Ajalehe artikkel

Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Mulle jäi artiklit lugedes mulje, et mesinikud peavad vaatamata Pria registrile põllumehi ikka ise teavitama oma mesila asukohast!
Mis teie sellest kirjutisest arvate?
http://eestielu.delfi.ee/eesti/tartumaa/nao/elu/pollumehed-valutavad-sud...

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Pronksmedal (100p.)

Väga normaalne artikkel ju

On ju tore kui põlluharijad on huvitatud koostööst.

A.Raie "Mesilaste tervis" on

A.Raie "Mesilaste tervis" on loetletud viis punkti miks mesilate registreerimine on vajalik.

2. Taimekaitsetööde korral töödeldavatest aladest kuni 2 km raadiuses asuvate mesilate kohta teabe saamiseks, et teavitada neid mesinikke kavandatavatest taimekaitsetöödest vähemalt 48 tundi enne tööde algust.

Ei oska arvata kas see punkt on vale või peavad põllumeest otsima need kes pole registris.

Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

On

On küll kena artikkel vähemalt ei saa öelda, et jälle need põllumehed...,
kahjuks artiklis ei mainita ühegi sõnaga  Pria registrit ja seeläbi  võimalust naabruses asuvate mesilate kohta teabe saamist.
Huvitav, kes peaks põllumehi valgustama, et selline register juba 2 aastat eksisteerib!?

Pronksmedal (100p.)

Kuidas vaadata

Ühtpidi vaadates on artikkel tore - põllumeestel mure mesilaste pärast.
Pahatahtlikumalt vaadates on pall lükatud mesinike väravasse - hoolitsege ise, et põllumees teie mesilasi ära ei tapaks.
Eks ta ole, niikaua, kui põllumees aru ei saa, et tema saagikus sõltub putukatest, ei hakka ta PRIA lehel tuhnima ega päikeloojangut ootama.
Õnneks ei käi see kõigi põldurite kohta.

Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

Kui mesinikud võitleks

Kui mesinikud võitleks varroalesta vastu sama võimsalt kui põllumeeste vastu, oleks mesilasperede hukkumisi kordades vähem.
Enamus põllumehi teeb oma töid õieaegselt. Üksikud erandid on kes ei huvitu millegist. Kui palju tegelikke mürgitamise juhtumeid üldse registreeritud on? Võrdluseks kui palju peresid hukkub varroalesta tegevuse tõttu?
Eelmisel aastal toimunud mesilasperede hukkumine Märjamaal oli kahetsusväärne juhtum ning näide sellest kuidas mesinikud ei peaks tegutsema. Tõenäoliselt ei registreeritudki seda juhtumit veterinaaride poolt.
Enamus mürgitamise juhtumeid tulenevadki mesinike ja põllumeeste kommunikatsiooni probleemidest. Et tantsida tangot on vaja kahte. Kui üks ei taha või ei saa, siis ei tule mitte midagi välja.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Kui mesinikud ...

Põllumees ajab oma asja,mesinik oma, millega hättajäänuid aitab lesti lugev mesindusagitaator.Kui soovid ja julged pane üles alustamiseks  homse päeva  lestatõrje spikker.Ära viksi maha lestatõrje programmi materjale , sest need on kasutusel,kuid abi pole olnud.Hukkunud perede omanike pole tarvis materdada,sest mesilased lestaga olid  tantsult lahkujad.
     Mikroe... Mart

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Hea ,et kirjutavad!

Vajalik artikkel, kuid....
Üks artikli kommentaaridest, mis väga hästi näitab kogu meie Eesti seadusandluse mannetust ning mõtetut reguleerimist... kuna nähakse ainult raha nii põllumehe, kui mesiniku vara näol ja ei nähta looduse terviklikkust! :
Kommentaar:
"""Muretsetakse ainult kodumesilaste pärast, ja sedagi omajagu
silmakirjalikult. Kuid täiesti on unustatud looduses väga olulisel
kohal asuvad kimalased! Inglismaal on veel allesolevate kimalaste
päästmiseks teadusuuringud käimas, kimalasi nimelt ka erinevaid ja
mitmed hävingu äärel või juba kadunud, samas on nad looduslike
tolmeldajatena väga vajalikud. Sellest näiteks siin: http://www.bumblebeeconservation.org.uk...
Põldude mürgipritsimisest on kasu ainult tootjatel (mürgitootjatel vist
isegi suurim), kuid sellest tekkivat kahju peavad klaarima järeltulevad
põlved....

Küsin ka siin praegu kõigilt mesinikelt?
Mis etteteatamine jne. Kes see ilma ette teab jne.........Kes kogu elavale looduskeskkonnale ette teatab - kes/mis lihtsalt päevasel ajal on aktiivsed.
AINULT ÜKS LAUSE, ET
TAIMEKAITSE TÖID TEHAKSE ÕHTUSEL AJAL
NING KÕIK ÜLEJÄÄNUD REGISTRID JA REGULATSIOONID EI OLE VAJALIKUD!!! Loen seda uut kahe aasta tagust taimekaitse seaduse vastuvõtmist  EML selgrootuseks !

Taimed avavad õhul oma poorid ning agrokeemia läheb täie ette.........nagu on aastakümneid toimunud. Nüüd on mõned PMministeeriumi isandad teisiti otsustanud ning mürkkemikaalide tootjad on võimu oma kätte saanud. ..... nüüd loetakse mürgipakendilt, et peale kaste kuivamist - hommikul hakake aga pritsima......

Vinge, et arikkli illustratsioonil on kimalane.....kes teda teavitab???????

Pronksmedal (100p.)

Jutt õige.

Tere.


See jutt mis metsamumm kirjutab jumala õige, et taimede pritsimistöid tuleks teha selliselt et ei kahjustataks sellega ühtegi looduses elavat putukat. Osad taimed on sellised mida põhiliselt ainult kimalased külastavad kuna mesilased ei saa sealt nektarit kätte minu teada. Ja kui kimalased ära kaovad siis vist on kõigile selge mis nende taimedega juhtub.

Andres P.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

rapsil tõrjutakse


rapsil tõrjutakse hiilamardikat väga kangete mürkidega-mis tapab ka meemesilase,et võimalikult kaugele rapsist ja teraviljast mesilaspered,ega muuud lahendust polegi,sest põllumajandus ja vetametnikud on mürgi maaletoojate poolt rahaga pestud...

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Ain pilt

Sõna sekka

ka siitpoolt .. harva küll käin, kuid täna hakkas silma teema, millest ei saa üle ega ümber.
On osa mürke, mis tagavad küll efektiivse umbrohu välja tõrjumise ja sitikate/kahjurite eemaldamise põllumajanduskultuuridelt, kuid on üks tõsine aga selle loo juures. Need mürgid löövad sassi mesilaste orienteerumisvõime, immunsüsteemi ja sigimisvõime. Seda veel ka aastate möödudes peale tõrjeprotsessi, kui põllul või selle servades hakkavad kasvama erinevad nektarit eritavad õistaimed. Nektari kaudu mesitarusse sattununa toimub see kogu protsess ka aastate möödudes. Nagu looduses ikka on need asjad pika vinnaga, nagu rahva seas on kombeks öelda.
Kuskil netiavarustes liikus/oli üleval mõnda aega ka ingliskeelne materjal, mida sai mõni aeg tagasi loetud .. kuid enam seda tuvastada ei õnnestunud.
Ju pole kellegi suurtootja/mürgitootja huvides seda materjali internetiavarustes kasulik üleval hoida, selle tõttu ma kahjuks seda enam ei leidnudki.
Järsku on kellelgi teravam otsingumootor ja saab selle materjali kätte ning ka kohalikku keelde ümber panna.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Ain pilt

Vaat, kui hea .. ilmus artikkel Maalehes

Aleksei Lotman, looduse kaitsja, Maaleht

13. aprill 2012 17:47


http://www.maaleht.ee/news/uudised/arvamus/kui-mesilased-surevad.d?id=64...

See, et mesilastega on midagi lahti, on teada juba aastaid. Surevad ka
kimalased ja teised mesilaste lähemad või kaugemad sugulased. Kõik
olulised tolmel­dajad.

 

Nad on vajalikud nii looduslike ökosüsteemide toimimisel kui ka põllumajanduskultuuride kasvatamisel.

Tegelikult
on ju mesilastega hädasid varemgi olnud. Minuvanused inimesed
mäletavad, kuidas varroatoos peresid hävitas. Ega see haigus ole kadunud
tänini, kuid sellega on justkui õpitud toime tulema. Veel varem oli
probleemiks DDT ja teiste kloororgaaniliste putukamürkide massiline
kasutamine, aga see on õnneks ammu minevik.


Mesilasperede kollaps

Ent
käesoleva aastatuhande esimese kümnendi keskpaiku oli asi USAs jõudnud
uuele tasandile. Mesilasperesid näis niitvat mingi seletamatu vägi,
selget seletust sellele polnud. Nii saigi see nimeks colony collapse
disorder, mida on eesti keelde tõlgitud üsna mitmel moel, aga
mesilaspere kollaps on vast piisavalt asjakohane.

Iseloomulik on
just töömesilaste kadumine, mis võib olla nii järkjärguline kui ka üsna
ootamatu. Seejuures on hukkunud pesas tihti hea toiduvaru nii mee kui
õietolmuna. Praeguseks on see oluliselt vähendanud mesilaste arvu
Põhja-Ameerikas, ja Euroopas ei paista asi sugugi parem olevat.

Põhjuste
üle vaieldakse tänini. Mõned spetsialistid arvavad, et tegu pole
millegi muu kui vana tuttava varroatoosiga uues kuues või siis sellesama
varroalesta levitatavate viirustega. Kahtlustatakse ka teisi parasiite
või muid patogeene. Teisalt arvatakse, et haiguste hirmus kipuvad
mesinikud ise ravimite liigse tarvitamisega mesilasperesid nõrgestama.

Vahel
väidetakse koguni, et tegu pole üldse ühe ja sama nähtusega, vaid pigem
koondnimetusega, kuigi sel juhul jääb selgusetuks, miks just nüüd on
mingi arusaamatu needus mesilasi tabanud.

Nenditakse sedagi, et
järjest ühetaolisemaks muutuv intensiivne põllumajandusmaastik lihtsalt
ei paku mesilastele ja nende metsikutele sugulastele piisavalt
korjepaiku, viimastele ka pesakohti.

Kahtlustatud on pestitsiidide mõju ja isegi raadiolaineid. Ning üsna paljud arvavad, et küllap on tegu eri tegurite koosmõjuga.

Viimane
on tõenäoliselt õige, kuid siiski peaks kusagil olema see põhipõhjus,
miks mesilaste ja teiste tolmeldajate käekäik on viimastel kümnenditel
sedavõrd kiiresti allakäigule pööranud. Nüüdseks on see põhiline
põhjustaja arvatavasti leitud – kuigi loomulikult on veel vara seda
täiesti lõplikuks tõeks kuulutada. Ja paistab, et õigus oli nendel, kes
kahtlustasid pestitsiide, eelkõige viimasel paarikümnel aastal üsna
laialdast kasutust leidnud neonikotinoide.

Eelmisel kuul ilmus
autoriteetses ajakirjas Science kaks artiklit, mis seostavad mesilaste
ja kimalaste suremist just selle ainete rühmaga.

See, et
putukamürk putukaid tapab, poleks ju mingi uudis, kuid üks uuring
seostas tiometoksaami-nimelise neonikotinoidse pestitsiidi
mittesurmavaid, arendaja katsete põhjal seni ametlikult ohutuks loetud
mürgikoguseid mesilaste käitumishäiretega, mis viivad kiiresti kogu pere
surmani.

Täpsemalt häirus mesilaste orienteerumine ja nad
lihtsalt ei leidnud koduteed. Tagajärjeks oli just see pilt, mida
tüüpilise mesilaspere kollapsi puhul näha võib: muidu justkui terve
pesa, aga töömesilased on kuhugi kadunud.

Teine uuring näitas, et
neonikotinoidse putukamürgi imidaklopriidi kogused, mis tavapärase
kasutamise korral võivad levida põldudel ja nende ümbruses, mõjutavad
kimalasi märkimisväärselt, vähendades uute emakimalaste produktsiooni
85%.

Juba varem on ka imidaklopriidi mittesurmavaid koguseid
seostatud mesilaste orientatsioonihäiretega, mis jällegi võivad viia
pesa kollapsini.

Lisaks otsesele, närvisüsteemi kahjustamisest
tulenevale mõjule on alust kahtlustada neonikotinoide ka mesilastele
kahjulikus koosmõjus teiste tegurite, eelkõige haigusetekitajatega.

Hiljutised
uuringud kinnitavad, et imidaklopriidi üliväikesed kogused nõrgestavad
mesilaste immuunsust ja teevad nad vastuvõtlikuks Nosema-nimelise
patogeense seene rünnakutele.

Elutähtsad kemikaalid?

See
võimendab mürgi hukutavat toimet. Teisisõnu, nende mürkide kasutaja
külvab surma mitte üksnes mürgitatava põllu kohal lendavatele
mesilastele-kimalastele, vaid surm levib hoopis laiemalt.

Kõige
selle taustal pole ime, et neonikotinoidsete pestitsiidide keelustamist
nõutakse üha valjemalt nii Euroopas kui Põhja-Ameerikas, vähemal määral
ka mujal.

Kuigi tegu on väga tõhusate putukamürkidega, mis
põllumehe muresid seoses kahjuritega tunduvalt vähendavad, ei ole see
elutähtis kemikaalirühm. Enne nende ainete kasutusele võttu ei olnud ju
Euroopas ega Ameerikas näljahäda.

Seevastu mesilased ja teised
tolmeldajad on elutähtsad põllumajanduse toimimiseks ja
maismaaökosüsteemide koospüsimiseks, nende väljasuremine tähendaks meile
tõelist katastroofi.

Võimaliku hävingu ärahoidmiseks loobub
mõistlik inimene mürgi kasutamisega kaasnevast mugavusest. Kui mesilased
ja kimalased kaoks, poleks ju ka inimesel suurt lootust püsima jääda.
Kas Eesti on valmis toetama nende mürkide keelustamist Euroopa Liidus?

------------------------------------------------------------

Vaat kui tore, et keegi on ka meie riigi meedias asja üles võtnud. Pole tarvis internetis näpuga rida ajada. Selgelt on asjad lahti räägitud .. on ainult üks aga.

Puudus on see osa, mida eespool olevas kommentaaris kirjeldasin. See on nende mürkide mõju veel aastate möödudes.


Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Matke maha

Matke maha see eneseuhkus, et kes kelle juurde peab tulema.

Mesilat ohustava põllu omanikku on tunduvalt lihtsam välja selgitada kui mesilaid, mille lennuraadiusesse põld jääb. 
Mesinik  teab täpselt millise põllu pritsimine tema mesilat võib ohustada. 
Sõbralik kirjalik teade põllu omanikule on kindlam viis oma mesilasi kaitsta kui oma eneseuhkuses ja vihkamises oodata, et põllumees peaks sellest registrist midagi teadma.
TEHKEM KOOSTÖÖD
Esimene samm on muuta suhtumist. Põllumees ei ole vastik kasuahne mürgitaja vaid samasugune ettevõtja nagu mesinik. Tal on omad huvid ja mesilaste elust ei pruugi ta midagi teada. Kahjuks ei püsi tänapäeva tõuaretatud taimed ilma kemikaalide abita elus nii nagu ka tänapäeva tõuaretatud mesilased. Leppigem omavahel sõbralikult kokku kuidas toimetada nii, et kuumagi osapoole võimalik kahju minimeerida.
Võibolla hea tahte märgiks purk mett põllumehele annab suurema efekti kui ametkondades kaebamas käimine.

Pronksmedal (100p.)

Matke maha*

Sepionu, kirjelda palun, kuidas kimalased põlluomanikule sõbraliku kirjaliku teate või purgi mett peaksid saatma?

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Kimalaste kingitus

beeboy kirjutas:
Sepionu, kirjelda palun, kuidas kimalased põlluomanikule sõbraliku kirjaliku teate või purgi mett peaksid saatma?


Miks ei võiks mesinikud seda kimalaste eest teha?  

Jälle enesekeskne suhtumine: Kuna kimalased mulle mett ega muud kasu ei too, siis vaadaku ise kuidas hakkama saavad Laughing out loud
Pronksmedal (100p.)

Kimalaste eest teatamine!

Tere.


Kas sa mõtled, et siis otsime üles kõik kimalase pesad ja sulgeme nende lendlad ka paariks päevaks. Kuskilt lugesin veel sellist huvitavat asja kimalaste kohta, et nad lendavad hommikupoole hästi vara ja siis õhtul kuni praktiliselt veel päris öösel, nii et mina ei näe küll võimalust kuidas oleks õitsemise ajal vähemalt võimalik niimoodi pritsida, et kimalasi ei kahjustataks.

Andres P.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Ain pilt

Jajahh lugupeetud Etraktorist ..

Eks meitel siin paistab neid kodukootud tarku olevat nagu tseeni perast vihma.
Artiklit lugesid?
Ingliskeelse materjaliga oled tuttav?
Sümptomeid tead, et räägid?
Mitmeid aastakümneid mesilasi pead?
Kui palju peresid on ja millised põllud on ümberringi .. siis, kui nood küsimused vastuse saavad, ehk siis saab edasi ka rääkida nendest tähelepanekutest, mis on siin kohas, kus elan juba 18 aastat ja just mesilaste koha pealt  - ka välja langemise põhjustest .. muidu tundub tõesti, et tegemist on kodukootud ''targa'' persooniga.

jummala armust olen 20


jummala armust olen 20 hooaega mesindada saanud...

nii lamavtarudega kui korpustarudega...ka olen kaotanud terve grupi kuna tegin oblikhappega lollipeaga ja lest võttis võimust...nüüd ainult apistaniga ja probleeme pole talvitumised 98-99 prossa...Olen töötanud ka 100 perelises tootmismesilas õpipoisina,et natuke ikka mesilastest tean...

praegu ka mõnikümmend mesilasperest-jälle kõik Jummala armust?

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Toetan Etraktoristi-need


Toetan Etraktoristi-need vetametnikud ja teised putukate eest vastutajad ametnikud on ise parajad täid ja lestad keda paras mättasse lüüa(seni tehtud töö tulemuste põhjal)

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Tehkem koostööd

põllumeestega, ütleb Sepionu! Aastakümneid .......ongi põllumeeste ja mesinike vahel suur sõprus olnud.......kuna üks ei saa ilma teiseta....põllumehel vaja ka vahepeal liblikõielistelt seemnesaaki saada, või rüpsilt/rapsilt jne. Majandi agronoom sokutas ikka oma ristiku seemnepõllu mu mesilagrupi lähistele!

See sõprus lõpetati mõned aastad tagasi, kui E Liidu riikidest - AINULT EESTIS LUBATI PÄEVASEL AJAL MÜRKKEMIKAALE KASUTADA!

Sada aastat tagasi oli igal põllumehel oma linnuaed niigi!!

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Kardan kohe selliseid.....

....Jumala armust! Paarikümne"" pere pidajaid, kes tahavad paarikümne pere kaupa mesilasi juurde osta ja vähem ei ole mõtet pakkudagi. Olen 1996 a alates mesinduse nõustaja ning selle tõttu kardangi selliseid inimesi, kes laiavad ning kohe 100 peret muretsevad.
Saladuskatte all võin Sulle Jumala Armust öelda, et ühest heast mesilasperest võib suve jooksul 5 uut peret teha....2-3 on normaalne. Kõiksepealt õpi isi perede tegemine ära!
Muidu juhtub nii, nagu üks Eestimaa kõige vingem mesinik ütles (küll ta oma sõnad ära tunneb)): Et, kevadel ostavad temalt pered, suvel emad ja sügisel mee! Ja nii igal aastal!

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

A. L. artikkel Maalehes

Tänud A. L. väga vajaliku artikli eest! Ta on mesindusega VÄGA kursis.....nägin seda siis, kui ta neid 15 mesilaspere E nõudeid välja naeris! Mis on jälle ainult Eesti "vaimusünnitus!

Ain kirjutab, et hea artikkel, Kuid puudu on see:

Puudus on see osa, mida eespool olevas kommentaaris kirjeldasin. See on nende mürkide mõju veel aastate möödudes.

----------------------------------------------------------------

Artiklis on juttu pestitsiididest, puutemürkidest, mis mõjuvad putukatele - neonikotinoididest!

Puudu on ka see, et Eestis peetakse Herbitsiide ( näit.Roundtap) ainult taimedele (herba) mõjuvateks....mida võib peale kaste kuivamist, kasvõi lasteaia õue kivide vahele pritsida! Ka herbitsiidid põhjustavad täiesti mesilagrupi hävingu -  seni kuni hauet koorub, mõni pere suudab sügiseks kosuda.....ka herbitsiidiga on  tarude ümbrused mesilastega kaetud, kuna nad ei leia OMA üles.

Selle tõttu , et Eesti PM ministeeriumi Taimetervise osakonnas peetakse herbitsiide ohutuks, mitte ainult ei harita meil herbitsiidiga põlde, vaid üha enam niidetakse 1.augustiks rohumaid...nagu nõuab toetusalune maa...et, sealt on traktoriga üle sõidetud ning saak ju kaobki rohumaalt....KOOS KOGU ELAVAGA!

Ka DDT peeti sedavõrd ohutuks, et lasteaias - laste magamise ajal tõrjuti sellega akendelt kärbseid.....ainult, et lapsed ei tahtnud enam ärgata.

Ain tunneb muret mürkide mõjust veel aastate pärast....

näiteks mullavalmistajatel läheb aega taastumiseks üle 20 aasta.......kuid meie haritud põllumehed samast PM osakonnast õigustavad agrokeemia kasutamist, et meil olla huumusekiht õhuke........KUID KUIDAS TA TEKKIDA SAAB, KUI MULLAVALMISTAJAD ON ÄÄ MÜRGITATUD??

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Ain pilt

Eks sai ka seda silmas peetud

Selles esimeses kommentaaris ''Sõna sekka'' ka kergelt. Kahjuks ei peatunud sellel umbrohtude tõrjel pikemalt.
Tarmo Jaanisk on siinsamas kõrval teise teema http://mesindus.ee/node/2746#comment-9077
all toonud välja päris hää materjali.
Kalle Toomemaa on ka asju analüüsinud
http://www.buckfastbee.ee/files/mesilasperede_hukkumine.pdf

Edu tutvumisel.

Pronksmedal (100p.)

Eelmisel aastal toimunud

Eelmisel aastal toimunud mesilasperede hukkumine Märjamaal oli põhjustatud sellisest ainest nagu fiproniil. Kuidas see fiproniil sinna tarudesse sattus on iseküsimus.

Pronksmedal (100p.)

Tehkem koostööd

metsamumm kirjutas:
põllumeestega, ütleb Sepionu! Aastakümneid .......ongi põllumeeste ja mesinike vahel suur sõprus olnud.......kuna üks ei saa ilma teiseta....põllumehel vaja ka vahepeal liblikõielistelt seemnesaaki saada, või rüpsilt/rapsilt jne. Majandi agronoom sokutas ikka oma ristiku seemnepõllu mu mesilagrupi lähistele!

See sõprus lõpetati mõned aastad tagasi, kui E Liidu riikidest - AINULT EESTIS LUBATI PÄEVASEL AJAL MÜRKKEMIKAALE KASUTADA!

Sada aastat tagasi oli igal põllumehel oma linnuaed niigi!!


kas lugupeetud metsamumm avalikustaks selle allika kus on selline lollus kirjas - AINULT EESTIS LUBATI PÄEVASEL AJAL MÜRKKEMIKAALE KASUTADA!
Kas sa metsamumm ka aru saad, mis jama ajad? Või oled sa metsa poole?

Pronksmedal (100p.)

bee

tundub et oled vähe põllupoole, mandri euroopa eu riikides ongi eesti ainuke jobu kes lubab päeval mürgitada



 

Pronksmedal (100p.)

mesinikmurka

mesinikmurka kirjutas:

tundub et oled vähe põllupoole, mandri euroopa eu riikides ongi eesti ainuke jobu kes lubab päeval mürgitada 



ja kuskohast sellised andmed pärinevad?

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Bee võiks nimetada mõnda riiki.....

kui ta teab....Kus on kah lubatud päevasel ajal agromürkide kasutamine?

Lisan kirja, mis on siit foorumist juba läbi käinud.....hoolikalt võiks Bee lugeda kirja lõppu.
JA SENI POLE MEIE RIIGIS MIDAGI MUUTUNUD!!!!
Minu järelpärimisele PM ministeeriumist, sain pika vastuskirja....mis lühidalt sisaldas selgitust, et kõik on vajalikud protseduuri reeglid on mürgipakendil kirjas.
Minu allolevas kirjas on viga mürkide osas, mida Roundup ei sisalda. Kuid mesilagruppe hävitab HÄSTI.....minu oma ühe mesilagrupi sealhulgas. Läbisin ka Jäneda pakutud taimekaitse koolituse, ET ENNAST agromürkidega KURSSI VIIA! Oman vastavat tunnistust....nii, et võin ise mürke pritsima minna.

Peale seda, kui EPL kirjutati

TEEME ISE : Herbitsiididega saab
umbrohust lahti 9.juuni 2010 ja

ELURIKKUSE VÄHENEMINE ON KULUKAM
KLIIMAMUUTUSEST 10.juuni 2010


Eesti
ELURIKKUSE hävitamisel Euroopas esirinnas.


Ennekuulmatu on enamuse Euroopa riikide
jaoks, et taimekaitse töid tehakse päise päeva ajal , kui lendavad
kasulikud putukad. ( EPL: 9.06 Umbrohu tõrjeks sobivad tingimused:
** Hommikune kaste peab olema kuivanud. ) Soomes võib mürkkemikaale
pritsida õhtu, kella 10-st – kella 3-ni öösel, Taanis
päikeseloojangust, päikesetõusuni. Meil kehtis kogu N Liidu aja
range klausel, et taimekaitse töid võis teostada peale kasulike
putukate lennu lõppu.

Jahedaga avab taim oma
poorid, mis kuuma päikesega on suletud ning siis pidigi mürk
täiette minema. Ka on põllunduse algusest peale valitsenud suur
sõprus risttolmeldajate putukate ja maaharijate vahel, kuna nende
seemnesaak sõltub otseselt tolmeldajatest. Mesilane ongi olnud
aastatuhandeid teejuht kasulike taimede juurde. Kui vanades Euroopa
riikides tänapäeval ringi sõita, võib iga õitsva põllu veerel
mesilagruppi silmata.

Euroopa Parlamendi
resolutsioonist mesinduse olukorra kohta 20. novembrist 2008 on
kirjas, et 76% inimeste tarbeks mõeldud toiduainete tootmisest
sõltub mesindussektorist. Samast resulutsioonist - 84% Euroopas
kasvatavatest juurviljasortidest sõltub tolmlemisest.

Sama EPL 9.06 BAUHOF-i
artikkel soovitab oma aiast taimemürkide abiga teha paradiisiaed.
Kui marjakobarad on poolikud ning õuntel ainult pool põske punnis,
luuviljalistest maksa unistadagi, kuna tolmeldajad on hävitatud, kas
need ikka on paradiisiaia viljad, kas see ikka on paradiisi aed, mis
viljade raskuse all lookas ei ole. Võib olla müütab seesama firma
teile ka Hollandist saadetud kodu- ja kivikimalaste mitmetuhande
krooniseid karbikesi, kuna te enda tolmeldajad, mis meil mürgitamata
piirkondades veel igal ruutmeetril toimetavad, sirgu olete tõmmanud.

Mürgipritsija
põllul ütleski mulle, et see
Roundup ainult
neli tundi tapabki, neid putukaid ju küll.

Eestis on olukord nii raske,
et kümned ja kümned kogemustega mesinikud löövad käega, et nad
ei suuda nende mürgipritsidega võidu joosta, et mesindus on
kaotanud mõtte ja toob ainult suurt kahju. See on siililegi selge,
et kolmandatest riikidest odava mee võime sisse osta, nagu praegu
toimubki, kuid ainult piisava arvu mesilasperedega saab tagada
tolmlemist ja ELURIKKUST. Ehk säilitada looduse mitmekesisust. EPL
10.06 Miks küll ELURIKKUS väheneb.

Meie riigis töötavad
mürgipritsid künnipäevast kolletamispäevani päisepäeva ajal,
kuna õhtusel ajal pidi tööpäev juba lõppenud olema ja ega
suurpõllumehe sulast saa siis enam sundida.

Odavam on jäätmaa, või põld, kus kasvavad sajad meetaimed,
biotsiidiga ( pestitsiidi, herbitsiidi ) üle tõmmata, kui seda
pinda agrotehnikaga korduvalt harida, või niita, rohupurustajaga üle
sõita.

Üks seaduseke Eestimaal ikka kehtib, mille vastu eksib ka H. K.
BAUHOF -i aiandusosakonna juhataja. EPL 9.06. Nimelt
õitsvaid põlde – aedu mürkidega töödelda ei tohi. Ta soovitab
antud reklaamartiklis mürgiste kinnastega taimi „ silitada, mis
üleliigsed on. Võib olla võiks selle taime siiski lihtsalt välja
tõmmata, kui me temaga juba tegeleme – puudutame, topelt kindad
käes. Nimelt hävitame me pestitsiidiga - puutemürgiga taimede
kaudu, vähemalt kolmekümneks aastaks mullavalmistajad oma aiast.
Selles mürkide soovituse artiklis on küll hoiatus, et teile endale
ja konnadele võib olla ohtlik, aga et ka konnadest väiksemaid
olendeid olemas võiks olla, seda ei märgata. Need süütukesed
Roundup ja Starane sisaldavad selliseid pestitsiide nagu
tiametoksaam, imidaklopriid, klotianidiin, fiproniil jne. mille
kasutamist tootmises plaanitakse keelustada. Kuid agrokeemia
konsernid on selleks ajaks oma hiigelkasumid kätte saanud, millele ,
siis ka meie lopsaka parasvöötme lihtsameelne rahvas kaasa oleme
aidanud.

Sama Euroopa Parlamendi resulutsiooni
punkt B. arvestades, et mesindusel on kasulik mõju ökosüsteemile
tervikuna ning eriti põllumajanduse ökosüsteemidele , nõuab
riikidelt selle toetamist. Eesti riigil ei ole ühekordselt aga 2 -3
miljonit oma kodumaisele mesindusele, pika talve ja mürgitamise
tõttu hukkunud ~ 50% hukkunud mesilate taastamiseks, kuid näiteks
kaubandusorganisatsiooni (OECD) liikmemaksuks 30 miljonit igal aastal
küll.

Mesilate hävitamise appikarjed jõuavad
kogu hooaja vältel minuni, mida on raske taluda, selle tõttu
esitasin Põllumajandusministrile ühe , lühikese ametliku küsimuse:
Missugustes Euroopa Ühenduse riikides tehakse taimekaitse töid
päise päeva ajal, nagu meil? Kolme nädala pärast sain 4 lk.
pikkuse laialivalguva vastuskirja. Kus ei olnud kirjas ühegi teise
riigi nime. Küsisin uuesti konkreetse lühikese küsimuse ning
palusin lühikest vastust. Kolme riigi , Saksamaa, Soome ja Inglismaa
näited siis lõpuks saadeti, kus Inglismaa pidi olema meiega
sarnane, et teatatakse mesindusorganisatsioonidele eelnevalt
mürgitamisest, mida meil ju ometi ei tehta.

Eha Metsallik

mesilasperede tõlk ja kaitsja.


Mürgid ja putukad

Kanarbikule ei meeldi mürgid.
Lisan siia tootetutvustuse: http://www.balticagro.ee/index.dsp?page=301

Kellaaegadest ei ole kuskil juttu!!

Pronksmedal (100p.)

calluna

calluna kirjutas:
Kanarbikule ei meeldi mürgid.
Lisan siia tootetutvustuse: http://www.balticagro.ee/index.dsp?page=301

Kellaaegadest ei ole kuskil juttu!!


Miks peaks seal kellaaegadest juttu olema? Võrdluseks sama asja soomekeelne etikett: https://kasvinsuojeluaineet.tukes.fi/Download/1934MPRoundupGold.pdf


 

Pronksmedal (100p.)

metsamumm

metsamumm kirjutas:


 Soomes võib mürkkemikaale pritsida õhtu, kella 10-st – kella 3-ni öösel, Taanis päikeseloojangust, päikesetõusuni. Meil kehtis kogu N Liidu aja range klausel, et taimekaitse töid võis teostada peale kasulike putukate lennu lõppu.


Need süütukesed Roundup ja Starane sisaldavad selliseid pestitsiide nagu tiametoksaam, imidaklopriid, klotianidiin, fiproniil jne. mille kasutamist tootmises plaanitakse keelustada.


Eha Metsallik


mesilasperede tõlk ja kaitsja.



 


Kõigepealt alustaks sellest, et Roundup (toimeaine on glüfosaat) ja Starane (toimeaine on fluroksüpüür) on herbitsiidid ja ei sisalda selliseid insektitsiidseid aineid nagu tiametoksaam (see on Actara toimeaine), imidaklopriid (Confidori toimeaine, kasutatakse kasvuhoonetes), klotianidiin (on ühe taimekaitsevahendi koostises, mida Eestis pole müüdud), fiproniil (sellist ainet sisaldavat taimekaitsevahendit pole Eestis registreeritud, on mõnedes sipelgamürkides). Seda võiks taimekaitsekoolituse läbinud Eha Metsallik teada.


 


Taimekaitsetöid võib teha kõikides riikides päevasel ajal.


Mesilastele ohtlikele taimekaitsevahenditele, milleks on insektitsiidid, on seatud piirangud:


Taani: pritsitava kultuuri õitsemise ajal ja mesilaste aktiivse lendluse ajal pritsimine keelatud, pritsida võib päikeseloojangust päikesetõusuni.


Soome: mesilastele ohtlike taimekaitsevahendite kasutamine tarudest lähemal kui 60 meetrit on ilma mesiniku loata keelatud, pritsitava kultuuri õitsemise ajal ja mesilaste aktiivse lendluse ajal pritsimine keelatud, pritsida võib õhtul alates 21.00 kuni hommikul kella kuueni, mesinikke kolme kilomeetri raadiuses informeeritakse vähemalt 24 tundi varem.


Läti:  pritsitava kultuuri õitsemise ajal ja mesilaste aktiivse lendluse ajal pritsimine keelatud, pritsida võib õhtul alates 22.00 kuni hommikul kella viieni, mesinikke kahe kilomeetri raadiuses informeeritakse.


Leedu: pritsitava kultuuri õitsemise ajal ja mesilaste aktiivse lendluse ajal pritsimine keelatud, pritsida võib päikeseloojangust päikesetõusuni, mesinikke ühe kilomeetri raadiuses informeeritakse.


Norra: pritsitava kultuuri õitsemise ajal ja mesilaste aktiivse lendluse ajal pritsimine keelatud, pritsida võib 23.00 kuni 04.00 kui temperatuur on üle kümne kraadi ja 22.00 kuni 06.00 kui temperatuur on alla kümne kraadi.


Eesti: kõikide taimekaitsevahendite kohta - Kui isik on teavitanud taimekaitsevahendi kasutajat oma mesila olemasolust, teavitab taimekaitsevahendi kasutaja kavandatavast taimekaitsetööst vähemalt 48 tundi enne taimekaitsevahendiga pritsimise alustamist seda isikut, kelle mesipuud asuvad kuni kahe kilomeetri kaugusel põllust, kus taimekaitsevahendit kavatsetakse kasutada.  Taimekaitsevahendit on keelatud pritsida alal, millel on õitsvaid taimi, välja arvatud juhul, kui taimekaitsevahendi pakendi märgistusel on märge, et seda võib kasutada taimede õitsemise ja mesilaste lendluse ajal. (https://www.riigiteataja.ee/akt/102122011005)


Mesilastele ohtlike taimekaitsevahendite puhul on nende märgistusel veel täiendavaid juhiseid mesilastele ohutuse tagamiseks.


 

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Bee, kas õigustate päevasel ajal pritsimist?

Bee, kas õigustate päevasel ajal pritsimist?
 Miks Eestis ei ole MESILASTE AKTIIVSE LENDLUSE AJAL pritsimine keelatud?? Nagu on ülal toodud riikides?

Miks  ainult meie ei arvesta kasulike putukate aktiivse lendluse ajaga?
Miks ainult meie riigis aetakse mingit Käo-jaani...teata sinna ja teata tänna?


Raondupi kohta kirjutasin ju, et artiklis on eksitus....

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Herbitsiidid hävitavad kasulikke putukaid!

Bee kirjutab:
Taimekaitse töid võib teha kõigis riikides päevasel ajal.

Kui rohimist - muldamist lugeda ka ühe TAIMEKAITSEKS.....siis muidugi võib kõiki taimi kaitsta päevasel ajal!

Samad riigid loeti esimesel nädalal PMministeeriumist ette, peale järelpärimise tegemist, kui riigid keda nad on jõudnud uurida.... kuid kus ei toimu kasulike putukate hävitamist nagu meil toimub!
Selle tõttu võttis tookord PM aega juurde, vastuse koostamiseks, et uurida täpsemalt. Et võib olla on kusagil veel mõni riik selliste hulludega nagu Eestimaa, kus ise kohe hävitame , oma elurikkust!

UUS 2012 HOOAEG ALGAB KOHE......viimane hetk....mõistus koju kutsuda!

Esimene õitseja hiirekõrv....mida õitsvaks põlluks ei peeta jne. jne. jne.
Varsti jäätmaad-rohumaad sisaldavad juba kümneid, kui mitte sadu õitsejaid korraga, kuid meil peetakse õitsvaks põlluks vist ainult rapsi-rüpsi!

Nii, et austatud Bee, Eestimaa on Sinu kätes.........

Pronksmedal (100p.)

kes on see bee ?

tundub, et keegi EML vedajatest  sest ainult nemad oskavad ise endale ja oma liikmetele kogu aeg kärna keerata.



 

Pronksmedal (100p.)

pii

ära sitta meetünni küll uputama hakka aga kui mõni põllukeemia mürgitünn, siis oleks täitsa ideaalne. roundupi oma. Laughing out loud

Pronksmedal (100p.)

karumõmmi

karumõmmi kirjutas:
Tahan BEE meetünni uputada!!!avalikustage selle vabamüürlaste käsilase päris nimi...


millest see vägivaldsus?

Pronksmedal (100p.)

metsamumm

metsamumm kirjutas:
Bee, kas õigustate päevasel ajal pritsimist?
 Miks Eestis ei ole MESILASTE AKTIIVSE LENDLUSE AJAL pritsimine keelatud?? Nagu on ülal toodud riikides?

Miks  ainult meie ei arvesta kasulike putukate aktiivse lendluse ajaga?
Miks ainult meie riigis aetakse mingit Käo-jaani...teata sinna ja teata tänna?


Raondupi kohta kirjutasin ju, et artiklis on eksitus....


Ei õigusta ma mingit pritsimist.


Mesilastele ohlikel taimekaitsevahenditel on etiketil kasutuspiirang olemas. Näiteks http://www.bayercropscience.lv/files/mark/EST/Decis_Mega_50_EW.pdf


Mesilaste ja teiste tolmeldajate putukate kaitsmiseks mitte kasutada kasulike putukate aktiivse lendlemise ajal.


http://www.balticagro.ee/index.dsp?page=3893 Kultuuri õitsemise ajal pritsida ainult hommikul või õhtul kui mesilastel ja teistel tolmeldajatel putukatel aktiivne lendlemise aeg on lõppenud.


 


 


 


 

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

Must huumor?

Ahsoo, et kultuuri õitsemise ajal pritsida hommikul...
Ja siis tunnikese pärast tulevad mesilasedi kastepiisku noolima või korjele...


Pronksmedal (100p.)
Kasutaja tomm pilt

Kultuuri õitsemise ajal pritsida ainult hommikul ?

Siin on kindlasti mingi maaletooja poolne viga mis tõlkes kadumaläinud või siis meelega  ilustatud, et mürkk näiks loodussõbralikum  ( olen lugenud karbofossi pakendilt kunagi ,et toode on loodussõbralik )  , maitse asi minuarust on igasugu mürk loodusvaenulik, suvel lendavad mesilased juba esimeste päikesekiirte saabumisega tööle umbes 4.45 hommikul . Seega tuleks seda pritsi löristada ikka üsna õhtul või siis ültse mitte pritsida keemiaga . Kodus on hea kasutada taimseid leotiseid mis kääritatuna tapavad sama edukalt igasugu täisid ja ripslaseid , kapsausse jne. mesilastele ei tee need aga midagi .

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Mesinikud on mures!

Just helistati mulle Rapla mk, ida servast. Kolmel mesinikul pered lahkunud ja surnud ka....kuid kellegile poole pole kurta. Suvel olla üht mürgitajat karistatud, kuna ühe mesiniku pered hävisid juba suvel. Mõned pered mürgitatud mesilast pandi talvituma, kuid kevadesse ikkagi ei tulnud. Inimesed on harjunud ja oskavad mesilasperesid pidada. Kuid ei taheta tegemist teha registritega....
Helistajal oli hea meel, et vähemalt A. Lotman ja ka V. Aitsam kirjutavad sellest ajalehes!
Mesinikud on mures, et võib olla uued ostetud pered kaovad samuti...et kas on mõtet osta?
Samas on raba lähedal ning inimasustus hõre.
Alati on seal mesilasi peetud!
Kunagi pole mesilastest puudust olnud....sellist olukorda nähakse esimest korda ...ja see hirmutab!

Olen sõitnud väga paljude piirkondade mesilates, kuid sinna mesilatesse ei ole sattunud....selle tõttu ei tunne neid inimesi! Nad jäid lootma, et ma tegelen sellega.......


 

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Võim ei ole Bee käes, võim

ei ole ka riigikogu, ega PM ministeeriumi käes, võim on Eestimaal MOnsanto käes, kes Roundupi (jpm. sarnast veel) toodab ning GM organisme maailmas levitab.
Meie riigi otsustajad USUVAD legendi pakendil, kuid ei USU oma riigi mesinike appikarjeid. Meie riigi Vetametid on madalstardis, et tulla tunnustama teie seinu ja lagesid ja põrandaid....kuid elus värk - või kui elus värk on juba kutu, see veterinaare ei huvita! Selleks neil puuduvat vahendid.

ÄSJA SAID TOHUTU  AJUPESU osaliseks, kahe nädala jooksul USA - d väisanud EESTIMAA TALULIITUDE JUHID ning võib olla oli ka  BEE NENDE HULGAS....MIS MONSANTO NEILE ülikõrgel tasemel KORRALDAS......et kuidas Monsanto oma GM organismidega maailmas näljahäda likvideerib.
KÕIGE KIIREMINI SAAB NÄLJAHÄDA EESTIMAAL LIkVIDEERITUD, kuna AINULT MEIL usutakse truult ja kindlalt iga sõna mürgitootja suust!

JA ON LUBATUD DDT PRITSIMINE PÄEVAL ja kõikjale !!!!!

Mesinike võim aga tundub olevat VARROA käes...sedavõrd kindlalt usutakse tema sisse.....mida veel paar- kümmekond aastat tagasi võiski uskuda, kuid enam sellega probleemi ei ole!
Selle asemel , et tulla mesinikke kaitsma....
ikka see eeslaslik....ISI OLEME SÜÜDI!!





Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Ain pilt

pisuke lisa

googeldage "Monsanto bees'' saate pisut lisainformatsiooni, kes muidugi viitsib lugeda ja uurida.

Ja see pole veel kõik, see on alles algus....

miskit on siin kahh veel lisaks

http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&id=6105

Pronksmedal (100p.)

pole hullemaid perseveste kui monsantos........

nädal tagasi oli nende tegevuse kohta indias etv-s kena dokfilm. näljäda likvideerimise asemel sooritasid pankrotistunud farmerid enesetappe - need kes montenso möla ja reklaami uskusid ja lõksu läksid.
Kõik selle ettevõtte tegelased võiks vabalt meetünni............ Ja oled maailmale heateo teinud.


Üsna palju on selle firma tegevuse telgitagustest juttu niisugustes raamatutes nagu - no logos ja ameerika must raamat võtke raamatukogudest ja lugege.


oma kasumiahnuses suudavad nad siin ilmas kõik normaalselt ja jätkusuutlikult toimivad elustiilid pekki keerata.


maailmas pole näljahäda sellepärast, et me jätkusuutlikult ei suuda toota vaid sellepärast , et kasumiahnuses on suur ports põllualasid liiga aktiivse majandamisega hävitatud teiseks põhjuseks miks toit ei jõua kolmanda maailma vaesteni erinevate vahendusfirmade liig suur kasumiahnus.


me oleme selle firma jaoks katsejänesed.


Iga ametnik suvalises riigi kes nendega võidelda püüab kaotab oma tooli, nende vastu aitaks ainult rahva omakaitse........

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Mesilased lahkuvad

Nüüd helistas üle mitme aasta, mulle väga tuttavast piirkonnast mesinik.......seal kandis oli mul aastaid 4- 5 klienti - sõpra.......kuid teadsin seal rabade vahel üle kümne mesilaste pidaja, kellega sai suhelda.
Hea meeaasta oli eelmisel suvel olnud. Ta oli mahetootja....kuid mesindust mahedaks ei saanud....piirkonnas on tavapõllumajandus ning mürgitamise juhtumid.
Selle piirkonna mesinikud süüdistavad mesilasperede lahkumises mürkide kasutajaid.
Helistaja - teise põlve mesinik, pani kodumesilas 10 peret talvituma ja kõik tundus korras olevat. Enne  jõule avastasid, et seitsmest 7 on mesilased lahkunud ja vurritasid jõulude ajal mett, mida pole kunagi tehtud.....Kolm olid siis veel alles....nüüd pole tal ühtki peret ning teistel pidi pilt sama hull olema.


Pronksmedal (100p.)

metsamumm

metsamumm kirjutas:
ÄSJA SAID TOHUTU  AJUPESU osaliseks, kahe nädala jooksul USA - d väisanud EESTIMAA TALULIITUDE JUHID ning võib olla oli ka  BEE NENDE HULGAS....MIS MONSANTO NEILE ülikõrgel tasemel KORRALDAS......et kuidas Monsanto oma GM organismidega maailmas näljahäda likvideerib. JA ON LUBATUD DDT PRITSIMINE PÄEVAL ja kõikjale !!!!!


See oli küll huvitavalt arvatud, et ma mingi taluliidu juht olen. Wink


DDT kasutamine nii uskumatu kui see ka pole leiab siiamaani aset. Arengumaades on valik kas surra malaaria kätte või DDT kasutamise tõttu.

Pronksmedal (100p.)

jobu nimega bee


huvitav kas eestis on maalaariaepideemia ?


loomulikult on odavam mürke pritsida ja maavarad poolmuidu suurkonsernidele kinkida, mitte oma rahva elatustaset ja olmetingimusi parandada.

Pronksmedal (100p.)

orjakeemia

endal pole vaja ju mõelda. kui ddt poleks "ülevaltpoolt" omaaegses moskva või praeguse brüsseli isandate poolt keelustatud, siis uhaksid kohalikud beed seda siiani oma põldudele ja puistaksid enda lastele pähe.

Pronksmedal (100p.)

mesinikmurka

mesinikmurka kirjutas:


huvitav kas eestis on maalaariaepideemia ?


loomulikult on odavam mürke pritsida ja maavarad poolmuidu suurkonsernidele kinkida, mitte oma rahva elatustaset ja olmetingimusi parandada.



ise sa oled jobu. vaata enne keda ma tsiteerisin. mina lihtsalt nentisin fakti et arengumaades kasutatakse siiani ddt-d. ja kui sa arvad, et Eesti on arengumaa, oled sa tõeline jobu.