Kas mesilaste suminata kevad on juba ukse ees?

Pronksmedal (100p.)

Ants-Johannes Martin ja Kristiina Tabur Maalehes: Kas mesilaste suminata kevad on juba ukse ees?

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Ain pilt

Lühike täiendus..

Kogemustele ja tähelepanekutele tuginedes võin öelda, et artiklis räägitu on osa sellest loost. Mürgipritside tegevusest ei saa üle ega ümber, kuid on üks asjaolu, mis on millegi tõttu tähelepanuta jäetud.
See on inimese sekkumine mesilaspere, kui tervikorganismi elukorraldusse.
Esiteks teatava suunitlusega tõuaretus .. sülemlemiskainus, rohke ja stabiilne järglaste mass ning orjenteeritus toodangule.
Rajatud emadekasvatusega, millest on kujunenud rahvusvaheline äri, on juba ammu rikutud mesilasperede loomulik ja kohalikke olusid arvestav põlvnemine. Rikutud on sellise tegevusega kohalike mesilaste geneetiline kood ja see on üks peapõhjustest. Mesilased on palju lihtsamini vastuvõtlikud igasugu haigustele ja mesilaspere, kui tervikorganism muudetakse inimtegevuse tõttu järjest nõrgemaks.

Mõelge pisut sellele.

Olen oma elukese jooksul nii mõndagi näinud. Juba paarkümmend aastat olen jälginud üht mesilasperet, mis elab vana lauda kahelt poolt kinni müüritud võlvkaarega endises ukseaugus. (Sealne kohalik vanem härrasmees aga ütles, et nood mesilased asusid sinna elama kuskil eelmise sajandi kolhoosi ajal, kui ligiduses oli toona kolhoosimesila suur grupp!!!)
See mesilaspere on tumedat värvi, kollast triipu ei esine. Ei võta seda peret ei külm, ei muu tõbi .. ja seda juba paarkümmend aastat järjest, mil olen seda peret jälginud. Sülemleb ta loomulikul moel ja sülemid on suured.
Selle mesilaspere kodu-ukse ees on rapsipõllud!!! Ja kogu selle aja jooksul pole need mesilased veel kordagi välja surnud.

Olen selle pere sülemeid korduvalt kätte saanud ...
Olen püüdnud anda neile ka kollasemat ema .. tulem on järgmine: seda vastu ei võeta ja pere hääbub. Olen andnud itaalia sugemetega perest pärit munadega raami, kuhu tehakse kupud ja siis võetakse seda, kui loomulikku ema saamist, kuid ka siis läheb see sülem välja nii paari aastaga.
On ka sealt pärit originaalpere-sülem, tume ja kurjapoolne, talvitub aastast aastasse loomulikul söödal kõikse paremini.
Suhkrusööda andmisel sügisel on kaua kiratsev kevadel, kuid kosub (rohkem ei üritagi anda juba mitu-setu aastat)
Korjelt on tugev ja annab ka sülemit, kui lased. Ema vahetavad salaja ise, kui tunnevad, et on vana või nõrk.

Sellised tähelepanekud siis siitpoolt.

Head kaasamõtlemist.

Maaülikoolis siiski ei

Maaülikoolis siiski ei magata, väljavõte nende kodulehelt:





Teisipäeval, 19. juunil kell 10 tuleb kaitsmisele Eesti Maaülikooli
põllumajandus- ja keskkonnainstituudi doktorandi Eneli Viigi väitekiri
"Väetamise ja pestitsiidide kasutamise mõju mesilaselaadsetele (Apoidea)
suvirapsil” filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks entomoloogia erialal.

Doktoritöö selgitas, et tolmeldamiskriisi põhjuseks võivad olla pestitsiidid



„Doktoritöö eesmärgiks oli uurida rapsi kui suure toitainetevajadusega
kultuuri lehekaudse mikroväetistega väetamise mõju õisi külastavate
mesilaselaadsete nagu meemesilaste, kimalaste ja erakmesilaste
arvukusele,“ rääkis doktoritöö autor Eneli Viik. „Samuti selgitada
konkreetse pestitsiidi eemalepeletavat toimet meemesilastele ja
mittesurmavate dooside mõju kimalaste hingamisrütmidele, mis on heaks
füsioloogilise seisundi näitajaks.“

Suviraps on oluline õlikultuur, mille kasvupind on Eestis oluliselt
suurenenud. Raps on peamiselt isetolmlev, kuid risttolmlemisel on
mitmeid eeliseid, sh tõstab see seemnete kvaliteeti ja kvantiteeti.
Seetõttu on mesilaselaadseid kui rapsi peamisi tolmeldajaid igati
kasulik soodustada. Rapsi kasvupinna suurenemine on aga kaasa toonud
kahjurite arvukuse tõusu, mistõttu on vaja kasutada rohkem pestitsiide,
mis paraku avaldavad negatiivset mõju ka kasulikele organismidele, sh
tolmeldajatele.

Uurimus näitas, et katses kasutatud lehekaudsed mikroväetised
tolmeldajate arvukust ei suurendanud, seega tuleks tolmeldajate arvukuse
soodustamiseks rapsi väetada kompleksväetisega. Lisaks leiti, et põllu
tingimustes ei avaldunud pestitsiidi Fastac 50 EC väidetavalt
eemalepeletav toime meemesilastele: „Kõige olulisemaks signaaliks oli
meemesilastele toitumisala valikul õite tihedus, mis kaalus üle
insektitsiidi väidetavalt eemalepeletava mõju – samas, kuna
insektitsiidiga töödeldud rapsipõldudel on kahjurite hukkumise tõttu
rohkem õisi, on see meemesilastele atraktiivsem ja ühtlasi ohtlikum.“
Katse põhjal selgus ka, et Eestis tegelikult põllul kasutatavast doosist
isegi kümme korda madalama kontsentratsiooniga pestitsiidi lahus
mõjutas oluliselt kimalaste hingamisrütme ja vähendas nende eluiga.

„Uurimustöö tulemused näitavad, et labori- ja väikeseskaalaliste
põldkatsete tulemused ei peegelda tihti tegelikku olukorda põllu
tingimustes,“ ütles Viik. „Mittesurmavad pestitsiidi doosid mõjutavad
tolmeldajate füsioloogilist seisundit ning võivad seega olla üheks
tolmeldamiskriisi põhjuseks.“ Pestitsiidide kasutamine
evolutsioonilisest vaatepunktist küllaltki uus nähtus ja tolmeldajad ei
ole veel õppinud riske ära tundma: „Pestitsiide ei tohiks kasutada
rutiinselt ja lihtsalt profülaktika mõttes, vaid vajadust selle järele
tuleks põllul eelnevalt seirata.“

Töö autor leiab, et tolmeldajate kaitsmist pestitsiidide negatiivsete
mõjude eest tuleks toetada ka läbi erinevate poliitikate, sh läbi
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika keskkonnameetmete. „Vajalikud
on täiendavad uurimused pestitsiidide toksilisusest elusorganismidele
ning välja tuleks töötada keskkonnasõbralikumaid kasvatustehnoloogiaid,
näiteks entomovektor-tehnoloogia ja biopestitsiidid“, lisas Viik.

Doktoritöö avalik kaitsmine toimub Tartus Veski tn 4 seminariruumis.
Doktoritöö juhendajad on Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja
keskkonnainstituudi taimekaitseosakonna juhataja prof. Marika Mänd ja
Eesti Maaülikooli teadusprorektor prof. Anne Luik. Töö oponent on prof.
Juha Helenius Helsingi Ülikoolist.

Täpsem info: Eneli Viik, Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi doktorant


Nagu ikka, on vaja teaduslikku tõestust, et saaks hakata sõdima.
Parimat!

Jutu jätkuks.Saate teises

Jutu jätkuks.
Saate teises osas siis räägib autor oma avastustest.
http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1834951