid paar korda. Üks pere on selline kahtlane, seal võib küll nälg tekkida ja ei saa aru ka kui palju seal mesilasi on. See oli juba söötmise ajal selline naljakas pere.

Sellel aastal on mul 3 peret kobardunud täitsa alla ja paaril perel oli kobar üles välja. Ei tea kas see tähendab, et mesilasi vähe või lihtsalt on allpool ka hea kobaras olla. 

Millalgi detsembris  tõstsin ka viimase tiigiäärse taru ringi. Ei ole seal hää neil mesilastel. Suvel on asukoht superluks, sest päike hakkab varakult peale paistma ja mesilased on seal olnud mõlemal aastal varajased ja usinad. Aga hää on täpselt nii kaua kuni läheb sajule. Siis on seal liiga niiske ja kehva ilmaga on mesilased kurjad veidike. Ma tahtsin seda peret ka koondada aga mesilased tulid eelviimasele raamile vastu ja loobusin. Põhi oli küll väga niiske ja see sai välja vahetatud. Panin lennulauad ka tagurpidi kuid põhjasid ringi ei pööranud. Seda põhjusel, et karihiir jälle tarru ei saaks ronida.

Langetist oli väga vähe, kus oli, seal valasin põhjalt selle ära. Kahes tarus on täispõhi ja seal piilusin ainult lennuavast sisse ja üritasin veidi roobitseda.

Lestatõrjet tegin 2 korda ja kavatsen kevadel veel teha, sest lesti oli sel aastal tõesti palju. Eriti nendes peredes kus pere alustas väiksemalt ja ema munes täie rauaga juuli alguseni välja. 

Suve teine pool oli keerulisem emavahetuste ebaõnnestumise tõttu ja munemine oli ka tagasihoidlik. Kindlasti andis oma osa maja ümbert juuli lõpust alates täiesti maha niidetud 4ha looduslikku rohumaad. Selle ma niitsin muideks ise maha. Arvatavasti just see põhjustaski meeletu röövlite bande tekkimise juba juulikuust alates. Eks ma järgmisel aastal vaatan kas transpordin tarud kaugemale lagendikule või mis ma teen. Ja et nüüd keegi mu vaeseid mesilinde haletsema ei hakkaks kuidas kasuahne pindalatoetuse taotleja hirmsasti raha tasku tahtis kühveldada, siis selgitan veidi ka tagamaid.

Esimesel aastal vohasid mu looduslikud hektarid kenasti Smile teisel aastal mõtlesin ÜPT-d taotleda, et see reinvesteerida. Otstin selle raha eest korraliku mootorsae. Kui teisel aastal oli ohakaid veidike ühes servas, siis peale purustamist oli ohakat massiliselt igal pool. Kuna mürgitada enam ei ole võimalik, siis lihtsalt murutraktordasin eelmisel aastal regulaarselt oma hektareid, sest vastasel korral oleks mul varsti suurepärane ohakaväli mitme hektari ulatuses. No ja eks oma osa oli ka sisisevatel rästikutel keda oli siginenud üsna mitu. Terve suve päevitas see bande kenasti saagimist ootava palguhunniku peal. Mingi must jäme voolik roomas ka lillepeenras. See oli ka teiseks põhjuseks miks on vaja likvideerida kõik kuhjad aias ja iga nädal kogu territoorium ära niita. Aga eks need ole soos elamise rõõmud Smile

Eelmise aasta augustis ma muidugi tegin ergutussöötmist ka. Sellel aastal hakkasin hiljem söötma ja söötsin peaaegu nii palju kui võeti. Kuna sisse jäi ainult üliveidi mett siis kulus siirupit üpris palju. Võin mäletada valesti, kuid vist 120-140kg viie taru 46-le raamile kulus. No eks ma selle eelmise talve ja kevade näljahäda kogemuse tõttu olin targem. Eks siis kevadel näha ole kas peab hakkama maadlema kaanetatud siirupi ülejäägiga. 

Raamid on kõik siiamaani sulatamata. Ma ikka unistan sellest kuidas ma lähen kuskile sulatama. Hästi ei viitsi hakata kärgi välja puhastama ja siis sulatama. Ei ole kindel aga sulatamist võib tahta isegi kuni 60 eesti raami. Suurt sulatajat ka nagu osta ei raatsi.  Tore oleks kui mingi mobiilne sulataja võtaks vaevaks minu juurde teenust tegema tulla.

Mesindusmajas elab jätkuvalt keegi. On kaevanud hulga käike põranda alla ja teinud endale pesa. Tassinud hulga ajalehti ja tuuletõkkest ka hauganud. Kaanetatud kärjed talle huvi ei pakkunud. Samuti lihatükk puuris. Ei kujuta ettegi missugune taimtoiduline karusnahk minu mesindusmajas elab. Loodetavasti mitte sama nugis kelle ma eelmisel aastal kinni püüdsin ja väga kaugel lahti lasin Smile Tundub, et käigu ava ei ole nii suur, et sealt nugis sisse mahuks aga ega ma ei ole spetsialist ka. Samas kui 10cm läbimõõduga toruga nugist püütakse, siis ei ole see ka võimatu. Arutasime juba kaamera paigutamist, et asjasse selgust saada.

Sellised lood siis Pipika mesilas.

Pronksmedal (100p.)

Laenutan sulatajat- 8 raami

Laenutan sulatajat- 8 raami mahub korraga sisse, alt küta millega tahad, pliit, grill või lahtine tulease.

Pronksmedal (100p.)

Vahasulataja laenutamine*

Tänud Rannamehele vahasulataja pakkumise eest. Võtan selle pakkumise rõõmuga vastu kui laenutustasu väga ulmeliseks ei osutu Smile Kas muidu peaks autole lausa käru järele panema, et seda vedada saaks?

Kasutaja Sammalhabe pilt

Mesindusmaja kaamera


Kas mesindusmajas elekter kohapeal olemas? Kui on, siis võiks seda kaamera paigaldamise teemat arutada, ehk saan abiks olla.

Mesindumaja kaamera

Sammalhabe kirjutas:

Kas mesindusmajas elekter kohapeal olemas? Kui on, siis võiks seda kaamera paigaldamise teemat arutada, ehk saan abiks olla.

Soovin  paigaldada mesila gruppi juurde kaamera tegevuste jälgimiseks . Süsteem võiks koosneda - kaamera , päikesepaneel , aku , liikumisandur . Kas  oskad  soovitada . Asja tundjate  kommentaarid oodatud .

Pronksmedal (100p.)

Kaameea paigaldamine*

Elekter on olemas, lihtsalt vaja kaugemalt trumli või juhtmega tuua. Ise veel ei ole jõudnud mõelda, et millist kaamerat üldse panna saaks.  See eluk on mul kõik valatud põranda osa alt liiva läbi uuristanud.  Vundament on valatud kruusa padjale ja tal hea ennast põranda alla smuugeldada.

Kasutaja Sammalhabe pilt

Egertile


Ma olen enamvähem kursis kaameratega ja muidugi ka salvestamisega kaamerast, paraku aga liikumisanduritega vaid teoorias ja päiksepaneelidega sedagi mitte.

Kasutaja Sammalhabe pilt

Põrandaaluse jaht

Pipikas kirjutas:
Elekter on olemas, lihtsalt vaja kaugemalt trumli või juhtmega tuua. Ise veel ei ole jõudnud mõelda, et millist kaamerat üldse panna saaks.  See eluk on mul kõik valatud põranda osa alt liiva läbi uuristanud.  Vundament on valatud kruusa padjale ja tal hea ennast põranda alla smuugeldada.

Oskad öelda, kas ta toimetab ainult põrandaaluse partisanina või annaks ruumisisese kaameraga teda ikkagi ka kuidagi näha? Käikudesse paigaldamiseks tehnika tundub natuke kallis selleks otstarbeks välja ajada.

Pronksmedal (100p.)

Põrandaaluse jaht*

Saab küll ruumi sisse panna. Hoonel on ainult pool põrandapinnast betoneeritud. Tänu sellele ma teangi, et keegi seal askeldab. Kui ennemalt oli ainult üks uruauk, siis sel hooajal on ta või nad kaevandanud ikka rohkem. 


Suvel ta läks sealt ära sest ma ikka päris palju kasutasin seda hoonet. Nüüd aga hoonel talvepuhkus ja seesama tegelane on sellest endale jälle kodu teinud.

Aida all elab meil kährik ka. 

Pronksmedal (100p.)

Kevadele lähemale

Kuna siin juba kostus kurtmist, et mesilased juba lennule läinud, siis ma ka hirmuga läksin vaatama. Seekord piilusin sisse ka. Kõik olid kenasti kobaras, kobarad olid asukohta vahetanud ja ülespoole tulnud.

Pronksmedal (100p.)

Kui...

sülearvutist kahju pole  või on kusagil vana siis ajab ajutiselt asja ära kui paned talle tavalise arvutikaamera(veebi) külge ja võrgutoite 24 tundi kaabliga järele. Pilt pole küll esmaklssiline aga Sul ju vaja tuvastada vaid loom.Internetist saab  otsides spetsiaalseid tasuta programme mis saadavad vaid siis kui näevad liikumist. Panin omale möödunud sügisel peale sissemurdmist vana arvuti tagumist  väravat vaatama.No mul on küll seal ka prozektoriga liikumisandur ka; nii et ööpäev läbi saaks pilti. Tuvatatud 4-5 korda tihaseid; 3-4 erinevat kassi ja paar- kolm nugise külaskäiku. Muidugi veel ka 5-6 tundmatut asja kui pildil pole midagi aga liikumisandur pani tule  põlema ja 'kaamera  saatis pilti valgest õuest.Spetsiaalsed rajakaamerad suht kallid 150-200 € + võrguühendus.

Pronksmedal (100p.)

Kevadele lähemale ja niisama

jaak001 mul seal internetiga kehvad lood Smile hea kui saab telefonigagi rääkida Smile alati ei tule seegi välja. See elukas peab olema mingi selline keda ei huvita meekärjed. Aga ma ei ole muidugi vaadanud sisse (ainult aknast) kas ta on kuskile roninud või midagi kangutanud. Puur on siiani üleval ja sööt selles on muutunud juba vinnutatud lihaks :) 

Kuna juba siin osa rahvast vahetab põhjasid, siis mõtlesin, et mis minagi vahin Smile Lähen esmaspäeval vaatama ja mõtlen kas vahetada või mitte. Ma ei tahaks uskuda, et isegi esmaspäeval mul keegi seal puhastuslendu tegema hakkab. Aga mine tea. Igaks juhuks tahan paarile tarule panna soojustuse laepeale. Kuna osadel tarudel on mul laeks miskine tuuletõket meenutav plaat, siis üsna varsti peale puhastulendu hakkavad nad selle närimisega tegelema. Mul on olemas ka vineerist vahelaed aga sinna peale oleks vaja muretseda tükike põrandapappi, sest need on mõeldud pigem söötmiseks ja on suure auguga.

Sellel kevadel tahan muretseda poolkorpuseid 8-raamilistele tarudele aga ma tahaksin neid suts kõrgemaid, et kõik raamid saaks ristkasutada kõikides tarudes. Loodan, et äkki Kaido on lahkesti nõus tegema seda veidi kõrgemat mõõtu. 

Ma olen nende madalamatega proovinud. Esimesel aastal ei hakanud pered neid üldse üles ehitamagi. Teisel aastal siiski suure vaevaga ehitati aga mitte eriti korralikult. Ehitati keskel ümar osa ja päris palju jäeti äärest niisama. Seevastu kõrgemaid poolkorpuseid ehitati väga hästi servast servani kiiresti üles. Ma ei oska seda millegagi seletada miks see nii on. Kas ma tegin midagi valesti või mesilastele ei meeldi need liiga madalad raamid korpustarus. No ei tulnud välja Sad

Seoses Sammalhabeme raamiküsimusega mõtisklesin ka veidike. Aga ei tahtnud hakata tema teemat risustama oma heietustega, sest mul ju ei ole lamavaid.

Minul on kasutuses nii hoffmani õlaga kui ka tavaline eesti raam. Hoffmani plussiks on see, et raame saab koos puntras lükata kui vaja ja korpuse soon kuhu õlg toetab, jääb puhtaks. Miinuseks on see, et mesilased vahatavad (minumeelest vaik see küll ei olnud aga võin eksida) jällegi altpoolt raamid üksteise külge kinni ja palju kehvem on raami välja võtta. Ma pean ikka kõvasti kangutama ja see ajab mesilased ärevile. Meekorpuses mind see ei häiri aga pesas küll. Tavalise õlaga eesti raami puhul aga mäkerdatakse vaiguga õlad vingelt korpuse külge ja sealt vahelt puhastada on keeruline, suvel kuumaga jälle kõik kleebib mis hirmus. Ja nüüd te võite naerda ja viltu vaadata, aga mina kardan mesilaste nõelamist hullupööra Smile Mul on selleks muidugi väga tõsine põhjus ka. Seega ma ainult kinnastega tarus ja kui vaiku on palju, siis teate isegi mis juhtub lisaks sellele, et kinnastega on niisamagi kehva mesindada. Mul on ainult üks pere kus ma ilma kinnasteta ühe korra olen mesindanud. Olen isegi mõelnud, et maja taga võiksid olla lamavad, just eelkõige esteetilise külje pealt. No üsna võõrkehad on need korpustarud aias  kui juba üle 3 korpuse üksteise otsas ja mitu tükki reas. Aga kui mul oleks lamavad ma vist ka ei viitsiks jampsida nende vaheliistudega. Aga eks vaheliistudel on ka teatud eelised selliste ärksate perede puhul Smile


Äkki sellel aastal õnnestub muretseda ka vahasulataja, sellest tunnen kõll kõige rohkem puudust. Ma lihtsalt ei ole raatsinud osta. Aga mul on sulatamata kõik eelmise aasta kärjed jätkuvalt. Sellel aastal ei tahaks hakata täisraame juurde ostma, sest neid on piisavalt. Kui, siis poolraame võiks veidi juurde muretseda. Eelmisel aastal rakendasin edukalt süsteemi kus suuremal perel oli 2 täiskorpust ja väiksematel 1 täiskorpus ning ülejäänud kõik poolkorpused. 

Kõige raskem oli mesindada 100% täisraamidega. Ja seetõttu laiendasin tagasihoidlikumalt. Ja kaks suurt peret molutasid oma sülemlemisplaaniga kui teised usinalt korjel käisid. Mul lihtsalt ei olnud füüsiliselt võimalik sinna panna veel ühte korpust juurde, kui olnuks tarvis. Seda seetõttu, et 5 korpust ma veel kuidagi suudan üksteise peale laduda aga 6 on ikka liigne pingutus. Ka 5-nda korpuse raame ma ikka ükshaaval tõstsin tagasi. eelmisel aastal ei aidanud isegi pere poolitamine. Need pooled mis jäid vana emaga ehitasid kuppe rõõmsalt edasi. Tuginedes kahe aasta kogemustele ma enam ootama ei hakka. Kui ikka meeleolu tekib, siis kas tõstan kohe eraldi või proovin sel aastal tõsta ema ülemisse korpusesse. Sest loota, et no äkki ikka... 

Teiseks suuremaks plaaniks on sel aastal proovida oma emade tegemist. Ma arvan, et ma ei suuda siiski ema ise kasvatada. Ma esialgu ostan paarumata emad ja proovin nendega (teen siis paarumispered).  Ja loodan, et sealt ei tule mingeid sõgedaid. Just see on põhjus miks ma olen ostnud paarunud emasid, sest see üks ja ainus pere tehtud ema kogemus oli leebelt öeldes õudus kuubis. Kui see õnnestub, eks ma siis proovin päris algusest ka. Millalgi.

Jätkuvalt ootan väga millal saaks käed juba tarru pista Smile

Pronksmedal (100p.)

Pipikal 1 tarus vaikus :(

Täna käisin vaatamas mesilasi. 4 peret olid veidi lennanud millalgi. Ei ole kindel, et täna. Tundus selline osaline lendamine.


Vahetasin ära põhjad. Langetist oli vähe. Üks taru kus oli MM käest ostetud ilus kopsakas ema, oli lõplikult otsad andnud. Ma märkasin juba mõnda aega tagasi, et see taru on praktiliselt vaikne. Viimati vaatasin ca 15. veebruaril tarusse sisse. Kobar oli liikunud ja kuidagi väike. Täna oli kogu pere taru põhjal surnud.

Ei saanud põhjusest sotti. Haudmetutsud olid 2-l raamil. mõned mesilased olid peadpidi kärjekannus. Aga üksikud. Situtud oli ka tarru. Rohkem nagu ühte serva. Mulle tundub, et kobar lihtsalt ei liikunud edasi ja sööt seal sai otsa. Kuigi kobar oli asukohta vahetanud suri mingil põhjusel ka viimane osa mesilasi. Kahju on söödakärgedest ja kõige rohkem kahju suirakärgedest. Perest muidugi ka. Kusjuures ka see taru oli millalgi lennanud. Mesilased olid ühtlase kihina taru põhjal.  Võib olla keegi oskab pakkuda paremat hukkumise põhjust.

Ühes tarus oli küll juba nagu suvi käes. mesilased ei olnud kobaras ja tarust tuli sellist mesilasmürgi lõhna. nad olid küll ühes servas aga askeldasid. Ma paari päeva jooksul pean muretsema sinna kandi peale.  Ülejäänud 3 peret olid kobaras. 

Peale põhjade vahetust tulid  3 taru mesilased veidi lendama ka. Oli üllatavalt soe +7 kraadi, kuid tuuline veidi. 1 taru magab alles täiesti, sealt keegi lendamas käinud ei ole ja see taru on küsimärgi all seoses emata olemisega. Samuti ei olnud selles tarus langetist praktiliselt üldse, vaid mõned üksikud mesilased. 

Tundus, et hauet siiski üheski peres hetkel ei ole. Üks pere oli veidi leige pealt.

Panin soojustused peale ja eks nüüd pole muud kui hoida pöialt, et teised tarud vastu peaksid. 

Pronksmedal (100p.)

Ehk...

pole mõtet kandit osta vaid kasuta väljaläinud pere äärmisi raame. Pane lapiti soojema koha peale(muidugi enne mõned liistud ära kui on ja liistud raami alla, et mesilastel rohkem tegutsemisruumi oleks).
Mis Sa muidu nendega kevadel teed? Kui seisma jäävad siis muutuvad vahakoi kasvanduseks

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

pea meeles

jaak0001 kirjutas:
pole mõtet kandit osta vaid kasuta väljaläinud pere äärmisi raame. Pane lapiti soojema koha peale(muidugi enne mõned liistud ära kui on ja liistud raami alla, et mesilastel rohkem tegutsemisruumi oleks).
Mis Sa muidu nendega kevadel teed? Kui seisma jäävad siis muutuvad vahakoi kasvanduseks
pea meeles et sellega kaasneb ka oht.  Kuna sa ei tea millese see  pere suri  siis vöid sellegaise  haigusi  edasi kanda (viirus haigused ja muu)     ei soovita riskida. kuid ise tead.

Pronksmedal (100p.)

Pipika mesilas ka juba

suur kevad käes Smile Vaatasin eelmisel laupäeval mesilasi, tegin kohe kevadrevisjoni. Selle käigus selgus, et 2 peret arenevad suure hooga. Kolmandas peres nägin kõigepealt leske tarusse sisenemas ja peret läbi vaadates oli see väga väikeseks jäänud ning üllatus-üllatus kupust oli koorunud noor ema. Mingit hauet ega vana ema näha ei olnud, uut ema samuti. Kuna ma järgmisel päeval pidin juba lennukile minema siis ega teha midagi ei saanudki. Täna siis tõehetk kui lähen mesilasi vaatama.

Pronksmedal (100p.)

Mul...

mingi 15-20 aastat tagasi kui veel suur elektriküttega tegeleja olin
siis 1.04 avastasin tarust kaanetatud emakupu.
Kuna leski nii vara nagunii pole siis tõenäoliselt emast asja ei saa.
Kui õieti mäletan siis oli 30-35 päeva maksimum kui ema peab paarunud olema.Hiljem ei paaru enam.Rohtla jutu järgi ka maikuu leskede kvaliteet suht vilets
Minul 3 päeva tagasi oli vaid 2-s tarus kokku 15-20 leske. Et pered täitsid praktiliselt eesti lamavtarusid siis otsustasin nad jätta leski andvateks ja mitte olemasolevat kinnist lesehauet välja lõigata.
Nii et kellel soovi võin leski pakkuda ainult järeletulemisega.
Soovi korral võin ka lesehauet välja lõigatuna anda.

Pronksmedal (100p.)

Uus ema juba muneb

.....paraku paistab sellest tulevat lesehaue Smile Munad ka veel aga eks näha ole mis sealt tuleb. Selline kehv olukord, et mul on 2tk  8 raamilist peret kus on ema probleem. Jube mesilaste raiskamine ikka. Tõstsin pered kokku, panin igaks juhuks ema puuri ja vaatan kas tekib haudmeraamile mingi teine salapärane ema keda ma leida ei suuda ja kes ei mune ka. Eks siis näha ole kas puurist hakkab peale vabastamist ainult leske tulema või sünnib mingi ime. Märgistasin ema ära ka. Kasutasin kolbi. Kardan ise, et äkki pitsitasin ema seal kolbis liiga kõvasti, no pinisema hakkas. Käed värisesid kui tallesabad Smile  Muidu on koorunud ema ilus ja priske. 


Kel kogemusi võiks jagada kas paarumata ema hakkab üldse munele või mitte.

Esmaspäeval tuleb vet amet mesilat kontrollima ja lestaproove võtma. 

Ei suuda kuidagi otsustada millal ema puurist lahti lasta. Vist ikka hoian 3 päeva kinni. Isegi kui sealt ainult leski hakkab tulema. 

Kui kellelgi on paarunud ema üle siis oleks huvitatud. Teised pered arenevad hooga. Ma ei tea kas ma kujutan ette, et üks pere on toonud 8 poolraami jagu pajult nektarit. Hästi aktiivne lendlus oli ka täna. Paju hakkab vist ka juba meie juures läbi saama. See eest vaher ajab juba õisi lahti. Kuigi on igal aastal olnud head ilmad, ei ole ma näinud mesilasi vahtra peal.

Laiendasin ka juba eelmisel nädalal 1 peret kui panin poolkorpuse. Seekord panin mõlemale perele täiskorpuse juurde. Õietolmu on palju toodud ja emadel ei ole kuskile muneda. Kohe-kohe koorub mõlemas tarus 5-7 raami mesilasi. 

Eks natuke süda valutab ka, sest hommikul oli veekauss mis õue jäi, ikka täiesti jääs. Samas jälle ega ma midagi teha ka ei saa. Kui ikka kõik raamid kaetud ja osa lennuski. Pealegi peab ema munema nii palju kui torust tuleb, sest juba mai lõpp hakkab meil kõva korje. 

Sellised uudised siis Smile

Pronksmedal (100p.)

Paarumata ema kevadel

Paarumata ema saab ainult leske muneda.
Praegusel aastaajal suguküpseid leski ei ole ja seetõttu ei saa ema ka kuidagi paaruda.
Kuna uusi mesilasi juurde ei tule ja põlvkondade vahetus hakkab läbi saama, siis ilma emata (leske muneva emaga) pered hääbumisele määratud.
Ainuke võimalus teistega liita ja kui paarunud emad saad, siis ühendatud peredest uus/ uued pered teha.

Nektarit kõvasti toodud, mõnel juba osaliselt kaanetatud magasinid.



Pronksmedal (100p.)

Pipika mesila ülevaade

Panin sellise pealkirja seekord, et neil kes ei viitsi Pipika mesila heietusi lugeda, saaksid selle südamerahuga vahele jätta Smile


Pühapäeval tegutsesin veidi mesilas. Kõige suuremaks ettevõtmiseks oli perede ümbertõstmine 10-raamilistesse tarudesse. Tõstsin ümber eelkõige seepärast, et mul on olemas vajalik arv poolkorpuseid nendele tarudele. Laiendasin veidike ja kontrollisin kuputeemat. See pere kus kupus muna ja mille pooleks tegin nn lendpere meetodil oli hirmsal kombel aseema kuppusid teinud osad lausa nii vana vagla peale, et emakupp selline pisike tulnud. Üle ma neid ei lugenud aga üle 10 oli neid seal kindlasti. Jätsin alles 1 ja ülejäänud tõmbasin maha. Õnneks lubab ilusaid ilmasid selle nädala teises pooles ja ehk õnnestub kooruval emal ka paaruda siis. 

See pere kus mul oli tekkinud uus ema kes veidi ka muneda jõudis, jäi üsna kiirelt vististi minu kaasabil sellest emast ka ilma. Ema suri teisel päeval puuri ära. No ei tea, kas pitsitasin teda liiga palju kolvis märkimisel või siis sai liiga vana mesilane sinna temaga puuri. Samas ostuemadel ma alati võtan saatemesilased ära ja need on alati elus olnud. Toetasin seda peret haudmega juba eelnevalt ja nad tegid uue ema kes on ka juba paarunud ja 1 raami täis munenud. Ma isegi ei hakanud seda ema seal otsima, sest väärema teema on seal väga vähetõenäoline ja las pere kosub tasapisi rahulikult. Eks siis näha ole mis mesilased seal kooruma hakkavad ja kas tuleb skafander uuesti soetada Smile

Ülejäänud peredel läheb tasapisi. Kuumade ilmadega oli kõva korje, ülemised poolkorpused on nii rasked, et annab punnitada. 

Teise kuputava perega ma midagi ette ei võtnud ja kuna suur korje tuli peale, nad vist loobusid ise. Igatahes seda kuppu koos munaga kõrgemaks ei ehitatud. Seal peres on vist ka mingi lestaprobleem. Ma pean neid veel ravima. Vist tuleks kõne alla oblikhappe-suhkru lahus 3-4%-ne ja siis pihustan üle. Huvitav kas üle võib pihustada kõik mesilased va need kes on avashaudmel. Või ei tee see lahus avashaudmele midagi?

Kuna selles peres läks sülemlemise hoog üle, siis mõtlesin jälle , et äkki oleks pidanud selle teise perega ka ootama veidi, need mõned päevad. Aga see on jälle selline oleks. 2 aasta kogemust näitas, et esimese korraga hoog vaibub kuid 2 nädala pärast on hoog jälle sees ja siis juba kuputavad edasi ja hakkavad laisklema ja ikka mõtled, et oleks pidanud varem sülemlemise plaani pidajad laiali ajama. 

Ühe suurema tööna võtsin ette vineerist sahtelpõhjade värvimise. Värvisin ära kõik. Huvitaval kombel laudadest põhi püsib väga ok, ilus ja hele (taru sisemine osa). Seevastu vineerist põhjad olid sellised, et paras lõkkesse visata. Täiesti mustad. Jubedad. Kraapisin puhtaks ja lasin liivapaberiga üle ja värvisin ära. Samuti värvisin üle kõik korpuste kontaktpinnad, need ka kipuvad vahepeal hallitama mis on värvimata. Samas värvitud kontaktpinnad on ilusad.

Raamid on ikka veel sulatamata Sad Heino pakkus lahkesti oma abi aga kahjuks tuli kevad suure mürinaga ja tööd nii palju, et ei jõudnudki Sad Kuna raame vaja siis pidin veidike ratsima. Lõikasin lihtsal kärje raamist välja, puhastasin raami, lasin leegiga üle, traatisin ära ja põhjad külge. Jube tüütu on see raamide puhtaks kraapimine taruvaigust. Enda arvates tegin eeskujulikult puhtaks ja kui hakkasin põhja külge panema siis siunasin ennast et miks veel puhtaks pole teinud. Kõige kehvem on puhastada neid raame kus sooned ülaliistu servas kärjepõhja jaoks. Lihtsalt puudub selline riistapuu millega saaks vaha sealt kerge vaevaga kätte. Aga vaha tuleks ikkagi ära sulatada. Tuleb vist süda kõvaks teha ja osta ikka see vahasulataja kuhu saab 5-15 raami panna, siis jääb vähemalt see vaha kraapimine ära ja ei pea iga kord traatima hakkama.

Selle aasta kõige olulisemaks ülesandeks on saada lestateema kontrolli alla ja panna talvituma 5-6 peret. 

Võib olla ostan ka mõned paarumata emad ja proovin emade paarutamist ja panen paar varuema peret ka talvituma. Emade paarutamisega on see häda, et ei pruugi olla piisavalt hauet, et moodustada paarumispereke. Mul on ka 2 paarumistaru aga eelmisel aastal ei õnnestunud hästi Smile Paarumistaru lendas tühjaks ja siis pidin sinna hakkama hauet raamidesse siirdama Smile Ja kärge ka ei hakanud üles ehitama. Vist hoidsin neid ikkagi liiga vähe pimedas ja jahedas. Ikka jätkub, mida õppida.

Eelmisel sügisel söötasin peresid kõvasti talveks. Aprilli keskpaigast paari pere puhul juba pidasin sisemist heitlust endaga. Sööta või mitte. Ilmad olid kaua jahedad ja paaris tarus nappis sööta. Õnneks läksid ilmad jälle ilusaks ja pere tõi endale piisavalt, et enam ei ole vaja muretseda.


Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Lubasin jah varakevadel

su kärjed ära sulatada, aga enne sügist aega ei ole.Veel tahaks aurugeneraatorit täiustada,nimelt ehitada gaasipaloon välipliidi sisse ja aur panna surve alla ,survega tõuseb auru tempr. ja lüheneb sulatusaeg.Siiani läks kastitäie sulauseks umbes tund,siis auruga tahaks tunniga 2 kasti ehk ligi 80 raami läbi lasta.Tunniga saaks siis umbes 7kg vaha.Raivo Tartumaalt pakub sulatusteenust 2 euri vaha kilo .Teenust osutades teeks 14 euri tunnis,nii et peaks ära tasuma,kuigi Kalle on väitnud ,sulatusteenus eu tasu kunagi ära pealegi must ja ropp töö.Väikefirmad küsivad ka töötunni eest alates 15 eurost

Pronksmedal (100p.)

Kas mesilased on targemad kui mesinik

või peab mesinik ikka mesilasi rohkem suunama Smile tõdesin täna kui vaatasin peresid üle. Emad on kolinud poolraamidele ja tekkinud on selline olukord et alumised kastid on mett täis ja keegi ei kavatse seda ülespoole viia. Võtab kohe mõtlema. Ikka oleksin pidanud võred vahele panema aegsasti. Oehhh. Ja et alla ikka rohkem mahuks on kärjed hullult paksuks ka veel ehitatud ja osad kolmveerandi jagu kaanetatud.


Noore emaga pere mingil põhjusel ei ole temaga rahul, sest ehitatud on 2 aseema kuppu ja mõlemis muna püsti.

Paari perega on selline tunne, et olen üle laiendanud. Aga vurritada vist ka ikka ei viitsi. Öö otsa on nüüd aega mõelda Smile kas hakata selle 1 korpuse pärast vurri välja vedama. Sest kui ma mõlemil ülemised kaanetatud poolraamid ära võtan, siis kobivadki allapoole ja ongi taru jälle täpselt paras. 

Täna võtsin veel õhtul sääskedega võideldes ette veel ühe suurema töö. Seisid mõned seest sitased korpused ja põhjad. Alguses mõtlesin Virkoniga neid pesta. Peale kasutusjuhendi ja igasuguste hoiatustega tutvumist võtsin ikkagi nõudepesuvahendi ja pesin sellega. Ma peaks ütlema, et ikka jube küürimine Sad Huvitav kuidas lamavate omanikud seda värki küürivad? Peab muidugi mainima, et isegi värvitud põhjalt ei tulnud see ess maha. Tähendab tuli küll aga see on mõnusalt imbunud sisse ja kollased põhjad on justkui leopardimustrilised. Korpused on seest hallikas-mustad ka Sad  

Uljalt mõtlesin, et pesen korpused väljaspoolt ka ära. Üllatus-üllatus, tuhka nad puhtaks läksid. Mulle tundub, et see ei ole just suurem asi värv kui võtab mustuse sisse. 

Äkki peaks hoopis mingi õlivärviga tarusid värvima? Ühes tarus tundub olema probleem, et haue surnud. Samas nii palju seda surnud hauet ka ei ole, et pere kiratseks. Aga mure on ikka.

Sellel aastal teen bioloogilist tõrjet ka Smile Kärg on peaaegu üles ehitatud ja isegi veidi leske kaanetatud. Kahjuks on osa kärge ehitamata, osas mesi. Täiesti jama seda väikest tutsu leske sealt välja lõigata. 

Ühesõnaga mesilased ei järgi absoluutselt plaani Smile mis ma neile valmis olen sepitsenud.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Taru põhjasid olen

pesnud survepesuriga,enamus jäävad ilusad puhtad aga kus mesilaste kiht kauem seisnud nendel nurgad tumedad mustad siis mõneks päevaks päikese kätte kuivama,korpused olen samuti ainult pesuriga sügiseti õle lasnud. Seal kus pere surnud need plaanis edaspidi vikron üle pritsida,apteegist öeldi peale vikroni pole vaja isegi veega pesta,aurab ära looduslik värk

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Kaits pilt

Korpused

kraabin seest puhtaks, lasen üle leeklambiga ( bensiini omaga, mitte selle väikese gaasinikerdusega ), põhjadega sama. Autosid värvitakse ikka väga heade värvidega, aga maanteepigi ei tule ka pesuga maha, sama on korpustel, survepesur võtab kuigipalju maha.
Lesehaudme lõikamise kohta olen mina nüüd sellisel arvamusel, et mesilased teavad ilmselt ise ikka paremini mis neil vaja on ja pere terviklikkuse jaoks on lesk oluline ( nii on öelnud kogenumad mesinikud ) .
Kuna papp on korpustel poorne, siis ilmselgelt sellist vahendit pole, mis täiesti puhtaks teeks , proovi sellist asja nagu  Plexu, see on selline tõsiselt huvitav ja tõhus pesuaine. Sobib väga hästi ka autopesu juures, nii seest kui väljast, lahjendad vastavalt. Minul näiteks õues grillnurgas aastaringselt seisva külmkapi uksetihendid ei läinud ühegi ainega hallitusest puhtaks ;(
Aga jõudu tegemistes !

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Lesehaue

Lihtsalt lesehaudme lõikamisest on tolku vähe. Õige on: lasta lesekannudesse muneda, vakladeks areneda ja tõsta siis lesehaudmega raam meekorpusesse. Siis ründavad mesilase seljas ratsutavad lestad mürinal lesehaudmesse ja peale kaanetamist on õige aeg haue välja võtta/lõigata ning moel või teisel hävitada.

Pronksmedal (100p.)

Mett tuleb mis mühiseb

Tagasiteel mesilas heietasin just mõtteid selle üle, et eelmisel aastal esimene vurritus lubas enamat kui sellel aastal. Ja kohe foorumist ka lugesin takkajärgi, et ei ole midagi seda mett mis mühiseb Smile Terve nädalajagu olid jahedad ilmad, nii jahedad, et mesilased kükitasid tarus. Aga meil algab tugev korje mai teises pooles.


Olukord mesilas oli töökas. Häid uudiseid oli mitu. 

Poolitatud pere ema oli paarunud ja munes. Ema oli ilus hele. Kupatasin teda allapoole veidike ja panin võre vahele, sest ta oli hakanud tegutsema ülemises kaanetatud mee korpuses. 

Poolitatud pere vana emaga pool töötab mühinal, 9 päevaga on 8 põhja üles ehitatud ja midagi sisse ka sokutatud. See pere tahaks laiendamist. Juba eelmine kord panin raske südamega täiskorpuse ja põdesin. See kord ootan veel mõned päevad,kas  tõstan pere ümber ja siis panen poolkorpuse juurde või jätan samasse taruu ja pean poolkorpust veidi modima, et sinna saaks kõrgemaid raame panna.

Pere, mida vaikselt juba maha hakkasin kandma oli kaanetatud hauet täis. Ma ei tea mis nad nende kahe aseema kupuga tegid, neid ei olnud enam. Ema ma otsima ei hakanud, munad olid, ju siis ema ka. Las pere kosub, eks siis uurin  pärast täpsemalt. Mesilasi muidugi on vähevõitu, ei tea kuidas see mõjutab ka kaanetatud hauet?

Teine suur pere on tuhinas, kuppe on tehtud vähemalt 20. Jätsin kõik kupud esialgu alles. Kavatsen sellest perest teha lendpere, jõuan neid kuppe ka maha võtta ja valida. Ei tea mis neil häda on, kui ema allapoole suvatseks minna, siis ta näeks, et seal on ruumi piisavalt muneda ja ehitajatel ehitada.

Sellel aastal kõik emad kolisid varakult ülesse meekorpusesse. Ei tea kas laiendasin liialt või lihtsalt meeldis neile. Nüüd ei saa muud kui ennast siunata, et oleks võre ikkagi vahele pannud. Nüüd täna tõstsin veidike raame ringi, et hakata emasid allapoole suunama. Pealmised korpused on nii rasked, et nikasta naba paigast. Mingi vurritamine tuleb ära teha.

Kuna korjet tõenäoliselt suurt peale ei tule, siis ei taha hakata ka hirmsalt laiendama, hakka siis neid veel söötma. Ei saa öelda, et mett jagub vurrimiseks ja jääb piisavalt veel tarru ka. Vist tuleb korjata igast tarust mingid raamid ja ehk paar vurritäit tuleb.

Kevadel laiendasin tiba valesti ka. Peale 1-st või 2-st poolkorpust oleks pidanud panema täiskorpuse, võre vahele ja siis alles poolkorpuseid edasi laduma. Jälle õppetund. Eelmisel aastal töötas minu laiendamise skeem hästi aga sel aastal on mesilastel hoopis uued tuuled Smile

Vaevalt suvi hoo sisse saanud kui juba varsti koondamise aeg käes Smile

Pronksmedal (100p.)

Talv Pipika mesilas

sai hoo sisse juba ammu, nagu mujalgi. Kui lõunapool on lihtsalt külm, siis meil on jõhkralt külm. Kuna saabusid ostetud emad, tuli tarud siiski lahti kiskuda vaatamata 10-11 soojakradile. 


Kui tarude juurde sõites mõlgutasin mõtteid kuhu emad panna, siis kohapeal plaanid muutusid Smile

Olin plaaninud ema vahetada peres mis tahtis kuppe ehitada. Neil olid munad ka kupus ja eilseks pidid kupud juba kaanes olema. No ei olnud kuppe, ma ei tea kuhu nad panid need. Otsisin ema üles, koondasin veidi peret ja kui juba rahutult sagima hakati, panin uue ema perre. Puuri ümber hakati uudistama sõbralikult. Ma ikka paariks päevaks jätan puuri ja siis lasen välja süüa. Ega lahtist hauet eriti ei olegi kuhu puure panna. Valdavalt kaanetatud haue. Vana emaga tegin väikese perekese.

Pere mille juba mai lõpus, kui mu mälu mind ei peta, tegin pooleks, tahab ikka nüüd kuppe ehitada. Veel ei ole otsustanud mida selle perega teha. Tuleb vist nõrgestada, samas on nad väga usinad olnud. Ei teagi. Selle pere ema on üliusin muneja, teda tahaks küll hoida nii kaua kui kannatab.

Pere enda tehtud emaga, suurem pere, plaanis uuesti ema vahetada. Ma ei tea milline seitsmes meel mind utsitas sinna sisse vaatama. Kuna ema ei munenud teab mis usinalt, siis mõtlesin sisse vaadata. Ema oli munemise lõpetanud, kolinud alla esimesse kasti, munenud sinna ei olnud. Kuid see-eest avastasin laigukese kaanetatud hauet ja aseema kupu, millel oli ots juba korralikult ära näritud. Noppisin ema välja ja panin uue ema sisse.

Ühes peres vahetasid mesilased ka ema mitu korda.  Uus Ema on seal peres suur nagu hobune. Pelgasin küll, et mis haudmest saab kui mesilasi käputäis, aga neid ikka on koorunud üksjagu. Kuna see pere on kiratsenud seoses emata olemisega kevadest saadik, siis peavad nad ennast ise aitama. Kui suudavad kasvada, jäävad ellu, kui mitte, siis sügisega on neil lõpp. Aitasin neid kandiga, sest talvesööta oli tarus veel lapike paaril raamil. Peale koorumist on seal lendlus ka teravamaks läinud. 

Kevadel tuli mett mühinal, nüüd on nii pikalt külm olnud, et ega ma enam ei usu ka mingisse juuli imesse. Võtsin mõned raamid välja, sest oli vaja koondada. Kehvade ilmadega seoses on hauet pigem mõõdukalt ja see lubab eeldada, et mingeid meekorjajate horde olema ei saa. Kõige suuremas peres oli pere ema kasvatamine isegi plussiks, sest alles on kevadine korje poolraamidel. Ning pere teine pool jõudis endale korjata ja ära kaanetada 8 poolraami. Sealt samuti vist paar raami võtan.  No mingi 10 poolraami pärast on vurri ikka nigel välja vedada. Aga ma ei taha peresid tühjaks ka teha, las seisab mesi peres. Kui on miskit võtta juulis, on hea ja kui pole, siis pole.

Lesta olen ka hoolsalt tõrjunud. Seekord ei näinud ühtegi mesilaste peal. Aga ma kindlasti teen veel enne sügist. Tahan veel paari peret koondada, et saaks talvitumise ettevalmistamiseks täisraamid üles ehitada ja vanad välja võtta. 


Pronksmedal (100p.)

Kollased mesilased tarus

Mesindasin täna veidike. Vaatasin peresid läbi ja tarusse on tekkinud ülimalt heledad mesilased. Täiesti halekollased. Justnimelt, halekollased mitte helekollased. Minu rõõmuks on pere sõbralik. Aga enamik mesilasi on ka noored seal peres. 


Vaatasin ostuemasid, et ka ikka võeti vastu. Selline huvitav lugu, et antud ema ukerdab äärmisel meeraamil ja korpuse teises servas kasvatatakse emakuppe. Ma enne ema andmist vajutasin need lössi aga mesilased parandasid ära ja askeldasid kuppude kallal. No ma siiski loodan, et ema hakkab munele. 

Teises ostuema peres oli juhtunud selline lugu, et ema ikka veel puuris. Saatemesilane oli maha koolenud täpselt sinna kustkaudu ema välja saanuks. Huvitaval kombel pere ei olnud eriti usinalt ema välja söönud. Seal tarus samamoodi kokkulükatud kupud olid sirgeks ehitatud, valglad sees. Kuna mesilased olid sõbralikult meelestatud siis lasin ema puurist välja. Oli väga huvitav jälgida kuidas momentaalselt tekkis ümber ema mesilaste sõõr. Eks nad kiusasid teda ka veidike. Kohe hakati ema tagakeha tundlatega intensiivselt kompima. Emale see hästi ei istunud, puges peadpidi kannu. Mesilased üritasid teda sealt tasakene välja kangutada. Mesilased puhastasid ema hoolega. Kui  ma paari tunni pärast vaatasin, siis ema juba askeldas raamil ja kontrollis kärjekanne.

Siiralt loodan, et emad vastu võetakse ja hakkavad munele. Seekord ma ikka valmistusin korralikumalt emavahetuseks. Igaks juhuks koondasin kaanetatud haudme ühte korpusesse, et seal ikka noored mesilased oleksid ja panin ema sinna nende sekka. Õnneks eriti palju lahtist hauet peredes ei olnudki.

Sel aastal on jälle selline kuputamise jama. Mulle tundub, et see ei ole seotud ruumipuudusega vaid pigem kehvade ilmadega. Sest pered ei ole ju hiiglama suured. No emal võib olla võiks rohkem ruumi olla munemiseks kuid mesilasi jällegi ei ole ülemäära. Kõik raamivahed on küll täis, kuid kui raami tõsta, siis mesilased katavad osadel raamidel  ainult raami ülemise poole. Terve mõistus nagu ütleb, et siin pole midagi ruumi juurde anda. Tervelt kahe nädala pärast tuleb juba alustada talvepesa alguse komplekteerimist. Raske saab see olema sel aastal, sest mul on valdavalt alles 1 täiskorpus ja ülejäänud poolkorpused. Tõstan küll talvepesa raame äärepoole, aga kui ikka korjet ei ole, siis sinna sisse tekib jätkuvalt ainult haue.

Vurritasin ka. Mesi oli paks nagu tökat. Ja üks kärg oli absoluutselt suhkrustunud,  nagu kaanetatud kandi ma ütleks. Kogu see vaev vurri välja vedamisega ja puhastamisega sai tasutud ca 10kg meega. Uskumatu. Kuid kahjuks tõsi. Täna juba ühes peres vaatasin, et varsti tuleb seda sööta kui korjet ei tule. 

Veidike katseid ka: eelmise aasta valusad kogemused emadega sunnivad emasid eriti hoidma. Kanna alla kedagi saatnud ei ole sel aastal. Noor enda mesilas paarunud ema kükitab hetkel paarumistarus, sest panna teda kuskile ei olnud ja tappa ka ei raatsinud. Peret ka hästi ei saanud teha, sest mul on üks taru kust hauet tuleb mis mühiseb ja kus on täisraamid. Kuid kuna ma just tegin eelmise aasta emast lendpere ja võtsin sealt hauet ja noori mesilasi, siis ei tahtnud väga seda peret tühjaks ka teha. Käiku läks plaan B. Pühkisin noori mesilasi paarumistarusse ja panin esialgu ema puuriga. Raamidele panin kärjepõhjad. Järgmiseks päevaks olid need kärjepõhjad kõik vajunud taru põhja Sad  Sättisin need uuesti korda. Tänaseks oli pereke need üles ehitanud ja ema sinna ka munenud. Sellel katsel oli kaks eesmärki: Kas hakkavad kärge ehitama (eelmisel aastal ei suvatsenud keegi kärge ehitada) ja kas ema muneb. No eks nüüd tuleb edasi mõelda kuhu ja kuidas neid paigutada kui ema kõik neli kärge täis muneb. Siis saab ema ära võtta ja proovida paarumata ema paarumist ka Smile

Sellel aastal ma vist teen ergutussöötmist munemise hüvanguks. No ei viitsi hakata jälle mingite kokkutõstmistega sügisel jampsima. Peale põdrakanepit meie kandis korjet enam ei olegi.

Pronksmedal (100p.)

Kui ema on õhku haihtunud

Pühapäeval vaatasin mesilasi. Vaatamata sellele, et mett on tarru tekkinud üpris palju, ei looda ma korrata 2 eelneva aasta keskmist meesaaki. Kui poolgi sellest saaks :) 


Kõige usinam ja hoogsam on kevadel poolitatud pere vana emaga pool. Pika mõtlemise järel tõstsin pere suuremasse tarru juba eelmisel kolmapäeval ja lisasin veel ühe korpuse. Kuna tarus oli 4 raami kaanetatud hauet ja perel hirmus hoog sees. Selle pere ema on tõesti turbomuneja. Kahjuks tahavad sülemleda. 2 korda juba olen ema alla korpusesse põhjadele kinni pannud aga ei taha hästi aidata see nõks, isegi kui oli eelmine nädal hirmus korje. Ünneks tööhoog ei ole vaibunud. Saab näha mis nad on seal askeldanud neljapäevaks kui plaanin uuesti pere läbi vaadata. Tahaks selle ema jätta veel järgmiseks kevadeks munema. 

Suure korje ajal eelmisel nädalal oli väga hästi näha jaheda mai lõpu- juuni alguse vähese munemise tulem. Ei olnud neid lennumesilasi kõikides tarudes nii palju kui oleksin näha tahtnud. 

Üllatuseks oli jäljetult kadunud ühe pere selle aasta ema. Jõudis muneda 3 täisraami ja pole teda kuskil. Kuna seal peres juba teine ema (eelmine ka eriti usin muneja ei olnud, aga see tallele pandud juhuks kui vaja) ja need ei ole kuigi usinalt munenud ja ma ei pannud peale lendpereks tegemist sinna kaanetatud hauet ka juurde hiljem, siis on see pere väikseks jäänud. Ma ei tahaks hästi sülemlemist uskuda. Enne ema kadumist oli ehitatud massiliselt aseema kupu algeid, üle 10 kindlasti. Kurva pere pirinat oli ka kuulda. Samas ühtegi munaga kuppu ega märki kuskilt väljunud emast ka ei olnud. Müstika ma ütlen Sad Nüüd tulebki mõelda mida teha- kas anda uus ema või tõsta kokku. Kokkutõstmisel võib ema hukka saada, uue ema andmisel jälle võtab aega millal ema muneda suudab piisavalt. On aega mõelda neljapäevani.  


Pronksmedal (100p.)

Anomaaliad tarus

Laupäevasel perede läbivaatusel selgus, et enamasti on tarudes piisaval hulgal hauet ja pered on heas seisus. Nektarit tuleb tasapisi ja paaril suurel perel on lendlus küllaltki aktiivne olnud.

Kusjuures 1 pere on aktiivne olnud kogu aeg, olenemata ilmast on selle taru vaprad ja töökad mesilased teinud tublisti tööd terve suve. Selle pere puhul on huvitav, et nad kasutavad ka ülemist lennuava, veavad õietolmu ja võib olla ka nektarit. Hakkasin juba kahtlustama, et äkki on sinna tekkinud mingi omaette pere. Lihtsalt varem ei ole ükski pere kasutanud ülemist lennuava korjelt tulemiseks. Kahjuks käitub selle pere ema veidike kohtlaselt. Nädal tagasi tundus, et mesilased kiusavad teda. Nüüd aga tormas kriipspeenike ema hullunult mööda kärge ringi samal ajal kui noored mesilased tekitasid teda kärjel saates ema ümber sõõri kust ema sõna otseses mõttes ennast välja murdis. Ema tagakeha on muutunud kriipsuks, nii peenikest ema ma ei olegi näinud. Samas munenud ta oli aga kui kõrgeid kanne ehitatakse, eks see selgub varsti.

Ühes peres on mingi kummaline ema teema. Ema muneb 2-3 raami ja siis haihtub Sad Laupäevasel läbivaatusel ma ema ei näinud, eelmisel korral ta hiilis mööda raami äärt ja ma juba siis kahtlustasin, et miskit seal jälle toimuma hakkab. Eks näha ole kas jälle tekivad aseema kupud või mitte.

Kevadel väljasuremise ohus olnud pere on aga kosunud kõvasti. Hetkel on seal peres 10 raami hauet ja perelt saab isegi pooleraamilise korpuse  mett.

Üllatajaks oli paarumistarus terve juunikuu asumisel olnud mesilasema, oli selline pisike aga ma ei raatsinud teda ära visata, sest mine tea...  Tegin 1,5 nädalat tagasi sellele emale pere ja üllatus -üllatus ema on tublisti kosunud. Eks siis vaatab kui palju see pere kosuda jõuab ja kuidas nad saab talvituma panna.

Laupäeval alustasin juba ka perede koondamisega. Tavaliselt teen ma seda 2-3 korraga. Seekord vist piisab kahest korrast.  Õnneks ei ole eriti selliseid kärgi kus mesi ja haue segamini. Valdavalt on tarudes plaathaue ja minu rõõmuks on emad munenud ka heledatesse kärgedesse. Mõtekas olnuks isegi enamus mesi välja võtta aga ma hästi ei taha veel söötmisega alustada. Ootan veel nädalajagu ja vaatan keda ergutada ja keda sööta.


Pronksmedal (100p.)

Kriipsujuku on surnud

Kõige suurem kahju mis ma mesilas sel aastal olen kandnud on 1 pere eelmise aasta super mesilasema. Ma nii lootsin, et ta veel peab järgmise kevade ka vastu. Kahjuks mitte. Laupäevaks oli ta tarust läinud. Haue on kõik koorunud ja mune ei ole. Järelikult peale üle-eelmist laupäeva on ta andnud otsad lõplikult.

Mul on küll olemas üks varuema aga ma ei ole kindel kas see ema on piisavalt väärtuslik, et panna sinna tugevasse perre. Ema on üsna tagasihoidlik ja ma ei ole täheldanud tema korral mingit erilist munemisaktiivsust. Eelmisel nädalal oli ta munenud üsna vähe. Proovin seda peret koos ühe teise perega talvitada kahekesi 10-ses korpuses kui varuema peret.

Laupäeval tahtsin mett võtta aga üsna palju on veel kaanetamata ja kuskilt tuuakse aga midagi juurde. Koondasin ära ühe pere, panin 8-sse tarru ja panin sellele söödanõu peale koos siirupiga. Kitsendasin ka lennuavasid, sest on märgata veidi taplusi. Teisi peresid koondasin nii palju kui sain mett vähemaks võtta. Tegelikult ma tahtsin täisraamilisi korpusi võtta vähemaks ja ära vurritada, sest oleks vaja ülesehitatud raame panna emadele munemiseks.

Loodetavasti saan koondada sel või järgmisel nädalavahetusel.

Pronksmedal (100p.)

Pipika mesilas hakkab lähenema sügis

Laupäeval vaatasin taaskord peresid läbi vahelduva vihmasaju. Kuna nädala teine pool oli suhteliselt jahe, otsustain siiski kõik tarud kokku pakkida. Välja sai võetud kõik mesi ja pered ka koondatud. Söödanõud peale ja ei mingit ergutust vaid ikka kohe söötma. Lisaks tõstsin veel ühe pere 8-raamilisse tarru talvituma.

1st perest tuli koondamise käigus välja paarumata ema. Vot ei teagi kuidas ma nii pime olin, et ei märganud kaanetatud haudmeraamil emakuppu. Selle pere koondamine ootaski üleval haudme koorumist ja nii kui raami välja võtsin, nii kohe nägin, et kupust on keegi välja tulnud. Kuna sel tarul võre peal lennuava ei olnud, siis ei pääsend ema kuskile ja konutas nii nädalajagu meekorpuses. Oli teine nii kopsakas, et ei mahtunud tõenäoliselt võrest läbi. Tegelikult mul on jube kahju sellest emast, pole kuskile panna ka, et äkki paarub. Plaanisin panna paarumistarusse aga see on puhta paljaks röövitud ja perest on järel riismed. Käsi kuidagi ei tõuse emale halastussurma tegema. Istub puuris paari mesilasega ja ma siin võtan hoogu tema eutaneerimiseks. Paarumata on ta kindlasti, on väheusutav, et ta ronis läbi võre, käis paarumas ja siis kobis läbi võre üles tagasi. Ja käskis vanal emal rõõmsalt all kastis edasi muneda.

Ühe perega on sellised kummalised lood, et ema hästi ei taha munemist järele jätta. Alumine kast on hauet täis. Mingil hetkel mulle isegi tundus, et seal on kaks ema, aga kuna ema on märgistamata, siis võis mulle tunduda, et eelmisel raamil oli vähe triibulisem ema. Igatahes on selle taru lesed äraütlemata kaunilt kuldsed Smile Nad on nii ilusad Smile Vaatasin, et alfa mesilaste piltidel on samasugused lesed. Vägisi tekib tunne, et see on mingi itaalia sugemetag ema. Ülejäänud tarude lesed on sellised tumedamad, mõned triibulised ja mõned sellised porikärbse moodi. Täiesti müstika igatahes. Kui see tõesti on mingi Itaalia sugemetega ema, siis kust ta sinna tarru sai? Huvitav on ka see, et kaunid kuldsed lesed eelistavad enda tarus istuda. Mitte kunagi ei ole ma neid näinud kuskil mujal peres. See pere on nii leplik, et isegi ei protesti kui mee ära võtsin ja koondasin. Ülejäänud olid enamasti üsna rahulolematud.

1 pere on emata (st puuris istuva emaga) ja ootab täna ema lahtilaskmist. Ei kujuta ette kas nad võtavad vastu või mitte. Seal on kõik koorunud ja 1 raam veel kaanetatud hauet oli laupäeval. Kui nad ema vastu ei võta, siis on veel plaan B kus mul on üks väike pereke, kelles ma ei ole nii kindel, et nad ikkagi suudavad iseseisvalt talvituda. Siis pean panema ema kinni uuesti ja need pered kokku tõstma.

Ülejäänud perede olukord on hea. Ega ma seal enam sobrada ei taha. Mesilasi on tarus peale koondamist nii palju, et ema võib niiviisi viga saada. Hetkel valmistuvad talvitumiseks 5+1 väike pere. Võrdluseks, et kevadel oli mul 2 elujõulist peret

Pronksmedal (100p.)

Vahasulatus

Laupäeval oli suur rõõmupäev Smile Lõpuks ometi vedasin koju mahla aurutaja. Võiks öelda, et see on selle aasta parim investeering mesindusse Smile Võitlesin siin pikalt endaga, et kas osta tünn kuhu sisse mahuvad koos raamidega kärjed või raamideta. No mõtlesin proovida esialgu kõige prostama variandiga ehk siis mahla aurutajaga.

Vaha sulatamises saadud kogemused:

Üsna kiire ja tõhus (induktsioonpliit huugas 200 kraadi peal)
Suirakärgede sulatamisel tekib meeletult sodi
Puhastamata kärgedest ja kaanetisest tekib ohtralt siirupisegu Smile
Osa suirasodi läheb aurutaja peenikestest aukudest vaha kogumise nõusse
Vaja läheb paras hulk suuremaid potsikuid suirasodi kogumiseks ja nõusid vaha kogumiseks
Probleem vahasulatusega tekkinud magusa siirupi utiliseerimisel
Suirasodise vahasulataja puhastamine
Maja aknaid ja uksi ründavad mesilased

Alguses proovisin sulatada 240 kraadiga, kahjuks induktsioonpliit ei taha kuigi kaua täisvõimsusel kuumutada. Õnneks 200 kraadi juures lülitas pliit ennast välja üsna harva. Üldjoontes olen sellise sulatusviisiga väga rahul. Sulatatud sai 3 aasta kaanetis ja raamidest välja lõigatud kärjed, sulatada on veel ca 100 raami. Esimesel aastal ma proovisin vaha sulatada potis, aga see variant mulle hästi ei istunud ja seetõttu ka jäid sulatamist vajavad kärjed ja kaanetis ootele.
Vahasulatamise protsess oleks täiuslikum kui kärjetükid panna kohe marlisse, järgmise sulatuse ajal katsetan seda varianti. Hea oleks ka meeraamid ja kaanetis nö puhtaks pesta enne sulatajasse panekut, et vähendada siirupi hulka. Ei ole kindel, et seda saan teha, sest see eeldab ikkagi omaette hoone olemasolu kus mäkerdada.

Suirakärgede sulatus on muidugi täiesti omaette moosikeetmise küsimus Smile Kuna enamasti on suirakärjed väga tumedad, siis kogu kestade ja suira massi kogunes märkimisväärselt. Huvitaval kombel ei juhtunud suiraga seal kesta sees midagi. Oli kuivem ja täiesti tavaline peale kuumtöötlemist. See viis mind mõttele, et huvitav, kas kõik suurmesindused viskavad kogu selle jama ära või kuivatavad, tuulavad ja jahvatavad ja kasutavad millekski? Jube raiskamine igatahes Sad

Üsna raske on utiliseerida magusat vedelikku. Lihtsalt puudub võimalus seda kanalisatsiooni valada. Kuna kuskile see valada tuli, siis viisin majast kaugemale. Ebameeldivalt aktiivne möll algas selles kohas Sad Lisaks möllasid mesilased ämber maja, üritasid akendest ja ustest sisse trügida.

Kokkuvõtteks olen oma sulatajaga väga rahul. Eriti sellepärast, et ei pea juures passima vaid saab muid toimetusi teha. Eks käsitsi raamide puhastamise kallal nokitsemine on üksjagu aeganõudev aga kui tehnika juba selge, siis läheb üsna nobedasti.

Oma väikseses mesilas tegelen ikka hetkel söötmisega. Seda veel ei olegi vaadanud kas saarelt toodud ema vastu võeti. Arvestades pere suurenenud aktiivsust arvan, et võeti. Sel nädalal plaanin vaadata igaks juhuks üle. Ei ole hästi tahtnud sinna siiani vaadata. Mesilasi on nii palju ja ema võib viga või otsa saada kui kititud raame kangutada. Mingil päeval peaks küll tarudesse sisse vaatama, et kui palju raame juba sööda all ja kui palju veel ruumi.

Selle aasta suirakärjed tegin tükkideks ja panin kaanega purkidesse, proovin niimoodi hoiustada ja kevadel mesilastele tarudesse kuidagi panna. Minu juures on kaua külm ja lepp ning sarapuu saavad ära õitseda ilma, et mesilased pääseksid tolmu korjama. Alles pajuga ja soojemate ilmadega algab õietolmu korje ja pere areng. Ning juba kaks varakevadet on taru tühje raame ja mesilasi täis. Emad ei hakka lihtsalt munema. Proovin järgmisel kevadel suira tarudesse anda lepa õitsemise ajal. Eks vaatab kuidas katse õnnestub ja milline mõju sel on.

Sel aastal on õues toimetamine kuidagi keeruline. Ei tea kas põhjuseks on minu aromaatselt lõhnavad riided või miski muu. Mesilased on kui takjad kannul ja küljes. Isegi 4m kõrgusel majaseina värvides olid sõbrad platsis. Varem mul ei ole selliseid mesilasi olnud kes luusivad igal pool. Ei tea kas seda saab seletada ka mingil määral nende kuldsete leskedega taruelanikega? Samas on seal liiklus üsna hõre ja tagasihoidlik. Hoopis vingemalt möllavad üks suur ja üks väiksem pere.

Tsitaat: Vahasulatamise

Tsitaat:
Vahasulatamise protsess oleks täiuslikum kui kärjetükid panna kohe marlisse, järgmise sulatuse ajal katsetan seda varianti.

Ise olen küll algaja kuid vaha sulatades võtsin kohe appi hea nailon riide, mille sisse keeran kõik vaha. Pärast on lihtsalt paras tegu selle riidest kotikese väänamisega:) . Välja tuleb ilus puhas vaha esimese sulatusega.

See hea mõte

Sulatada vaha mahla aurutajaga - ma samuti sellele mõtlesin kuid kuna kodus üks aurutaja siis esialgu ei raatsinud seda kohe vaha alla panna. Kas said oma aurutaja pärast puhtaks- ilusti?

Pronksmedal (100p.)

Mahla aurutaja puhastamine

Ma pakun, et usina ja ohtra keeva veega ülevalamise korral on see võimalik üsna puhtaks teha. Mina ostsin selle spetsiaalselt mesindamise tarbeks. Ja kui peaksin tahtma mahla aurutada siis ma ikkagi soetaks selleks tarbeks eraldi aurutaja. Bauhofis maksis aurutaja 30.-

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Vahakiht

....Igasugusel toidul on säilitaja!
Praadige vahaga või pannkooke!

Pronksmedal (100p.)

vahaga pannkoogid??

olete tõesti mesilasvahaga pannkooke teinud või oli see mingi naljana mõeldud? vahel läheb vaha sulatamisel kusagile kärssama (umbes-täpselt sellise temperatuurini, mis sobiks pannkookide küpsetamiseks) ja üsna ebameeldiv tundub see ikka küll juba lõhnalt või on mingi eriretsept madalamal tempil? imho, pannkooke pole mõtet säilitada, need tuleb süüa kuumalt või jätta üldse tegemata.

aurutajaga- katsetasin.

- liiga tihe riie- pole hea mõte- nailonit mul polnud- oli kunagisest ajast piima kurnamise riiet - -no suht jah tundub ikka kah nailon kuid sellest tuli läbi.-
Puhastamiene Smile
-Ostke spetsiaalselt selle jaoks aurutaja ! - muidu saate sama palju janti kui muudmoodi vaha keetes Smile - üldiselt sain parima tulemuse keeva veega üle valades ja peale seda kohe köögipaberiga üle käies! - siis oli ok. ilmselt siiski vana aurutaja võtan emalt ära ja talle uue ostan. kuigi vanaga võib julgelt mahla aurutada kuid kui vaha sulatamiseks seda kasutada ei pea pärast teda - üli puhtaks tegema.
Vaha sai ilus puhas- ja jah seda magusat vedelikku ikka tuli.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Cardo pilt

Kas marliriiet enam apteegis

Kas marliriiet enam apteegis ei müüda ?

Marli-

Ilmselt kusagilt saaks marlit kuid see na õre tunub- peab mitu korda teda sinna lappima. - ajaks kah asja ära.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Kaits pilt

Tegin kunagi

nii, et potti vesi, siis teine samasugune pott peale (nõukaaegsed) teisel põhjas suuuuur auk, teise sisse panin miskit resti, vaha marli sisse ja sinna peale, sai tehtud väga hästi. Ma ei mäleta mitu tompu ma seal tegin, siis valasin alumise poti ringi teise nõusse ja jälle uus ring Smile Marlit on apteegis küllaga. Keerasin suurel marlitükil servad üles ja traadiga kinni. Vot nii sai mässatud omal ajal Wink Marli oli kahekordselt kui õigesti mäletan. Ja pott oli lõkke kohal, läheb jube ruttu keema.

Pronksmedal (100p.)

Marli...

nüüd tihedam ja kusagil 1€ meeter. Ja napilt meeter on ta lai ka. Viljandis küll apteegist ei saa. Kangapoodides oli mõni aasta tagasi. Ostsin siis 10 meetrit. Praegust hinda ei tea.

Pronksmedal (100p.)

Karda naabri lehma

Täna vaatasin üle 2 nädala mesilasi. Enne veel kui mesilasse jõudsin ootasid mind üllatused. Helistas naabrimees ja ütles, et tema lehmad käisid meil külas, et räsisid veidi põõsaid, et üks põõsas on vist ikka päris katki ja et kui kahjud ikka suured, siis maksab kinni. Esimese hooga mõtlesin, et no mida need lehmad ikka seal niiväga korda on saatnud. Veidike jalutasid ja ehk midagi kuskilt näksisid. Siis aga hakkasin mõtlema, et kui juba (naabri)mees! märkab, et põõsas on räbal, siis ikka peab lugu tõesti hull olema. Kohale jõudes vaatasin kõik üle ja nutsin ühe tugeva peatäie ning hakkasin lehmakookide vahel laveerides muru niitma. Mul on istutusalale istutatud 18 elupuud, enamus on ostetud suurtena ja enamik kallimaid viimase paari aasta jooksul. Mina ei tea mida mõtleb lehm ja kas ta üldse mõtleb Sad kui ta on endalegi ootamatult sattunud peenesse rootsi lauda. Võiks ju arvata, et ta siirdub roosat ristikut näksima aga ei, seda saab kodustki. Selle asemel disainib ta Smaragdist puidust niidirulli, sööb seest tühjaks üle meetrise kõrguse ja läbimõõduga Globosa, trambib puruks Danica mis vaatamata oma üliaeglasele kasvule oli 6 aastaga kasvanud märkimisväärseks palliks, hävitab täiesti 4 Brabanti millest 3 olid istutatud roosidele talviseks tuulevarjuks ja pügatud palliks ning rüüstab täielikult 3 Ungari sireli põõsast. Küll lehm juba teab mis maitseb hea! Kui ma seisin seal hoovis käed jõuetusest rippu, ei olnud ma isegi vihane. Ainus tunne mis mind valdas oli kirjeldamatu meeleheide. Silme eest jooksid läbi viimased 6 aastat mil ma igal aiandushooajal tassisin pagasnikus ja isegi autokäruga lugematul hulgal istikuid, millest osad olid nii suure mullapalliga, et ma ei jaksanud üksi neid tõstagi. Kaevasin, tassisin ja heldimusega vaatasin nende sirgumist, kuidas istutusala sel aastal võttis juba täitsa korraliku istutusala ilme.... ja siis niimoodi. Ülejäänud elupuud said ka korralikult rapsitud ja kõikide elupuude saatus selgub kevadel kui on näha kas nad suudavad taastuda, sest oksi on hirmsal kombel rebitud puude küljest. 4 elupuud tuleb välja kaevata ja nende puuelu lõppeb lõkkes, sest seal ei ole enam midagi päästa. Puutumata jäid Mint Julep ja Kaljukadakast hammustati küll 3 oksa, kuid kadakas ise on osad oksad laiali visanud. Loomulikult tunnen ma rõõmu, et Hea Haldjas säästis Filiformist ja Mr. Bowling Ball-i, ühte noort Smaragdi ning valgete võrsetippudega noort elupuud. Aga ikkagi.

Iseküsimus on muidugi miks lehmad karjusest välja murdsid, ei taha mõeldagi mingit karuteemat. Loodetavasti sai elekter lihtsalt otsa.

Aga mesilastest. Ma ei saa öelda, et tarudes avanenud vaatepilt mind rõõmustaks. Pered kus raamid olid pilgeni sööta täis on otsustanud hakata kasvatama hauet. Ja osades peredes on hauet ikka veel kolmel raamil. Loomulikult kulub haudme kasvatamiseks ka sööta ja seda on hakatud juba otsast tublisti hävitama Sad Võrdluseks eelmisel kahel aastal on kogu haudmetegevus lõppenud septembri lõpuks. See on see sööda tilgutamine.

Pronksmedal (100p.)

Kaastunne

Tean hästi mida tunned sest nõuka ajal olid minu krundi ümber sovhoosi koplid ning 100- pealise lehmakarja ründed igasuvine nuhtlus. Pääsesin sellest alles siis kui ümber krundi sai 1,5 meetrine võrkaed tehtud
.Neil on lehmadele mingi portsionkarjatamise süsteem, et lehmad tervet koplit ära ei tallaks. Lehmad aga murravad tihti läbi sest kes see ikka sitast ja äratallatud rohtu tahab kui traadi taga ilus ja puhas nähtaval.No ja kui traati enam ees pole siis aiamaast jääb must maa kui 100 pead ja 400 jalga on üle läinud. Hüvasti lilled, kapsad , kaalikad ja kõik muu.
Soovitaks Sulle muretseda tulevaks suveks elektrikarjus.Tänapäevaseid saab toita võrgust ja nad pole väga kallid. Ainuke viga, et suure põuaga kui maa ikka tõsiselt kuiv on siis ka karjus ei tööta.Maa ei juhi elektrit ja lehm ei saa õiget matsu kätte et tunneks

Pronksmedal (100p.)

Pipika mesilased

Ammu pole midagi kirjutanud Smile Eks alguses on ikka põnev ja emotsioonid keevad siis tahaks neid talletada Smile keegi siin foorumis ütles, et ma kole ausalt kirjutan asjadest. Ma seda teemat pigem pean enda jaoks. Kes viitsib lugeda, see loeb ja on väga tore, et ikka viitsitakse siia teemasse nõu ka anda kui mul häda käes. Suur tänu ja kummardus nendele mesinikele Smile

Aga talvitumisest. Talvituma läks 6 peret. Veebruaris sai hukka 1 pere mis vindus juba sügisel. Noorest emast on kahju. Võib olla oleks nad hinges kui kandi saanuks õigel ajal peale aga ei ole selles ka nii kindel. Sööta oli küll napilt aga samas peadpidi kannus ka kedagi ei olnud, küll aga oli näha karihiire tegutsemist. Langetises oli lesta ka, mitte küll niiväga massiliselt aga väikese pere jaoks piisavalt.

Tegelikult mul oli sügisel 3 sellist väikest peret, jätsin nad kõik välja ja eks looduslik valik siis näitab. Üks nendest peredest käis juba veebruaris lennul ja pasandas natuke rohkem kui vaja. Seal ma ka kahtlustan karihiirt. See pere tuli pühapäeval ka välja aga meil oli hästi tugev tuul ja selle pere mesilasi hangus ümber taru veidike. Teised lendasid ringi ja õnneks neid tarude ümber maas ei olnud.

Igaks juhuks viskasin kandipakid tarudele peale, sest külma aega on veel üksjagu ja kui juba haue tarus ega nad siis ju raamidel kuskilepoole liigu. Põhju veel vahetanud ei ole, küll aga võtsin kahel tarul lennuavadelt lennulauad eest ja tegin lennuavad liistuga kitsaks. Seda siis põhjusel, et kui tahavad koristada, siis saaksid prahi tarust välja. Nendes tarudes oli langetist vähe. Teised on juba eelnevalt soojade ilmadega usinalt koristanud. Vaha peaks veel korra üle sulatama, siis viiks saaremaale põhjade tegemisele kui sinna niikuinii minek on.

Muidu on maal ikka seiklusrikas elu Smile Tegime sauna ja keetsime kerisepaagis rotipuljongit. Terve lavaruum oli keedukana haisu täis Sad

Pronksmedal (100p.)

Harukordne mesindushooaja algus

on sellel aastal. Kohe ei osanudki otsustada kas tähistada ja kuidas tähistada. Minu üürikeses mesinduspraktikas on esimene kord kui ilmad on ilusad sarapuu õitsemise ajal. Lausa lust oli eile vaadata kollaseid tompe jalgade küljes. 3 peret lendasid väga aktiivselt ja kohe selline kevadine tunne tuli Smile On huvitav jälgida mis suunas selline varane algus meie soos edasi areneb. Ei ole kahtlustki, et külmaks läheb veel kindlasti. Meil ei ole maapindki veel sulanud ja öösel oli üle -9 kraadi ning hommikul maa kõik jääs ja härmas. 

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Harukordne mesindushooaja algus

Mul ka kodu juures tugev lend ,sarapuud siin eriti ei ole usun suurem osa tuleb lepast

Pronksmedal (100p.)

Lepp

meie kandis ei ilmuta veel mingit tolmu andmise märki. Mul on kohe mesila kõrval suur sarapuu põõsas ja see sumises korralikult :) 

Pronksmedal (100p.)

Veel üks pere lõkkesse :(

Pühapäeval selgus, et viimase nädalaga on veel üks pere otsad andnud. Seal peres oli hauet ka kõvasti tehtud, Juba paar nädalat tagasi nägin, et kobar oli väikeseks jäänud. See pere askeldas terve talve. Soojematel ilmadel koristati kõvasti terve talv. Mesilased olid kõik taru põhjas surnud. Kusjuures nad olid taru tagumises otsas ja ühel küljel. Isegi ei oska arvata mis võis nende hukkumise põhjustada. Raamid olid puhtad ja paar sitatriipu oli paari raami ülaliistu peal. Alles siis 4 peret, 2 suurt ja 2 sellist nigelamat. Nigelamad lendasid pühapäeval, kuigi oli võrdlemisi jahe, suuremad püsisid tarus. 

Mesilased

Perede nõrgaks jäämise põhjus ja talvel mesilaste poolt pesade puhastamine Tähendab ainult kahte asja kas on kuskilt mürki korjand või tugev kohu lahtisus.Tikuvad talvel tarust välja et mitte kärjeraame roojata ja tagajärjel hukkuvad.

Pronksmedal (100p.)

kevadrevisjon

laupäevase ilusa sooja ilma tõttu tegin koolist poppi ja tegutsesin mesilastega. Revisjoni tulemusel võib väita, et selle talvitumise kadu on 50%. Kõikidel on küll hing sees aga on üks pere mille elujõulisusesse ma eriti ei usu. Seal on lesehaue, mune oli ka aga kes neid muneb, on teadmata ja seetõttu ma neid kuskile kokku tõstma ei hakka. Hästi palju oli kärgi näritud ja suira kärjest välja kangutatud ning see vedeles taru põhjas. Olen seda ka eelnevatel aastatel täheldanud osades peredes. Koondasin seda peret ja eks aeg näitab mis saab. Ühel eelneval aastal mul on selline kogemus, et ema munes kevadel kõvasti leske ja siis millalgi hakkas normaalselt munema.

Seega on mul 3 elujõulist peret. Kõikides oli veidi hauet ja mune ja keskmised 6-7 kärge söödast täiesti tühjad, ülemises ääres on suts hauet. Sööta oli 10-raamilistes 3-4 raami, pole just palju minumeelest.

Mesilaste paiknemist arvestades oleks võinud paar raami vähemaks võtta aga no haue ja munad! neid ju ei hakka välja viskama. Lahendasin sel aastal olukorra söödaraame ringi tõstes ja otsustasin mesilasi sööta, et haudmest allpool olevat tühja ruumi söödaga täita. Sellega seoses tekkis mõte panna pered sügisel talvituma max 8raamile ja ülespoole panna juurde 8poolraami. Kõik kevaded on näidanud, et jaanuariks veebruariks on mesilased juba raamide ülemises ääres ja kevadsooja annab kaua oodata.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

pipikale

kui sul 1 pere leske  ehk küürakat muneb siis pole seda peret mötet oida, kuna se pere hääbub lihtsalt ja alvemal juhul sureb.kuna perel uut ema teha ei önnestu, kuna pöle viljastatud mune. uusi mesilasi peale ei tule ja vanad löppevad ära. tee selgeks kas ema on tarus vöi ei , ja kui ema on tarus, siis suure töenäosusega on tal sperma otsa saanud. kui ema pole siis järelikult töölised munevad. siis tösta selle pere asemele tugev pere ja se pere raputa 10- 20 m eemale vösasse, lennu mesilased lendavad taru, munejad töölised jäävad vösasse.

praegu haudme töstmist ka ei soovita, kuna nörgestad seda peret ,kust hauet vötad,ja toetavale perele pole sellest eriti abi kuna kui se uus ema ka koorub siis leski veel pole kellega paaruda. seega kaks vöimalust mida soovitan on 2 peret kokku tösta vöi  hankida munev ema.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

küürakas

Kas see Teemase võtte puhul probleemiks ei kujune, et tugeva pere mesilased ei lase võsast tulevaid võõraid sisse? Peab enne võssa viimist suitsu andma kõvasti siis, et meepõied täis oleksid tulles? Lisaks eksivad tugeva pere enda mesilased oma taru vanasse kohta ära? Mina olen teinud nii, et raputan küüraka pere heinamaale ja taru jätan vanasse kohta söödakärgedega. Tagasi lendavad mesilased kogunevad sinna ja õhtul tõstan normaalse pere peale (ajaleht vahele)

Pronksmedal (100p.)

Aitäh soovituste eest

See pere oli juba suvest saati kehv ja neil oli mingi kõhuprobleem ka kevadel. See oli küll ainult ühekordne. Juba varakevadel oli näha suurt laibamerd taru all ja ümbruses. Aga lootsin, et ehk ikka veavad välja. Ema ma seal ei silmanud, vaatasin ikka kõik kärjed läbi, et mida välja tõsta. Paar kärge mis ma välja võtsin, seal oli selline pilt, et mõned surnud lesed olid pead kannust väljas tundlad püsti. Tarus oli leski ka ringi sibamas. Oli ehitatud aseema kupualge. Seal peres üldse juhtus nii, et juba suvel andsin sinna 2 korda ema kes mõlemad said salapärastel asjaoludel otsa. Ja viimane ema kes sinna sai, see ka ei tahtnud eriti muneda. Inspekteerisin natuke hauet ka, et äkki seal mingi lesta probleem aga ühestki kannust midagi välja ei tulnud.

Nende enda tehtud emast tegin väikese pere juuli lõpupoole, sest tahtsin ema varuks jätta ja kuigi see oli selline niru pere, siis praegu nad igatahes askeldavad asjalikult. Kahjuks see pere on selline liiga äkiline :) 

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

sepionule

sepionu kirjutas:

Kas see Teemase võtte puhul probleemiks ei kujune, et tugeva pere mesilased ei lase võsast tulevaid võõraid sisse? Peab enne võssa viimist suitsu andma kõvasti siis, et meepõied täis oleksid tulles? Lisaks eksivad tugeva pere enda mesilased oma taru vanasse kohta ära? Mina olen teinud nii, et raputan küüraka pere heinamaale ja taru jätan vanasse kohta söödakärgedega. Tagasi lendavad mesilased kogunevad sinna ja õhtul tõstan normaalse pere peale (ajaleht vahele)

sepionu sul vöib öigus olla .

minul on olnud enamasti ema sees aga ei mune,vöi muneb küürakat ja siis on lihtne , ema kes ei mune löön maha, ja kas annan ( kui pere on tugev)annan muneva ema puuris vöi ajalehega (ilma emata pere  vahele ajaleht ja siis panen emaga pere peale). ja kui pere kust vötsin muneva ema, siis selle pere mesilaste ja haudmega toetan teisst nörka peret,kus on munev ema sees. "taban kaks kärbest 1 hoobiga.

 

ja need pered kus töölised munevad olen siiamaani katsetanud elule turgutada, lisa haudme andmise ja lastes neil omal ema ehitada.

löpp kokku vöttes önestus,kuid tulemuseks oli talvituma minnes oli normaalne pere, kuid suveläbi mässi ja vähe villa. enam sellist jäma ei tee

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

äkiline pere

Pipikas kirjutas:
See pere oli juba suvest saati kehv ja neil oli mingi kõhuprobleem ka kevadel. See oli küll ainult ühekordne. Juba varakevadel oli näha suurt laibamerd taru all ja ümbruses. Aga lootsin, et ehk ikka veavad välja. Ema ma seal ei silmanud, vaatasin ikka kõik kärjed läbi, et mida välja tõsta. Paar kärge mis ma välja võtsin, seal oli selline pilt, et mõned surnud lesed olid pead kannust väljas tundlad püsti. Tarus oli leski ka ringi sibamas. Oli ehitatud aseema kupualge. Seal peres üldse juhtus nii, et juba suvel andsin sinna 2 korda ema kes mõlemad said salapärastel asjaoludel otsa. Ja viimane ema kes sinna sai, see ka ei tahtnud eriti muneda. Inspekteerisin natuke hauet ka, et äkki seal mingi lesta probleem aga ühestki kannust midagi välja ei tulnud.Nende enda tehtud emast tegin väikese pere juuli lõpupoole, sest tahtsin ema varuks jätta ja kuigi see oli selline niru pere, siis praegu nad igatahes askeldavad asjalikult. Kahjuks see pere on selline liiga äkiline Smile

mul on 1 äkkiline pere ( algul oli väga äkiline) olen selles peres üritanud 3 aasta jooksul anda leebemaid emasid asjatu lüüakse maha. nüüd olen kasutanud seda varjanti et löön ema maha, tekitan haudme vaba olukorra (et nad oma vana ema munadest ei saaks ema teha) ja siis annan  neile leebema pere haudme raami, millest ema teevad. kuna aga lesed on vana ema omad siis  toimub se leebumine väga aeglaselt, kuid toimub. kuid elu tahe on neil vägev, ei vöta usi ega püssi rohi.

Pronksmedal (100p.)

Ma ise arvan

et minu kõige suuremaks hädaks on see, et ma poputan nõrku peresid elule. Ma ikka naljalt kokku ei tõsta.  Kuigi ma olen nii palju lugenud, et nõrgad pered on mõistlik ühendada tugeva perega. Emast on kahju Smile et mis ma siis temaga teen? Eriti kui veel on noor ema. Ma ju ei tea kas viga on emas, korje puudumises, sobivas vanuses mesilaste puudumises või milleski muus. No ja siis muudkui loodan, et äkki ikka pere areng võtab hoo üles. Eelmise aasta kehv suvi näitas selgelt, et vaatamata kõigele oli 3 peret kus ema munes terve suve turbokiirusel ja 2 peret kus ema munemine oli kasin. Õppida on ikka veel nii palju Smile

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Variant

on lüüa ema maha. Nelja päeva pärast võtta kupud maha ja anda küps emakupp puuris. Lasta puuris kooruda ja siis vabastada. Peaks 100% vastu võetama.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

mesindus

Pipikas kirjutas:
et minu kõige suuremaks hädaks on see, et ma poputan nõrku peresid elule. Ma ikka naljalt kokku ei tõsta.  Kuigi ma olen nii palju lugenud, et nõrgad pered on mõistlik ühendada tugeva perega. Emast on kahju Smile et mis ma siis temaga teen? Eriti kui veel on noor ema. Ma ju ei tea kas viga on emas, korje puudumises, sobivas vanuses mesilaste puudumises või milleski muus. No ja siis muudkui loodan, et äkki ikka pere areng võtab hoo üles. Eelmise aasta kehv suvi näitas selgelt, et vaatamata kõigele oli 3 peret kus ema munes terve suve turbokiirusel ja 2 peret kus ema munemine oli kasin. Õppida on ikka veel nii palju Smile

ma olen samamoodi möelnud nagu sina,  kui se  küüraka värk tuleks mai kuus siis soovitaksin sulle teiste peredega toetamist (haudme raamidega, kuna aga se on  aprillis siis seda ei soovita, kuna sellega nörgestad seda peret tugevasti, ja siis on sul 1 nörga pere asemel 2 nörka peret. seega kui materjaalselt möelda siis pead 2te nörka peret näiteks söötma, kuid kumpki pere sulle saaki tagasi ei too, kui aga  perest hauet ei vöta siis see pere toob sulle saagi, ja saad suvel uue pere ka veel teha.

emaga saad seda teha et aitad likimist kui su tutvus ringis on veel möni mesinik, kellel on pere tugev,kuid ema enam ei mune. teinekord vöibolla anab se mesinik ka sulle, kui sull vaja on.

 Soomes mulle öeldi sellised sönad köik  pere vead algavad emast. alguses ei tahtnud seda uskuda, kuid mida aeg edasi seda enam akan uskuma.

soomes tehti juba siis nii kui perel oli mingi probleem  siis vahetati lihtsalt ema ära, süübimatta mis pöhjus on, (ei anna mett ema vahetus, pere talvitub kehvalt ,ema vahetus jani edasi

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

kupp

sepionu kirjutas:
on lüüa ema maha. Nelja päeva pärast võtta kupud maha ja anda küps emakupp puuris. Lasta puuris kooruda ja siis vabastada. Peaks 100% vastu võetama.

sinu varjanti soovitaksin alles siis kui  leskede koorumisest on möödas 2 nädalat, siis on emal kellega paaruda.

lesk saab munast  suguküpseks 49 päävaga

ema aga saab munast kuni sugu küpseni 23-26 pääva.

kui sa seda soovitust tarvitaksid, siis juhtud see  et paarumatta ema vöetakse vastu, kuid paaruda pole kellegagi. ja selleks ajaks kui lesed tulevad on se ema  paarumis kölbmatu. ja se pere hukkub ikkagi.

 

sellepärast soovitan kas paarunud ja munev ema perese anda, vöi kokku tösta, kuid enne töstmist  pead lahti saama munevates töölisest vöi emast, kes küürakat muneb, muidu vöib juhtuda et lüüakse se munev ema maha, ja siis on se töö  nahkas.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Cardo pilt

Kokku-Lahku

Jääb järele ka võimalus, et lisa haudmeraami andmisega võid ka ära hoida liiga tugeva pere mitte nõrgestamise vaid päästad nad heitmismeeleolust. Nädalavahetuse kontroll näitas, et tugevamatel peredel oli mul 5-6 raami hauet. Mett oli juba sisse toodud ja suira oli vähem. Lisasin kõigile paar raami suira ja paar kolm raami tühja ka lisaks. Järgmine läbivaatus läheb magasin kindlasti peale. Tugevamatel hetkel lamavtarus 17 raami sees. L,P toimus 2-3 tundi tugevat lendu, kuid õietolmu toodi väga vähe.   Teed pere tugevamaks ja jätad läbivaatuse hiliseks mingil põhjusel ja ei laienda vastavalt vajadusele on varajane emakupp ka tõenäoline tekkima. Leske ikka ei ole ... . Piisava mesilasperede arvu juures on võimalik siiski sellist varuperet hoida, aga eks ta paras titekasvatus ole . Vähese arvu peredega tundub ühe pere liitmine teisega regressina, aga parem 1 tugev pere kui 2 nõrka.  Ilusat päikselist kevadet !

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

praegu

praegu veel  sülemlemist kartma ei pea, se kipub ika mai keskel  vöi löpu poole algama, kuid palju oleneb ka perede laiendamisest.  praegu ika alles osaliselt veel vanade mesilaste vahetumise löpp kääs. ja siis hakab perede kasvamine.

(ma räägin enda perede paasil. minu enamus pered on alles 10 raami peal, mönele( 5 le perele)  panin 20 raami peale,kuid järgmine nädal  vöib juhtuda et lisan mönele veel  2. kasti peale.  heitmise mure tekib tavaliselt siis kui perel 2 kasti mesilasi täis. kesk suvel muidugi ka väiksemates perdes, kui tekib  noortel peredel töö puudus, praegu , kui ika öue saavad siis toovad vett, nektarit, öietolmu, kuuse vaiku  kärgede poleerimiseks. köigil on tööd.

Hirmus laiendamine käib juba

Hirmus laiendamine käib juba üle õitsva Eestimaa...SS-Mesindusgrupp seda ei poolda...

mesindus.ee haldajaHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

PH-le

Lammas kirjutas:
Hirmus laiendamine käib juba üle õitsva Eestimaa...SS-Mesindusgrupp seda ei poolda...

PH, sa kõnnid õrnal jääl..

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Olen lugenud

mesindus.ee kirjutas:

Lammas kirjutas:
Hirmus laiendamine käib juba üle õitsva Eestimaa...SS-Mesindusgrupp seda ei poolda...

PH, sa kõnnid õrnal jääl..

et sõja ajal tõstsid haiglates haavatute moraali klounid,tulemus haavatud paranesid tunduvalt kiiremini,ka rahvale on vaja tsirkust ja leiba, ainult jah kas on tsirkuse tegemine kõige õigem koht siin mesindusfoorumis.

Pronksmedal (100p.)

Kes laiendab, kes söödab

Minu juures on totaalne söödapuudus. Kahe pere peale (70-80% sellest on läinud kõige suuremale perele) on alates märtsist söödetud 6kg suhkrut + 3kg kandit. Eile söötsin kolme pere peale veel 2kg suhkrut. Ja vist tuleb veel sööta, sest tarud on ainult hauet täis ja õietolmu ka raam-kaks ning mingist nektarist või talvesöödast pole haisugi. Mul ei ole ühtegi sülemit olnud nende aastate jooksul, aga nii tuleb varsti näljasülem kõige suuremast perest. 

Peale laiendamist otsustas ka kõige suurem pere sülemikupu algeid ehitama hakata. Nad on haudme serva üsna palju leske ka tekitanud ja kuna see pere on väga rahulik ja töökas ning ema on supermuneja, siis need rohked lesed mulle sobivad. Kõige väiksemal perel on tehtud üks kupp. Küll külje peal aga ma arvan, et see võib olla aseema kupp. Juba on üsna kõrgeks ehitatud ja ma eksperimendi raames jätan selle alles, et näha mis ema sealt tuleb. Praegune ema on samuti aseema kupust pärit ning selline keskpärane. 

Ilmateade lubab kehva ilma aga mul on tulemas 2 ema. Täitsa murelikuks võtab, et kuidas ma neile saan pere teha kui õues nii jahe Smile Vaja ju hauet tõsta, sest tahan teha neile uued pered. Äkki proovida esialgu teha suuremate perede peale? Või kuidas üldse hauet tõsta kui väljas 10-13 kraadi. Söödaraame mul ju ka ei ole :) 

Ühtegi ema ma peredes näinud ei ole veel. Küll aga kahtlustan, et viimati saarelt Aimari juurest ostetud ema alles ei ole, sest see pere on väga tige.

Pronksmedal (100p.)

Tikandiga kaunistatud mesinik

Täna laiendasin veidi peresid. Kõige nõmedama (justnimelt nõmeda) jätsin viimaseks. Kõik olid juba kenasti kodus ja seega oli neil kõikidel võimalus sõna sekka öelda. Kohutav. Ilmselt on nad ema juba sügisel ära vahetanud. Talvituma panin väga rahumeelse pere ja nüüd on hunnik sõgedaid. Võrgu kinnitus on tikutopsi suurune ja see oli tihedalt nõelu täis tikitud. Kokku oli ülikonnas kindlasti üle 100 nõela. Kahest emakupust oli keegi väljunud, rohkem raame pesas tõsta ei olnud võimalik ja ehk polnud ka vajalik. Homme lubab ilusat ilma, eks näha ole kas sealt keegi ka minema lendab või mitte. Hetkel ei ole see pere küll midagi heitnud. Ausalt öeldes on mul suht ükskõik ka, ma ei lähe sinna ema otsima ja plaani pidama, et äkki siis jääb punt tarru. Ülemine poolkorpus oli väga raske ja alumine poolkorpus oli ka nektariga peaaegu asustatud, äärmised raamid olid üles ehitamata. Mesilasi oli pesakorpus täis, oleks vaja ka ehk laiendada aga kui ikka pereheitmine tuleb, siis ei ole ju mõtet. Mul olid kõik laiendused kaasas aga no möll ikka sihuke, et panin kokku tagasi. Seal ikka ilma suitsuta ei saa.

Teistele peredele panin ka laiendusi ja mõned päevad tagasi tegin kaks väikest pere. Ühe puhul kahtlesin, et vist sai ema kaasa ja tundub, et nii ongi. Ja minu kuldsete leskedega pere on orvuks jäänud ja ohtralt aseem kuppe teinud. Kuna kõik emad on märgistamata, siis on ikka suht keeruline neid märgata. Täna nägin üldse sel aastal esimest korda ema. Uus ema oli, eelmine ema oli triibulisem, see on pronksikarva. Arvatavasti nüüd kevadel paarunud, sest seal oli üks emakupp. Pered on juba kevadest saati teinud aseema kupu algeid. Huvitav kas pere võib tahta ema vahetada ka juhul kui emal ei ole ruumi munemiseks või on sellel siiski proosalisemad põhjused. Sela aastal ma ei ole laiendanud eriti aktiivselt, sest pikalt oli jahe ja peredes polnud söötagi. Emad on munemise koomale tõmmanud ja ruumi munemiseks on olnud vaid kooruvate arvelt.

Kaks väikest pere tõstsin kokku, sest ostetud emade andmine lõppes kurvalt, emad jäid ikka liiga kauaks puuri. Ühes puuris olid kõik surnud ja teises puuris ema surnud. Homme ilusa ilmaga katsun veel sealt ema otsida, et siis otsustada kas tõstan peapere juurde tagasi või jätan omaette. Keegi seal muneb ja arvata on, et ikka õige ema.

Orvuks jäetud perest on kahju Smile mõtlesin sinna ema muretseda. Aga siis hakkasin mõtlema, et tegemist on ju suurepärase perega ja las kasvatavad endale ise ema. Vaatab mis saab.

Jätkuvalt sulatan vaha, selle mahlaaurutajaga ikka annab sulatada. Laiendamisega seoses vaatasin ka korpustesse mis mul seisavad toas ning seal olid ülesehitatud heledad kärjed ja helepruunid kärjed. Sain šoki. Nõrganärvilistel edasi lugemine mittesoovitav!!!!!

Koid olid asustanud kaks korpust. Ja kui muidu on koisid tumedates kärgedes ja mõni üksik (kärgedel mis ootavad sulatamist) siis need kaks korpust olid koide maapealne paradiis. Põhimõtteliselt kogu seda õudu rookides sain tulemuseks terve prügikühvlitäie rammusaid ja suuri ussikesi. See oli nagu õudusfilmis ja meelega ei teinud sellest isegi pilti, sest te kõik minestaksite kui oleksite seda näinud. Korpuste seinad olid kookoneid paksult täis, ülesehitatud kärjed, kus ei olnud eelmisel aastal ei mett ega hauet, olid kõik rikutud ja hulgaliselt kookoneid täis. No ja need vaglad..... See tundub lihtsalt uskumatu, et elutoas mul selline vaglaterraarium. Edaspidi kõik mis ei ole kärjepõhi saab ainult ja ainult äädikalapiga seisma pandud. Kõige alumises korpuses olid tühjad raamid, need olid ka kõik seda vaglasitta täis. Kogemus missugune. Ülesehitatud heledatest kärgedest on ikka valusalt kahju, neid oleks täna vaja olnud. 

Seele mesindushooaja eesmärgid- vähem pabistada emade pärast. Vaatab, kas õnnestub Smile

kupp

Minul tehti ka uus ema eelmine suvi,kui tekkis suurem ruumi puudus.muud põhjust ei teadnud toona küll pakkuda,asjaolusi arvestades.

mesilased

Kui neid postitusi lugeda siis tundub et kõik läheb kuidagi valesti.Väike soovitus unusta nende ostetud emadega mässamine ja nende andmine ära.Harjuta alguseks niisama mesindamist,kui oled juba kogenum võid sellega tegeleda.Koide vastu aitab äädikas või äädikhape väga edukalt,paned mingile alusele äädikhapet ja korpuste peale siis kilega üle,ükski koi ei tülita

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Mõned tõed!

Pipikale ja teistele!

* Kui teie nunnu pere muutub tigedaks, on ta sülemlenud!

Seni kuni ema muneb ei ole mesilaspere tige - ta muutub rahulikuks ka peale sülemlemist uuesti, kui noor ema munema hakkab.

* Noore emaga peres ei maksa sobrada, eriti kui ta pole veel paarumas käinud, ega munemist alustanud.

Mesilased üritavad teda kaitsta ja varjata ning ta võib kergesti viga saada.

* Mesilaspere ei vaheta kunagi head ema selletõttu, et munemisruumi polnud - kui noortel kooruvatel mesilastel pole toitepiima kuhugi panna ongi sülemlemise aeg käes - see on kõige esmane sülemlemise põhjus.

* Kevadel ei saa laiendamise suhtes ilma vaadata, kui talvine mesilane suudab ühe järglase kasvatada, siis koorunud noored soovivad toitepiima anda vähemalt kolmele järglasele - tähendab, olenematta ilmast pere suurus kolmekordistub. JNE. JNE. JNE. JNE..

* Paljud alustajad õigustavad, et alumine/ülemine korpus, või äärmised raamid, või magasin -- olid alles tühjad, et oli ruumi küll  ---KUI aga KAANETATUD MESI, MEEKÄRJED ON tühjade raamide ja pesa VAHEL -- pere sülemlebki!

Üle kaanetise ei minda magasinidesse, ega hakata ka külgedele laienema....ainult äärmiselt hea korje korral võib juhtuda, et minnakse üle kaanetise NEKTARIT AURUTAMA.

* KUI PESA HAUDMEVÄLJAST LÄIGIB JUBA NEKTAR VASTU ON LAIENDAMISEGA HILJAKS JÄÄDUD!

* Kärjehoidla temperatuur võiks olla alla 10 kraadi, siis pole kärjeleedikuga/koidega probleeme.

Hääd

Pronksmedal (100p.)

Väga hea postitus metsamummult

See pere oli selline nõelav juba enne aga seekord oli ta eriti vastik. Ma tahtsingi neid kuppe vaadata aga jäin veidi hiljaks. Ja kuna ma vana ema sealt leida ei suutnud eelmistel kordadel siis ei saanud teda ka eemaldada. Mesilasi on tarus nii palju, et ei oska isegi öelda kas nad on heitnud või mitte. Ilm ei ole soosinud aga lendlus on küll väiksem, seevastu on meekorpus kõige raskem sellel perel.

Kui mul on peres vana ema eemaldatud ja üks kupp siis ma pean kinni sellest reeglist, et enne 10-t päeva taru ei torgi. Ühed mul vahetasid ja ema oli paarunud ja juba mõned munad tikkinud. Sinna ainult panin ühe poolraamide korpuse juurde.

Kevadise laiendamise osas ma ei ole leidnud seda kuldset keskteed. Siin saab loota ainult mai teise poole korjele, enne seda tuleb ainult tolmu. Igal aastal on tarud söödast kevadel lagedad. Esimene arvestatav nektar hakkas tulema u 2 nädalat tagasi. Seetõttu ma sellel aastal söötmisel panen täisraamid ja alla veel poolraamid ja siis söödan niimoodi. Ja siis ma nagu ei oskagi kevadel seisukohta võtta, et kas laiendada või mitte. Oleks nagu vaja aga kardan hauet jahutada ja sööta ju ka ei ole. Kui ma ütlen, et sööta ei ole, siis see tähendab seda, et tarus on pmst alla poole raami sööta. Võib olla ma peaksin üldse pered kahele korpusele panema talvituma?

Juba märtsis ehitasid kõik pered aseema kuppe kuigi emad munesid tugevalt. Sülemikupu algeid hakati ehitama hiljem ja peale seda kui mul üks laiendus vahele jäi.

Kaanetatud mett kevadel ei olegi. Ja kui seda tekib, siis pesakorpuses ma jätan ainult äärtesse 1 raami ja tõstan ikka ülespoole, isegi nii, et kui on kaks korpust ja mõlemis on mingi osa kaanetatud, siis kõik kaanetatud tõstan ülemisse ja sellised nii ja naa allapoole. Suure korje ajal ikka pannakse pesaruumi ka nektarit aga see viiakse üsna kiirelt üles. 

Kui ma oma esimesed mesilased tõin saarelt siis aprilli 17. paiku oli seal 10raamilises veel sööta 4-5 raami. Minul sellist olukorda ei ole ükski kevad olnud. Kas olud saarel on niipalju erinevad? 2 viimast aastat on pered teinud hauet veel oktoobriski. Esimestel aastatel seda ei olnud. Varakult lõpetati. Eelmisel sügisel olid tarud täis söödetud ja juba kaanetatud ja siis otsustati peret veel kasvatama hakata. Eelmisel aastal oli aprillis tavatult soe ja esimest korda tuli pajukorjest söödapuuduse leevendus. Sel aastal ei tulnud sealt tuhkagi. Mingi peopesa suurune lapike nektarit oli tarus.

Siis ma oleksin ikkagi pidanud laiendama kevadel kui 1 kord vahele jäi ja taru kaanetatud hauet täis oli ja lihtsalt hoidmagi söödakopsikut peal? Ma panin neile poolraamid ülesehitatud kärgedega, et ema sinna kobiks aga ei käis kahel raamil ainult veidi munemas. Eelmisel aastal seevastu emad ainult üleval poolraamidel elasidki ja munesid.

Iga aasta on nii erinev ja seetõttu võtab see tasakaalu leidmine ikka kõvasti aega, et enda oludele vastavalt mesindada. 

Ja ikkagi selline küsimus, et kui tarus on sööta mingi alla x kilo, siis ema piirab munemist. Mis mõte on sellisel juhul laiendada? Korjet ju ei ole?

Pronksmedal (100p.)

Räägi rohkem naabritega

Külastasin naabreid sel aastal esimest korda. Rääksisime pikalt mesilastest. Tuli välja, et naabrimees söödab igal kevadel mesilasi ikka kõvasti. Nii, et pole siin mingit anomaaliat minu oskuste osas. Lihtsalt nii jahe ja külm tuul on kogu aeg kevadel. Ja tulebki mesindada nii kuidas olud lubavad. Naabrid on tunduvalt kõrgemal ja neil õunapuud juba esmaspäevast õitsevad, mul siin alles täna avanesid esimesed õied. Eks sordid ole ka erinevad aga ma olen hästi madalas kohas. See eest on meil jällegi korjeolud väga head, muidugi seda eeldusel, et on kes korjab Smile

Seega ma pean lahendama kuidagi selle kevadise söödapuuduse. Mulle tundub, et see notsikutega jooksmine ei ole just kõige parem lahendus.

Pronksmedal (100p.)

Minumeelest on see puhas rõõm ülejäänutele

Lp. azlk, kui ma olen kogu selle foorumi peale ainuke saamatu Smile

veidi statistikat:

1. Alustasin aprillis 2012 2 mesilasperega

mesilased ehitasid üles ca 80 raami kärjepõhju ning meetoodang oli ca 98kg

Sügisel panin talvituma 5 suurt peret, ületalve tulid kõik pered ja olid kevadel tugevad.

2. kevadel 5 taru

Meetoodang 225kg 

ostetud emasid 8tk

talvituma 5 peret

Hukkus 1 pere

3. kevadel 4 peret

Meetoodang ca 100kg +20-25 kg kevadine kristalliseerunud mesi mida ma ei taibanud varakult vurritada)

Talvituma 6 peret

Hukkus 2 peret

4. Sel kevadel 4 peret (nendest ühes ema talvega otsa saanud)

 

Sellise info leidsin siis enda teemas.

 

Kokku olen emasid ostnud raamatupidamise järgi  nende aastate jooksul 14tk. Nendest 8tk saarel paarunud buckfastid. Buckfastid on vastu võetud 100%. 10st 1 ema kadus tarust peale mõningast munemist. 2. ema on vist välja vahetatud- seda arvan pere tigeduse järgi, sest ma ei usu ilmaski, et Aimari käest ostetud ema selliseid järglasi annab Smile Augustis ta isegi hakkas munema ja oli viimati vaadates alles.

Lisaks olen ostnud raamatupidamise järgi 2 itaalia ema ja samal aastal 2 kraini sugemetag ema. Itaalia emad löödi maha. Ei kulunud kahte päevagi kui kandi oli läbi näritud ja emad kutud, üks neist jalutas ca 1 nädala raamidel, ei hakanud munema ja siis kadus. Peale seda kasutan ainult kinnise klõpsuga puure. Kraini sugemetga ema 1 võeti vastu, teine löödi maha.

Seega nende aastate jooksul on emade andmise edukus ca 70%, isegi kõrgem, sest krainilaadsed ja itaalia emad said antud sellistele peredele kus hauet ei olnud enam ning oli juba hilissuvi. Ning ehk oleks ka need itaallased vastu võetud kui emad saanuksid olla kauem perele tutvumiseks. Kandi oli teibiga kinni ja see teip oli tarust välja tassitud kahe päevaga. See aasta oli üldse selline kehv emade andmise aasta. 

Selle aasta ostetud emadega juhtus selline lugu ainult sellepärast, et mul ei olnud võimalik neid emasid kohe tarru panna ja nad olid liiga kaua puuris.

Kui vaadata kuiva statistikat, siis ma arvan, et need on ikka üle keskmise tulemused. 

100km distantsilt mesindada on ikka väga raske. Ning kes ei ole soos elanud, see ei kujuta ettegi kui lühike on siin suvi. Kevad algab hilja ja sügis algab eriti vara. 

4 aasta kohta on ühe korra ilm võimaldanud sarapuult tolmu koguda, üks kord pajult nektarit koguda. 

Olen siin katsetanud igasuguseid asju ning kuna ilm dikteerib niivõrd palju, siis ongi kaks võimalust: leevendada kevadist söödapuudust varuks jäetud kärgedega ja suiraraamidega või lipata kevadel taru vahet söödanõudega. Sest ma ütlen veelkord, et korjele saab loota mai teises pooles. Kui just ei kordu eelmise aasta aprillikuumus. Kui ilmad kevadel on soojemad, siis ei ole see söödapuudus kriitiline. Sellel aastal on lihtsalt niivõrd jahe olnud ja probleem on suurem. Hukkunud perede söödaraame ma mitte kunagi ei anna ühelegi perele. Samamoodi pean ma peale põdrakanepit tegelema ergutusega, sest siin ei ole mingit korjet ja emad panevad munemise pausile.

Arvamus

Lihtsalt avaldasin oma arvamust,äkki mõni algaja loeb ja jääb mulje et peab hirmsasti emasid ostma ja neid koguaeg vahetama.Kui see on lihtsalt huvi pärast siis miks mitte aga mingit praktilist mõtet selles ei näe.Neid tõuemasid saab edukalt ka puuotsast.Kui neid postitusi lugeda siis ei saa aru mida see emadevahetus annab,nn krantsidega oleks tulemused kindlasi samad või isegi paremad.See on lihtsalt minu arvamus ,palun seda mitte isiklikult võtta.

Pronksmedal (100p.)

Nojah

azlk kirjutas:
Lihtsalt avaldasin oma arvamust,äkki mõni algaja loeb ja jääb mulje et peab hirmsasti emasid ostma ja neid koguaeg vahetama.Kui see on lihtsalt huvi pärast siis miks mitte aga mingit praktilist mõtet selles ei näe.Neid tõuemasid saab edukalt ka puuotsast.Kui neid postitusi lugeda siis ei saa aru mida see emadevahetus annab,nn krantsidega oleks tulemused kindlasi samad või isegi paremad.See on lihtsalt minu arvamus ,palun seda mitte isiklikult võtta.

Mul on olnud ka selliseid emasid olnud kes jätkavad kolmandal kevadel. Kaks viimast aastat olen ma sisuliselt alustanud 3 perega. Eelmine kevad üle talve tuli 5 aga nendest 1 oli ematu ja teisel hakkasid mesilased ema vahetama kohe varakevadel. Sel kevadel on mul samamoodi 3 peret. Ületalve tuli 4 aga ühes oli emaga midagi juhtunud. Sinna mingi haue tekkis aga mitte tööliste oma.

Sellel aastal kui ma ostsin 8 ema, siis tegelikult kavatsesin panna talvituma 8 peret. ma ei suutnud neil augustis emasid vahetada ja olin sunnitud nad kokku tõstma.

Statistika mis ma välja tõin, oli emade andmise edukus. See ei tähenda, et emade probleeme pole. Kui on vähe peresid ja soov on püsida 5-6 taru piires, siis peab ju peresid juurde tegema. Mina ei vaheta emasid kogu aeg. Kui pere tahab sülemleda siis ma tõstan vana ema eraldi pereks ja annan orvuks jäänud poolele uue paarunud ema. Mitte ükski emade kasvataja ei saa mulle garanteerida, et emast tuleb hea muneja ja temaga midagi ei juhtu.

Alustades olin ma otsustanud, et mesindan korpustarudes ja mingite sülemite ja sõgedikega ma tegelema ei hakka sest ma olen ALLERGILINE MESILASMÜRGILE. Ja ma soovitan seda ka kõikidele alustajatele, et ostku korralik pere ja emad kes annavad rahulikke mesilasi. Kui muidugi algaja eesmärgiks ei ole sülemite taga ajamine ja adrenaliinilaks taru ääres. 

Lõppeks on elu edasi läinud. Enamasti vikatiga hoovi ei niideta, ziguliga ei sõideta ja pestakse ennast rohkem kui üks kord aastas Smile

Ma arvan, et algajal on üsna tervislik seda teemat lugeda. Sest taru lahti tehes ei ole seal olukord selline nagu raamatus kirjeldatud ja tuleb puusalt tulistada. Alguses mina tegingi nii, et panin taru kokku tagasi ja küsisin nõu ning siis tegutsesin edasi.

Sülemeid eelnevatel aastatel on olnud 0. Kui ma suhtuksin mesindamisse ratsionaalsemalt siis mul oleks probleeme vähem Smile Aga ma olen elule turgutanud kõik pered, ka kevadel 1,5 raamiline pere tõi suve lõpuks poolkoruste jagu mett. (nendega juhtus nii, et kandi kilele tegin liiga väikse augu ning mesilased olid sinna vahele kleepunud ja pere suri pmst nälga, sest taru oli tühi söödast.

Algajal võib igasuguseid apsakaid juhtuda ja tihti juhtuvad need apsakad ülipüüdlikkusest ja ebakindlusest Smile. Oluline on see, et ma neist ka midagi õpiks. Ning peamine häda on selles, et uuesti proovida saab alles aasta pärast. Palju erinevaid mesinikke ja igal oma strateegia.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Tähelepanekuid

Tubli Pipikas kirjutas kuldsed sõnad: Algajal võib igasuguseid apsakaid juhtuda ja tihti juhtuvad need apsakad ülipüüdlikkusest ja ebakindlusest Smile. Oluline on see, et ma neist ka midagi õpiks. Ning peamine häda on selles, et uuesti proovida saab alles aasta pärast. Palju erinevaid mesinikke ja igal oma strateegia.

Lisan: Mis siis viga oleks, kui saaks järgmisel aastal uuesti proovida - KUID KA SAJA AASTA JOOKSUL EI KORDU SAMA KEVADE, ning iga pere on kordumatu - nagu me isegi ning igal ühel oma kogemus - või vahel ka akadeemilise taustaga ajupesu saanu tarkus jne.. ....

Mesinduses muutub agarus ((soomlastel tähendab töökust - meil rohkem ülipüüdlikust )) sageli ogaruseks. Ning ka 60 aastase staaziga mesinik eksib......Väga tänuväärne on see, et Pipikas kirjutab julgelt näit. - et paneb pere kokku ja läheb nõu otsima - VAHEL PIISAB KA RAHULIKUST MÕTLEMISEST - või öö möödumisest, et lahendus pinnale ujub - loodus nõuab rahu ja aega ja jälgimist ja õrnust....

Paar postitust tagasi oli Pipika viimane küsimus kevadise sööda koguse kohta ning seos laiendamisega...laiendada saab ju hästi ka nii, et pesa ei jahuta ning kevadistel peredel peab muidugi varusööt tarudes olema ning mesinikud on välja mõelnud toreda sõna - nagu kihutussööt (olgu see siis männikasvu lahus, või mis iganes "nektar - varakevade jaoks)) mis peaks emad munema kihutama ning pere korjele - kui ilma!

KÕIGE RASKEM ONGI ALUSTAJA JAOKS, et iga pere juures on vaja teha eri otsus - nii laiendamise osas, kui ka sööda koguses...

Üks-päev sai mu aeg siin otsa ning point jäi Pipikale kirjutamata:

Nimelt to organism/mida nimetame mesilaspereks/kobar - on sedavõrd ürgne, et neile ei peaks midagi, eriti aga toitu poest ostma. Inimese karvane käsi ei valmista seda paremini, kui nad ise. Kirjutad, et kulub nädalas 1 kg kandit. Täpselt nii ongi - talvel~ 1 kg kuus ning peale puhastuslendu 1 kg nädalas....99% mesinikest - mesilasperedest on see toiduvaru kevadel tarudes olemas, kui muidugi ei taheta neid kihutada ning vedelat anda...

Täpselt sama on emadega - õigustad väga emade - iga hinnaga märgistamist, kasvõi pere jahutamise hinnaga. Tänapäeval on märgistamine lihtne ning on vingeid mesinikke, kellel on oma märgistamise süsteem, et emad keda nad välja tahavad vahetada on teist värvi jne...Ning muidugi kevadel, kui pered väikesed on neid lihtsam leida... Kuid ema märgistamine on kõige-kõige tühisem -OLULINE, ET OLEKSID MUNAD NING ROHKEM EI OLE VAJA HÄIRIDA..

See on eluvõõraste (loe:väga akadeemiliste) vurlede tarkus, et mis mesinik sa oled, kui oma perest ema üles ei leia - olen selliseid näinud.

Kuid olen näinud ka sellist mesilat, kus oli üle 20 I vabariigi aegset taru(16 raamilised) ning tõelise kunagise mesiniku lapselaps, kes peresid hooldas oli ise juba pensionär -NING POLNUD KUNAGI MESILASEMA NÄINUD - kui temale ühes tarus näitasin - ütles, et näeb esimest korda ema... Nii, et MUNAD ja munade asend kärjes on olulised. Ja nende oma valmistatud/konserveeritud sööta võiks eelistada ostmisele. Kandi on ikkagi nälgas perede päästmise viimane võimalus.

Hääd

Pronksmedal (100p.)

Söötmine ja talvitumine.

Olen huviga lugenud kõiki Sinu kirjutisi ja kindlasti on minu ettekujutus mesindusest seeläbi täienenud!

Arusaamatuks on jäänud aga, miks peaks tingimata sügisel pere(korpustarudes) ära mahutama ühte korpusesse(millel vahel isegi "habe all rippumas")! Lamavtaru puhul on maksimaalne koondamine arusaadav, sest soe kerkib üles ja laia pinna puhul hajub liialt! Korpustaru aga meenutab pigem puuõõnt, milles pere saab vastavalt temperatuurile valida endale asukoha ruumis talvitumist alustades! Kui näiteks sügisel pere katab vaid kaheksat kärjeraami(Eesti raamid) ja ma panen nad talvituma kahekorpuselisse tarru(2 korda 8 raami), siis mis võiks selles halba olla? Söödaksin loomulikult kuni vastu võetaks ja söödapuudus ei tohiks ähvardada!

Ja teiseks! Milles väljendub Sinu mürgiallergia?

Tänud!

Pronksmedal (100p.)

Söötmine ja talvitumine*

Mul läheb kõri (paiste) kui saan nõelata. Aga mitte nii hullusti, et kiirabi vaja on (ptüi-ptüi). Ja see sültub täiesti. On nõelamisi kus ei toimu midagi aga praegu näiteks käisin maja taga murutraktorit kärule ajamas ja mesilased on suht lähedal ja sain õlga sutsaka ja tunnen kuidas juba kurgus on suht tihe tunne. Siis ma neid antihistamiinikuid kasutan.

Ma olen vaha suhtes ka allergiline. Sulatusprotsess ei tekita mingeid vaevusi. Aga igasugu vahast küünlad ja uued kärjepõhjad võtavad hingamise täitsa kinni (kõri läheb paiste). 

Mina koondan haudmeraamide järgi. Ja ma olen aru saanud, et liiga suure ruumi kütmine võtab rohkelt sööta ning seega mesilased tahavad kiiremini välja s....tale minna. Ja kui puhastuslennule ei saa väga varakult minna siis on häda majas. Ma arvan, et see kahe korpusega proovimine ongi proovimise asi. Mina sel sügisel panen poolraamid alumiseks (mul on farrari kõrgusega eesti poolraamid) ja täisraamid ülemiseks. Sellest peaks täiesti piisama.

Habe kaob ära, sest osad mesilased lõpetavad oma elutee veel enne kui jahedaks läheb ja kui on juba jahe, mahuvad kõik ära.

Minul on veel olnud ka nii, et kui pere liiga kokku tõmbab ja katmata jääb äärest rohkem kui 1 kärjetänav (talvepesas) siis on taru niiskem. Ja korpuse sein hallitab. Sel aastal oli hea talv ja mul ei olnud seda probleemi. Mina pigem eelistaks mesilasi talvitada isegi 8raamilistes korpustes. Mulle tundub, et mida kitsam, seda parem. Minul on 100% olnud iga aasta, et hiljemalt veebruariks on kobar juba ülaliistudeni kõik ära söönud. Kui nüüd juhtub, et pere on väikseks jäänud ja ilm on külm, siis mesilased surevad nälga, sest külmaga kobar asukohta ei vaheta. Ja siis nad surevad nälga, isegi kui kõrvalraamidel on sööta palju. Eriti kui haue on sees juba. Mõned pered on sellised säästlikumad ja võivad veebruaris alles kuskil allpool olla. Seega minul ei ole kevadel noaga midagi katsuda, et kas on sööta või mitte. Mina panen hiljemalt märtsi alguses kandi peale. Ja kõige suurem pere 1kg kandipaki tühjendas 1 nädalaga. Kõige äärmiste raamide kallale lähevad nad siis kui midagi võtta ei ole. Ning enne viimast söötmist sel kevadel oli kogu talvesöödast peopesa suurune lapike. 

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Kui paned 8 raami

 

drone kirjutas:

Arusaamatuks on jäänud aga, miks peaks tingimata sügisel pere(korpustarudes) ära mahutama ühte korpusesse(millel vahel isegi "habe all rippumas")! Lamavtaru puhul on maksimaalne koondamine arusaadav, sest soe kerkib üles ja laia pinna puhul hajub liialt! Korpustaru aga meenutab pigem puuõõnt, milles pere saab vastavalt temperatuurile valida endale asukoha ruumis talvitumist alustades! Kui näiteks sügisel pere katab vaid kaheksat kärjeraami(Eesti raamid) ja ma panen nad talvituma kahekorpuselisse tarru(2 korda 8 raami), siis mis võiks selles halba olla? Söödaksin loomulikult kuni vastu võetaks ja söödapuudus ei tohiks ähvardada!

 

 

Kui paned 8 raami katva pere 2x8 talvituma ja söödad nii kaua kui vastu võetakse, siis laadivad nad sul ülemise korpuse +pool alumist siirupit täis ja kurnavad ennast selle ümbetöötamisega enne talvitumist ära. Terved mesilased võtavad sööta vastu niikaua kui kuhugi panna on. Kui tulevad kevadesse, siis mis sa selle sööda ülejäägiga peale hakkad? Kui nad ei võta nii palju vastu (külm tuleb peale), siis jääb alt palju tühjaks ja sinna hakkab talvel niiskus kondenseeruma. Kevadel kärjed hallitanud.

Pronksmedal (100p.)

Hallitus.

Kas hallitus pole mitte ventilatsiooni küsimus, mis on lahendatav kile asendamisel tiheda ja tugeva riidega, mis omakorda kaetud peene höövlilaastuga? Sööda raiskamine mind tõesti ei häiri niivõrd kui kevadine söödapuudus. Ja talvevarude salvestamisega(kui õigeaegselt sööta) peaksid ju tegelema oma elu-õhtul olevad lennumesilased, mitte ületalve elav põlvkond?

Pronksmedal (100p.)

Hallitus tarus*

Minul ei ole kunagi talvel kilet korpuse peal. Kunagi talvitasin mesilasi ka õhupadja peal ja see "õhupadi " hallitas täiesti. Tegemist oli siis tühja poolkorpusega. Enda kogemusest lähtudes: mida õigem koondamine ja vähem üleliigset ruumi seda parem kliima tarus ja vähem niiskust.

Pronksmedal (100p.)

Pipika vastus metsamummile

metsamumm kirjutas:

Üks-päev sai mu aeg siin otsa ning point jäi Pipikale kirjutamata:

Nimelt to organism/mida nimetame mesilaspereks/kobar - on sedavõrd ürgne, et neile ei peaks midagi, eriti aga toitu poest ostma. Inimese karvane käsi ei valmista seda paremini, kui nad ise. Kirjutad, et kulub nädalas 1 kg kandit. Täpselt nii ongi - talvel~ 1 kg kuus ning peale puhastuslendu 1 kg nädalas....99% mesinikest - mesilasperedest on see toiduvaru kevadel tarudes olemas, kui muidugi ei taheta neid kihutada ning vedelat anda...

Pipika vastus: Eelmisel sügisel söötsin 50 raami peale 150kg valmissööta. Söötma hakkasin suht hilja. Üldiselt ma söödan nii palju, et kõik raamid on sööta täis. Ma olen kõik aastad söötnud ainult valmissöödaga. Mul ei ole meeraame kevadiseks söötmiseks mitte kuskil hoiustada. 95% meeraamidest hakkab toas jooksma, maja talvel ei köeta ning seal on niiske. 

Täpselt sama on emadega - õigustad väga emade - iga hinnaga märgistamist, kasvõi pere jahutamise hinnaga. Tänapäeval on märgistamine lihtne ning on vingeid mesinikke, kellel on oma märgistamise süsteem, et emad keda nad välja tahavad vahetada on teist värvi jne...Ning muidugi kevadel, kui pered väikesed on neid lihtsam leida... Kuid ema märgistamine on kõige-kõige tühisem -OLULINE, ET OLEKSID MUNAD NING ROHKEM EI OLE VAJA HÄIRIDA..

See on eluvõõraste (loe:väga akadeemiliste) vurlede tarkus, et mis mesinik sa oled, kui oma perest ema üles ei leia - olen selliseid näinud.

Pipika vastus: Mina olen oma elus märgistanud ainult ühe ema-selle  tegi mesilaspere. Kõik märgistatud emad on ostetud. Selguse huvides, ma väga kahtlen emade märgistamise õigustamist enda poolt. Ma olen ikka nii algaja, et mul ei tule pähegi hakata perest ema püüdma ja üritada teda oma värisevate käte vahel märgistama hakata. Olen seda juba korra proovinud ja rohkem ei tee kuniks puuduvad kogemused. Ning ema märgistamisel näen pointi kui ema paarub paarumistarus. 

Küll aga näen ma märgistatud emadel rohkem plusse kui miinuseid:

* on mitmeid erinevaid põhjuseid miks on vaja ema üles otsida ja kui ta on märgistatud, on see kordades lihtsam. Mul olnud ka selliseid emasid keda ma ei leia esimese hooga ka märgistatult, kuid selliseid on olnud ainult 2.

Kuna mul on hetkel tarudes ainult märgistamata emad, siis juhtuski nii, et uue pere tegemisel oli ema sattunud kinnise haudmeraamiga koos mesilastega uude perre. Mina ei ole huvitatud sülemite püüdmisest ning distantsilt mesindades ei ole see lihtsalt ka tehniliselt võimalik. Kui ma ei suuda erinevate võtetega peret töömeeleolusse viia, tõstan pere lihtsalt kaheks. Jätan kupu vanasse peresse ja vanale emale teen uue pere. 

Sellel aastal nägin ma esimest korda ema alles selle nädala esimeses pooles. Niikaua kuni peres on normaalne haue ja mune, ei vaeva ma ennast ema otsimisega. 

Kui aga peres on küürakas siis ma loomulikult otsin ema, et aru saada kes neid küürakaid muneb.

Samamoodi kui tahan võre vahele panna või koondamisel ei raputa ma kunagi seda kärge kus on ema peal.

Sellel kevadel ma tõesti otsisin emasid ja seda põhjusel, et juba esimese või teise läbivaatamise käigus oli näha, et kõik kolm peret ehitasid mitmeid aseema kupu algeid. 

Kuid olen näinud ka sellist mesilat, kus oli üle 20 I vabariigi aegset taru(16 raamilised) ning tõelise kunagise mesiniku lapselaps, kes peresid hooldas oli ise juba pensionär -NING POLNUD KUNAGI MESILASEMA NÄINUD - kui temale ühes tarus näitasin - ütles, et näeb esimest korda ema... Nii, et MUNAD ja munade asend kärjes on olulised. Ja nende oma valmistatud/konserveeritud sööta võiks eelistada ostmisele. Kandi on ikkagi nälgas perede päästmise viimane võimalus.

Hääd

Pronksmedal (100p.)

"Õhupadi!"

Just sellise "õhupadja" mõte on mul ka peast läbi käinud ja Sinu kogemus teeb ettevaatlikuks! Tean juba, et Sul on nii 8-seid kui 10-seid korpuseid. Mitmene oli see hallitanud "õhupadjaga" taru ja kas see hallitanud poolkorpus oli ka soojustusega? Ja veel! Kas kasutasid täis-, võrk- või tunnelpõhja?

Tänud!

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

Õhupadi

Poolene korpus õhupadjaks on lihtne, aga halb. Isiklikud kogemused puuduvad, aga mitmed on katsetanud ja pärast nentinud, et pere talvitus märgatavalt kehvemini. Ise kasutan raamide aluse ruumi suurendamist ca 3cm võrra. Hallitust ei ole tekkinud. Vahel harva on kogunenud liigset niiskust, aga see on olnud minu ebaõnnestunud koondamise ja/või ventilatsiooni organiseerimise tulemus. 

Pronksmedal (100p.)

Poolkorpus õhupadjaks*

Kevadel oli korpus peaaegu must seestpoolt. Mul on kõik korpused soojustatud.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Vaba ruum kobara all

on talvitumisel ju igati kasulik/väga vajalik...Miks te seda ometi põlgate? Inimene on surunud selle organismi - madalatele raamidele - meie vööndis, kus talv enamasti pikk (kui mitte arvestada kaht viimast talve). Kobar saab liikuda ainult ülespoole. N. ö. õhupadi annab ju kobarale võimaluse rippuda toiduraamide/kärged all ning sööta anda kobara kohale vähemalt 10-15 cm - mis talve üle elamiseks vaja. Seda tühja korpust saab alla asetada kohe peale söötmist. Seda kasutatakse palju - varakevadise põhjade vahetusega korjatakse need ära.

Pronksmedal (100p.)

lendavad Plastikust tarud

03. juuni 2015, asukoht Tartumaa. Läksin paariks tunniks kodust ära (keskpäeva paiku) ja kui koju tulles aeda vaatasin,... oh õudust !. Kolm taru oli laiali pillutatud, kohe käis mõte läbi, et karu ja kestet päeva!!! Aga ei noh see õudne tuul oli ühel tarul katuse koos telliskiviga lausa 10 meetri kaugusele tõstnud, no need plastkoorpused siis ka koos raamide ja mummidega uperkuuti pilla-palla laiali. Hea, et raamides veel mett oli vähe (muidu oleks sipelgatel ju ikka väga suur pidu!). Kahel tarul telliskivi katusel ka polnud (keegi siin foorumis soovitas kive mitte kasutada, ja võtsingi maha). Aga kahest perest vast saab ehk asja, mummid olid emme juurde kogunenud. Puidust tarud olid õnneks püsti, nüüd ladusin kõigile tellised raskusteks katustele tagasi!

Pipikas ära pahanda, et sinu lehele selle kirjutasin, lihtsalt ei osanud mujale kirjutada.

mesindus.ee haldajaHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Uue foorumi kande lisamine

serk kirjutas:
Pipikas ära pahanda, et sinu lehele selle kirjutasin, lihtsalt ei osanud mujale kirjutada.

Teise teema "kaaperdamine" ei ole tõesti soovitav tegevus, uue foorumi kande saad edaspidi lisada avalehel oleva lingi Lisa uus foorumi teema abil. Lisasin su jutu eraldi kandena: http://mesindus.ee/node/4210

Pronksmedal (100p.)

Teema kaaperdamine*

Mina võin täiesti ausalt tunnistada milline kehv mesinik ma olen märkmete tegemise osas. Kuna mul on vähe peresid, siis ma tean peast mis situatsioon tarus läbivaatamisel järel jäi. Seetõttu ma kirjutan siia teemasse ja vajadusel siis tuhnin oma postitustes. Varemalt ma pidasin arvet mesilasema täpi värvi järgi. Aga nüüd kõik märgistamata emad ja siis ongi mul "sõge pere", "kollaste leskedega pere", "aseema pere" ja "kollaste leskedega pere vana ema pere" Smile

Kui ma uuesti peret läbi hakkan vaatama, siis mul on kõik ette valmistatud ja vajadusel toon korpused koos põhjadega. Kuna tarud on lähestikku siis uudisimulikke mesilasi teistest tarudest tõrjun sellega, et mul on alati kaasas paar OSB plaati mis ma alati tõstan kõrvale tõstetud pealmistele korpustele katteks ja üldiselt korpuseid tooma minnes panen plaadi ka lahti jäänud taru osale.

Kärjekandekastis on mul ka alati mõned põhjad.

Foorum on avalik ning on tore, et paljud mesinikud viitsivad siia teemasse kirjutada, olgu selleks soovitused, kriitka või lihtsalt arvamus.

Ise muretsen ka veidi, et kas tarud püsti. Mul küll puidust korpused ja tellised katusel aga ikkagi. Eile oli tuul niivõrd tugev, et 2t massiga autoga ei olnud võimalik kiirteel lubatud kiirusega sõita ning rooli hoidmiseks olnuks vaja rohkemat kui olemasolevad 2 kätt. Kuna sain suht hilja Tallinnast tulema, siis ei hakanud mesila kaudu sõitma. Peavad homseni hakkama saama.

Sellel aastal ma vist võtan uuesti kile kasutusele. Palju mugavam on need tülikad sipelgad lihtsa liigutusega maha raputada. Eks siis sügisel jälle panen vahelae tagasi.

Pronksmedal (100p.)

vabandan veel kord

*mesindus,ee* vabandan tõesti juhtunu pärast, aga ma ei tahtnud mingit uut teemat lisada selle mõne rea pärast (aasta jooksul ma kirjutangi ainult võib olla paar-kolm korda). Ja muidugi teisele lehele kirjutamise oskusest oli ka puudu. Ja seepärast *Pipika ees ka kohe vabandasin*

mesindus.ee haldajaHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Ok

serk, pole hullu, õpime Wink Tegelikult on uue teema algatamine sama lihtne nagu olemasoleva kommenteerimine. Ka mõni rida on väärt uut teemat, kui ei haaku olemasolevaga.

Pronksmedal (100p.)

Sain ka sülemiga käe valgeks

Laupäeval kavatsesin just kodust hommikul 11 paiku minema hakata kui tundus, et tarude ja keldri vahel käib mingi möll. Nüüd ma siis tean kui palju mesilasi õhus möllab kui käsil on sülemlemine. Tegemist on siis enda sõgedate tarust või võõrast mesilast pärit sülemiga. Kogunesid keldri räästa alla. Ajasin riided siva selga ja läksin asja uurima. Seisin siis nõutult seal mesilaste möllus ja mõtlesin.... kui märkasin, et minu peale oli meslasema maandunud. Pistsin ema puuri ja läksin siis sinna möllu edasi mõtlema Smile vahtisin siis seda keldri katust kui räästa alt ilmus välja suur ja triibuline mesilasema. nabisin selle ka kinni. esimese ema suhtes ei näidanud ükski mesilane huvi üles. teise ema osas tekkis kohe punt kes puuri katsid. Surusin kärjekasti räästa alla ja panin ema puuriga raamide peale. Ei toimunud midagi. Kui kogu kamp oli kobardunud, tõin harja ja tõmbasin korra sealt pundist kasti poole. Osa sülemist jäi liiga kaugeks ja ma ei ulatunud rohkem midagi tegema. Hästi nagu ei tahtnud sinna peadpidi ligi minna, sest mine seda meeleolu tea neil seal.

Panin kastile kaane peale ja jätsin väikese ava ka. Siis hakkas ühe teise taru juures möll ja läksin vaatama, et kui hakkavad heitma, siis nabin ema lennulaua pealt kinni. Seal aga toimus nagu tavaliselt: mingi punt vooris välja aga palju rohkem mesilasi vooris tarru. Olen seda ennegi näinud. Igatahes oli hetkega õhk mesilastest paks ja kui uuesti kasti vaatasin, siis need ülejäänud seal räästa all koondusid kasti juurde ja marssisid vaikselt kasti poole.

Kastis olid kärjepõhjad ja ma olin unustanud, mis juhtub kärjepõhjadega sellises olukorras kui punt mesilasi on ertunud. Loomulikult olid need ülaliistu juurest täiesti lössi vajunud. No panin nad sellistena tarru, et eks hiljem vaatab, lõikan maha. Tarru nad igatahes pandud said ja kas seal oli üks või kaks ema- eks ise madistagu. Panin ühe lahtise haudmeraami ka neile.

Aga mida siis teha selle emaga kes kenasti minu juurde tuli. Ise ma kardan, et see ema pidi minema paarumislennule ja on pärit sealt kollaste leskedega tarust. Kuna kõik pered tahavad emasid vahetada, siis tegin eksperimenti: nabisin kiitsaka ema kinni ja panin taru kokku. Lasin südamest tossu ja saatsin ema suitsupahvaku saatel tarru. Panin võre ka vahele, et oleks lihtsam otsida ning homme vaatan kas ema seal alles on.

Vaatamata korjele on kärjeehitus sellel aastal olnud kesine. Kuna ilm ka ei kannata, siis haudme vahele olen saanud vähe kärgi panna. Minu pisuke kogemus on näidanud, et kärge ehitatakse meelsasti ikka siis kui mesilast selleks sundida. Aga ega emad ka suurt ei mune, ega naljata ju varakevadest aseema kuppe ei ehitata. Ühele perele ma jätsin ühe aseemakupu, aga ei tea mis sellega juhtus, ikka on vana ema tarus ja pere ehitab aseema kuppu edasi.

Natuke valutab süda selle sülemi pärast. Nad said ainult põhjadele ja äkki peaks neile mingi sööda igaks juhuks peale panema. Ja äkki mingi suiraraami?

Sülemis oli hästi vahva vaadata kuidas osad mesilased sülemis olid õietolm jalgade küljes Smile Ikka kõige eest tuleb hoolitseda Smile

 

 

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Pakuks ..

Naljaviluks  võid soola pipraga pakkuda,kuid oblikhappe tilgad on omal kohal.Muude eksperimentide jaoks tegele ettevalmistamisega teooria vallas.

         Mikro...e Mart

Pronksmedal (100p.)

Täna vaatasin peresid

No ei meeldi mulle see sobramine seal tarudes. Pidin sobrama, sest ikka see ema teema. Alustuseks vaatasin sülemit. Seal ehitavad vingelt aga mitte keegi ei mune. Antud avashaue on kaanetatud. Panin neile ühe suirakärje. Olid rahumeelsed. Olid endale sööta varunud, kuid suira tarus ei olnud.

Lisasin vanale kollaste leskedega pere emale kärjepõhja. Ema muneb jätkuvalt turbokiirusel. Ülesehitatud kärgi mul kahjuks ei ole anda.

Vaatasin mida teeb pere kellele tossu saatel andsin ema. Ema oli alles, mune ei olnud ja ema oli kuidagi ebaadekvaatne, ei usu, et sellest emast mingit nahka saab, aga vaatab.

Kollaste leskedega peres toimus mingi action. Sülemijagu mesilasi oli õhus, kogunesid lennulaua juurde ja hakkasid lihtsalt tarru voorima. Lennulaud oli püstiste tagumikkudega mesilasi täis. Mingit kaklust ei olnud, sissevoorijad ei lasknud ennast häirida. Seal tarus pidin kontrollima mis värk emaga on. Üleval oli ema kes kukkus piipitama. Võtsin ülejäänud kupud maha. Ema kontrollimiseks tõstsin kõik kastid eraldi. Kõige alumise kasti kallale minnes märkasin mingit pundart. Tšekkisin värki ja ennäe imet, mingi ema seal puntrasse võetud. Korjasin ema kokku ja nüüd ema puuris koos mõne mesilasega. Kas keegi kogenum oskab lahti seletada? Üleval ema ja all puntrasse võetud ema? Seal peres juhus väike õnnetus ka, tõrjusin sipelgaid ja enda arvates panin vahelaele plaadi peale, aga ei pannud. Pmst terve poolkorpuse jagu meekärgedel mesilasi andis otsad. Kohutav millist kahju üks hajameelne mesinik võib põhjustada. Seda peret oleks vaja laiendada. Aga kuniks nähtud ema ei mune, siis vist pole mõtet? Noortel on ehitamist ja eks siis vaatan. Loodan sellele, et kui ema munema hakkab, siis korjatakse mesi ka koomale, hetkel kahes pesakastis seda suts ikka igal kärjel. Võre võtsin ära, et ema saaks paaruma minna vajadusel (kui ta just seal juba käinud ei ole).

Kõige viimasena asusin sõgedate kallale, ikka tossuga Smile No pere on ennast ikka korralikult tühjaks sülemlenud. Kõigest 15 kuppu ja kõigist on keegi välja roninud. Nägin ema ka. Olid vihased, aga õnneks oli neid nii vähe, et ei seganud :) Koondasin neid korralikult ja panin lennuava väiksemaks, sest 2 poolkorpust on ka peal, mesi ja haue segamini. Muidu oli terve kast mett aga minemalendamise tuhinas on nad selle ikka kenasti kaasa võtnud :) Selle perega peab mõtlema mida teha. Äkki proovida mingist normaalsest perest kupp anda? Enamik mesilasi olid ikka kenasti mustad ja ema tume triibik. Ema vast pole paarunud, seetõttu ka ainult kaanetatud haue.

5 pere peale on ainult üks munev ema. Ja see ema on ikka tõsine tegija. Teda ei huvita kas ja kui palju sööta on, muneb igale poole, pmst on tarus 1 raam suira ja 6 raami hauet. Peal kandipakk.

Kui linna läksin, siis Tääksi karjääri juures käis vist sülemi püüdmine. Minnes ei olnud aega ja tagasitulles ei olnud ise roolis ja seetõttu jäi kahjuks uurimata, et mis toimub Smile

Vot sellised seiklused.

Jututoa moderaator

sipelga tõrje

sipelga tõrjet pane maapinnale, kus mesilastega on kontakt võimalikult väike. siis saad tarus kuklastest lahti ja enamikust mullamurelastest ka. mõni väike must mullamurelane tarus pole probleem.

kui paned tarru pulbrit, siis millega kindlustad, et see ei satu mee sisse? 

Pronksmedal (100p.)

Mina ei pane tarru sipelgapulbrit

Puistan pulbrit ümber tarude ja lasin aerosooli korpustaru lae peale. Nad sunnikud hekseldavad katuse penoplasti läbi.

Sipelgad ja sülemid

Panin taru jalad veega täidetud purkide sisse ja niidan ka taru alt heina ära, seetõttu ei saa sipelgad mesilastele ligi. Sipelgaid on lihtsam eemale hoida, kui hiljem nendega võidelda.

Sülemlemise vastu tõstsin ema koos haudmekärgedega pere peale, panin vahelae vahele ja keerasin lennuava 180 kraadi teisele poole. Alla panin 3 lahtise haudme kärge ja jätsin sülemikuppudest kõige ilusama lahtise kupu alles. Enne alumise ema koorumist võtsin kõik lisaks ehitatud kupud maha, noor ema koorus ja pere ei sülemlenud. Ootan ära, kuni noor ema munema hakkab ja siis tõstan jälle pere kokku. Samal ajal oli alumisel perel, kuhu jäid kõik lennumesilased ka meemagasinid peal, mis kõik täis korjati, kuna sülemlemise tuhin läks perel mööda.

Pronksmedal (100p.)

Mul on kahjuks tarud

EUR aluste peal.  Seetõttu murelased saavadki möllata kuis jaksavad Sad Raputan küll sipelga mürki aga see ei ole eriti efektiivne, sest nad leiavad ikka koha kust mööda hiilida. Ma tegelikult ei tahtnudki eriti seal tigedas peres sülemlemist vältida. Isegi mõtlen sellele, et äkki see pere üldse ära likvideerida. Need mustad sõgedikud tulevad hoovi peale ja õkva kallale.

Ise olen samamoodi pere kaheks teinud aga vana emaga poole olen eraldi jalgadele tõstnud. Sel aastal pole vajadust olnud veel, pered on tahtnud ema vahetada ning uue ema tegemine ei ole kahel perel õnnestunud esimese korraga. Nüüd ühes peres noor ema sees ja teises see mis ma leidsin. 

Pronksmedal (100p.)

Esimene vurritus

Laupäeval vurritasin esimesed 19kg mett. Mesi oli jube paks, lausa venis läbi häda vurrist välja. Eelmise aasta kurb kogemus sundis sellel aastal esimesel võimalusel vurritama. Tegelikult oli seal peres mesi kaanetatud juba 2 nädalat tagasi ja täiskorpus ka juba mett täis aga selle kaanetamisega alles tegeletakse. Ema selles peres ma ei leidnud, mitte ühtegi muna ei ole, kuigi kannud lausa läigivad. Aga huvitaval kombel on pere väga töökas, mingit niisama vahtimist ei ole. Panin tarru kontrollraami ja täna vaatan mis sellega tehtud on. On tekkinud mõte vana ema oma perega sinna tagasi tõsta kui ema ei ole. Mee võtul ei osutanud pere mingit vastupanu, kohe piinlik hakkas.

Teine pere askeldab ka tublilt, lendlus on juba viimase nädala hästi tugev ja õhtul tuulutatakse. Tänu heale korjele on kõik raamid ka hästi kiiresti üles ehitatud.

Sõgedaid ja sülemit ma vaadanud ei ole. Ei tahaks ka, aga vist ikka peab. Kodused lubasid neile tarudele tule otsa panna, sest nende elanikud käivad hoovi peal laiamas ning nõelamas- ilma igasuguse põhjuseta. Ja siis ongi nii, et niikui keski mumm kellegi ümber tekib, siis kõik panevad kahte lehte toa pole ajama. Mina ka Smile Need on eranditult kõik musta tagumikuga.No ei ole mõnus. Sõgedatelt peaks mett võtma, seal olid mõned raamid kevadepoolset mett. Ma lihtsalt ei suuda ennast kokku võtta, et nendega tegeleda.

Vaikselt siin mõtlen kuidas neist lahti saada ilma et ise peaks taru kaant kergitama. Mul tõesti ei ole isu uuesti üle 100 nõela enda külge saada. Ja see 100 oli selline number mille täitumisel ma edasisest lugemisest loobusin. Ja nüüd on mul selliseid peresid tervelt 2!

Esialgu tundub korjet jätkuvat. Üsna lähedal on sel aastal suur rapsipõld kus on üksikud õied juba avanenud. On tõenäoline, et nad kahjuks võivad siirduda ka sinnapoole.

 

Pronksmedal (100p.)

Sõgedad ka läbi vaadatud

Käisin oma kollastega leskedega pere kontrollimas. Täitsa huvitav lugu. Laupäeval panin kontrollraami ja mitte ühtegi aseema kuppu ei ole. No müstika. Et siis ema olemas aga ei mune. Munaraamile ta ka kahjuks laekunud ei olnud. Muid variante nagu ei ole Sad Et siis ootan veel mõned päevad ja asun taas tuuseldama Sad No ei tahaks hästi neid segada, sest praegu korje käib mis mühiseb.

Seisin siis tükk aega seal tarude juures ja mõtlesin oma nunnude sõgedate peale Smile Suutsin siiski ennast kokku võtta. Suure tossutamise kaasabil asusin tegutsema. Pere mis kõvasti sülemles, on vist veelkord sülemlenud, vähemasti oli seal mingi lahtine moodustis. Aga ei saanudki sotti kas olin selle küljelt ise ära lõhkunud või mis. Üks poolkorpus on hauet täis, teine poolkorpus mett täis. All tühjad raamid ja mõned mesilased. Tõenäoliselt võtan need ära ja panen juurde ühe poolkorpuse äkki homme kui olen raame juurde traatinud ja põhjad külge pannud.

Sülem oli kõik 10 raami kasutusele võtnud. Ei saa öelda, et seal olnuks palju mesilasi, kuid see-eest olid nad vingelt tegutsenud. Ruumi ei olnud millekski, ei munemiseks, nektari paigutamiseks. Oli ainult lahtine haue. Huvitav kas ema hakkas nii hilja munele või mis seal toimub. Ega see pere suuremaks küll kasvanud ei olnud olulisel määral. Samas oli sülem ka väikese poolne ja ma panin nad kohe 10raamile. No mõtlesin mis ma mõtlesin, otsustasin ikkagi laiendada kohe. Traatisin siva raamid ja panin põhjad külge ja õhtul 10 paiku siis tõstsin selle poolkorpuse alla, et saavad siis öösel juba tegutseda, sest kupu alge oli juba valmis meisterdatud ja kenasti niisutatud ainult muna veel puudu Smile Mul veel oli mõni ülesehitatud poolkorpuse raam ka keskele panna. Kui korpust läksin viima siis avastasin, et mesilased askeldavad miskit lennuavas kobaras. Mingi alles koorunud lesk oli viga saanud läbivaatamisel, sest raamid oli ikka väga erikujulised. katsusin küll hoolas olla, et ema ei vigastaks kogemata aga kuna tossutasin südamest, siis loodan, et ta kuskil taru nurgas konutas. Lesk oli kollane!!!! Seega lootus sureb viimasena ja ehk nende sõgedate antud sülemi ema paarus siiski kollaste leskedega kelle pere on väga sõbralik. Eks varsti saab siis näha Smile

Pronksmedal (100p.)

Otsused-otsused...

Olen siin juba mõnda aega mõtisklenud enda mesilaste saatuse üle. Ennast psühholoogiliselt töödelnud võimaliku mesindamisega lõpetamise üle. Ei teagi mis teha. Peamiseks põhjuseks on nõelavad mesilased. Ei saa maja uksest ninagi välja pista, kohe kallal. Hakkavad ümber pea pinisema ja ega enne ei jäta kui panevad laksu ära. Ikka jama lugu küll kui oma hoovis rahulikult olla ei saa, muudkui jookse toa poole. Teiseks põhjuseks on see, et korpused on ikka jube rasked, isegi need poolkorpused. Kõige jõukohasemad on 8raamiliste korpuste poolkorpused, neid ma jaksan tõsta. Ainuke häda nende 8-raamilistega on see, et tornid lähevad kole kõrgeks ja siis ma jälle ei jaksa vinnata neid kõige ülemisi. Eks kevadeni ole aega mõtiskleda.

Üheks võimaluseks olukorda püüda parandada oleks jooturite paigaldamine tarude külge, sest mingi osa käib grillmaja juures endale vett hankimas. Teiseks põhjuseks miks nad hoovis siiberdavad on lõkkekoht. Seal tuhahunnikus on nad massiliselt, eriti peale vihma. Ja kui jutub olema selline kehvem ilm, siis nad luusivad mööda hoovi massiliselt. Kolmandaks põhjuseks võib olla ristikumuru. Aga no seda ma ju üles võtma ei hakka. Pealegi ei ole need kolm loetletud tegurit tekkinud üleöö meie hoovi. Küll aga tekkisid sellised luusivad ja nõelavad mesilased peale seda kui mesilas on kõik mesilasemad perede enda tehtud. Pmst peab tarudest hoiduma ikka 10-15m kaugusele.  Vastasel korral saab nõelata. Enne neid nn oma emade mesilasi võisin ma seista tarude juures ilma igasuguste kaitsevahenditeta ja vaadata mis nad teevad.

Muidu mesilased elavad oma tagasihoidlikku elu. Vurritanud olen ca 50kg kolme pere peale. Miskine 30-50 tuleb veel tõenäoliselt. Ka sõgedalt perelt sain ühe poolkorpuse suht rahumeelselt kätte. Tea kas eitea mitmenda põlvkonna ema järglased on rahumeelsemad või on neid lihtsalt nii vähe, et neil pole võimalik mind massiga lüüa Smile

Ühes tarus on mesilasema paarumine ebaõnnestunud juba kolm korda. Eelmisel kolmapäeval ei olnud seal miskit näha. Samas töömeeleolu ikka oli, aga neid on vähemaks jäänud ja koondasin neid ühe täiskorpuse võrra madalamaks. Lisaks võtsin ühe poolkorpuse meega ka maha. Kui nüüd ka selle nädala lõpuks munejat ei teki, siis ikkagi tuleb paarunud ema muretseda. Tänu olematule haudmele on see pere kõvasti keskendunud korjele. Seevastu juuni alguses tehtud vana mesilasemaga perest ei saa mingit saaki, sest ema muneb sellise intensiivsusega, et kogu korjatud kraam läheb enamasti haudme toitmiseks. Aga nad alustasid ka muidugi paari haudmeraami ja kandipakiga ning sealt olen 2x ka terve raami hauet võtnud.

Jututoa moderaator

vara veel lõpetada

pipikas kirjutas: "... võimaliku mesindamisega lõpetamise üle."

Palun ära veel lõpeta ja kirjuta ikka siia oma tegemistest, sest seda on huvitav lugeda. 

Mul oli sama mure, et õue peal läks üks pere suve lõpus tigedaks ja minu antud ema vastu ei võtnud. Siis viisin nad varakevadel 200m eemale ja nüüd olen emavahetusega leebemaks saanud. Kui täna läheks maja juures pere tigedaks, siis viiksin kohe teise gruppi vähemalt paar versta, mitte ei ootaks kevadet. 

Kui perede arv pole suur, siis saab ka raamhaaval mesindada, mitte ei pea tervet korpust korraga vinnama üles-alla.

Pronksmedal (100p.)

Lendurid.

Mul oli sama lugu.Moodustasin uue asukohta mesilakrupi rahulikest peredest. Järgmisel suvel, kui noored emad koorusid, paaritusid ja haue koorus, ilmusid välja lendurid.Nii nimetan mesilasi, kes ümber pea tiirutavad. Kui muidu töötan pere juures ilma maskita, siis nüüd oli see võimatu. Eks süüdi  olid kohalikud lesed. Kui öeldakse ,et hea pull on kindlalt pool karja väärtusest, ega siis isamesilased kehvemad ole. Tigedus ja selline ümber pea tiirutamine kandub leskede kaudu edasi. Mina vahetasin emad välja teises krupis paarunud emadega.Sügiseks oli lenduritest jäänud vaid mälestus..........

Pronksmedal (100p.)

Aitäh

taadile hea sõna eest Smile Kaalusin ka mesilaste ümberasustamist. Maad on ju ümberringi palju ainuke häda, et niiske Sad hetkel mesilased krundi kõige kuivemas kohas ja see asub maja taga. Ja võta sa kinni millisest perest need nn lendurid pärit Smile Üldiselt on lendurid karvadest paljaks kakutud. Peab veel mõtlema, et kas saab kaugemale viia neid. Oleks nagu hea kuskile puu varju panna aga mul on võpsik või lage maa. Peab mõtlema...

Pronksmedal (100p.)

Helgete asjade ja mõtete uulitsal

Suvi on läinud nagu unenägu, varsti vaja juba koondama hakata. Kuigi mett tuleb sarnaselt eelnevale aastale vähevõitu, on suvi olnud suhteliselt rahulik. Esimene rahulik sülemlemisperiood minu mesindamise praktikas. Mitte te nüüd kellelgi isu poleks olnud aga kuidagi üsna kergesti laabus. Ühes peres piisas uue ema andmisest kelle ma mäletatavsti nö "leidsin". Teises tõstsin vana ema uutele jalgadele ja see pere pole siiani suutnud endale ema teha. Ju siis nad on paarumisel hukka saanud. Peale viimase koorumist on muidugi ka ilmad olnud heitlikud ja ootan veel laupäevani, siis otsustan. See-eest kolmas pere on sülemlenud kõikide eest ja täiel rinnal. Kui nad oma suhtumist on tugevalt muutnud, siis saavad nad ehk väikese perena talvituma. Sülem on ka suht väike aga vast viieraamilisena nad ikka saavad talvituma minna. Eelviimane kord kui mesilasi vaatasin, siis nad seda poolkorpust ei olnud üles ehitanud. Midagi toimus keskel aga ääred olid ülesehitamata. Kahe pere puhul oli vaja laiendada aga mul nagu eriti ei olnud raame valmis ning ma jätsin nad poolikut tööd lõpetama. Nimelt olid nad küllalt kehvasti meekorpustega ringi käinud. Ladunud kaks korpust osaliselt mett täis ja siis neid kaanetanud. Nüüd oli olnud hea korje ja nad olid tublid ning korraldasid asjad nendes korpustes nii, et sain eelmisel nädalal ühe maha võtta ja see oli kummis kaanetatud meest.  Selliseid kärgi vaadates tuleb alati naeratus suule, sest kaanetis on hästi õhuke ning on selline tunne, et kohe-kohe kärjekannud lõhkevad ja lasevad vabatahtlikult meel purki voolata. Seekord läks vurritus kiirelt ja valutult, kuigi saak oli suurem kui esimese vurrituse aegu. Kuiva kaanetist on lihtsam ja kiirem eemaldada. Kui esimese vurrituse mesi oli nii paks, et ei tahtnud kuidagi voolata ja oli heledam, siis teine vurritus oli vedelam, väga aromaatne, vürtsikas ning värvilt tumedam.

Peresid ma meevõtu ajal vaatasin nö diagonaalis. Mõned emad käivad munemas läbi kahe pesakorpuse aga mõned kükitavad ainult ülemises korpuses. Vahel ma olen korpused ringi tõstnud aga seekord ma millegipärast seda ei teinud. Ühte peret ma laiendasin selle korpusega mis ma olin emata perelt vähemaks võtnud. Uus tühi korpus olnuks liiast aga seal olid mesilastel ilusti munemiseks valmis sätitud kärjed- ülaosa ja ääred kenasti meevööga ja keskelt tühjad. Just täpselt paras sellele perele, et ema saaks muneda. Võresid ma veel vahele ei ole pannud aga peaks selle nädala lõpus panema, hetkel ma veel ei näe, et emad tahaksid allapoole kolida.

Veidike askeldasin ka oma armastatud ilupeenras kus lehmad eelmisel aastal matti käisid võtmas. Ükski elupuu päris ära ei koolenud peale seda hävitustööd. Esiti plaanisin tugevalt räsitud puud lõkkesse saata aga siis otsustasin nad välja kaevata ja istutada ringi. Kolmest puust kaevasin välja 2 mis olid ikka väga rääbakad. Kolmandat ei hakanud kaevama, sest seal on hea pinnas ja see kaevamine ja sikutamine oli väga raske. Isegi ütleks, et raskem kui 10raamiline täis meekorpus. Sättisin säilinud okstega külje ettepoole ja istutasin kenasti ritta ühe kolmanda puukesega, et roosile ja kadakatele vähegi tuulevarju pakkuda. Aastate jooksul olen hästi palju taimi kokku ahnitsenud ja istutusalasid planeerinud aga osad alad tuleb maha kanda, sest seal ei taha taimed hästi kasvada. Peamine põhjus on liiga kõrge põhjavesi. Põõsad on suured ja välja kaevamisel selgus, et minukõrgusel põõsal on juuri vaevu kahe peopesa jagu. Tõenäoliselt ei jaksa taimed ka tugevalt savikas pinnases juuri laiali ajada ja kasvatada. Rahmeldasin terve päeva istutusalas, vahepeal mesilastega võidu toa poole leekides. Pean tunnistama, et mesilane lendab sama kiiresti kui mina joosta suudan Sad Nii, et kohati tundub see võidujooks lausa mõttetu, lihtsam on seista ja alandlikult see nõel vastu võtta kui joosta hing niidiga kaelas majani ja siis ikkagi nõelata saada. Kusjuures ma ei vehi kätega ega ei rabele Smile

Sellel aastal on erakordselt palju kimalasi. Väga toreda elamuse sain Karilatsis asuvat muuseumi külastades. Seal on mitu suurt pärnapuud ja need sumisesid nii kõvasti, et otsisin silmadega sülemit Smile Selgus hoopis, et puud olid paksult kimalasi täis. Ka kodu juures on neid sellel aastal väga palju. Neid kõige suuremaid on vähe aga väiksemaid ja hallikaid on hästi palju. Kuna traktor on juba kolm!!! nädalat remondis, siis olen oma hiigelpinda käsiniidukiga nühkinud niita. Kimalasi on hästi huvitav jälgida, sest niiduki järel vantsides on aega laialt käes ja näeb nii mõndagi. Minu jaoks oli huvitav, et kimalane ei lähe eest ära ja nii võib nendest vabalt niidukiga üle sõita nii, et laibad järel. Seega pidin veidi niitmise taktikat kohendama, et nad eest ära läheksid. Seevastu mesilastest pidin kauge kaarega mööda minema, sest ei rünnanud nad mitte niidukit vaid ikka ja ainult mind. Huvitav on veel ka kimalase ja mesilase juures asjaolu, et mesilane on nagu mingi kanapime, et paneb õkva otse ja kui takistus (ehk siis mina) on ees, siis suunda ei muuda. Mismoodi nad siis sealt puudest ja põõsastest ja majadest mööda lendavad? Kimalasega mul ei ole küll veel õnnestunud kokku põrgata. 

Lähen nüüd edasi mõtlema kuhu oma pinisejad ümber asustada, et elu enda helges kohas uuesti elamisväärseks muuta.

Kes juhtus nägema, siis eile näidati uudistes mesinik Ülo Lippat. Ja no teeb ikka kadedaks küll kui lühikeste pükste ja särgiväel taru kallal askeldatakse :) 

 

 

 

 

 

 

 

Pronksmedal (100p.)

Oli ka juba aeg

potentsiaalsel mesilasemal ennast näidata. Pühapäeval vaatasin põgusalt mesilasi ning väga rõõmustav oli näha, et lõpuks ometi on tekkinud emata peresse korralik kaanetatud haue. Kuna kõik pered olid väga usinalt töös, siis ei tahtnud hakata neid häirima ja vaatasin veel kahte peret testimise eesmärgil. Ei tea kas oli tuju hea või on uued põlvkonnad peale kasvanud, igatahes nii sülem kui ka sõgedad käitusid väga südantsoojendavalt. Loodetavasti ei pea ma neis ka edaspidi pettuma. Põhjalikult ma neid läbi ei vaadanud, kergitasin testimiseks vaid paari raami.

Võresid ei ole ma siiamaani vahele pannud, va üks pere kus on võre juba juunikuust. Nädalavahetusel plaanin pered põhjalikumalt läbi vaadata ning hakata tegema ettevalmistusi koondamiseks.

Pronksmedal (100p.)

Uued lennusuunad

Nädal tagasi vaatasin kõik pered läbi, ühes peres pidin veidi raame ringi tõstma, et saaks koondama hakata. Mitte ühelgi aastal ei ole kestnud vilgas korje nii pikalt. Peaks nagu koondama hakkama aga nektarit tuleb veel ja veel. Tige pere ei ole oma iseloomu sugugi muutnud, ikka õkva kallale. Küll aga on nad kõvasti paljunenud ja hetkel võib neil isegi kitsas juba olla.

Nädalavahetusel oli nii palju tegemist, et tarusid ei jõudnudki lahti võtta. Küll aga seistes hoovis kuulsin suurt suminat ja esiti ei saanudki aru kus need mesilased on. Üsna äkki selgus, et meeletu punt voorib tarude poole ja sedakorda on lennutee korraldatud otse läbi hoovi Smile Ja no neid tuli ikka karjakaupa. Minek korjele toimus ülemises lennukoridoris ja tulek alumises. Põllul oli päris palju mesilasi näha, ohakad on ära õitsenud aga veel on täies õies need ohaka moodi õitega lillad taimed mille nime ma hetkel öelda ei suuda. Nende peal oli mesilasi hulgi. Järgmisel nädalal ikka tahaks juba koondamisega algust teha.

mesindus.ee haldajaHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Põdrakanep?

Pipikas kirjutas:
Põllul oli päris palju mesilasi näha, ohakad on ära õitsenud aga veel on täies õies need ohaka moodi õitega lillad taimed mille nime ma hetkel öelda ei suuda. Nende peal oli mesilasi hulgi.

http://mesindus.ee/meetaimed/ahtalehine-podrakanep ?

Pronksmedal (100p.)

Ohaka moodi õiega!

Siis pakuks kas Äiatari või Jumikat.

Pronksmedal (100p.)

Jumikas ilmselt

Jumikas ilmselt

Pronksmedal (100p.)

Ohaka moodi taim

on jah jumikas Smile Põdrakanep on kahjuks meie kandis juba kindlasti kaks nädalat tagasi unustatud, kuidagi väga kiiresti õitses sel aastal ära. Õiekribalatki pole enam küljes ammu, ainult varred püsti. 

Pronksmedal (100p.)

Sügis Pipika mesilas

Sellel aastal koondasin peresid ja vurritasin septembri esimestel päevadel Smile Nii hilja peale ei olegi jäänud. Kaubamett tuli 3 pere peale 115kg. See teeb siis pere peale 38kg ja natuke peale. Parem kui eelmine aasta Smile Aga jätkuvalt kehvem kui esimesed hea suvega aastad. Sellel aastal jagus korjet veel augustisse. Mesilased käisid hoolega korjel. Söötmine ja ravi jäid sel aastal hiljapeale. Loodan soojale sügisele, et ribad saaksid vähemalt 6 nädalat tarus lesta tõrjuda. Sööda vastuvõtt on jäänud kesiseks juba eelmisel nädalal. Samas märkasin, et tarudele on ette tekkinud väikesed habemed. Sellest võiks järeldada, et tarud on sööta täis. Samas kui aga mõtisklen suhkrukoguste üle, siis ei saa see hästi võimalik olla. Pole sellist head ilma olnud, et vaadata. Kui jälle mõelda, et et aktiivne haudmetegu jäi sellesse perioodi kui veel tarud olid mett täis, siis võiks ka see olla üheks põhjuseks miks septembris söödavajadus on olnud väike. Ja mine tea võib olla tekitati midagi ka loodusest tarru.

Eks süda ikka veidi valutab ka selle suhkruga söötmise üle. Et kas ikka sai korralikult lahustatud ja kuidas talvitumine on. Arvestades varasemat söötmist, siis olen söötnud söödasiirupit 30kg, ehk siis kuivaines 21kg. Suhkrut oleksin selle arvestuse järgi söötma pidanud 100kg viiele perele aga pooltki sellest kogusest ei ole söödetud.

Kuna ma ei ole suhkruga varem söötnud, siis panin veidike võssa ka:

Pipika talvesööda siirupi retsept:

Võta kaanega ämber ja pane ämbrisse 12kg suhkrut ning 6L kuuma vett. Otsi välja akutrell ja vispel, vispelda hoolega. Kui poole tunni möödudes on akutrelli mõlemad akud tühjad, otsi mõni kabedam elektriline tööriist. Tee ämbri kaane sisse auk, pista vispel august läbi, selge kaas korralikult ning monteeri vispel kabedama tööriista külge. Vaata aknast päikest ja vispelda rõõmsalt. Kui oled tund aega vispeldanud, siis tundub juba, et ainult veidike veel... kui juba tunned, et vispeldamisest tekib tüdimus ja hakkad mõtlema, milleks seda jama oli vaja , siis vaata vahepeal e-mesilasest igaks juhuks ostetud söödasiirupi ämbri kaanelt söödasiirupi hinda mis oli 2!!! eurot/kg. See teeb vispeldamise tuju juba paremaks. Kui vispeldamise algusest on möödunud juba 2,5tundi, märkad kodakondsete kahtlevaid ja rahulolematuid kõõrdpilke. Ära lase ennast sellest häirida, muudkui vispelda edasi. Kolme tunni möödudes on päike juba loojunud ja kisub hämaraks, tundub, et suhkur on lahustunud. Pane kabedam tööriist vispliga kõrvale ja eemalda ämbri kaas. Palju õnne!!! Kuigi suhkrust on lahustunud vaid pool, oled teinud tublit tööd Smile Suurest vispeldamisest on punane värv visplilt abrasiivse suhkru kaasabil eemaldunud ning kõik on kenasti roosat värvi. Kui väljas on juba täitsa pime ja mesilastele vaja ikkagi sööta viia, tõsta vispeldatud jamps kõrvale ja pane vesi keema. Vala  4L kuuma vett uude puhtasse ämbrisse ning sega sisse 6kg suhkrut, vispelda 5-10 minutit ja söödasiirup on valmis :) 

Sealt edasi olengi teinud 3kg suhkrut ja 2L kuuma vett. Väga kiiresti saab lahustatud. Teemase õpetuse kohaselt panin äädikat ka. 

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Sügis minu mesilas

Pipikas kirjutas:

Sellel aastal koondasin peresid ja vurritasin septembri esimestel päevadel Smile Nii hilja peale ei olegi jäänud. Kaubamett tuli 3 pere peale 115kg. See teeb siis pere peale 38kg ja natuke peale. Parem kui eelmine aasta Smile Aga jätkuvalt kehvem kui esimesed hea suvega aastad. Sellel aastal jagus korjet veel augustisse. Mesilased käisid hoolega korjel. Söötmine ja ravi jäid sel aastal hiljapeale. Loodan soojale sügisele, et ribad saaksid vähemalt 6 nädalat tarus lesta tõrjuda. Sööda vastuvõtt on jäänud kesiseks juba eelmisel nädalal. Samas märkasin, et tarudele on ette tekkinud väikesed habemed. Sellest võiks järeldada, et tarud on sööta täis. Samas kui aga mõtisklen suhkrukoguste üle, siis ei saa see hästi võimalik olla. Pole sellist head ilma olnud, et vaadata. Kui jälle mõelda, et et aktiivne haudmetegu jäi sellesse perioodi kui veel tarud olid mett täis, siis võiks ka see olla üheks põhjuseks miks septembris söödavajadus on olnud väike. Ja mine tea võib olla tekitati midagi ka loodusest tarru.

Eks süda ikka veidi valutab ka selle suhkruga söötmise üle. Et kas ikka sai korralikult lahustatud ja kuidas talvitumine on. Arvestades varasemat söötmist, siis olen söötnud söödasiirupit 30kg, ehk siis kuivaines 21kg. Suhkrut oleksin selle arvestuse järgi söötma pidanud 100kg viiele perele aga pooltki sellest kogusest ei ole söödetud.

Kuna ma ei ole suhkruga varem söötnud, siis panin veidike võssa ka:

Pipika talvesööda siirupi retsept:

Võta kaanega ämber ja pane ämbrisse 12kg suhkrut ning 6L kuuma vett. Otsi välja akutrell ja vispel, vispelda hoolega. Kui poole tunni möödudes on akutrelli mõlemad akud tühjad, otsi mõni kabedam elektriline tööriist. Tee ämbri kaane sisse auk, pista vispel august läbi, selge kaas korralikult ning monteeri vispel kabedama tööriista külge. Vaata aknast päikest ja vispelda rõõmsalt. Kui oled tund aega vispeldanud, siis tundub juba, et ainult veidike veel... kui juba tunned, et vispeldamisest tekib tüdimus ja hakkad mõtlema, milleks seda jama oli vaja , siis vaata vahepeal e-mesilasest igaks juhuks ostetud söödasiirupi ämbri kaanelt söödasiirupi hinda mis oli 2!!! eurot/kg. See teeb vispeldamise tuju juba paremaks. Kui vispeldamise algusest on möödunud juba 2,5tundi, märkad kodakondsete kahtlevaid ja rahulolematuid kõõrdpilke. Ära lase ennast sellest häirida, muudkui vispelda edasi. Kolme tunni möödudes on päike juba loojunud ja kisub hämaraks, tundub, et suhkur on lahustunud. Pane kabedam tööriist vispliga kõrvale ja eemalda ämbri kaas. Palju õnne!!! Kuigi suhkrust on lahustunud vaid pool, oled teinud tublit tööd Smile Suurest vispeldamisest on punane värv visplilt abrasiivse suhkru kaasabil eemaldunud ning kõik on kenasti roosat värvi. Kui väljas on juba täitsa pime ja mesilastele vaja ikkagi sööta viia, tõsta vispeldatud jamps kõrvale ja pane vesi keema. Vala  4L kuuma vett uude puhtasse ämbrisse ning sega sisse 6kg suhkrut, vispelda 5-10 minutit ja söödasiirup on valmis :) 

Sealt edasi olengi teinud 3kg suhkrut ja 2L kuuma vett. Väga kiiresti saab lahustatud. Teemase õpetuse kohaselt panin äädikat ka. 

Mul ka see aasta sarnased jamad ,tuli kanarbiku ja vist ka lehemett ,kõik hilines sellega,sain ikka aug, lõpus söötmise ja raviga alustada.Panin ribad ja paberid ,lesta tuli ikka päris palju.Kolm pere ei võtnud pea üldse siirupit üks oli kevadel väga nigel,sügiseks kosus nüüd jälle mesilasi vähe,ilmselt mingi viirus,teised rüüpasid 15 l siirupit ära,mett jäi ka igale umbes 10 kg,tuleb kindlasti kevadeni välja.Mis segamisse puutub siis ma saan laari kuskil 1 tunniga valmis.Akutrell on liiga aeglane ja seguvispel segu tegemiseks ideaalne mul el.trelliga paneb ikka elu kõvasti elama, seguvispli asemel on 15-20 sm plekk risti toru otsa keevitatud ,kui vaja võin roostevabast selle teha .Esimesed laarid teen 1,5-1 viimase 2-1 kui üle jääb seisab see kevadeni ka järg. sügeseni.Kuna mul on korpused siis ühte külge tõstes kohe tunda ligikaudne sööda kogus.Lesta kontrollin valge plekiga põhja all ,mõni päev tagasi tegin teist korda tõrjet auruga ja jälle tuli mõnel perel päris hulga,paari nädala pärast lasen veel korra auru

Pronksmedal (100p.)

Akudrelli 1 akuga saab teha

Akudrelli 1 akuga saab teha ca 5 ämbrit sööta. suhkrut 9kg, lisaks 5l vett. 15sek segamist 2. käiguga, siis tund pausi. Niimoodi umbes 4 korda kõik ämbrid järjest läbi. Punast värvi vispel kestab juba kolmandat hooaega ja värv kõik kenasti küljes.

Pronksmedal (100p.)

Akudrelliga saab jah :)

Aga mina ei oska isegi mitte arvata miks see esimene kord sellise suurema kogusega ära ei sulanud. Kõik suhkur sama aluse pealt. Täitsa müstika. No paljuski sõltub muidugi akudrellist ka. Mina läksin Stokkerisse 3a tagasi akudrelli ostma, et maal majapidamine. No müüdi mulle selline drell mis sobib linnas vahest mingi lühikese kruvi seina laskmiseks Smile Kui ma teen 15L siirupit siis ühe akuga hakkama ei saa. Elektridrell on selline millega ilma kaaneta ei saa midagi segada, siirup lihtsalt lahkub ämbrist...

Pronksmedal (100p.)

Sööda vastuvõtt see sügis

Tere.

Endal oli see aasta olukord selline, et kaheksa raami peal talvituv pere oli 17. sept vastu võtnud 10,5kg suhkrut ja raamid olid kõik alla välja sööta ja mett täis. Meevõtt toimus minul seeaasta 23. aug ja siis sai tarud suht tühjaks võetud ning söötma hakkasin 8. sept. Pika jutu point oli selles, et soovitan vaadata kasvõi korra kiiresti mõnda raami kergitades tarudesse sisse, kuna sööda mitte vastuvõtmise põhjus võib olla selles, et tarud on sööta täis. Ma ei tea kuidas mujal aga minu kandis on siin terve sügise mingi väike korje olnud kui vähegi lennu ilma on.

Andres.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Järelikult see trell

Pipikas kirjutas:

Aga mina ei oska isegi mitte arvata miks see esimene kord sellise suurema kogusega ära ei sulanud. Kõik suhkur sama aluse pealt. Täitsa müstika. No paljuski sõltub muidugi akudrellist ka. Mina läksin Stokkerisse 3a tagasi akudrelli ostma, et maal majapidamine. No müüdi mulle selline drell mis sobib linnas vahest mingi lühikese kruvi seina laskmiseks Smile Kui ma teen 15L siirupit siis ühe akuga hakkama ei saa. Elektridrell on selline millega ilma kaaneta ei saa midagi segada, siirup lihtsalt lahkub ämbrist...

keerutab korralikult vett koos suhkruga,mul on poola peedisuhkur 25 kg kottides keskmine hind 60 senti kg ehk 15 € kott,tundub päris normaalne olema mummudele,äkki viga suhkrus nende tootjaid igasuguseid,ergutussöödaks olen ostnud Maxima 45 sendist suhkurt ka see on normaalselt lahustunud

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Järelikult see trell

Pipikas kirjutas:

Aga mina ei oska isegi mitte arvata miks see esimene kord sellise suurema kogusega ära ei sulanud. Kõik suhkur sama aluse pealt. Täitsa müstika. No paljuski sõltub muidugi akudrellist ka. Mina läksin Stokkerisse 3a tagasi akudrelli ostma, et maal majapidamine. No müüdi mulle selline drell mis sobib linnas vahest mingi lühikese kruvi seina laskmiseks Smile Kui ma teen 15L siirupit siis ühe akuga hakkama ei saa. Elektridrell on selline millega ilma kaaneta ei saa midagi segada, siirup lihtsalt lahkub ämbrist...

keerutab korralikult vett koos suhkruga,mul on poola peedisuhkur 25 kg kottides keskmine hind 60 senti kg ehk 15 € kott,tundub päris normaalne olema mummudele,äkki viga suhkrus nende tootjaid igasuguseid,ergutussöödaks olen ostnud Maxima 45 sendist suhkurt ka see on normaalselt lahustunud

Pronksmedal (100p.)

Õues on juba sügis :)

Pered natukesehaaval võtavad veel söödasiirupit. Ja tarud ei ole pealt enam nii soojad. Tundub, et haudmetegevus hakkab lõppema. Ribad on veel tarus. Ennustatakse juba öökülmasid aga loodan, et vananaistesuvi kestab, ei tahaks veel ribasid välja võtta. Ilusate ilmadega mesilased lendavad kuskile midagi tooma. Õnneks õues keegi ei luusi ja sööta vist on ka tarudes juba omajagu, vähemalt on pered rahulikuks jäänud ning söödavõtu kontrollimiseks ei ole vaja iga kord varustust selga ajada. 

Pronksmedal (100p.)

Mõned...

targutamised

10 kg suhkrusööda ümbertöötamisega kulub perest ära (sureb)3600 mesilast. Katseliselt tõestatud Jaapanis umbes 10 aastat tagasi.

Akudrellidel erineva mahutavusega akud. Mul mingi odav Makita punaste akudega. Sai paremal juhul 15-20 kruvi keerata ja aku tühi. Poeg tõi musta värvi aku ja kannatab pool päeva tööd teha(sajad kruvid). Ehkki punase aku mahtuvus 1,3Ah ja mustal 3,0Ah. Mõlemad 12V.Aga hinnavahe ikka kordades. Akudrell+2 punast oli Tartust soodukaga ostes  pea sama kallis kui 1 must aku.

Kogemuse  korral saab ka el.drelliga suhkrut lahustada.Kui just nõukaaegne drell ei ole siis on kiirus reguleeritav.( Lüliti nupu juures mingi väike nupp veel.) Ainult väga kaua min kiirusega segades võib drellist suitsu tõusma hakata."Elektrilõhna" tundes tuleb siis suitsu (pissi)paus teha. Drellide mähised arvutatakse suure libisemisega-aga see juba spetside rida.(45 elektrikuaasta jooksul suutsin suitsema saada vist 1-2 drelli ainult)

Pronksmedal (100p.)

Tundub, et mesilased on söödetud

Pühapäeval ilusa ilmaga piilusin tarudesse. Laupäeval oli kõva lendlud, nagu suvi oleks Smile Kergitasin kõikidel peredel keskmist raami. Veidike oli veel hauet tarudes. Muidu kõik raamid sööta täis ja kaanetatud. Seega kulus suhkrut siiski vähem kui olin arvutanud. Kokku söötsin 15kg söödasiirupit ja ca 55-60kg suhkrut. Tige pere ei ole enda käitumist kohe üldse muutnud. Neil ma ei hakanud raami kergitamagi, niisamagi oli punt kallal ja üritas nõelata kuis jaksas. Ja nendest ei saa lahti ka isegi kui päris kaugele minna. Hetkel on söödanõud peal ja tasahaaval ikka tühjendatakse. Mesilaste rohkust või vähesust on raske hinnata. Eriti kahel korpusel talvitujate osas. Eks kui kobarduvad, siis ole näha.

Ühel perel on juhtunud nii, et tarusse on jäänud 9 raami. Kaks äärmist on hästi paksuks tehtud söödaga.  Ei tea kas nii võib jääda või peaks kuidagi ringi sättima need? Tõenäoliselt on see võimatu. 

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

eile

eile ja täna meil öö külma  juba .seega  on selleks aastaks söödetud, söltumatta sööda kogusest. Sest peale öö külmasid mummid siirupit vastu vötta ei taha. (jut saaremaast)

Arvan et  pippikal pole seda äärmist raami mötet kiputada, kuna ääre peale tavaliselt jöuavad kevadel söömisega, ja siis  saab asju muuta kui vaja. 

Kui tahaksid 1 raami veel sisse panna siis peaksid  äärmist raami madalamaks löikama, kuid ma kahtlen kas mummid seda siis kaanetavad!

arvan et jäta nii ja veebroaar ja märts ole valvas.

Pronksmedal (100p.)

Pikk talveuni on möödas

ja mõtlesin kirjutada mõned read.

Eelmisel aastal toimus minu mesindamises tugev taandareng. Eks ikka ise tuleb peeglisse vaadata järelduste tegemisel.

2 pere talvitumise korraldasin täis ja poolkorpuste peale. Sügisel veel viimaste ilusate ilmadega korjasin ikkagi need poolikud ära kuna jägides peresid olid mul teatud kahtlused mis kontrollimisel osutusid tõeks. Olin sunnitud ka suure kahetsustundega ühe ema likvideerima, sest kõige suurema saagi andnud pere oli täiesti kokku kuivanud. Jätsin nad poolraamidele emata ootama aega mil ilmad jahedamaks muutuvad, et siis järelejäänud mesilased kõige suurema pere peale koos korpusega tõsta.

Söötmisega jäin ikka väga hilja peale ja mul on tunne, et see andiski kõige suurema tagasilöögi perede kahanemisele, võib olla siirupiga olnuks olukord parem. Igatahes kahanesid pered tugevalt ja nii hilist kahanemist ei ole varem olnud.

Hetkel siis 4 peret ja 1 neist on korralik, ülejäänud kahtlased ja kiratsevad. Korralik pere on see supermuneja emaga pere. Nädal tagasi kui peresid vaatasin siis panin sellele perele kandi peale igaks juhuks. Huvitaval kombel on millalgi lagedaks tehtud ülemine poolkorpus. Ja ma ei osanudki muud teha kui see lihtsalt maha võtta, sest ega nad tõenäoliselt üle lageda korpuse kandi kallale ei tule. 

Ühe pere puhul olen täitsa kindel, et on ainult lähiaja küsimus millal see hingusele läheb. Mesilased pirisesid kuskil nurgas ja oli näha läbi raamide, et põhi on märg. Ei teagi kas lumesulamisvesi on tarru jooksnud või jookseb suhkrusiirup. Sõgedad on ka koondunud ühte serva ja sõgedate sülem on alles kuskil allpool.

Sööta on tarudes, iseküsimus on kas nad liiguvad ka sööda suunas või mitte. Aga ennegi on mõni pere üllatanud sellega, et pisike ja tegelikult kevadel ikkagi tubli.

Sellel hooajal kindlasti tuleb osta emasid. Kui sõgedad ja sülem kevadesse tulevad siis ma veel hästii ei kujuta ette mis toimuma hakkab. Olen siin mõtisklenud kuhu neid võiks majast kaugemale paigutada aga no ei ole ühtegi head kohta, liigniiske on ikka igal pool ja siis tulevad sellest ainult hädad. Ikka uskumatu, et maad on mitukümmend ha aga paari peret pole kuskile panna. Lisaks ei kujuta hästi ette kuidas ma seda inventari seal vedama hakkan. Aga eks märtsis-aprillis tegelen selle teemaga vajaduse korral, sest maja juurde neid kohe kindlasti jätta ei saa.

Muidu oli eelmine hooaeg tore, sülemlemine oli tagasihoidlik, ilmadega vedas ning ka korjet jätkus ka suve lõpus täitsa korralikult. Mett sain ka täitsa korralikult, kui mu mälu mind ei peta, siis vist mingi 100-110kg kandis. Eelmise aasta mesi oli hapuka maitsega ja maitse on ikka imeline Laughing out loud Kõik kes meie mett on ostnud, need kiidavad ja ütlevad, et ei ole nii head mett varem saanud.

Tehnoloogilise poole pealt saan nüüd sel aastal proovida vurritamist kui niiskuseimur töötab, ehk saab siis ka mee pikema säilimise probleem lahendatud. Kuigi eelmisel suvel ma vurritasin ikka hilja ja mesi seisis tarus väga pikalt. Ja mul on selline hüpotees, et äkki osa mett läheb käärima seetõttu, et mesi ei ole isegi kaanetatud kärgedes piisavalt küps. Sest klaasist purkides ülemöödund aasta nn katsemesi kiskus ka eelmise suve lõpuks imelikuks. Ja see võib olla seotud ka hoiustamisega, sest maja on niiske ja nagu ei olegi ühtegi head kohta kus stabiilse temperatuuriga mett hoiustada. Peale suuri külmasid käisin majas ja ikka hirmus milline jäälillede pidu seintelt vastu vaatas.

Varsti peab hakkama kärgi sulatama, õnneks on sel aastal vaja vähe sulatada ja ehk sel aastal esimest korda saan vaha ka vahetada põhjade vastu, eeldusel, et vaha saab teistkordselt sulatatud. Praegu kettad seisavad ja ootavad oma järjekorda.

Söötmise osas ei ole veel seisukohta võtnud et kas söödan suhkrut või siis söödasiirupit. Suhkruga kindlasti tuleb alustada varakult ja ikkagi oleks hea investeerida suurematesse söödakopsikutesse. Et ei peaks iga päev või üle päeva solgutama. Siirupiga on kahtlemata mugavam aga rahaline kulu jällegi tunduvalt suurem. Võib olla oleks mõistlik kombineerida. 

Sel kevadel olen otsustanud proovida õietolmuga kandit kuna igal kevadel on probleem, et pere saab haudmehoo sisse kui tekib võimalus tolmu koguda. On huvitav katsetada kas see kiirendab kuidagi pere arengut või mitte.

terw

Ära õietolmuga kandit küll enne pakku kui puhastus lennul ära käinud muidu pasandavad taru täis ja igasugused haigused kergelt tulema

Pronksmedal (100p.)

Mee niiskusesisaldus.

Tere! Kas oled kindel, et mee niiskusesisaldus on olnud liiga kõrge? Oled näiteks kasutanud refraktomeetrit või midagi muud?

Pronksmedal (100p.)

Mee niiskusesisaldus

Refraktomeetrit mul ei ole. Aga kui vungi võtab sisse mesi mis on nii paks, et kukub vurrist välja siis ei saa probleem ainult selles olla. Ega ma enne ei saa mingeid järeldusi teha kui olen kõik oma teooriad ära proovinud. Aga sel aastal on plaanis osta niiskusemõõtja enne kui vurritama hakkan.

Õietolmuga kandi panen ikka siis kui juba kevad käes, praegu panin ikka ilma tolmuta.

Pronksmedal (100p.)

...

Pipikas! Helista mulle: 58001643

Pronksmedal (100p.)

Refraktomeetrit...

ostes vaadake ette, et petta ei saa nagu mina. Liigub Eestis odav partii millele tuleb osta lisaks 10-15 $ komplekt. Mina sain Viljandist Kivi Marguselt refraktomeetri ilma selle lisata. Juba teist aastat muretseb mulle seda lisa kuid tundub, et võin jäädagi ootama. Läänes soovitatakse selles  lisakomplektis  oleva imeõli asemel kasutada oliiviõli kuid mina oma refraktomeetrit küll nii tööle ei saanud.

Pronksmedal (100p.)

Refraktomeeter

Aitäh hoiatamast!

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Kaits pilt

Huvitav

Mida see lisakomplekt sisaldab ?

Ma lisan siia ka asjalikuma õpetuse mida mina kasutasin. https://www.youtube.com/watch?v=SI-tAnwGEus&list=PLmxgCZ6kt67VDH93383eebOCZtz8jEN5a&index=11

jaak0001 kirjutas:

ostes vaadake ette, et petta ei saa nagu mina. Liigub Eestis odav partii millele tuleb osta lisaks 10-15 $ komplekt. Mina sain Viljandist Kivi Marguselt refraktomeetri ilma selle lisata. Juba teist aastat muretseb mulle seda lisa kuid tundub, et võin jäädagi ootama. Läänes soovitatakse selles  lisakomplektis  oleva imeõli asemel kasutada oliiviõli kuid mina oma refraktomeetrit küll nii tööle ei saanud.