Mesitaru suvilaühistusse?

Tere!

Ma pole isegi veel algaja mesilaste pidaja, samas mulle pakutakse mesilasi. Iseenesest huvi mul on ja uurin praegu teemat, aga üks inimene oskas mu korralikult ära hirmutada.
Asi selles, et elame suvilaühistus, krunt on pisut üle 1000 m2. Taru mõtlesin paigutada tagumisse aianurka, kus on ca 3 x 4 m2 vaba maalapp. See on kahest küljest piiratud võrkaiaga, kolmandas küljes on kompostikast ja neljandas on kasvuhoone nurk ning vaarikahekk.
Meil on kolm väikest last, noorim on aastane, aga sinna aianurka satuvad nad väga harva.
Selle aianurga kõrval on naabrite krundi tagumine nurgake, aga nemadki käivad seal harva.
Meie ühtedel naabritel on veidi suurem krunt ja neil on paar-kolm taru juba aastaid olemas. Samas on nende krunt ühest servast piiratud metsatukaga ja mesilased seal aianurgas.
Juhuslikke sutsamisi ma ei karda, suviti ikka juhtub, et astume paljajalu käies mesilaste otsa. Kardan aga ootamatuid situatsioone, nt kui mesilased saavad millestki häiritud ja otsustavad meile kambaka teha. See inimene, kes mu ära hirmutas, rääkiski juhusest, kus keegi oli tarule otsa sõitnud ja mesilased olid ühe suure koera surnuks nõelanud ning teine koer oli poolsurnud olnud. Õnneks inimesed pääsesid.
Niisiis küsimus: kas sellistes tingimustes on võimalik mesilasi pidada? Oleks see enesetapp või kõrgem pilotaazh?
Tänud ette kõigile vastajatele!

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Pronksmedal (100p.)

Mesitaru suvilaühistusse

Kui mina kevadel oma kaks esimest peret tõin, siis otsustasin panna mesilased majast võimalikult kaugele. Tegelikkuses see aga ei õnnestunud kohe ning nii nad ajutiselt ongi. Isegi kui sa keerad lennuava kuskile võsa poole, siis minu kogemus näitab, et lennutee valitakse ikka sinnapoole kust midagi tuleb. Ja nii ei saanud näiteks kevadel tee peal jalutada, sest üle tee käis tohutu lennumöll. Maja taga olevate tarude lennuavad panin samuti põllu poole, vaatamata sellele lendavad mesilased ikka minu kõndimise rada pidi. Minu mesilased on põhiliselt metsas. Neid ei olnud isegi niitmata valgel ristikul. Peaksin mainima, et eelmisel aastal olid tohutu naabrimesilaste hord minu murul ristikut külastamas.


Isiklikult ma mingeid tigedikke oma õue ei tooks, rahulikud tõuemaga mesilased aga on täiesti OK.


Alguses kartsin koera pärast ja panin ta tuppa kinni kui mesilastega asjatasin. Siis järgmine etapp oli see, et mina taru juures asjatamas ja koer pikutas taru kõrval, järgmisena tundis ta liiga palju huvi mesilaste vastu ja eks ta mõne sutsud sai, nüüd ta enam taru juurde ei tule, vaatleb distantsilt.


Oluline on, et keegi ei oleks allergiline mesilasmürgi vastu. Seda saate allergoloogi juures testida.  


Ennast vaadates pean tunnistama, et hirmul on vahel liiga suured silmad Smile

Mesitaru suvilaühistusse

Minu krantzid elavad ka suvilaühistu moodi kohas, kus mõnedes majades ka aastaringselt sees elatakse. Osadel aastaringsetel ka väiksed lapsed, kuid naabritest keegi pole küll siiamaani kurtnud, et kallale kiputakse. Tarud lennuavadega majadest eemale, aga loomulikult lennatakse igale poole. Kogemust küll ei oma, aga arvan et tarule otsasõitmise peale pahandavad ka tõumesilased. Läbimõeldult tuleb tegutseda meevõtu ajal, et ei tekiks juhuslikke soovimatuid kontakte.   

Need...

..."ühed inimesed" ei tee enamasti mesilasel ja herilasel vahet. Aga väidetavasti aitab sellisel alal tarude asetamine nt. kuuri katusele - lennutee on siis inimeste toimetamistest kõrgemal.