Keskmine mee saak taru kohta :)

Tere

  Tean ,et see küsimus on juba kuskilt läbi käinud aga palun öelge 
Mis on ühe taru mee saak (keskmine pere suurus nii sirka 3kg mesilasi) ? Kui kasvatada usikeelt põldudel Wink ( või siis lihtsalt  kuskil lageda metsa ääres ,niidul jne )
  Ja mis on mee hulgi hind ja kellele müüte ? ; ) 




 Lp Helios

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

mee kogus pere kohta

Alustan sellest et köik mee kogused hakavad pihta sootsatest ilmadest  . olenematta sellest kas oled  külvanud usi keelt, meesikat,ristikut, keerispead vöi muid taimi. kui öitsemise ajal  pole sooja 18 kraadi celsust vöi rohkem, siis mesilased eriti midagi ei saa. kui aga  sajab tihti ,peseb vihm nektari öiest maha ja jälle ei saa saaki, kui aga liiga kui on siis kuivab nektar öie sisse ära enne kui mesilane selle taru jöuab.

kui aga ilusti korjata saab , siis kehvematel aastatel saab 30 kg pere kohta. (väga halbadel aastatel ka vähem.
headel aastatel vöib pere saak olla100 ja rohkemki veel.
(se viimased kogused on enamasti  ida eestis.
lääne eestis aga väga palju möjutab meri. (oiab kevade väga pikalt külmana ja seetöttu kibub esimestest korjetest ilma jääma.saartet on rahuldav 30 kg pere kohta, kui aga rohkem saad siis se on poonus.

mina turustan ise oma mee.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

3-kilose pere meetoodang

3-kilose väikese pere (katab ca 12 - 16 Eesti raami) metoodang eriti märkimisväärne olla ei saa, ilmselt jääb kuhugi 20 kilo alla.
Meetaimede külv annab tulemuse üksnes siis, kui põllu pind on mitmetes hektarites. Vastava taimeliigi arvutuslikust meesaagist 50% jääb mesilastele kättesaamatuks ebasoodsate ilmastikutingimuste ja taime füüsiliste iseärasuste tõttu. Viimase all pean silmas seda, et ega tilgatumaks ei suudeta õisi mingil juhul korjata. Ülejäänust poolest pool pistavad nahka konkureeriva mesiniku mesilased ja muud putukad. Enamikes raamatutes pakutavatest suurtest saaginumbritest laekub tarru mitte rohkem kui veerand, millest mesilased teatud osa intensiivse töö käigus kuluva energiakao kompenseerimiseks nahka pistavad. Pealegi on raamatunumber kirjeldatud sõnaga nektarieritus, teatavasti sisaldab nektar rohkesti vett. Lõpptulemus on see, et 100-st kilost lubatavast maksimaalsest nektarikogusest hektari kohta saab mesinik purki pista vaevalt kümmekond kilo, kui sedagi.
Mee hulgihinda küsi hulgiostjatelt