Karl Mäekala ;; Tegelikud tööd mesilas ;;

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja tomm pilt

Minu kätte sattus sellise nimega raamat remonti tehes , oli topitud aknaaluse täiteks , raamat on aastast 1918 + ja maksis tollel ajal 6 Ülem ida r. marka  ja on trükitud Johan Semmi`i kirjastuses Võrus . Raamat ise on kirjutatud vana kirjakeele tähtedega ja tänu vanaema kunagisele pealekäimisele ja nuhtlemisele nüüd mullegi loetav .
Panen siis siia kirja mõned huvitavad nüantsid peatükist nimega ;; Mesilste söötmine ja toiduained;;

Suhkrusiirup keedetakse kolme sugune :
1). Paksutoidu näol - 2 osa suhkrut ja 1 osa vett, s.o. 6 naela suhkru kohta 1 toob vett;
2). poolpaksu toidu näol - 1 osa suhkrut ja 1 osa vett, s.o. 3 naela suhkrut ja 1 toob vett;
3). vedela toiduna - 1 osa suhkrut ja 2 osa vett, s.o. 3 naela suhkrut ja 2 toobi vett.

Paksu toitu antakse perele kevadel, kui mesilased veel väljas ei saa lennata, ja augustikuu lõpul talvetagavara täienduseks; poolpaksu hiljemal kevadel, kui meesaak varsti algab ; vedelat toitu ei tarvitata mitte mesilaste söötmiseks, vaid petistoiduks, kevadise saagi järelaimamiseks, et peret kihutada suuremale haudumisele .

Et paks suhkrusiirup seistes mitte ära ei suhkrustaks, võib temale juurde lisada tsitronihapet, 1 solotnik 12-15 naela kohta.
Suhkrusiipupile on väga soovitav juurde lisada 10 % sipelgahapet 1 supilusika täis ¾ toobi siirupi kohta. Sipelgahape on tarviline mee osa, hoiab seda käärimise ja rikkemineku eest, on hääks vahendiks mädapoja haiguse ( ilmselt haudme mädaniku) vastu ja hoiab siirupit osalt ka suhkrustumise eest.
Sipelgahapet müüakse aptekides 25% kõvaduses. 3 osa vett ja 2 osa 25% hapet=10 % hape.Võib ka aptekides 10 % teha lasta.
Hapet ei lisata keevale siirupile mitte tulel juurde, vaid siis, kui keedis juba valmis ja tulelt ära tõstetud .Muidu hakkab vedelik vahutama ja võib üle ajada. Külmas siirupis ei taha mõned happed ( salitsüülhape) sugugi lahuda .Happed tuleb ikka juurde panna kuumale siirupile, seda hästi läbisegades .

Suhkrujääd keedetakse järgmisel viisil;
1 teeklaasi vee kohta võetakse 1 nael suhkrut ja jahendatakse keevas vees ära.Saadud lahu keedetakse ½-¾
tundi väikese tule pääl . Keetmise ajal tuleb seda hoolega ümbersegada, et ta põhja ei kõrbeks ja nõnda mesilastele rikke ei läheks. Et näha kas keedis valmis, pistetalse vahetevahel märjaks tehtud puupulk keedisesse. Jääb pulga külge läbipaistev jäätaoline kord, siis võetakse suhkur tulelt ära. Nüüd võetakse madalama või kõrgema äärega taldrik seejärele, kui paksu jääratast soovitakse saada, laotatakse märg paber taldriku pääle ja kallatakse suhkru keedis selle paberi pääle. Segu hangub kõvaks rattaks, mis taldriku küljest kergesti lahti tuleb . See jääratas pannakse pesa pääle lapiti vastu raamisid.
    Suhkrujääd tarvitatakse pääasjalikult häda-söötmiseks ajal, kunas mesilased ei saa väljas lennata. Teda võib ka raamiga mesilasele ette anda. Selleks kinnitatakse raam lapiti laua pääle, seatakse valge paber raami sisse, kastetakse paberi sisemine pool märjaks ja valatakse suhkrukeedis raami sisse . On ta ära hangunid, pannakse  ta mesilaste kobara kõrvale tarru.


Üsna pikk tekst sai ; homme jätkan  ;; meepudru (kandi) ; erne,kaera,nisu ja rukkijahu ; tükisuhkru; munaroa , nisu-, kaera. ja erneteega  mesilaste kostitamise teemadel , sellest vanast ürikust .

Keskmine: 5 (6 häält)

Kommentaarid

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Pronksmedal (100p.)
Kasutaja tomm pilt

;; Tegelikud tööd mesilas ;; järg .

Meepuder (candy) valmistatakse järgmisel viisil : 4 osa ( kaalu järele ) suhkru kohta võetakse üks osa mett. Suhkur õerutakse peenikeseks pulbriks .Selleks võib ka müügil olevat suhkrupulbrit tarvitada. Mesi tehakse sulaks, ilma et temale vett juurde lisatakse. Siis segatakse suhkrupulbrit nii palju sulamee hulka, kuni ühetaoline taigen sünnib . Taignal lastakse päev või paar seista. Siis läheb ta vedelamaks . Sinna tambitakse nii palju pulbrit veel juurde, et paks ja kuiv segu saab. Niisugune taigen mässitakse õige õreda linase riide sisse ja pannakse pesa pääle raamidele.

Mesilastele võib ka suhkrut tükkidena anda .Suhkrupää otsast saagitakse ½-1½ tolli paksud rattad, mida pesasse pannakse. Tükisuhkur tehakse enne andmist veega märjaks .

Õietolmu puudusel antakse mesilastele mõnes kohas erne-, kaera-, nisu- ja rukijahu . Seda tuleb ette rohkem lõunamaadel, kus ilusad lennupäevad juhtumisi nii vara ilmuvd, et puud ja põõsad nendele oma õitsemisega järgneda ei suuda, ja kus õietolmu andvatest puudest ja põõsastest rohkem puudust tuntakse, kui meil.  Jahu puistatakse vanade kärgede sisse ja pannakse kuhugi varju päikese paistele üles . Et mesilasi juurde meelitada, tilgutatakse esiti jahu ligidale natukene mett. Jahu võib ka kastiga selleks otstarbegs välja panna, kuid siis peab seda käega kinni vajutama, et mesilased jahusse ära ei upuks. Mesilased kannavad jahu tarru nii kaua, kuni loodusest päris õietolmu saama hakkab.

Munarooga annavad mõned mesilastele hauete toitmiseks ja perede kasvatamiseks. Toitu antakse peredele kas iga päev või ülepäeviti, ¼-½ naela korraga .
Rooga valmistatakse järgmise tabeli järele: 2 toorest munavalget ¼ naela suhkrusiirupi kohta (paks keedis) või 12 toorest muna ühes rebuga 10 klaasi paksu suhkrusiirupi kohta . Sellest portsionist jätkub 25 -30 pere jäoks .
Munad lüüakse puhta anuma sees hästi sega, et kollast rebu enam näha ei ole, siis kallatakse suhkrusiirup juurde, segatakse hästi läbi ja antakse kohe mesilaste kätte.
Iga söötmise korraks valmistatakse uus portsjon . Tagavaraks seda toitu ei hoita.

Nisu-, kaera-, ja ernetee . Nende keetmiseks võetakse 1 toop . hästi puhast pestud vilja ja 9 toopi vett. Seda keedetakse nii kaua, kuni 6 toopi vedeliku järele jääb.  Nüüd  kurnatakse vedelik läbi riide, lastakse ära selgida, võetakse klaasi vedeliku kohta 1 klaas suhkrut ja keedetakse siirupiks.Tarvitatakse kihutus-ja kosutustoiduks. Ühte portsjoni võib mitu päeva sööta . Munade ja viljatee andmise kohta lähevad mesinike arvamused lahku. Ühed kiidavad, teised laidavad.

Mesilaspidamise instruktor Korablev, kes Venemaal sellel alal õige palju katseid on teinud, hoiatab mesinikka mesilastele niisuguse  toiduandmise eest, mis kergesti käärivad, nagu seda on : piim , viljateed ja munad . Käärimisel rikuvad nad ka päristoidu mee ära. Seda sama kinnitab tuntud Vene mesinik Dernov .

Selline oli artikel mesilaste söötmisest erinevate söötadega aga hoiatust tasuks proovijatel ikkagi meeles pidada , kui tekib tahtmine midagi siin pakutust proovida .
Kui leian siit veel midagi huvitavat mõne teise peatüki alt siis  kritseldan siia ka kindlasti lugemiseks mõne rea .

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Karl Mäekala jt. autorite 20. sajandi alguse mesindusraamatud.

Karl Mäekala
Mesilane ja tema elu
Edukalt peab mesilasi ainult see, kes nende elu-olu tunneb


Võru Täht 1924


 


Tere!


Tänan Teid mesindus.ee- s vajaliku teema püstitamise eest.


Eelmise, 20. sajandi alguse perioodi ja eriti Karl Mäekala mesindusraamatute väärtus on lisaks veel selles, et näiteks:




  • põhjendatakse lisaks ka "miks?" ja "kuidas?", sest tänaseks on mesinduse raamatutes alles jäänud eeskätt vaid käsiraamatutele kohased "mida teha?" ja "millal?".


  • tuuakse välja mesinduse küsimuste põhjuslik seos bioloogilise-, tehnilise- ja inimfaktoriga.


  • antakse mesindusest avar pilt. Alustatakse lihtsamatest põhitõdedest, näiteks: kuidas pidi kärjealget (kunstkärge) kärjeraami sisse kinnitada, kuni akadeemiliste teaduslike kõrgusteni- näiteks: kuidas tiivasoonte mustri järgi mesilase geneetilist liini määrata.


  • kirjutatakse eeskätt sellest, mis on vajalik ja "miks?" see vajalik on ning "kuidas?" soovitut saavutada, mitte ainult seda, mis on kasulik, sest kõik vajalik (gripiravimid näiteks) ei pea tingimata olema kasulikud. Mesindus on vajalik valdkond, kust ei maksa eeskätt (puhas)kasu otsida, sest ka mesilased ise annavad palju enam, kui vastu saavad.

Mõned Karl Mäekala jt. vanad mesindusraamatud on mul õnnestunud hankida näiteks siit:


https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/index?valik=otsing&paring=karl+m%C3%A4ekala


lisaks otsi siit "mesil" ja "mesin".


, aga


Karl Mäekala "Mesila tarud ja tarbed" O.-ü "Tähe" kirjastus ja trükk Võrus 1930- õnnestus leida alles kuulutuse peale "Maalehes" rubriigis "Mesindus".
Vt. paari pilti sellest raamatust: http://www.osta.ee/mesila-tarud-ja-tarbed-1930-a-2453143.html


Ilusat jaani Teile ja mürgipritsidevaba jaaniaega teie mesilastele!


Vooremaa mesinik
Lauri ehk Jaan- jaanipäeval sündinud.