Kuhu kaovad mesilased?

Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Reporteritund
Arp Müller
21.05.2012 14:05

Alates käesoleva sajandi algusest räägitakse mesilaste kummalisest
kadumisest mitmel pool maailmas. Kas põhjustajaks võib olla
intensiivpõllundus? Paljud Eesti mesinikud näevad süüdlasena
taimekaitsemürkide kasutamist, suurpõllupidajatega ollakse selles
küsimuses sageli lausa tülis. Kuna teema on oluline, mesilased on meie
ökosüsteemi üks alustalasid, siis räägime sellest Reporteritunnis.
Intervjuudes kõnelevad mesinik Antu Rohtla, Mesinike Liidu juht
Aleksander Kilk, Maaülikooli professor Marika Mänd, Põllumeeste
keskliidu asepresident Jaan Sõrra ning põllumajandusministeeriumi
asekantsler Toomas Kevvai. Saate paneb kokku Arp Müller.


http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1807851

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Mesilaste kadumine

on valus teema, aga mul suuri kadusid ei ole, ja suuri saakisid ka ei saa. Välja lähevad nörgad, hiired häirinud ,viljatu ema paar tükkiteadmata.Arvan et mul lähedased tingimused saarlastega.Heino Pärnumaalt

Kasutaja meremesinik pilt

Pritsimisest teatamine

Sellest saatest jääb mulje, et põllumehed elavadki teadmises, et põllumees ei peagi pritsimisest teavitama, vaid mesiniku kohustus on välja uurida, millal põllumees seda teeb (lõik: 40:22).


Mul tekib küsimus, et mille jaoks see Pria mesilate register siis üldse vajalik on?!? Ma jätan hetkel kõik krõbedamad sõnad ütlemata, kuigi nad keelel on. Millegipärast on nii, et paljud (mitte kõik!) ettevõtjad teevad omad seadused ja Eesti Vabariigi seadustest kinni ei pea. Ja seda mitte ainult põllumajanduses, vaid see rohkem selline üldine trend. Sellest järeldan seda, et karistused ei oma piisavat tähendust või puuduvad üldse.
Vaevalt, et mõni põllumees oma pritsimasina üldse põllu äärde veaks, kui teaks, et karistuseks oleks näiteks aastane ettevõtluse keeld. Trahvid on seaduses ette nähtud, aga neid eriti ei rakendata.  Samas saan aru, et ega kõiki pritsimisi ei suudeta tõestada/ tuvastada.
Ja see, et põllumehed hämavad midagi teatamise keerukusest on täielik jama - Pria interaktiivsel kaardil on näha mesilate omanike kontaktid. Kui sul on ikka 800ha haritavat maad, siis istu üks päev arvuti taga ja tee tabel, kus kõikide sinu piirkonna mesinike kontaktid peal ning enne plaanitavat pritsimist saada neile korraga meil - see on taasesitavas vormis tehtud pöördumine ning ei tohiks ületamatu raskus olla!

Nüüd hakake mind materdama, kes tahab! Olen jah algaja  hobimesinik ja kogemusi vähe. Seepärast püüangi võimalikult palju teiste kogemustest õppida ja (siin) vähem sõna sekka öelda. Samuti uurin vajadusel seadusi ja püüan neid täita, et keegi ei saaks turja hakata või et oleks võimalus ennast kaitsta, kui keegi liiga teeb.
Aga selline ülbe suhtumine, julgen öelda vastasleeri poolt, on häbematuse tipp! Loomulikult ei tule uusi mesinikke (ettevõtjaid) juurde, kui sellise mõttelaadiga inimesed on suutelised mõne suvekuuga hävitama kogu teise inimese (mesiniku) pikaajalised ponnistused.

Mõistvat suhtumist lootes,
Meremesinik.

Pronksmedal (100p.)

meremesinikule

sinu kirjeldatud süsteem oleks ideaal: kõik läheduses olevad mesinikud on meililistis ja põllumehel polegi rohkemat tarvis kui korraks arvuti taha istuda. tegelikus elus see nähtavasti ei toimi, aga mingis osas vast ikka. saatest käis minu mäletamist mööda ka väide, et sinna registrisse on kantud umbes 25%. peale selle - on kellegi infot kui mitmel protsendil mesinikest on internetiühendus?  

Kasutaja meremesinik pilt

Ideaal

bee kirjutas:
sinu kirjeldatud süsteem oleks ideaal: kõik läheduses olevad mesinikud on meililistis ja põllumehel polegi rohkemat tarvis kui korraks arvuti taha istuda. tegelikus elus see nähtavasti ei toimi, aga mingis osas vast ikka. 

Õige tähelepanek, kõigil pole isegi arvutit, internetist rääkimata. Mõte tuli lihtsalt hetkeemotsiooni ajel, kuna uurisin mõni aeg tagasi enda ümbruses olevate mesinike kontakte, et näha, paljud neist nime poolest tuttavad on. Ja kuna neil kõigil oli antud ka meiliaadress, siis järeldasin sellest kiirustades, et kõigil on... Pole midagi teha, saarlased lihtsalt on selles osas edumeelsemad. Wink


bee kirjutas:
 saatest käis minu mäletamist mööda ka väide, et sinna registrisse on kantud umbes 25%.

Selle kohta ütlen julmalt - "Kui keegi ei taha, et temaga arvestatakse, siis on see tema asi. Ja kui mesilased tõesti pritsimise tõttu otsa saavad, hoolimata sellest, et tubli põllumees teisi ümbruskonnas teavitas, siis ei olegi midagi teha, kui uued pered soetada!"
Kui register loodi selleks, et põllumees SAAKS teavitada, siis järelikult PEAB ta arvestama vähemalt nendega, kes registris on. Selle peaks ka mesinikud endale selgeks tegema.

Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

25

Lihtne on lahmida numbritega, kust see onu võttis et 25% on end registreerinud!?
Mesinke arvu pole teatavasti siiani veel kindlaks tehtud

Samad mõtted

Samad mõtted nagu meremesinikul on ka minu peast läbi käinud. Lisaks juurde et minu andmed on PRIA kaardil ilusti üleval aga kellele kuulub või kes kasutab või rendib lähedalolevat põllulappi, seda sealt mina teada ei saanud. Kummal siis lihtsam kontakti võtta?

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

PRIA on rasvunud naistäide


PRIA on rasvunud naistäide kamp(põhiliselt ja suuremas osas)-nimelt nad on otsustanud minu ühte mesilagruppi mitte kaardile kanda-kuigi mitu aastat ja kohapeal kui ka neti kaudu registreeritud Prias mesilagrupp ning tegemist ametliku mesindusettevõttega...

Teadustöö

Leidsin lõpuks ka ühe asjakohase teadustöö, mis käsitleb neonikotinoidi imidaklopriid. Tehti kindlaks, et pritsitud taime nektari kaudu saadav doos muudab mesilase pirtsakaks sööjaks (põlgab ära vähem magusa nektari) ja tema võime teistele hea söödakoha kohta teavet edastada taandub (tantsib vähem). 

Imidaklopriid Eestis: 
Baltic Agro pakub kodulehel Confidor WG70 kasvuhoonetaimedele. Taimekaitse registrisse on veel kantud Mido 20 sl, mida Bulgaarias kasutatakse roosipõldude kaitseks. Laiemalt on ilmselt levinud Monceren G - tuuakse Eestisse kartuli puhtimiseks. 
Moncereni Eestisse toimetajad ja turustajad: 
AS Baltic Agro, Peterburi tee 44, 11415 Tallinn, tel.: 6062260 
Farm Plant Eesti AS, Tähe 13, 71012 Viljandi, tel.: 435 4333 
Baltchem OÜ, Kärberi 4-164, 13812 Tallinn, tel.: 58143080 
AS Oilseeds Trade, Paldiski mnt 93A, 10617 Tallinn, tel. 6577850 
Schetelig EV AS, Loomäe tee 11, Lehmja küla, Rae vald, 75306 Harjumaa, tel.: 6512950 
Litagra OÜ, Maakri 44-20, 10145 Tallinn, tel.: 6444112 
Kevili Põllumajandusühistu, Jalaka 48, 50109 Tartu, tel. 53037095 
Agrochema Eesti OÜ, Teguri 37B, 50107 Tartu, tel.: 7311310

neti kaudu registreeritud mesila?

Aasta tagasi veel ei saanud, veebikeskkonna ülesehituse tõttu, mesilaid e-PRIA`s registreerida. Kuidas sina seda said?

mesilased kartulil?

Kas sinu mesilased käivad kartuli õitel? Minu omad ei ole minu teada küll seal kordagi käinud. Roosipõlde ka leidub meil suhteliselt vähe. Samuti ei kasvata põllumehed oma rapsi kasvuhoones. Aga muidu tubli, et viitsisid otsida!

Lehetäid

Monceren G tõrjub efektiivselt lehetäisid...


Täid ja mesilased ju suured sõbrad.


 

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja tomm pilt

Juba 2010 a. oli see võimalik

Silver kirjutas:
Aasta tagasi veel ei saanud, veebikeskkonna ülesehituse tõttu, mesilaid e-PRIA`s registreerida. Kuidas sina seda said?


mina registreerisin netikaudu juba 2010 a. oma oma mesila prias ära ja nimelt , vajalikud ankeedid tirisin arvutisse ja täitsin vajalikud lahtrid , siis lisasin    https://kls.eesti.ee/pria_avalik_kaart/#e=529855.91802309&n=6445978.9379...
arvutisse salvestatud märgutud täpse mesila asukohaga kaardi + katastri tunnuse kelle maapeal mu mummid on  .  Kogu jama oli vaja digialselt allkirjastada ja priiasse postitada , järgmisel päeval tuli kinnitus registreerimise kohta meilile ja 4 päeva pärast olid paberid priast postkastis . Ka teise grupi mesilaste registreerimine läks sama ladusalt 2011 aastal .

Kartul ja roosid

Seda minagi imestasin, et meil ei tohiks vähemalt kirjade järgi va imidaklopriidiga otsest põllumajandusohtu olla. Aga see, mis ma netist leidsin, on teooria - praktika võib olla täiesti iseasi. Näiteks tuuakse sisse Eestis registreerimata preparaate jne. Hiljem leidsin, et Eestis kasutatakse ka tiometoxami sisaldavaid preparaate - mais, kartul ja-mis-seal-veel-oligi. Üldiselt tekib pärast sellist tuhnimist mingi jõuetus...

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Lõpuks kuulasin

tubli saate ära!
Tänud siia riputamast!
Iga Antu Rohtla sõna vastab tõele.....olen õnnelik, et olen temaga ühel ajal siin ilmas! Mürgitamise juhtumitesse olen oma naha peal kümneid kordi sekkunud ning palju värvikamalt veel, kui Antu Urvastet kirjeldas ....ka siis, kui neli aastat tagasi päevane mürgitamine ei olnud veel Eestis lubatud! Ellu kutsuda Roheline politsei, Antu ettepanek!! jms. KUID MIKS EI võiks/saaks  KEELATA PÄEVAST MÜRGITAMIST??

Kuid sõber Aleksandril, kellega olen koos puuda soola ära söönud.... võtan küll praegu kratist kinni...tema ENDISELT PEHMETE meetodite eest! Minu mesilagrupp , kuhu enne jaani tõin vurritajad 9 AASTAT tagasi hävitati GLÜFOSAADIGA - ROUNDUP.....ALEKSANDER, EGA MIND POLE JU OLEMAS .....POLE JU TÕESTATUD?!

10 käsku ? Või töötaks nüüd 20 käsku? Kolmkümmend käsku välja? Koostööle on konflikt sisse programmeeritud päevase mürgitamise tõttu? Aleksandri märksõnad:... Asi on läinud paremaks???? Täiesti ohutu Glüfosaat...väikseid riske, tuleks jälgida!!! Aleksander jälgib mujal Euroopas ja Ameerikas toimuvaid protsesse....meie siiiin ei saa midagi teha!
Väga keerukas on keelata Aleksandri meelest mürgitamine päeval. jne. jne...

Maaülikool: Me kõik vajame rapsiõli???? Aga tolmeldajaid ei vaja või???? Insektitsiididega...et lihtsalt pole sobivat aega ning selle tõttu minnakse mesilastega koos põllule!
Herbitsiidid pole mürgised!!!??
Siiani ei ole uuritud ???? Tahavad meest? uurida....karjume ju aastaid juba...et mesilaspered surevad!
Usume kõik Ajaotsa jama...öösel kell kolm?? Miks õhtul peale kasulike putukate lennu lõppu ei võiks mürgitama hakata?
Mesinikud ikka süüdi!
TÕESTUs JÄLLE, ET MAAÜLIKOOL ON KÕRGEL JA KAUGEL ja eluvõõras.

OLEN NÄINUD KAHE AASTA JOOKSUL, ET EMAD ON PESA PEAL NING TARU ON TÜHI JA PUHAS! Ka kevadel avastatud, mu enda peredes (12) olid emad pesa peale tulnud. Emad ei lahku koos kobaraga ning see ongi õudust tekitav!

Mustakurmu küla R. Traide ....vau kui tublid! Suurpõllumeeste huvid ja kohalike huvid ei lange kokku! Allergijad, viljatus, hullumeelsus on vaja lõpetada!!!
Saavad haruldaselt aru, kuid EML ei saa aru ja isegi Maaülikool kahtleb!! Konflikt on tõesti Eestis seadusesse sisse programmeeritud ning selles on süüdi EML

Sõrra valetas, et maherapsi ei kasvatata...Mahe- Taliraps kõrvalkülas juba aastaid ning rüpsi seeme ilma mesilasteta ikaldub. Sõrra ei vaadanud ammeeriklaste filmi korralikult: lisaks mürkidele, oli seal ju probleem monokultuuridega.jne.

Kevvai: Mis sammud mesilasperede heaks? Võrdlus lauda ja mesilate vargusega on lausa naljanumber! Kevvai sidus toiduohutusega neonkotinoidid...kuid meevalmistajad ju hukkuvad.....kes seda toitu (mesi?) siis korjavad? Maaülikool tegi sama vea, et uurime aga toitu! Mis seda kolmandate riikide mett uurida!!

Aeg sai otsa........


Actara 25 WG

Juhtusin kuulama raadiost Aiatarka (06.05.2012), kus rääkis Viljandimaa roosikasvataja. Tema kasutab rooside pritsimiseks Actara't üks kord aastas ja kahjuritega probleeme ei ole. Tekkis huvi, mis "hea" asi see on. Leidsin poest Actara 25 WG kasutusjuhendi. Lühike kokkuvõte sellest (tekst muutmata kujul):

Keskkonnaohtlikkus: Actara 25 WG on mesilastele mürgine. Mitte pritsida kultuuri õitsemise ajal, vahemikus 10 päeva enne õitsemise algust kuni õitsemise lõpuni. .....
Toimemehhanism: .... Kahjurputukatele mõjub kiiresti kontaktselt ja seededrakti kaudu. Mõjub kahjurputuka närvisüsteemile. .....
Toimeaine: 250g/kg tiametoksaam
Importija: AS Agroskai, Laki 12, 10621 Tallinn, tel.6312018

Järeldusi  teeb igaüks ise. 
Leidsin Põllumajandusameti kodulehelt kokkuvõtte kui suured on turustatud taimekaitsevahendite kogused 2002.a. - 2010.a. (http://www.pma.agri.ee/index.php?id=104&sub=132&sub2=247). Peaks panema mesilasi enim ohustavad mürgi kogused (kg) ajagraafikusse (aasta). See oleks hea algmaterjal analüüsimiseks.  

Väike arusaamatus

tomm kirjutas:
Silver kirjutas:
Aasta tagasi veel ei saanud, veebikeskkonna ülesehituse tõttu, mesilaid e-PRIA`s registreerida. Kuidas sina seda said?


mina registreerisin netikaudu juba 2010 a. oma oma mesila prias ära ja nimelt , vajalikud ankeedid tirisin arvutisse ja täitsin vajalikud lahtrid , siis lisasin    https://kls.eesti.ee/pria_avalik_kaart/#e=529855.91802309&n=6445978.9379...
arvutisse salvestatud märgutud täpse mesila asukohaga kaardi + katastri tunnuse kelle maapeal mu mummid on  .  Kogu jama oli vaja digialselt allkirjastada ja priiasse postitada , järgmisel päeval tuli kinnitus registreerimise kohta meilile ja 4 päeva pärast olid paberid priast postkastis . Ka teise grupi mesilaste registreerimine läks sama ladusalt 2011 aastal .


Sinu kirjeldatud meetod ei ole mitte netis (e-PRIA) registreerimine, vaid dokumentide täitmine, allkirjastamine ning edastamine arvuti ja neti kaudu. Seda saab muidugi teha. Karumõmmi jutust sain aru, et ta just e-PRIA`s seda tegi.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja tomm pilt

sorry

e- pria on jah teine teema aga ka nii on võimalik ei pea ise kohale minema eriti , kui pria kontor kodust kaugel ja muidu linna asja pole .

Kasutaja meremesinik pilt

e-pria

Silver kirjutas:
tomm kirjutas:
Silver kirjutas:
Aasta tagasi veel ei saanud, veebikeskkonna ülesehituse tõttu, mesilaid e-PRIA`s registreerida. Kuidas sina seda said?


mina registreerisin netikaudu juba 2010 a. oma oma mesila prias ära ja nimelt , vajalikud ankeedid tirisin arvutisse ja täitsin vajalikud lahtrid , siis lisasin    https://kls.eesti.ee/pria_avalik_kaart/#e=529855.91802309&n=6445978.9379...
arvutisse salvestatud märgutud täpse mesila asukohaga kaardi + katastri tunnuse kelle maapeal mu mummid on  .  Kogu jama oli vaja digialselt allkirjastada ja priiasse postitada , järgmisel päeval tuli kinnitus registreerimise kohta meilile ja 4 päeva pärast olid paberid priast postkastis . Ka teise grupi mesilaste registreerimine läks sama ladusalt 2011 aastal .


Sinu kirjeldatud meetod ei ole mitte netis (e-PRIA) registreerimine, vaid dokumentide täitmine, allkirjastamine ning edastamine arvuti ja neti kaudu. Seda saab muidugi teha. Karumõmmi jutust sain aru, et ta just e-PRIA`s seda tegi.


Proovisin kevadel oma mesilat e-Prias kirja panna. Seal olid kõik vormid olemas, mida täita, kuid kuskile lahtrisse tekkisid süsteemi vea tõttu mingid valed andmed ja minul jäi tookord esitamine tegemata. Kui siis Priasse läksin - inimesega näost näkku suheldes saab ju veidi targemaks, eriti kui esimest korda sellel teemal tegeleda - selgus, et avaldus oli eeltäidetud ning vaja vaid paaris kohas andmeid täiendada. Nad seal vabandasid, et neil kodulehel uuendused toimumas ning võib-olla tõesti kõik ei toiminud siis.

Seega saan aru nii, et süsteem on olemas ja peaks hetkel ka toimima.

Teemasse tagasi

Kui PRIAst ja toetustest jahumisest kõrini, siis siin uudis väärastund tiibade viirusest 
http://www.scientistlive.com/European-Science-News/Food_and_Beverages/Highly_contagious_honey_bee_virus_transmitted_by_mites/25617/. Tõlkigu igaüks ise.

Kasutaja Karmo pilt

Võrdlus

Kas on olemas andmeid mis võrdleksid, mahe mesilas ja niiöelda tavamesilas (pean silmas eelkõige aktiivse põllumajandusega piirkondades asuvaid mesilaid) surevate mesilaste hulka?

Greenpeace on kogunud üle 373 000 allkirja mesilaste kaitseks

Ka Sina saad mesilasi toetada andes allkirja lehel
http://sos-bees.org/
Saad sealt teada ka Euroopa mesinike ja mesilastega  juhtunud lugusid.

2013 aprilliks kogus Avaaz.org 2,6 miljonit allkirja et lõpetataks mesilaste mürgitamine putukamürkidega ning kampaania tulemusena peatati kuni 2015 aastani mõnede mürkide kasutamine.
Vaata:
http://www.avaaz.org/en/highlights.php