Pipika mesilased

Pronksmedal (100p.)

Kuna nii keeruline on sobrada vanades teemades siis otsustasin teha täiesti enda teema Smile


Igatahes oleks vaja staazikate nõu. Kuna elektrikarjus tuleb niikuinii püsti panna ja see ei ole kuigi odav, siis tundub kõige mõistlikum ehitada mesilastele oma maja. Plaanis siis ehitada lennuavadega kergehitis mis mahutaks esialgu 6 taru. Oskab keegi soovitada mida peab silmas pidama ehituse käigus, et karu ei ajaks mesilaste majale küüsi taha. Ning kas lennuavad võivad olla ida poole?

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Pronksmedal (100p.)

Aitähh Kaits!

See video oli just see, mis mul vajaka! Jaanuaris ostsin refraktomeetri, kuid kuidas kasutada, veel päris selge ei olnud!

Pronksmedal (100p.)

Pipika mesilas paistab juba veidike kevadet

Ilmad on juba päris kenad ja kevad tundub käega katsuda. Eelmise nädala reedel vahetasin kahel perel põhjad. Oleks ka teistel vahetanud aga korpused olid nii rasked, et ma lihtsalt ei jaksanud neid tõsta ja nii peavad teised 2 peret veel ootama veidi põhjade puhastust. Mõned mesilased olid ka lennanud. Lausa sauna juurde, ei tea kuhu nad mõtlesid minna aga kahjuks ikka lumele jäid, sest ilm oli tuuline. Suuremat puhastuslendlust veel ei ole olnud. Mingi punt lendas kirsipõõsasse, 6-7m tarust eemale ja ka need olid ka sinna kõik jäänud lumele. Väiksematele peredele tuleks igaks juhuks peale panna kandi- saan seda teha alles reedel või laupäeval, loodan et sinnani peavad vastu. Sööta tarudes on aga igaks juhuks ikkagi, et kui kobar ei liigu mingil põhjusel. Teatud mõttes isegi ootan puhastuslendu, sest tahan sel aastal proovida õietolmuga kandit, et ehk see lahendab kuidagi seda pika ja jaheda kevade õietolmu teemat. 

Isegi nirul perel vahetasin põhja ära, nad ikka toimetavad seal midagi, ehk veavadki kevadesse, vähemalt said kuiva põranda endale ja ehk on abiks.

Jututoa moderaator

kirsipõõsasse ise või viidi?

kas nägid, et mesilased lendasid ise kirsipõõsasse? 
mul oli õunapuu alune lumi mesilaste ja nende tükkidega kaetud. tihased võtavad lennuavast mesilase ja lendavad siis puu otsa sööma.

Pronksmedal (100p.)

Täna oli mesilastel vilgas päev

eriti sellel ühel perel. Lendasid- kuhu ja milleks, ei tea. Kaks peret on veel talverahus ja sõgedad vedasin lõkkesse juba reede hommikul vara. Puhta nälga surnud, ei liikunud kandi juurde, jäi kobarast liiga kaugele. Olid viiel raamil ja kahel äärmisel oli veel sööta. Kahju, samas jälle üks mure vähem. Hetkel on mesilased krundi kõige kuivema koha peal. Kuigi sõgedad läksid vabasurma siis ikkagi mõtlen mesilaste ümberpaigutamisele. Kuna me peaaegu elame seal siis on nad ikkagi sellised natuke tülikad elemendid õue peal, sest kuidagi nad sätivad oma lennuteid ilma eelneva kooskõlastuseta. Kõige vahvam kogemus eelmisest aastast oli hilissuvine jumikate külastus. Kui tavaliselt võetakse kõrgust kiiresti siis seekord oli tõeline mitmerealine ja -astmeline kiirtee. Sest lennata sai mugavalt otse läbi hoovi. Minejad kasutasid ülemist umbes 2m kõrgust lennukoridori ja tulijad lendasid läbi hoovi peaaegu et põlvekõrguselt. Vastu päikest vaadates oli see emotsionaalselt imeline vaatepilt. 

Kahes peres on veel talverahu, üks pere on jätkuvalt kahtlane, väljas käivad üksikud, kobar selline väiksepoolne aga ehk veavad välja. Ei ole ka kandit võtnud, on viimase nädalaga korralikult raamidele pasandanud ja sööt kah jookseb. Sättisin igaks juhuks kandi otse raamidele kobara kohale. 

Sülemipere askeldab ka vaikselt. Vist ei ole ka veel lennanud, sest nendeni päike eriti ei ulatu. Kui neile kandi peale panin siis pere lõi kohe kihama. Arvestades kuidas nad seda hävitanud on, siis oli neil vist seda ikka väga vaja. Tegelikult sööta tarudes on aga nad ei liigu veel edasi.

Kuigi täna oli päikese käes soe, siis tuule tõttu oli ikka jahe ilm ja ma ei hakanud tarudesse piiluma. Lund on meil ka veel üksjagu, isegi ütleks, et palju.

Pronksmedal (100p.)

Mõelda tuleb vaid ilusaid mõtteid

sest teistsugused mõtted võivad realiseeruda varem kui oled plaaninud.

Laupäeval askeldasin mesilastega. Kui märtsi lõpus oli veel kõik ok siis tänase seisuga on mul üle talve tulnud neljast perest 1,1 peret. See koma üks tähendab, et perest on alles ema ja peotäis mesilasi. Ema ei näe välja küll eriti perspektiivikas aga koondasin nad ära ja eks vaatab, nüüd on soojaks minemas, äkki veavad välja. Arvestades seda kuidas nad kandit hävitasid, siis on selle pere saatus natuke ootamatu. Kobar on lihtsalt kukkunud haudme kohalt taru põhja. Väike hulk mesilastest on peadpidi kannu sukeldunud. Tegemist on siis sülemi perega.

Teine hukkunud pere oli põhjuseks miks ma üldse mesilasi inspekteerima läksin. Selle taru lennulaual toimus väga vilgas tegevus. Arvestades selle pere suurust tekkisid mul teatud kahtlused mis osutusid tõeks. Röövimine päise päeva ajal ja sellest perest polnud põhimõtteliselt midagi järele jäänud. Ema ei olnud enam elavate kirjas, olid vaid pikali munad. Toodud oli värsket nektarit ja õietolmu. Kuna pere oli juba enne küllalt pisike, siis need viimased mesilased ei suutnud ka varaste vastu suurt midagi ette võtta. Enamik sellest perest oli hukkunud samamoodi, et lihtsalt haudme kohalt taru põhja kukkunud.

Need mõlemad pered natuke kiratsesid juba suvel. Ühel oli suht kehva muneja ema, kelle ma möödunud aastal leidsin Smile Ja sülem ka ei saanud ikka hoogu sisse.  Ise arvan olevat peapõhjuseks lesta. Seda on meil nii, et tapab. Kahjuks. Juba kaks viimast aaastat. No ja sügisel jäin ju kõigega hiljaks, kui lõpetasin söötmise siis pered jäid tunduvalt nõrgemaks. Mesi sai välja alles augusti lõpus minumeelest kui mäletan õigesti ja lesta tõrjega jäin ka hiljaks. Ei välista, et nendes tarudes oli midagi lahti ka söödaga. Osati oli kristalliseerunud ja juba märtisi oli näha, et need mõlemad pered olid raamidele pasandanud. See pere keda rööviti, neil oli kobara juurest korpuse sein paksult sitane.

Hetkel siis üks tugev pere kus 7 raami pmst plaathauet. Kaanetis hästi tume ja varsti hakkavad kooruma. Sööta oli tarus väga vähe kokku vast 1 raam. Ega emal eriti kuskile muneda ka ei ole. Lisasin neile poolkorpuse ja peale panin söödanõu. Huvi siirupi vastu oli suht kesine. Kuna põhjade vahetuse ajal oli taru veel sööta täis siis sain nüüd alles põhja ära vahetada. Põhi nägi välja selline, et esimese hooga mõtlesin lõkkesse saata. Otsustasin siiski harja ja suure veega selle puhtaks kasida. Hädasti oleks vaja nendele 10-korpuselistele normaalseid põhju. No ei sobi need sahtelpõhjad minu kohalikku kliimasse absoluutselt. Lisaks sain kolme põhja sahtli soontest taaskord veidike kärjekoi ussikesi välja rookida. Hea koht neile paljunemiseks.

Kole oli pesta kogu seda laibahaisust ja sitast läbi imbunud inventari. Jõudsin selle käigus mõelda igasuguseid mõtteid. Aga vaatab, täiesti tahtejõu pealt esialgu ikka tegutsen edasi:)

Pronksmedal (100p.)

Valgusta pisut.

Mis tõugu olid Sinu pered? Nii see tugev  kui ka need kes raamidele roojasid ja lõpuks otsad andsid?

Ja kuidas on läinud sellel "sõgedal" perel, kellest möödunud aastal kirjutasid?

Pronksmedal (100p.)

Valgustamise vastus

Terve eelmise aasta olid mul ainult kohalikult paljunenud krantslased. Buckfasti emasid ma eelmisel aastal ei ostnud. Sõgedad said juba märtsis otsa, arvatavasti surid nälga. Sellist kogemust mul eelnevalt ei ole olnud, et veel aprillis pere otsa saab. Põhjus on muidugi lihtne- kui ikka haue hukkub või on kahjustatud või seda praktiliselt pole ega siis maikuus juba eelmise aasta mesilasi eriti ei olegi.

Aga see tugev pere on selline tibake müstiline ja kohe eriti elujõuline. See pere kiratses ülemöödunud suvel, sest emade tegemine perel ei õnnestunud mitmel korral ja pere kuivas päris kokku. Kui ma juba olin lootuse kaotanud siis juhtus seal selline lugu, et taru oli ühel hetkel üleni hauet täis ja mesilasi oli raamidel peotäis. Ei olnud seal kedagi kes oleks seal mingit temperatuuri hoidnud või hauet soojendanud. Vaatamata sellele koorus kogu haue ja sealt edasi läks see pere hästi suureks. Eelmisel aastal olid seal kollased lesed. Ema munes täiskäigul ka eelmisel aastal ja kui ei ole tehtud mingit vaikset emavahetust siis on see ema seal kolmandat aastat. Aseema kupud olid ja kolm sülemikuppu oli ka ette ära tehtud kui nüüd vaatasin aga mune veel neis ei olnud ning lesehauet oli mõni üksik kann. Eelmisel kevadel sain ma terve kevade söödakopsikutega joosta, sest meeletu haudmega kaasneb ka suur söödakulu ning mul ei ole seda probleemi ühelgi aastal, et talvesööt jääb tarusse. Pigem on kogu aeg puudu kevadel. 

Sellel aastal ma kavatsen emasid osta. Ostaksin isegi vähemalt ühe pere aga arvestades perede kevadisi hindu, siis äkki suve poole ostan midagi. Sest ikka vähemalt 5 peret peaks panema talvituma. Nüüd olekski hea koht otsustamiseks, et milliste mesilastega  edasi minna. Kas muretseda itaallased või vaadata krainide poole. Hetkel olen natuke kallutatud itaallaste poole kuigi näen mõningaid miinuseid, eriti see kevadise söötmise teema. Ma tean, et naabrid proovisid neid aga loobusid Smile

Ja kui nüüd keegi küsib, et mis neil buckfastidel viga on, siis võin öelda, et mitte midagi. Pered olid suured, talvitusid normaalselt. Ja kui näiteks oleks võimalik saarelt osta normaalse hinnaga pere või kaks, siis ma vist läheksin nendega edasi Smile Ainult üks pisiasi- mesilaste enda tehtud ema muneb sõgedikke :) 

Küll aga on hea uudis see, et eelmise aasta meest ei läinud käärima ükski purk.

Bukid

Tere Pipikas Bukidel lähebgi kolmeaastase ema järglas ema mesilased väga tigedaks on kogemus olemas. Krainiga seda probleemi pole krain talvitub paremini kui Bukfast ainuke kraini kõigesuurem probleem on metsik sülemlise tung ja kevadine varane metsik arenemine peab kiirelt laiendama.

Pronksmedal (100p.)

vahtrad õitsevad

isegi meie juures. Õu on magusat lõhna täis. Ka paju on alles ilusas õies. Eile veel 20.50 paistis päike, oli soe ning mesilasi tuli hordide viisi lennult. Suures peres on ema munenud poolkorpuse täis, altpoolt ei ole kõik haue veel koorunud ning kõik vabad platsid on õietolmu täis. Viimased kaks aastat ei ole olnudki sellist olukorda, et taru on õietolmust pungil. Siiski lisasin kõige alumiseks täiskorpuse, panin paar põhjadega raami ka. Söödaga on küllalt kitsas, kõik mis tuuakse läheb omatarbeks. Seetõttu panin veel viimased eelmise aasta 2kg suhkrut igaks juhuks siiski siirupiks.

Teine kidur pere teeb ka hauet, ema on muutunud kobedamaks. Aga mesilasi on nii vähe, toovad tolmu ja askeldavad. 

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Kraini

tõumesilased ei ole kõik kindlasti metsiku sülemlemistungiga,olen Jõumehe käest emasid ostnud aga mõned ei sülemle mitu aastat ja korjeajaks on 7 lang. korpust ,sama ka itaalastega minu  kogemus ükskõik mis rassist korraliku  emaga pere korjab alati hea saagi ,ei sülemle ,ei ole tige 

bs

Ei "lähe" bukkidelgi kolmeaastase ema järglas ema mesilased midagi väga tigedaks kui vähegi ikka valida, mis emasid paljundada või peredesse jätta. Minu kogemus küll ei kinnita, et bukid selles osas kuidagi teistest erineksid. Tigedateks metslaseks muutuvad nad sedasi kolme aastaga kõik. Lastes asjadel minna isevoolu teed juhtubki mistahes tõust mesilaste puhul täpselt sama. See on loterii mis kompott sealt lõpuks moodustub vastavalt sellele, mis leski ümbruskonnas ringi lendab. Mesinik on oma mesilas see, kes otsustab neid asju mis omadustega tõug seal välja kujuneb mitte see, mis tõug algselt oli. Kui ise ei viitsi emadega tegeleda aga tahad leebeid mesilasi, siis on ainus variant tõuemasid regulaarselt osta.

Pronksmedal (100p.)

Alanud on 1. korjesessioon

Vaatasin oma ühte tarukest. Pühapäeval. Kuna nädal tagasi ei olnud sülemlemise isust märkigi, siis läksin neid läbi vaatama täiesti ettevalmistamata. No laiendatud oli õigeaegselt aga nad ei tahtnud hästi sinna uude korpusesse kobida ja kuna meil ikka olid veel öökülmad siis ma ei tahtnud hakata neid sunniviisiliselt korpuste vahel jagama. No ja siis nad molutasidki oma kahes korpuses ja loomulikult oli neil seal kitsas ja kolmandas askeldas käputäis mesilasi. No ikka hästi oli kuputatud. Kuidagi koba peale juhtus, et juba teise raamiga sattus ema näppu. Olukord tuli igaks juhuks ära kasutada, sest sel samal raamil oli päris pikaks ehitatud aga kaanetamata kupp. Kuna mingeid abivahendeid ei olnud, hakkasin raam näpus toa poole astuma, et see kärjekande kasti pista kuniks taru läbi vaatan. Vajalikud toimingud tehtud, kõmpisin tagasi. Taru edasi lapates selgus, et 8 raami on värsket nektarit, poolraamidest juba 4 kaanetatud, keskmised veel kaanetamat aga ka täis ja siis 6 raami hauet, suht palju kaanetatud. Kuppe ja kupu algeid värske munaga oli päris liiga mitu. Alguses jätsin paar kuppu terveks, ülejäänud tõmbasin maha. Panin juba uue korpuse jalgadele ja siis selgus, et mul ei ole hästi nagu sinna tarusse midagi panna. Kuna oli täpselt 10 naela siis sain traatida 5 raami. Peale tibakest aru pidamist võtsin vastu otsuse proovida sülemlemist maha suruda. Mõeldud tehtud. Võtsin oma 5 põhjadega raami, lisasin veel 4 ülesehitatud eelmise aasta raami ning haudmeraami millel ema patseeris, viskasin võre peale ja ülejäänud kupatuse panin ülespoole. Samuti lisasin veel ühe poolkorpuse eelmise aasta vurrituskärgedega. Kupud tegin siledaks ja kuna on väga tugev korje siis äkki läheb õnneks. Ei usu hästi küll, et läheb Smile Aga vähemalt saan naelu juurde osta, et raame juurde teha ja tõenäoliselt tuleb see pere siiski poolitada. Aga vot ei suuda otsustada kas lasta neil ema teha või siis üritada niikaua venitada kuniks saan kuskilt ema osta.

Sülemiperet ei hakanud vaatamagi, tolmu toodi ja järelikult on elus. Ma ei ole neid veel haudmega toetanud, sest nad natuke sellised mittesõbralikud ja mulle sobib kui neid vähe on, kuniks saab ema sinna osta. Ja kui nad vastu ei pea sinnani, siis on see looduslik valik.

Sellel aastal on mesilasi päris palju olnud võilille korjel. Varasematel aastatel on meil suht jahe olnud. Aga see jällegi tähendab, et tuleb siva vurritada kui korpusejagu kaanetatud, muidu võib seda sealt välja lõigata Smile

Teatud mõttes oleks tore kui mingi kupp tehtaks normaalsesse kohta. Võimalik, et võe peal hakatakse lahtisest haudmest aseema kasvatama, seal oli terve munaraam. Kui nad seda teevad siis ma tõstan vana ema kindlasti eraldi jalgadele.

Pronksmedal (100p.)

Täpiga või täpita

Viimasest postitusest alates olen jõudnud oma ainsamas tarus mitu korda sobrada. Peab ütlema, et ei aidanud mingi põhjade aktsioon sülemlemise isu maha võtta. Kuna mul õnnestus kiirelt ka paarunud ema osta siis tõstsin vana ema eraldi jalgadele ja panin uue ema tarusse. Vaene ema pidi puuris veetma 10 päeva. Alguses koos saatemesilastega ja siis hiljem juba üksinda. Kuppe ehitati kuniks jagus lahtist hauet. Kuna ei olnud juba enam vahet kas ema sureb puuri maha või nullivad mesilased ta ära, siis peale viimaste nigelate kuppude likvideerimist lasin ema kohe tarusse. Mõne tunni pärast vaatasin ja ema ei olnud ülaliistust kaugemale jõudnud. Mesilased tegid talle tibake külakuhja aga see ei olnud selline, et oleks põhjust ema tagasi puuri suunata. Aitasin tal edasi liikuda ja jätsin ta alumisesse korpusesse võre alla esialgu, et oleks lihtsam kontrollida kas on vastu võetud.

Eile ühildasin paar tegevust ja sain õhtul ka peret kontrollida. Ema oli kenasti alles, küll aga oli ta valgest täpist lahti saanud. Paar õrna valget kärbsemusta suurust punkti oli sellest suurest täpist säilinud. Mune ei hakanud otsima, sest pere ei olnud eriti õnnelik õhtusest tülitamisest. Vaadates mis toimub alumises kastis, tekkis mulje, et pere on läinud lasiklemise režiimile. Selle asemel, et kärge ehitada, vedelevad nad paksu kihina kaanetatud haudme raamidel. Võtsin võre vahelt ära, et ema saaks paremini integreeruda Smile loodetavasti hakkab munele. Eks laupäeval ole näha. Nektarit on väga palju toodud, oleks vaja vurritada aga ühe poolkorpuse pärast nagu ei viitsi.  Kui nädalavahetusel ilma on, siis tuleb see ikka ette võtta. Kui ema hakkab munele, siis on laiendada ka vaja. 

Kehv lugu on põhjadega. Kui siiani lihtsalt läksin poodi ja tõin paki, siis seekord anti ainult 1 kilo. Sest põhjad ostetakse nii kiirelt ära, et vahetajatele ei jagu. Ma küll üritasin selgitada, et kes ees see mees aga minu selgitus ei olnud vist eriti veenev. Ega muud polegi kui tuleb enda vaha veelkord läbi ajada ja minna nii põhjasid otsima.

Pronksmedal (100p.)

Jälitajad on tagasi

... kahjuks jah. Täiesti hullud. Kõigepealt tervitasid mind hommikul maja ees luusijad kel oli midagi asja toolidega.  Siis ei anna rahu kui taru juurest ära tuled vaid sumisevad mitusada meetrit kaasa ja ei kavatsegi minema minna. Või siis ootavad maja ees kenasti ja viisakalt, et siis mulle pähe üks nõel virutada. Kusjuures on need pärist sellest sõbralikust tarust. Kuna ma tahtsin vaadata ema munemist siis ma ei läinud suitsuga. Üldse ma olen sel aastal ilma hakkama saanud. Pere on sõbralik. Aga nüüd on kõik muutunud. Nad juba alates sülemlemise meeleolust alates olnud sellised närvilised. Noh eks pühapäev ei olnud just kõige parem ilm ja suur osa neist kükitas tarus kui peret hakkasin läbi vaatama. Ema oli munenud ühe raami mõlemale poole. kannud kõik läigivad kenasti ja ruumi nagu oleks aga vast hakkab ikka rohkem munema. Pole just palju  aga kes teab millal ta pihta hakkas. Töömeeleolu on tagasi tulnud, kärjepõhjad on peaaegu üles ehitatud. Peale taru kokkupanekut läks ilma kenaks, vehiti lennualaual tantsu ja siis oli minek. Suur pere ja nad on kõvasti korjanud. Lausa hirm tuleb peale, et see hästi tavaliselt ei lõpe. 

Karm tõde aga kõige rohkem

Karm tõde aga kõige rohkem mett toovad tigedad pered...kogemused aastast 1982?

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

ema

Pipikas kirjutas:

... kahjuks jah. Täiesti hullud. Kõigepealt tervitasid mind hommikul maja ees luusijad kel oli midagi asja toolidega.  Siis ei anna rahu kui taru juurest ära tuled vaid sumisevad mitusada meetrit kaasa ja ei kavatsegi minema minna. Või siis ootavad maja ees kenasti ja viisakalt, et siis mulle pähe üks nõel virutada. Kusjuures on need pärist sellest sõbralikust tarust. Kuna ma tahtsin vaadata ema munemist siis ma ei läinud suitsuga. Üldse ma olen sel aastal ilma hakkama saanud. Pere on sõbralik. Aga nüüd on kõik muutunud. Nad juba alates sülemlemise meeleolust alates olnud sellised närvilised. Noh eks pühapäev ei olnud just kõige parem ilm ja suur osa neist kükitas tarus kui peret hakkasin läbi vaatama. Ema oli munenud ühe raami mõlemale poole. kannud kõik läigivad kenasti ja ruumi nagu oleks aga vast hakkab ikka rohkem munema. Pole just palju  aga kes teab millal ta pihta hakkas. Töömeeleolu on tagasi tulnud, kärjepõhjad on peaaegu üles ehitatud. Peale taru kokkupanekut läks ilma kenaks, vehiti lennualaual tantsu ja siis oli minek. Suur pere ja nad on kõvasti korjanud. Lausa hirm tuleb peale, et see hästi tavaliselt ei lõpe. 

reeglina  sülemlemisest 2 nädalat tagasi akas ta kupu kunema.   ( ma vöin eksida  praegu    raamatut pole kääpärast  aga 14  pääva onmunast  ema koorumine. sülem paneb 2-3  pääva varem lendu kui uus ema koorub.  erandid kehtivad siis kui kehv ilm on et  sülem ei saa lendu minna
nüüd sellest miks pere tigedamaks muutus
kuna emal on seemne pöues lesgede sperma kihiti siis  enne olid leebe pere leskede sperma milega munad seemendati, kupu ajaks aga juhtus agresiivsemate pere leskede sperma. mille isendid akavad agresiivsemad olema.
reeglina aitab ema vahetus, kui se õnestub, väga agresiivsed pered ei taha sinu andud ema vastu  vötta.
Pronksmedal (100p.)

teemasele*

Selle perega on nii, et ma ei lasknud neil ema teha. Nad ei tahtnud ema vastu võtta, kuigi oli hea korjeaeg. Ise arvan, et kuna ikka sülemlemise isu oli nii suur, siis nad kuputasid edasi kuniks hauet jätkus. 10ndal päeval lasin ema lahti ja eelmisel pühapäeval oli 1 raam munetud. Aga pere iseloom on jah muutunud. Kui eelnevalt nad olid sellised vagurakesed ja pirisesid kurvalt kui ma peret läbi vaatasin või mett võtsin, siis nüüd on nad kõvasti äksi täis. Mingi ports lendas kogunisti maski nõelama. Ma nüüd kui uuesti vaatama neid lähen, siis võtan ikka suitsu ligi. 

Järgmisel aastal ma proovin sülemlemise isuga perega teha nii, et tõstan vana pere uuele kohale ja vana pere kohale panen uue taru kuhu siis lendavad kõik lendajad ja jääb vana ema. Huvitav oleks teada kas siis sellele teisele poolele õnnestuks paremini paarunud ema anda või kuputavad nad ikka edasi? Kui oleks noor paarunud ema kohe võtta kui vaja, siis ma vist tõstaksin esimeste kupu algete ilmudes pere kohe pooleks. Aga kahjuks ei ole nende emadega nii, et lähed võtad kuskilt riiulist. Paarumata ema ma ei taha anda, siis jälle mingid sõgedad tulevad äkki.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

emad

Pipikas kirjutas:

Selle perega on nii, et ma ei lasknud neil ema teha. Nad ei tahtnud ema vastu võtta, kuigi oli hea korjeaeg. Ise arvan, et kuna ikka sülemlemise isu oli nii suur, siis nad kuputasid edasi kuniks hauet jätkus. 10ndal päeval lasin ema lahti ja eelmisel pühapäeval oli 1 raam munetud. Aga pere iseloom on jah muutunud. Kui eelnevalt nad olid sellised vagurakesed ja pirisesid kurvalt kui ma peret läbi vaatasin või mett võtsin, siis nüüd on nad kõvasti äksi täis. Mingi ports lendas kogunisti maski nõelama. Ma nüüd kui uuesti vaatama neid lähen, siis võtan ikka suitsu ligi. 

Järgmisel aastal ma proovin sülemlemise isuga perega teha nii, et tõstan vana pere uuele kohale ja vana pere kohale panen uue taru kuhu siis lendavad kõik lendajad ja jääb vana ema. Huvitav oleks teada kas siis sellele teisele poolele õnnestuks paremini paarunud ema anda või kuputavad nad ikka edasi? Kui oleks noor paarunud ema kohe võtta kui vaja, siis ma vist tõstaksin esimeste kupu algete ilmudes pere kohe pooleks. Aga kahjuks ei ole nende emadega nii, et lähed võtad kuskilt riiulist. Paarumata ema ma ei taha anda, siis jälle mingid sõgedad tulevad äkki.

kui agresiivsed on siis ei taha ka eriti paarunud ema vastu vötta, olen proovinud, ainus vöimalus oli neile audme ja ema  puudulik aeg, ja siis anda leebest perest haudme raam  ja lasta neil ise ehitada sellest ema. Teisel aastal  alles hakasid sinu antud ema vastu vötma. muud moodused ei toiminud.   proovisin 4 paarunut saatsin selle perega korstnasse.

 

 

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

emad

Pipikas kirjutas:

Selle perega on nii, et ma ei lasknud neil ema teha. Nad ei tahtnud ema vastu võtta, kuigi oli hea korjeaeg. Ise arvan, et kuna ikka sülemlemise isu oli nii suur, siis nad kuputasid edasi kuniks hauet jätkus. 10ndal päeval lasin ema lahti ja eelmisel pühapäeval oli 1 raam munetud. Aga pere iseloom on jah muutunud. Kui eelnevalt nad olid sellised vagurakesed ja pirisesid kurvalt kui ma peret läbi vaatasin või mett võtsin, siis nüüd on nad kõvasti äksi täis. Mingi ports lendas kogunisti maski nõelama. Ma nüüd kui uuesti vaatama neid lähen, siis võtan ikka suitsu ligi. 

Järgmisel aastal ma proovin sülemlemise isuga perega teha nii, et tõstan vana pere uuele kohale ja vana pere kohale panen uue taru kuhu siis lendavad kõik lendajad ja jääb vana ema. Huvitav oleks teada kas siis sellele teisele poolele õnnestuks paremini paarunud ema anda või kuputavad nad ikka edasi? Kui oleks noor paarunud ema kohe võtta kui vaja, siis ma vist tõstaksin esimeste kupu algete ilmudes pere kohe pooleks. Aga kahjuks ei ole nende emadega nii, et lähed võtad kuskilt riiulist. Paarumata ema ma ei taha anda, siis jälle mingid sõgedad tulevad äkki.

kui agresiivsed on siis ei taha ka eriti paarunud ema vastu vötta, olen proovinud, ainus vöimalus oli neile audme ja ema  puudulik aeg, ja siis anda leebest perest haudme raam  ja lasta neil ise ehitada sellest ema. Teisel aastal  alles hakasid sinu antud ema vastu vötma. muud moodused ei toiminud.   proovisin 4 paarunut saatsin selle perega korstnasse.

 

 

Pronksmedal (100p.)

Pipika mesilased

Lausa mitu kuud ei ole mahti saanud midagi kribada. Toimunud on nii mõndagi Smile

Viimati jäi pooleli emade vahetamise teema. Sellel aastal ostsin 4 ema kuna üks ema munes kesiselt ja püsis enamasti ühel raamil siis vahetasin ema ka selles peres välja. Uus ema sai samuti toodud Nõost ja selle ema võtsid mesilased hästi vastu. Võimalik, et sellele aitas kaasa see nn saksa puur mille sain emaga koos kaasa. Suured tänud selle eest. Teise kahte peresse said emad saarelt. Ka need võeti suht hästi vastu. Kuna pered siiski kuputasid kuniks lahtist hauet jätkus, siis pidin mitu korda käima vaatamas ja kui viimased kupud olin maha võtnud siis kasutasin emade puurist vabastamieks seda "taru tossu täis ja ema lennuavast sisse" võtet. Väga hästi töötas.

Meetoodang oli sel aastal 30kg pere kohta. Täiesti võib rahul olla, sest ainuke pere kust tuli toodangut, söötis ära ka ülejäänud kaks peret ning vaatamata lõputule vihmasajule ma peresid söötma ei pidanud. 

Mett vurritasin kaks korda, esimesed 11kg vurritasin sel aastal õues, hiljem mee niiskusesisaldust mõõtes oli niiskus 17%. Teise vurritusega nii hästi ei läinud, sest tänu pidevatele sajuhoogudele sain koondamisega ühele poole ja söödakopsikud peale aga meekorpuse pidin tagasi kõige pealmiseks tõstma, sest täiesti lambist hakkas sadama paduvihma. Järgmisel hommikul juba enne kella 10t toimus juba hirmus möll ja õhk oli mesilastest paks. Nimelt oli põrandapapp niiskusega kõveraks tõmmanud ja seeläbi tekkis vargakambale küllalt suur avaus sissepääsuks meekorpusesse. Kuna öö otsa sadas paduvihma siis arvan, et sealt seda niiskust sinna sai, sest kaanetatud oli ca kolmandik raamist. Mitu tundi sain möllata enne kui mesila jälle rahusse sai. Aga niiskusesisaldus oli teisel vurritusel 21%. Kuna see mesi on enda tarbeks siis paigutasin selle külmikusse. Hästi ilus tume mesi on.

Söötma hakkasin sel aastal varakult. 20-ks augustiks oli kolme taru peale söödetud 40kg. Kokku söötsin ca 70kg suhkrut. Sellest viimased 8kg panin eelmisel laupäeval juhuks kui tahavad veel ja ruumi on. Alates söötmisest peresid vaadanud ei ole, lihtsalt see olemine on seal nii tihe. Arvatavasti vaatan oktoobris mõne ilusa ilmaga keskmisi raame ja vajadusel teen mingeid korrektuure juhul kui ikkagi on mõni raam keskel tühjavõitu. Arvestasin suhkrut sellel aastal 20kg 10-raamilisele +20%, ehk siis 24kg 10 raami kohta. Kolme peret on suhkruga lihtne sööta, sest kogused on väiksed ja ajakulu segamisele ei ole väga suur. Kasutasin jätkuvalt eelmisel aastal omandatud tehnikat, et 4kg suhkrut ja 2L keeva vett. Segamiseks kasutasin kondimootoriga visplit.

Kõige rõõmsamaks teeb mind uus vahasulataja Smile Võrreldes mahla aurutajaga näen suurt erinevust. Jõudlus on suurem ja vaha eraldub ka paremini. Sellel aastal saan esimest korda vahetada vaha põhjade vastu. Mul oli vaha teist korda läbi ajamata ja seetõttu muudkui ostsin põhju juurde. Arvatavasti mul on mingi 20kg vahetamiseks.

Uus projekt saab olema uus meevurr. Tahan muretseda elektrilise meevurri. Vaatasin juba erinevaid vurre ja osad on päris soodsad, need Ukrainast toodud vurrid aga kas on ka head ja töökindlad? Arvatavasti tahan 2-raamilist, et oleks kerge tassida. Osad elektrilised vurrid on väga kõrge hinnaga. Loodan leida vurri max 500€-ga.

Kuidagi mesindamise isu on tagasi tulnud, see võib olla ka sellega seotud, et tervis on paremaks läinud Smile Kavatsen järgmisel aastal mesindamist laiendada ning asutasin juba fondi kuhu hakkan raha koguma paari mesilaspere ostmiseks kevadel. Aga enne peab talvitumise läbi tegema. Hakkasin uuesti kalkulatsioone koostama kulude ja tulude kohta, et mitu peret võiks olla.

Järgmise aasta eesmärkideks võikski olla panna talvituma mingi 10 peret. Selle põhjal hakkangi kalkuleerima, sest kogemusi juba on, et mis on realistlik ja millised on kulud. 

Pronksmedal (100p.)

Soovin osta mett

Kas kellelgi oleks pakkuda soodsalt 10-15kg mett? 

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

MESI

Vaata Mesi.ee  ,seal päris mitmest kandist pakkujaid ,suuremad tegijad ei käi siin foorumis      Heino    Pärnumaalt

Jututoa moderaator

Mul on Ukraina vurr olnud ühe

Mul on Ukraina vurr olnud ühe suve. Mootori juures reduktor müriseb nii kõvasti, et väsitab. Ja mootor on neil 12V, et võrgust kasutamiseks tuleb adapter soetada. Raamid vurritab tühjaks ja kiiresti 

Pronksmedal (100p.)

Meevurri...

koha pealt laidaks 2-heraamise idee maha. Kui otse öelda siis ikka väga sitanikerdis.  Muidugi läbi häda vurritad ka 10-ne pere raamid ära aga kaalu enne veel kui ostma lähed. 

Laidaks maha ka need 12V toitega vurrid. Nojah töötavad aga eks nad rohkem rändajate jaoks ole kellel stepis ainsaks vooluallikaks autoaku.Aga see võib ka minu kui eluaegse elektriku kiiks olla.

Pronksmedal (100p.)

Pipika mesindushooaeg 2017 on alanud

Lugesin siin põgusalt 2017. mesindusaasta eesmärke. No ei tule seda 10-t peret kuskilt Smile kui just ei osta.

Sügisel sai talvituma 3 peret. 2 nendest hukkusid talvel. Ikka see klassikaline, et haue sees ja pere taru põhjas. Ühe tassisin lõkkesse jõulu esimesel pühal ja teine suri maha jaanuaris. Siis teist aastat alustan 1 taruga, selle kõige kurjemaga kellest ma ei osanud arvata, et hing ikka sisse jääb. See on pere mille lasin pmst tühjaks sülemleda ja kellest oli eelmisel kevadel alles rusikasuurune kobar. Haudmega ma neid ei toetanud ja kuna nad olid kurjad, siis mulle sobis see selline aeglane areng. Suvel vahetasin ära ema ja hetkel on pere rahulik, hullud tunduvad olevat lõpuks otsa saanud. Selle perega juhtus veel selline lugu, et kuna ribad olid sügisel kõvasti kinni vahatatud, siis jäid ribad tarru- ma sain nii kõvasti nõelata, et lihtsalt lõin käega. 

Kaks nädalat tagasi tegin esimese laienduse poolkorpustega ja nädal tagasi täiskorpusega. Kuna kõik oli ära sulatatud, siis pidid ehitama põhjasid, ainult 1 ülesehitatud kärg oli panna. Praeguseks on poolkorpus haudme all ja askeldavad teises täiskorpuses kus on 1 raam munetud ja enamik kärgi ehitamisel, seetõttu ei hakanud enam laiendama. Esimest korda 5 või 6 (kes seda enam mäletab Smile ) aasta jooksul oli perel kevadel söödavaru. Kaks nädalat tagasi oli 8st raamist lausa 3 talvesööda raami. Kandi oli märtsist peal aga mesilasi vaatasin esimest korda alles 2 nädalat tagasi, sest ilmad olid kogu aeg väga jahedad. 

Käesolevaks hooajaks veel plaane teinud ei ole. Eks vaatab jooksvalt. Kindlasti ostan paar-kolm ema või siis sülemit/pakettperet, et ikka kolm peret panna talvituma. Eks vaatan jooksvalt kui tugevaks käesolev pere areneb ja kas sellest kannatab teha paari peret nii, et ikka mett ka saaks. Meevarud on kahanenud juba kriitilise piirini :) 

Soovin kõikidele edulist mesindushooaega.

Pronksmedal (100p.)

Korjavad mis mühiseb

Vaatasin laupäeval tarru ja kõik kärjed olid täis kas nektarit või hauet. Mingit sorti korje on alanud juba eelmisel nädalal. Andsin ruumi juurde. Kuna kõik kannud olid head kraami täis, siis ema ei olnud munenud ka. Tõstsin pere ümber 10-raamilisse korpustarusse. Hetkel siis pere 4 kasti peal. Sel aastal jaani paiku pole miskit vurritada, üks poolraam on kaanetatud ja ülejäänu kõik alles ilma kaaneta. Ümbertõstmisel ema ei näinud, loodetavasti ta ikka tarus.

Pronksmedal (100p.)

Selle aasta esimene mesi :)

Pühapäeval tegin suurema aktsiooni mesilas. Pere on viiel 10 raamilisel täiskorpusel. Ma ei ole vaadanud peret 3 nädalat Smile Vurritasin ca 40kg mett ja vaatasin mis teevad. Pelgasin, et pere on sülemlenud. Aga võta näpust. Sinise täpiga ema oli täiesti olemas aga oli ehitatud aseema kupu alge. Ema oli kõhnaks jäänud ja tuleb välja vahetada. Hauet oli vähemalt 15 raami enamus kaanetatud, kõige alumist kasti ma ei vaadanud. Panin vurritatud korpused tagasi ja äkki homme õhtul ( sest sööda olukord on teadmata)  või siis kui olen uue paarunud ema saanud, vaatan pere veel üle ja teen plaani. Kuigi mesilased korjavad mühinal ei julge ma loota, et saab veel 1 poolorpuse mett. Pigem mõtlen, et panen ribad tarru ja korrastan taru nii, et hiljem saaks koondada. See tähendab siis, et võtan korrastatud kärgedega poolkorpused ära. 

Kuidas teistel meesaak on?

Pronksmedal (100p.)

Pipika mesilased väike kokkuvõte

Selleaastane mesindussuvi algas vaid ühe perekesega. Sellel kevadel aitasin peret  veidike ergutussöödaga. Mingil hetkel ehitati sülemikupu algeid aga seekord tuli korje peale ja mesilased loobusid. Enamasti nad ei ole loobunud ja ennemalt olen selles mahasurumise võitluses ikka alla jäänud ja lõpuks pere ikka kaheks teinud. Aga selle aastal ei näidanud pere rohkem sülemlemise märke. Arvatavasti sattusid kõik head asjad kokku, ehk on mul väga sülemlemiskaine pere, pidev korje ja õnnestunud laiendamine. Tegelikult ma laiendasin sellel aastal mõnes mõttes ette. Kui oli kõva korje siis olid kõik kärjekannud nektarit täis ja kui oli mesi pakitud, siis jäi ikka 1,5 korpust tühjaks.

Peale meevõttu ma siiski peret veel ei koondanud, oli küll suur söödamure aga korje käis ja mul õnnestus veel vurritada 20 kg mett. Seega on sel aastal löödud toodangu rekord, kokku 65 kg mett minu ainukeselt perelt Smile

Küll aga olin otsustanud vahetada ema. Saarelt ema saada ei õnnestunud ja ausalt öeldes ma ei olnud selleks üldse valmis. Siis ostsn ikkagi ühe paarunud kollase ema, alguses mõtlesin teda perre sokutada aga siis otsustasin ikkagi teha eraldi pere. Panin 2 raami plaathauet, raputasin mesilasi. Peale ema vabastamist näriti kollasel emal jällegi täpp maha, ta munes nädalas 1 raami. Peale kiiret nõupidamist otsustasin muretseda juurde hauet. Vastavalt kokkuleppele sõitsin haudmele järele. Kuna mul mesindamine on ikka väga kaugel, siis ma läksin sinna nagu piimapoodi Smile Kuna ei märganud täpsustada kuidas kogu haudme hankimise protsess välja näeb, siis läksin pmst kaks kätt taskus. Kohapeal selgus, et ma ikka võiksin taru juurde minna. Lahke mesinik pakkus mulle enda mesinduskostüümi aga kuna mul jalanõusid ja kindaid ei olnud siis ma palusin luba loobuda sellest ideest. Iseenesest on kahju, et ma nii mõtlematu olin, oleks olnud tore taru kallal askeldada. Mesilased käes, oli veel sõita tunnike ja mesilasse jõudsin õhtul kell pool üheksa, nabisin ema kinni ja panin puuri ning tõstsin haudmeraamid taruu ja valasin mesilased plötsti järele. Ema oli kinni 4 päeva. Viiendal päeval lasin ema lahti, pere nagu ei olnud ühtne, töö toimus sektsioonides.  piilusin pühapäeval tarru ja ema oli hakanud munema. Arvatavasti tuleb see pere ca 6 raami peal talvitada. Kuna aga igal kuuel raamil oli haudmetuts siis jäi esialgu korpusesse 8 raami ja hakkasin söötma neid talveks.

Vahepeal mul õnnestus hankida ka üks buckfasti paarunud ema. Plaan oli kindel. Lappasin oma 5 korpust läbi. Ema oli kenasti alumises kastis, munetud oli 5 raami ja ma tükk aega vaatasin ema raamil ringi tatsamas ja otsustasin esimest korda nende aastate jooksul, et ma ei vaheta ema. Panin taru kokku tagasi ja tulin tulema Smile Kui mu mälu mind ei peta, siis sai see ema perre eelmisel aastal ca juulis. Igatahes mina usun temasse et ta veab järgmise aasta juuni keskpaigani ikka välja. Seega siis läheb talvituma kaks peret.

Alustasin söötmist pühapäeval suhkruga aga ostsin ka söödasiirupit ja jätkan sellega. 

Viimased kaks aastat on mul olnud väga palju suirakärgi. Ka sel aastal on tarus olnud väga palju suira, ma ei ole neid välja võtnud ja siis oligi viimasel meevõtul selline olukord, et terve korpus suirakärgi ja emal kohta munemiseks pole.

Viimastel aastatel ei ole mul ka mee käärimise probleemi. Hetkel on veel alles viimane purk üle-eelmise aasta mett. Eelmise aasta 21% niiskusesisaldusega mett säilitasin täiesti tavaliselt. Mesi jäi suht vedelaks aga käärima ei läinud ja nüüdseks on see otsas.

Selle aasta esimene vurritus oli hele. Mul on ongi üldiselt väga hele mesi. Vahel juhtub ka esimesest korjest natuke tumedamat ja vürtsikamat kraami aga enamasti on tumedam vürtsikas mesi siiski suve teises pooles. Samuti olen täheldanud, et esimeses korjes saan ma rohkem mett kui teises korjes. Viimased 2 aastat on kevad kõvasti hiljaks jäänud ja seetõttu on ka korjet olnud augustikuus. Eelnevad aastad on juulis, kui kõik räägivad peakorjest,  olnud mesilastel hambad varnas ja mingit märkimisväärset korjet meil ei ole. Kuigi võiks arvata, et põdrakanept võiks nagu olla.

Pronksmedal (100p.)

Kevad Pipika mesilas

Enda jaoks jätan lihtsalt märgi maha Smile

Sügisel panin talvituma 2 peret. Itaallased on juba mitu raksu lennanud, pühapäevalgi lendasid tugeva tuule ja külma kiuste. Buckfastide pere ei ole veel lennanud. Mõlemad pered on suhteliselt all alles. Vahetasin põhjasid ja pered on osaliselt alles alumise poolkorpuse ülemises osas, pihem isegi ülemiste liistude juures. See võiks anda märku sellest, et söödaga veel probleeme ei ole. Kuid itaallastele panen siiski kandi igaks juhuks peale, sest korpus oli suht kerge. Sel aastal on mõlemad pered 1.5 korpusel. Poolikud on all ja täiskorpused üleval. Langetist oli vähe. Itaallaste taru põhjal oli kobara all mingi loik olnud, sest kaanetis oli kõik kinni külmunud põhjale. Igatahes olen lootusrikas ja ootan juba kevadrevisjoni. Vaha peaks ka vahetama.

Pronksmedal (100p.)

Kevad Pipika mesilas- kas ja millal korpused ringi tõsta

6. aprillil vaatasin veidi peresid. Kuigi naabrid arvatavasti tegid revisjoni (täisvarustuses) siis mina ei tahtnud veel tarusid tuulise ilma tõttu lahti kiskuda. Eelmisel korral panin kandi peale ainult buckfasti perele, seekord ka itaallastele, sest nad olid üles kolinud.

Itaallased olid rohkem pundis, kuna nad olid ühes ääres, liigutasin veidi raame ja tõstsin teiselt poole äärest ühe katteraami teise serva. Itaallaste pere on paraja suurusega, umbes kuus raami mõlemalt poolt kaetuna. Kuna raamid olid mesilastega kaetud siis ma ei näinud kas ja kui palju hauet peres on. Mesilased askeldasid hoolega äärmistel raamidel ja kaanetasid suirakanne lahti. 

Buckfastid seevastu olid tarus rohkem laiali, seal oleks küll vaja vaadata kas ema on ikka alles. Pühapäeval oli ilm väga soe, kahjuks mul ei olnud võimalik seda mesilaste hüvanguks ära kasutada. Lugesin foorumist, et eelmisel nädalavahetusel juba lõunapool oli saadaval õietolmu. Meil ei ole veel midagi. Küll aga oli hoovis ebamugavalt palju patrullijaid. ja aru ma ei saa mis põhjusel nad just sinna tekivad kus käiguteed ja muidu olemine. Kuigi tiik on alles paksu jääkaane all, oli tiigi juures veehuvilisi mesilasi päris palju, maapind on väga märg ja vett saab igalt poolt.

Sellel aastal on on mul mesilased täiskorpusel ja poolkorpusel. Kuidagi orgaaniliselt õnnestus, plaanimata ja ilma emalahutusvõreta. Nüüd kui kõik on üles kolinud siis esitasin endale küsimuse, et mis edasi? Kas ja millal tõsta poolkorpused ülemiseks?

Sahtelpõhjaga tarul kitsendasin ka lennuava, itaallastel mitte, sest see on ikka väga madal, vaevu 8mm.

Loodan sooja nädalavahetust, et saaks peredesse pilgu sisse visata. Itallastel oli 3-4 raami sööta, seal peab valvama ja vajadusel lisa hakkama andma kui just kevad ei üllata. Viie aasta jooksul 1 kord on olnud aprillis 20 kraadi sooja ja selle tulemusel sain terve poolkorpuse pajumett.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Elektrikütte kasutamise korral

oleks sa saanud 2 pooleraamilist

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Ma laiendaksin siis kui

talvekorpused on silmini mesilasi täis,ühe talvitunud korpuse tõstaks võre peale ja et ema jääks alla,järgmine laiendus võre alla ja järgmine korpus võre peale.Eile toodi  tolmu päris suurte tompudega.Veel kunagi panin tähele kevadel mummud kruusatee peal,lõpuks taipasin ,talvel seisis seal auto ja sinna kukkus soolne lumi.Nüüd kui soojaks läheb võtaks mustad,hallitanud kärjed ära ja paneks uue kärje või kärjepõhja.Paar-kolm nädalt tagasi vahetasin põhjad,kui korpus kerge panin söödakärje või kandit.Edukat meeaastat      ...vanaisa Heino Pärnumaalt

Pronksmedal (100p.)

kütmine ja jahutamine

ma kasutan küll elektrikütet, aga mida teha siis ikkagi nende kr. võrkudega taru põhjades?! Ma justkui kütan ja kütan, ja teistpididi läbi põhjavõrgu muudkui jahutan ja jahutan ja kütan ilma (ehk sellest ka see kliimasoojenemine?), või kuidas? Mis Laanemesinik ka sellest arvab?

Oi, aga Pipika mesilastele küll head kevadet ja suvegi!

Sergei- Tartumaa, Luunja vald.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

See on sama kütta

tuba uks lahti,mina panin fooliumi teisel pool poroloon,kasutatakse paakide isoleerimiseks.Tahtsin kõikidele peredele panna aga sain 13 nõrgale,kus ka kõhud lahti.Üllatavalt see aasta pered suured ja väga hästi talvitunud.

Pronksmedal (100p.)

Revisjon Pipika mesilas

Laupäeval suhteliselt ilus ilm, haruldaselt tuulevaikne ja otsustasin tarudesse sisse vaadata. Buckfastidel suur pere, lendlus nagu suvel juba Smile palju korjemesilasi. Ülemine korpus, 10 täisraami haue ja ca 3 raami sööta, alumises poolkorpuses päris paljudesse raamidesse munetud. Esimene raam mille tõstsin, ema kohe raami ülaliistu juures ja 2 mesilast vedasid teda kuskile. Aseema kupu alge aga ei saanud aru kas oli munetud. 1 lesk jalutas raamidel. Ema alustab kolmandat suve. Munemisruumiga läheb varsti kitsaks. 

Itaallastel hauet vähem, sööta samuti ca 2-3 raami, pere keskmine ja lendlus ei ole nii tugev kui buckfastidel. Aga seda seetõttu, et pere sai hilja tehtud ning ei jõudnud ka eriti areneda. On väga hea tunne, et see pere ilusti üle talve tuli. Janeki abil sain sellele perele ka hauet eelmise suve lõpus ning mul on hea meel, et mesinike lahkus ei saanud minu poolt raisatud :) 

Ei teagi kas buckfastide ajastu saabki nüüd läbi. Pole saada emasid, tellisin juba paar nädalat tagasi 2 itaalia ema suveks. Kahju. Pean siin endaga võitlust, et kas selle nädala keskel panna lisasööta? Ega millelegi loota pole, tolmu veeti tugevalt aga kust see nektar peaks tulema, on kahtlane. Kaanetis mõlemas peres tume, seega varsti hakkavad tasapisi kooruma.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Hea buck ema

saad juunis,helista 5131592

Pronksmedal (100p.)

Korjavad mis mühiseb

Ilusad ilmad on soodustanud perede arengut ning eelmisel nädalal on olnud väga tugev korje. Arvatavasti peab järgmisel nädalavahetusel vurri meeseks tegema kuna kevad oli haruldaselt soe siis võib olla meeraamides midagi mis kristalliseerub kiirelt.

Kuna üks laiendus jäi vahele siis hakati kuppe vorpima. Eelmisel korral panin mõlemile perele täisraamilised korpused põhjadega aga see oli ainult esmaabiks, mesilasi oli palju. Kupud võtsin kõik maha. Sel korral tegin veel mõlemale põhjadega täisraamilised laiendused ja nüüd on Buckfastid 40 täisraamiga+ 20 poolraamiga. Viis korpust! Viimased kolm korpust tõstsin raame ükshaaval toolil turnides tagasi. Tohutu aeg ja segadus peres. 

Buckfastid olid eelmised 10 raami üles ehitanud ja midagi täis ka toonud, vaba ruumi oluliselt ei olnud, hauet peres üle 10 raami. Eelmisest kupumurdmisest oli jäänud 1 aseema kupp suiraraamile. Vana ema oli alles ja aseema kupp oli katki näritud küljelt ja otsast samuti. See on mul kolmanda aasta ema. Eelmisel aastal ei avaldanud pere mingit soovi sülemleda ja tõi minu mesila rekordsaagi.

Itaallastel oli ka kuidagi juhtunud, et 1 sülemikupp oli jäänud raami nurka, kupp lahti aga veel ei ole hakatud maha närima, vana ema ei ole aga veidi lahtist hauet oli. Isegi ei saa aru kas on sülem läinud või mitte, pere on küll 40 raamil aga vähe neid küll ei ole. Korjatud ja kaanetatud on möödunud nädalal kõvasti, ka eile millalgi peale läbivaatust tuli hulk korjemesilasi portsuna lennult ja lõid tantsu. Paha lugu igatahes selle itaalia emaga, täiesti esmakordne juhus, et jäävad kupud perre, pidanuksin hoolsam olema. Küll aga aseema kupu algeid oli tehtud, eks ole näha nädala pärast kas asja pärast või mitte.

Pronksmedal (100p.)

Esimene mesi

Läks jällegi nii, et perede vaatamisele jäi vahet 2 nädalat, lihtsalt ei jõudnud ja kui ma vaatasin oma viiekorpuselist torni siis ei kutsunud ka :D 

Laupäeval viskasin pilgu itaallaste perre, ema ei näinud. Samas arvestades, et tõstsin pere 8 raamilisest 10 raamilisse siis oli segadust peres üksjagu ja ei imesta kui ema jäi märkamata. Itaallased on kaanetanud vaid ülemise kõhna poolkopruse, vaatasin, et olen 2 nädalat tagasi kirjutanud, et kaanetatud on kõvasti aga laupäeval ma ei saanud küll aru, et arenguid oleks olnud. Päris palju mett mis ei ole kaanetatud, ja kuidagi kuhu toodud, sinna jäetud, ei mingit hoolsat pakkimist ülespoole. Hetkel ei saa aru kas ikka muneb noor paarunud ema või on tekkinud väärema. Munad olid kannus väga ilusasti, paar nädalat tagasi oli ka vana ema lahtist hauet. Ega miskit teha polegi kui veel oodata. Pere oli veits närvis aga no kui kodu ikka laiali lammutatakse, kes siis ei oleks :( 

Itaallased on üldse veidrikud, alguses molutavad lennulaual ja peale laiendamist mõne aja pärast tekib tohutu hulk korjele minejaid ja tulejaid, nagu oleks pere restarti teinud. Nii juba teist korda järjest. Arvatavasti võtan aja ja sõidan neid nädala sees vaatama, ilma suitsuta siis ehk näeb kes muneb, juhul kui muneja on ikka õige.

Buckfaste vaatasin pühapäeval. Kuna oli vurritamise plaan siis tassisin kastid taru juurde ja hakkasin otsast pihta. Kohe oli näha, et puhta märg kaanetus, õnnitlesin mõttes lahtikaanetajat ja tegutsesin edasi. Buckidel ka ema ei näinud aga no paras möll ikka käis, pere oli rahulik, isegi ülemistes kaanetatud korpustes oli palju mesilasi. Loodetavasti ema elu ja tervise juures kogu selle pühkimise tulemusel. Veidi oli ka hauet. Väga tõsiselt tuleb järgmisel nädalal mõelda emavahetusele.

Minu mesindamise ajaloos on see kolmas superpere. Antud pere on üles ehitanud 3 täiskorpust põhjasid ja vurritasin mett 38-40 kg. Mesi oli väga paks. Nii paks, et pidin seda vurrist välja lükkama ja mingi pool kilo teda sinna jäi kindlasti.

Eelmisel nädalal ei ole meil tulnud tilkagi vihma. Põdrakanepil on näha juba esimesi avanenud õisi osadel taimedel. 

Itaallased ja buckid käivad korjel täiesti erinevates suundades. Nüüd ei teagi kuidas edasi. Kas hankida ikkagi buckfasti ema kuskilt või minnagi üle itaallaste peale. Naabrid kunagi proovisid itaallasi ja loobusid. Ise pean üle minema puhtalt seetõttu, milliseid emasid saada on.

Pronksmedal (100p.)

Nüüd on küll vist kõik Pipika mesilas

Suvi on läinud märkamatult nagu unenägu. Eks ole ka mesilastega askeldatud. Tõsi küll, vähem kui eelmistel aastatel. Muud tegevused lihtsalt on muutunud nii oluliseks, et mesindus on sel aastal kannatanud väga kõvasti. Juulikuus ei olnud mahti 3 nädalat peresid vaadata. Meesaak oli väga hea, sain rekordkoguse oma buckidelt, arvatavasti mingi 80 kg tuli neilt. Kokku siis 105 kg kahe pere peale.

Seevastu nüüdseks ongi arvatavasti kõik. Itaallaste peres oli nii tugev lestakahjustus juba suvel, sellepärast ka ei toimunud pere suurenemist. Aru sain sellest alles augustis kui sattusin peret vaatama hetkel kui parasjagu oli alustatud hukkunud haudme lahtikaanetamist. Selline pilt on mul juba olnud mõned aastad tagasi kui valged mesilased on kannus surnud. Võtsin haudme välja ja kaanetasin kannusid lahti, lesta oli väga palju. Siis saingi aru, et pere ei saanudki uue emaga hoogu sisse, sest see vaeneke muudkui munes ja elusaid mesilasi koorus väga vähe. Juba nädal tagasi korjasin korpuse kokku, sest arvatavasti minu buckid olid nad pmst paljaks röövinud, ema jalutas veel raamide vahel. Hoidsin seda väikest perekest, et kui buckid ema vastu ei võta, siis saan sealt emagi.

Buckidele andsin uue ema, mingil põhjusel nad tahtsid sülemleda vana emaga, vbl koondasin liiga vara. Kuna mesi oli hästi pakitud, siis jäid 10 raamile juba 1. augustil. Söötsin hakatuseks 6kg ja siis jäid ootele. Mingi hetk panin ka poolkorpuse alla, sest ruumi ei olnud ja kõik see 6 kg sööta oli ühtlaselt kärgedesse laotatud. Augusti lõpus olidki kupud platsis, vahetasin ema ära ja eile vaatasin, et jälle kupud platsis juba hakatud otsi maha närima. Kuppe oli väga palju, kõik puhta sülemikupud. Tuju ei olnud neil hea, tulid raamide pealt kohe hooga. Kuna nägin kuppe, siis pididn veidi peres ringi vaatama. Ema ma ei näinud, vbl kuskil oli peidus, eks ta veel vast muneb kui haue koorub ja mõne ilusama ilmaga saan veel vaadata. Buckidel koorus viimati juuli lõpus terve korpusetäis mesilasi ja peale seda eriti palju juurde ei ole tulnud, sest polnud emal ruumi. Loodan, et see 1 raam annab neile midagi juurde mis nüüd koorumist ootab. Kui ema alles siis neil on lootust. Aga kui ema ei ole siis ma neid küll enam kuidagi aidata ei saa. Ei ole ennem juhtunud sellist sügisest sülemlemistungi. Kärgede asetus pesas ka eil olnud kuigi hea, keskele on suira toodud ja tõenäoliselt tuleb üks raam eemaldada kui sealt kooruvad, sest see on plaathaue. Aga alumine poolkorpus on ka söödaga ja siis tulevad välja vast või vaatab kas tõsta ringi midagi või mitte. Nii et võib juhtuda, et peangi paar aastat mesinduspausi, meevarud just niikaua võimaldavad :) 

Selle aasta mesi on väga tume ja mõnusa maitsega.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Miks

arvasid, et pere tahab sülemleda? Kupud? Või mingi muu tähelepanek?

   Ise pakuks välja hoopis sellise versiooni, et pere tahtis teha nn. salajase emadevahetuse, kuna vana ema hakkas kustuma. Mesinik võttis aga kupud maha ja pakkus uue ema. Peres oli palju hauet ja vähe sööta ning mesilased ei võtnud  ema vastu. Nüüd mesinik nähes aseema kuppe, murdis ka need maha. Kuna mesilased tegid aseema kupud, siis lootus et ema sees on, on suht nulliga võrdne. Samas võin ka eksida.

Hea et mesi käes ning kokkuhoidlikult kannatab pausi ka pikemaks pingutada.

Pronksmedal (100p.)

Vastus Aimarile

Hauet oli väga vähe, koondamise ajal vbl 1-2 raami. Koondasin 4-5.augustil. Ja söötsin kohe 6kg kuivas suhkrus 1/1. 10 korpus oli 6-7 raami täitsa tühjad. Nädala pärast oli ema veidi munenud, vana ema (kolmas aasta) tõmbab suve lõpus suht varakult munemise tagasihoidlikuks. Väga paks mesilaste mass jäi ukselävele. Uus ema oli puuris pmst üle nädala, kuniks lahtine haue sai kaanetatud. vabastamisel uus ema hakkas kohe munele ja vaba ruumi oli 1 täisraam ning kahel raamil alumine kolmandik. Ma ei tea mis uue emaga teisel nädalal juhtus, sest kuppe oli väga palju ja need olid väga nigelad, ehk siis tehtud vana haudme peale? Seal oli umbes 10 kupu ringis. Kupud võtan tõepoolest maha, sest mul ei ole vaja sõgedaid majade vahele seiklema. 

Jah, tõenäoliselt seda uut ema seal enam ei ole, sest pere käitumine andis sellest kohe märku kui tarukaant kergitasin. Aga vbl on mingi imeläbi ta ikkagi seal olemas. Emavahetus jäi hiljaks, augustis mul emavahetus ei ole eriti hästi läinud. Mesilased on alati endale ise uue ema teinud salaja. 

Sellel aastal ründasid herilased meeletult tarusid. Vapsikud käivad veel praegugi mesilasi lennulaualt võtmas.

Ironiseerimisel ei ole mõtet. 100 km kauguselt mesindad alguses entusiasmiga aga elu teeb omad korrektuurid. Nädalavahetuse 1.5 päeva jooksul tuleb ära teha ka hulk muid töid, et majapidamine koos püsiks. Meil on juba reaalne lootus jääda paikseks 1-2 aasta jooksul. Võtangi mesilased siis uuesti. 

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Ma

pole oma kommetaaris midagi ironiseerinud. Ikka jääb õhku küsimus, kust kohast selline mõte, et pere peaks sügisel sülemlema? Nüüd loen jälle, et võtad kupud maha, "kuna pole vaja sõgedaid majade vahele seiklema." 

  Soovitan mesinduse pausi ajal õppida mesindust ja eriti süüvida mesilaspere bioloogiasse. Ma niipalju aitan siin ka teiste pärast, et need "nigelad" kupud on aseema kupud ja neil pole sülemlemistungiga miskit pistmist. See näitab, et peres ema kadunud ja mesilased proovivad uut ema kasvatada. Samuti võivad mesilased sügiseti (august) teha salajase emade vahetuse. sel juhul on peres 1-2 suurt kuppu, mis on identsed sülemikuppudega aga nende eesmärk on mesilasema uue vastu välja vahetada. Uus ema koorub, paarub ja hakkab munema, alles siis löövad vana ema maha. Tihti munevad nad veel tükk aega rõõmsalt koos. Mõnikord veab kevadeni välja. 

Pronksmedal (100p.)

Mina...

panen võibolla teemast mööda kuid selle aasta 4 septembril kutsuti mind sülemit maha võtma. Pidasin naljaks kuid kohale sõites oli tõesti umbs 1 liitri jagu mesilasi lillepõõsas. Ümbruses keegi  mesilasi ei pea. Sülem leiti juhuslikult õhtul umbes kell 17

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja SPUNK pilt

unistus

Lugesin veelkord selle teema esimest postitust... Ehk on vastus küll pisut hiljaks jäänud, aga minul on ida poole lennuavadega grupis perede areng aeglasem kui lõuna poole lennuavadega gruppides. Muidugi võib asi olla hoopis korjemaas. 

Pronksmedal (100p.)

vastus Aimarile

Ma arvan, et augustis sülemlemine ei ole väga harukordne? Eriti kui selleks on kõik tingimused loodud? Erakordselt kuumad ilmad, kitsikus tarus, tikutopsisuurune lennuava? 

Ilma mesinduspausi ja raamatu lugemisetagi on selge, et viimased kupud olid tõenäoliselt ema asenduseks tehtud. Paljud asjad on juba niivõrd elementaarsed, et ma ei pea vajalikuks kõike kirja panna. Aga see veel ei tähenda 100%, et eelnevalt antud ema peres ei ole. 

Selle pere saatus sai selgeks juba nädal peale meevõttu ja esimest söötmist. Siin ei olegi mingeid häid valikuid. Augustis ema andmine ei ole mul vist kunagi õnnestunud (hetkel ei meenu ühtegi õnnestumist). Enamasti on ta ära kadunud, olen peresid siis kokku tõstnud ja ühel korral on pere olnud kevadel emata. 

Kupud võtan jah maha, sest 99% on kindel, et sealt tulevad hullud (juhul kui emal õnnestubki paaruda sügisel). Maikuus on  mesilaste vahetus ja tõenäosus saada kohalik paarunud ema varakult on suur ümmargune null :( 

Seega jah, ei ole vaja järgmisel kevadel sõgedaid majade vahele seiklema.

Antud teema on minu mesindamise ajapäevik. Osad inimesed on sellest väga hästi aru saanud. Siin on olnud igasuguseid vastukajasid, sest julgen kirjutada pmst ilma filtrita. Siin on küllalt kahtluse alla seatud täiesti veidraid seiku, nagu nt korpustarude hallitamine, sahtelpõhjad, varakevadine plaathaue, piisav/mittepiisav söötmine, klimaatilised iseärasused jne. 

Iga kriitilist mõtlemist omav indiviid peaks aru saama, et see teema siin ei ole siin vabariigi esimesindaja poolt kirjutatud. Ning kriitilist mõtlemist, eriti allikakriitikat, läheb mesindamisega alustades vaja väga palju. 

Mesindamist ma kindlasti ei jäta. 1-2 aastat pausi annab võimaluse korrastada maja tagune kitsas riba ja tõsta mesilased ca kümmekond meetrit  edasi teisele poole kuivenduskraavi. See annaks võimaluse keerata lennuavad ka lõunasse. Ning teha liiva- või kruusapadi tarude alasse, et vähendada maapinnast tulevat niiskust. Lühikeseks niitmine küll aitab, aga kallale tulevad sunnikud kui traktoriga sinna minna.

Tehnoloogilis parandusi ka kavatsen teha mõningaid. Nt sulatatud raamid lähevad lõkkesse ja ostan kevadeti pulgad. Samuti on kavas muretseda uus roostevaba meevurr. Ideaalis tahaksin kahele raamile pöörlevate kassettidega ja sõelaga roostevaba vurri. Võib olla isegi vändaga. Lahtikaanetamine tuleb ka kuidagi ära lahendada. Muud asjad on mul olemas. 

Kunagi oli plaan jah hakata rändmesindama. Ainuke häda oligi, et see oli minu unistus Smile Ülejäänud pere unistas muudest asjadest. Lihtsalt sellises kohas püsivalt elades saad ainult endale loota ja pead looma endale ise töökoha või sissetuleku. Üsna ruttu sai selgeks, et töömaht ja meehind ei korrelleeru omavahel kuidagi ning üksinda sellist rasket füüsilist tööd suuremas mahus teha ei ole võimalik.

Eile õhtul isegi vilksatas mõte, et miks mitte panna taru püsti ja oodata, et ehk asub sinna keegi elama. Kevadel jõuaks isegi uue koha ette valmistada Smile

 

 

 

 

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

ei ole kriitika... lihtsalt...

Miks peab mesindama 100km kaugusel põhielukohast? Paari peret?

Enamus loetletud veakohtadest (niiskus pinnases, lennuava suund jms.) pole mingid veakohad. Terved ja hästi söönud pered ei hooli sellistest pisiasjadest.

Tere Pipikas, Olen huviga

Tere Pipikas,

Olen huviga jälginud Sinu teemat, selles esitatud küsimusi ja vastuseid neile  ning olen ka saanud siit häid teadmisi, mida kasutada.

Mesindamine on mul hobikorras ja analoogne Sinu olukorraga: mesila asub ca 50 km eemal ja logistiliselt kulub sinna jõudmiseks vähemalt tund. Abilised (pojad) on kodunt lahkunud ja seetõttu hankisin korpustarud, et oleks lihtsam majandada ja tassida ühest kohast teise. Probleemid korpustarudega on analoogsed nendega mida oled kirjeldanud oma teemas. Nt. ei suutnud mesilased 5-korpuselises tarus meeest niiskust piisavalt väljaventileerida, nii et kaanetatud mee niiskus oli 20,2, samas lamavtarus võetud mees oli niiskus vaid 16,4.. Pered on kõrvuti.

Kui võimalik, siis osta elektriline meevurr. Ise ostsin Ukraina roostevaba 4-raamise, pööratavate kassettidega vurri ja sellele sai peale pandud Ukraina päritolu mootor. Kassette pean ise pöörama, kuid vurritab mõlemas suunas ja mina olen väga rahul. Soodne ja vurritamise ajal jõuan lahtikaanetada järgmised raamid.  Sinu mõte sõelast ja kogumisnõust vurri all kõlab hästi, kuid kas Sa seda nõud ka pärast liigutada jõuad. Kergem on portsukaupa vurrist väljalasta väiksematesse anumatesse.

Nüüd septembris-oktoobris tulevatesse sülemitesse suhtun ettevaatlikult, sest need võivad olla ka kusagilt mesilast lahkunud haiged (lestadega) pered. Eelmisel aastal leidsin ühe sellise 8- ndal septembril oma mesilast ja see ei olnud kindlasti minu tarudest pärit.

Hobi on hobi ja sellele tulebki vähem või rohkem pealemaksta, kuid soovin Sulle edu ja õnne valikute tegemisel ja mesindamises.

Eksinu 

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Eksinule

Minul oli lamavtarus lauskaanetatud pooleraamilise magasini mesi aastaid tagasi niiskusega 21 või rohkem. Siinkohal julgen väita, et see ei olnud lamavtaru süü ( ei ole ka korpustaru süü kui liigniiske mesi kaanetatud) Smile
Kindlasti loeb selle juures korjemaa, millelt korjatakse, perede suurus/olukord jne. Kõik pered ei pruugi käia samal korjel isegi kui nad kõrvuti on, kui just täisõites rapsipõld sealsamas ukse ees ei ole. 
Kusjuures ei ole mina siiani saanud lugeda kuskilt põhjendatud vastust sellele miks liigniiske mesi on kaanetatud. Suuremal mesinikul polegi see probleemiks, mesi suures nõus ja läheb kuivemaga segamini, pigem on see mure väiksematel kes otse purki panevad ja siis mesi käärima võib minna kui pole niiskust mõõtnud ja ainult kaanetatud raame vurritanud millse juhuslikult liigniiske mesi.