Milliseid tarusi osta ja kust kohast osta ; )

Nagu pealkirjas on küsitud siis milliseid tarusi osta ja kust kohast osta mõned lingid ei teeks paha : ) 

Või siis teine asi,et on vb mingeid jooniseid ,et võin ka ise valmis meisterdada tarud see ei tohiks minig väga suur teadus olla ; ) 

Ja nüüd tuleb järjest küsimusi : D Lugesin kuskilt ,et plastik mee raamid pidid olema paremad ? ; ) 



 Lp Helios

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Renno280 pilt

kõigepealt

mõtle välja raamimõõt, mida kasutama hakkad siis saad kohe niipalju targemaks et tead millist taru tarvis.

Langstroth raamile toodetakse tööstuslikult enamus träni ja kui rahakott peab saab kõik suurema vaevata.

Eesti raamile on kas isetegemine või järelturg.

Tervitades

Renno

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Raivo pilt

tarud

Kirjutaks üldisemalt ja ka tulevastele algajatele.

1. Segeks tuleb teha, kui palju mesilasi on soov pidada.
5, 10, 15, 30, 50 või rohkemgi.

2.Seejärel tuleb selgeks teha kui palju ressurssi (rahaliselt/ajaliselt) tahab algaja kulutada mesinduse peale.
Mida rohkem alates 30st  on juba kasulikum mõelda mee tootmisele, mitte enam tarude ehitusele.

Aeg on raha ja aega on vähe. Neil kel aega palju vaja noort naist/meest.

Niisama mesinduses suuremalt pole mõtet poputada. Et hea küll võtan plaani ehitan 1-5 taru talve jooksul jne.
Lamavtaru kohapealt nonsens.
Lamavtarusid piisavalt odavalt saada, tasub pigem remontida veneaegseid, mis peale remonti käivad oma 15a julgelt ära veel.  Nende puhul ongi miinuseks, et asjad tahavad ülekäimist ca 5a tagant. (värv, katus ja vahel ka pehkinud seina ehitus) Korpustarus jällegi saab osasid vahetada millal soovib ja kunas vajadus. Põhja tõstad alt ära paned teise asemele katusega samamoodi. Korpuse tõstad üles poole ja võtad hiljem meega välja Saab ka vajadusel remontida.  Selles osas on lamavtarul suur suur miinus. Lamavtarus enamjaolt kasutatud Eesti raam jällegi nii standartne, et neid järelturult tõesti palju saada.  Korra otsida ja saab soodsalt kätte. Ebameeldiv jällegi selles osas, et Eesti raamiga (ilma hoffmann õlata) pole midagi korpustarus teha.
Korpustaru jällegi selline huvitav olevus, et seal ei anna/pole mõtekas ise kõike teha ja tuleb osta. Kahjuks järelturg puudub(keegi ei müü varusid ära) st tuleb kõik osta edasimüüjatelt või tootjatelt.  Seal tuleb ka mõelda mis koguses tahab osta, kui suurem kogus varustust, tasub vaid tootja käest osta, kuna eestlane edasimüüja topib 100% hinnale enamjaolt otsa
Enda kogemuse põhjal pole paremat asja korpustarus kui soome penoplast korpus. Vilets omadus asja juures vaid see, et kui maha kukub on pooleks ja tahab remonti. Eeliseks tema kergus ja  disain.
  Katuse ja põhja võib vabalt ise ehitada. (siis nugis ei pääse alt sisse ja ülalt katus saab ehk vastupidavam)  Puit korpused tikuvad hallitama ja on rohkem hädasid kui litsil suguhaigustega:)  Puitkorpused seetõttu minuarvates aastaringseks kasutuseks ei ole sobilikud.

Raamimõõdust.
Praktiliselt on 3 raamimõõtu, mida tasub mõelda Eestiraam, Langstroth ja farrar. 
Eesti poolraam on kena raam, kuid mee tootmise kohapealt ebapraktiline  vähe kasutoov. Farrariga praktiliselt sama probleem. Väike ja mesilasperele ei meeldi see raamimudel nii palju kui langstroth.

Ise soovitaks raamimõõduks  vaid Eesti raami lamavas ja langstrohti korpustarus. (endal on mul lamavas eesti raam all ja magasiinideks 2x10 langstrothi.)

Algajatel on enamjaolt pommikindlaks valikuks lamavtaru, seal ei saa eriti millegagi ämbrisse astuda. Tuleb vaid 1 korralik mesindusraamat läbi lugeda ja alustada mesindust.

Korpustarus raamatu tarkustest pole eriti kasu. Vaja praktilist kogemust. Ja seda ei tee eestis pea keegi. Keegi ei taha ju endale konkurentsi, kes talt vorsti võileiva pealt ära võtab. Seega ongi keeruline leida kogemustega korpustarudega mesiniku, kes õpetaks noori välja.

Samas kui on võimalus nii rahaliselt kui väljaõppega. Soovitaks ise kindlasti korpustaru, milles on vaid langstroth raam.  Asi on mõeldud mesindamiseks effektiivselt, mee osas produktiivselt ja kõige väiksema ajakuluga.


Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Millest selline järeldus ???

Raivo kirjutas:
Kirjutaks üldisemalt ja ka tulevastele algajatele.

1. Segeks tuleb teha, kui palju mesilasi on soov pidada.
5, 10, 15, 30, 50 või rohkemgi.

2.Seejärel tuleb selgeks teha kui palju ressurssi (rahaliselt/ajaliselt) tahab algaja kulutada mesinduse peale.
Mida rohkem alates 30st  on juba kasulikum mõelda mee tootmisele, mitte enam tarude ehitusele.

Aeg on raha ja aega on vähe. Neil kel aega palju vaja noort naist/meest.

Niisama mesinduses suuremalt pole mõtet poputada. Et hea küll võtan plaani ehitan 1-5 taru talve jooksul jne.
Lamavtaru kohapealt nonsens.
Lamavtarusid piisavalt odavalt saada, tasub pigem remontida veneaegseid, mis peale remonti käivad oma 15a julgelt ära veel.  Nende puhul ongi miinuseks, et asjad tahavad ülekäimist ca 5a tagant. (värv, katus ja vahel ka pehkinud seina ehitus) Korpustarus jällegi saab osasid vahetada millal soovib ja kunas vajadus. Põhja tõstad alt ära paned teise asemele katusega samamoodi. Korpuse tõstad üles poole ja võtad hiljem meega välja Saab ka vajadusel remontida.  Selles osas on lamavtarul suur suur miinus. Lamavtarus enamjaolt kasutatud Eesti raam jällegi nii standartne, et neid järelturult tõesti palju saada.  Korra otsida ja saab soodsalt kätte. Ebameeldiv jällegi selles osas, et Eesti raamiga (ilma hoffmann õlata) pole midagi korpustarus teha.
Korpustaru jällegi selline huvitav olevus, et seal ei anna/pole mõtekas ise kõike teha ja tuleb osta. Kahjuks järelturg puudub(keegi ei müü varusid ära) st tuleb kõik osta edasimüüjatelt või tootjatelt.  Seal tuleb ka mõelda mis koguses tahab osta, kui suurem kogus varustust, tasub vaid tootja käest osta, kuna eestlane edasimüüja topib 100% hinnale enamjaolt otsa
Enda kogemuse põhjal pole paremat asja korpustarus kui soome penoplast korpus. Vilets omadus asja juures vaid see, et kui maha kukub on pooleks ja tahab remonti. Eeliseks tema kergus ja  disain.
  Katuse ja põhja võib vabalt ise ehitada. (siis nugis ei pääse alt sisse ja ülalt katus saab ehk vastupidavam)  Puit korpused tikuvad hallitama ja on rohkem hädasid kui litsil suguhaigustega:)  Puitkorpused seetõttu minuarvates aastaringseks kasutuseks ei ole sobilikud.

Raamimõõdust.
Praktiliselt on 3 raamimõõtu, mida tasub mõelda Eestiraam, Langstroth ja farrar. 
Eesti poolraam on kena raam, kuid mee tootmise kohapealt ebapraktiline  vähe kasutoov. Farrariga praktiliselt sama probleem. Väike ja mesilasperele ei meeldi see raamimudel nii palju kui langstroth.

Ise soovitaks raamimõõduks  vaid Eesti raami lamavas ja langstrohti korpustarus. (endal on mul lamavas eesti raam all ja magasiinideks 2x10 langstrothi.)

Algajatel on enamjaolt pommikindlaks valikuks lamavtaru, seal ei saa eriti millegagi ämbrisse astuda. Tuleb vaid 1 korralik mesindusraamat läbi lugeda ja alustada mesindust.

Korpustarus raamatu tarkustest pole eriti kasu. Vaja praktilist kogemust. Ja seda ei tee eestis pea keegi. Keegi ei taha ju endale konkurentsi, kes talt vorsti võileiva pealt ära võtab. Seega ongi keeruline leida kogemustega korpustarudega mesiniku, kes õpetaks noori välja.

Samas kui on võimalus nii rahaliselt kui väljaõppega. Soovitaks ise kindlasti korpustaru, milles on vaid langstroth raam.  Asi on mõeldud mesindamiseks effektiivselt, mee osas produktiivselt ja kõige väiksema ajakuluga.


Raivo :Ebameeldiv jällegi selles osas, et Eesti raamiga (ilma hoffmann õlata) pole midagi korpustarus teha.

Selgitad äkki  ? Mulle isiklikult tundub see lause lauslollus !

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Raivo pilt

raamimõõt

Kaido kirjutas:
Raivo :Ebameeldiv jällegi selles osas, et Eesti raamiga (ilma hoffmann õlata) pole midagi korpustarus teha.

Selgitad äkki  ? Mulle isiklikult tundub see lause lauslollus !



Põhjus on arengus ja raami ehituses.

Hoffmann õlg on ideaalne mesinduses, kus toimub raamide massiline transport ümbertõstmine.

Anname sulle katse.  Tõsta pere kevadel lamavtarust korpusesse. Pere on 10 raami peal.  Proovi sa neid raame tõsta nii, et "vahed" paika jääksid.  Ja sedasi lisada korpus korpuse peale.
Probleemid, mis tekivad on selles, et esmalt kärjevahed ei jää paika isegi kui  kasutada mingeid klotse, nööpe vms võimatu on hoida massiliselt raami kohta 37mm. Ülevalt äärest on ikka raam paksemaks tehtud ja mesilane ei pääse läbi.
Ok väidame, et saad selle probleemiga hakkama.
Nüüd jaanipäevaks on su pere juba 3 korpuse peal (eesti raam) iga lisa nädal lisad 1 korpuse. Peakorje ajal vaja kontrollida, et pere ei sülemle. Nüüd ürita sa seda korpust, mis on kõrguselt keskmise mehe kõrgune ülevalt alla punnitada nii, et raamid kokku ei jookseks.  (raamide kokkujooksmisega mesilased just ei rõõmusta ja tulemuseks on enamjaolt ülikurjaks muutunud pere. 

Igasugused distanstspukse või -klotse võib ju raami külge panna. Kuid raamid pole standartselt sirged ja tulemus on see, et need ei toimi.

Pere läbivaatuse ajal on kasulik ka raamide ümber paigutamine tarus.  St kinnikaanetatud raamid tõsta üles korpustesse ja uusi või tühjemaid raame panna alla poole. See omakorda tähendab, et raamid pole enam kinni taruvaigutatud korpuse külge -- liuglevad kastis nii mis kole.
Sama probleem on transpordiga. Ürita sa täis korpust eesti raame vedada 20m  - raamid jooksevad kokku ja mesi voolab kõikja.
Lisana paneme veel juurde olukorra, et raamide tõstmise ajal on vaja raame sisse suruda siin seal. Eesti raami õlgasid puruneb rohkem kui korralikul langstroth raami, kuna raami ehitus on teine.

Rääkida võib ka korpusest endast. Eesti raamil korpused on vaid puidust. Hallitavad raiped ja ehituspraaki on ehitajatel palju. Ebamugavad ja iga ehitaja teeb omakorda ise mõõdus. 
Langstrothi puhul pole vahet, kes korpuse tootnud.  Poola või soomlane. Kasutada annab neid koos. (mingi siirdemesinduse korpuseid plastik äärega ja sülemi/paarumistarud 6 langstroth raamiga jah ei anna 10raamise korpusele peale lisada)

Kui sa väidad, et suudad kiiruses ja ajas ja jõuliselt sammu pidada eesti raamil korpustega anna aga tuld.  Kuid vähemalt minul on nii, et eesti raamil korpustaru läbivaatus on läinud 1/3 suurema ajakuluga. Seetõttu rääkisin ma enda praktilisest kogemusest

Ma ei hakka kellegi arvamust raami tüübist ümber lükkama. Praktika on näidanud nii ühele kui teisele raamimõõdule oma võimalused ette.  
Raivo @ omab hetkeseisuga 8 erinevat raamimõõdul elutsevaid mesilasperesid.


korpuse reklaam

eelmisel sajandil karjatasin linde vaid lamavates aga et ma loomult väga laisk olen,siis kord juhtus isegi nii ,et taru tuli välja 43 raamiline,lauad juhtusid just sellist mõõtu olema.
Sellise kasti sisse mahtus kaks pesa ilusti ära-aga kui ma seda taru oma aias veidi kaugemalt vaatasin,siis vaatamata ilusale värvile ajas ikka oksendama küll-kohe kuidagi ei sobinud sõstra põõsaste vahele.
Nüüd olen ma veel laisem ja ehitan neid torne-pole mingit kahtlust,et korpustega on mugav ja aegasäästev mesindamine,ainult üks aga on asja juures-need ei sobi kuidagi koduaeda,neid võib kasutada kusagil põlluservas või metsatukas aga koduaias on korpustaru  sama kole kui kohata neegrit lumisel metsarajal

Pronksmedal (100p.)

tarudest

totraim viga, mis minuarust mesilat soetades võib teha on soetada eesti raamil korpustarud. arusaamatu kuskohast selliste jaburuste ehitamine üldse on eestis maad võtnud.. kui te ei ole just korvpalluri kasvu mees, kelle kinnisideeks on muuhulgas saada ka tõstetšempioniks, siis tasuks enne ostulükke tegemist mitu korda mõelda! ok, tehtakse need korpused 8 raamilistena, aga ka siis on neid üsna vaevane ilma abiliseta tegutsedes tornidesse laduda, ventilatsiooniprobleemid sellise väikse läbimõõduga "korstendes" on kerged tekkima jpm. võtke eesti raamil korpuse mõõdud, arvestage, et 1 mett ja suira täis raam on üle 3kg, lisage korpuse kaal min. 5-6kg, selles olevate mesilaste kaal u. 2kg ja tõstke siis kogu seda üksust 5-7 korruselisse torni paar korda järjest ning korrake kõike seda vastavalt oma plaanitavate perede arvuga (näiteks 150 vmt. Smile). kui see meeldib, andke aga minna! ärge palun hiljem tulge ainult kurtma, et teil selg valutab, perede läbivaatamine on käestläinud ja aegavõttev või et tarud tilguvad müstiliselt vett ning hallitavad!

korpustaru tüübil on palju eeliseid, mis aga eesti raami kasutades minuarust paljud suhtkoht täiesti ära nulluvad. langstroth vs. farrar (3/4 langstroth)  on juba pisut keerulisem valik. need, kes omavad pikaaegseid kogemusi langstrothiga, iseäranis eriti soomes sadu peresid pidades näiteks ei leia, et farrar oleks kuidagi "mee tootmise kohapealt ebapraktiline  vähe kasutoov". pigem ikka täiesti vastupidised on seal need asjad. naljakas arvamine, et raam peaks olema tingimata suur või, et siis "mesilastele see meeldib". madalam raam võimaldab palju paindlikumalt ja ilma- ning korjeoludele vastavamalt pesa laiendada, teha seda palju kergema vaevaga, korpuse saab mesilastest puhtaks hulga hõlpsamini ja kiiremalt, raamide lahtikaanetamine ja käsitsemine on palju tõhusam jne. 0-st alustajale ei soovitaks ma kindlasti ei lamavtaru ega ka eesti raami. samas, ostetud penotaruga 0-st alustamine nõuab aga küllaltki suurt investeeringut, mida algajal pole ilmselt kuigi mõttekas teha. võibolla selgub, et ei sobigi see hobi ega tegevusvaldkond või tekib muid takistusi. investeering lendab suuresti tuulde, kuna järelturul seda hinda keegi tagasi ei maksa. samas olen kindel, et kui endal mõtted peas paika saadud ja käedki pole tagumikku kasvanud, siis saab need mõned tarud eneselgi tehtud mitu korda väiksema alginvesteeringuga. pole seal hullu midagi ja mingi tuumateadus see nüüd tõepoolest pole. kui hiljem asi areneb ja tulu hakkab tooma, siis võite neid tarusid otse tehasest hulgi osta niiet silm ka ei pilgu.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Ilus pikk jutt

Taruman kirjutas:
totraim viga, mis minuarust mesilat soetades võib teha on soetada eesti raamil korpustarud. arusaamatu kuskohast selliste jaburuste ehitamine üldse on eestis maad võtnud.. kui te ei ole just korvpalluri kasvu mees, kelle kinnisideeks on muuhulgas saada ka tõstetšempioniks, siis tasuks enne ostulükke tegemist mitu korda mõelda! ok, tehtakse need korpused 8 raamilistena, aga ka siis on neid üsna vaevane ilma abiliseta tegutsedes tornidesse laduda, ventilatsiooniprobleemid sellise väikse läbimõõduga "korstendes" on kerged tekkima jpm. võtke eesti raamil korpuse mõõdud, arvestage, et 1 mett ja suira täis raam on üle 3kg, lisage korpuse kaal min. 5-6kg, selles olevate mesilaste kaal u. 2kg ja tõstke siis kogu seda üksust 5-7 korruselisse torni paar korda järjest ning korrake kõike seda vastavalt oma plaanitavate perede arvuga (näiteks 150 vmt. Smile). kui see meeldib, andke aga minna! ärge palun hiljem tulge ainult kurtma, et teil selg valutab, perede läbivaatamine on käestläinud ja aegavõttev või et tarud tilguvad müstiliselt vett ning hallitavad!

korpustaru tüübil on palju eeliseid, mis aga eesti raami kasutades minuarust paljud suhtkoht täiesti ära nulluvad. langstroth vs. farrar (3/4 langstroth)  on juba pisut keerulisem valik. need, kes omavad pikaaegseid kogemusi langstrothiga, iseäranis eriti soomes sadu peresid pidades näiteks ei leia, et farrar oleks kuidagi "mee tootmise kohapealt ebapraktiline  vähe kasutoov". pigem ikka täiesti vastupidised on seal need asjad. naljakas arvamine, et raam peaks olema tingimata suur või, et siis "mesilastele see meeldib". madalam raam võimaldab palju paindlikumalt ja ilma- ning korjeoludele vastavamalt pesa laiendada, teha seda palju kergema vaevaga, korpuse saab mesilastest puhtaks hulga hõlpsamini ja kiiremalt, raamide lahtikaanetamine ja käsitsemine on palju tõhusam jne. 0-st alustajale ei soovitaks ma kindlasti ei lamavtaru ega ka eesti raami. samas, ostetud penotaruga 0-st alustamine nõuab aga küllaltki suurt investeeringut, mida algajal pole ilmselt kuigi mõttekas teha. võibolla selgub, et ei sobigi see hobi ega tegevusvaldkond või tekib muid takistusi. investeering lendab suuresti tuulde, kuna järelturul seda hinda keegi tagasi ei maksa. samas olen kindel, et kui endal mõtted peas paika saadud ja käedki pole tagumikku kasvanud, siis saab need mõned tarud eneselgi tehtud mitu korda väiksema alginvesteeringuga. pole seal hullu midagi ja mingi tuumateadus see nüüd tõepoolest pole. kui hiljem asi areneb ja tulu hakkab tooma, siis võite neid tarusid otse tehasest hulgi osta niiet silm ka ei pilgu.

ja enamuses sellest kui paha on eesti raam üldse,aga KONKREETNE võrdlus- põhjendus langsiga jäi nagu tegemata, saan aru et siis penokorpus ei kaalu koos raamide ja meega mitte rohkem kui mõni kilo  ?  Smile

Penokorpus kaalub 2 kg, 8 raamiline vineer,penoplast,soome papp kaalub 4,2kg ,et kui siin tõstmist seletad siis saad nüüd täpselt välja arvutada palju kaauvahed tulevad eesti 8raamiline vs langstr. Ja ikka mis siis on niiiiiiiiiiiiiiiii suur eelis langsil ???


ok igaüks proovib valib ise - arusaadav, minagi mõtlesin siin varemalt ikka ja jälle,et äkki ikka on vaja langsile üle minna, aga pidades aru igas suuruses mesinikega, siis tegelikult sain mina aru nii,et langstr. on sellepärast hea,et on võtta nii penokorpuseid kui raame hetkega ja peno kvaliteetne see tähendab seda ,et mõõdus !!!
 Edu igaljuhul igasuguse raamimõdu kasutajatele !  Smile

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Okei Raivo

Raivo kirjutas:
Kaido kirjutas:
Raivo :Ebameeldiv jällegi selles osas, et Eesti raamiga (ilma hoffmann õlata) pole midagi korpustarus teha.

Selgitad äkki  ? Mulle isiklikult tundub see lause lauslollus !



Põhjus on arengus ja raami ehituses.

Hoffmann õlg on ideaalne mesinduses, kus toimub raamide massiline transport ümbertõstmine.

Anname sulle katse.  Tõsta pere kevadel lamavtarust korpusesse. Pere on 10 raami peal.  Proovi sa neid raame tõsta nii, et "vahed" paika jääksid.  Ja sedasi lisada korpus korpuse peale.
Probleemid, mis tekivad on selles, et esmalt kärjevahed ei jää paika isegi kui  kasutada mingeid klotse, nööpe vms võimatu on hoida massiliselt raami kohta 37mm. Ülevalt äärest on ikka raam paksemaks tehtud ja mesilane ei pääse läbi.
Ok väidame, et saad selle probleemiga hakkama.
Nüüd jaanipäevaks on su pere juba 3 korpuse peal (eesti raam) iga lisa nädal lisad 1 korpuse. Peakorje ajal vaja kontrollida, et pere ei sülemle. Nüüd ürita sa seda korpust, mis on kõrguselt keskmise mehe kõrgune ülevalt alla punnitada nii, et raamid kokku ei jookseks.  (raamide kokkujooksmisega mesilased just ei rõõmusta ja tulemuseks on enamjaolt ülikurjaks muutunud pere. 

Igasugused distanstspukse või -klotse võib ju raami külge panna. Kuid raamid pole standartselt sirged ja tulemus on see, et need ei toimi.

Pere läbivaatuse ajal on kasulik ka raamide ümber paigutamine tarus.  St kinnikaanetatud raamid tõsta üles korpustesse ja uusi või tühjemaid raame panna alla poole. See omakorda tähendab, et raamid pole enam kinni taruvaigutatud korpuse külge -- liuglevad kastis nii mis kole.
Sama probleem on transpordiga. Ürita sa täis korpust eesti raame vedada 20m  - raamid jooksevad kokku ja mesi voolab kõikja.
Lisana paneme veel juurde olukorra, et raamide tõstmise ajal on vaja raame sisse suruda siin seal. Eesti raami õlgasid puruneb rohkem kui korralikul langstroth raami, kuna raami ehitus on teine.

Rääkida võib ka korpusest endast. Eesti raamil korpused on vaid puidust. Hallitavad raiped ja ehituspraaki on ehitajatel palju. Ebamugavad ja iga ehitaja teeb omakorda ise mõõdus. 
Langstrothi puhul pole vahet, kes korpuse tootnud.  Poola või soomlane. Kasutada annab neid koos. (mingi siirdemesinduse korpuseid plastik äärega ja sülemi/paarumistarud 6 langstroth raamiga jah ei anna 10raamise korpusele peale lisada)

Kui sa väidad, et suudad kiiruses ja ajas ja jõuliselt sammu pidada eesti raamil korpustega anna aga tuld.  Kuid vähemalt minul on nii, et eesti raamil korpustaru läbivaatus on läinud 1/3 suurema ajakuluga. Seetõttu rääkisin ma enda praktilisest kogemusest

Ma ei hakka kellegi arvamust raami tüübist ümber lükkama. Praktika on näidanud nii ühele kui teisele raamimõõdule oma võimalused ette.  
Raivo @ omab hetkeseisuga 8 erinevat raamimõõdul elutsevaid mesilasperesid.


aga kui raam on hoffmani õlaga,siis pole vahet kas langs või eesti ?

Küsiks veel huvi pärast mis raamid need teised kõik on ?

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Renno280 pilt

nõrgad mehed need mesinikud

lollil ja aurul pidi hull jõud olema ja seda hullem kui hull auru all on, mul eesti raam, korpustaru vineerist, olemas nii täisraam kui ka 1/2 raamiga korpused.

Siiamaani pole vendiprobleemi esinenud.

Tõsta jõuan ka aga asja tuleb mõistusega võtta.

Lisaks sellega pole probleemi, et mingi kahjur endalegi teadmatta läbi korpuse seina kukuks ja peitel ei vaju ka oma raskusega korpusesse.

Eesti raamil on õlad ja saan neid kasutada nii lamavas kui ka korpuses ja mis kõige tähtsam mesilastele näib meeldivat.

Pinnad kus mesilased löperdavad on üritatud säilitada võimalikult naturaalsed ja lisaks sellele peab mingi ilu ka aianurgas säilima.

Kõigepealt tuleb proovida ära mesindamine küll siis tahtmatult selgeks saab kuidas tootmine käib. Tahaks seda meest näha kes kohe tootma hakkab enne mesindamist proovimatta.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Raivo pilt

raamimõõt võrdluses

Esmalt miks mitte farrar vaid langstroht.

Siin pole mee võtmise seisukohast mingit vahet just. Va farrareid on rohkem muud midagi. Soomlane jah pooldab viimasel ajal farrarit juba.

Minu katsetused farrariga seeaasta läksid aiataha ja enam seda raami ei taha.  PRobleem osutus ema munemises. Nimelt ei tahtnud ema kolida ühelt korpuselt teise. Langstrothil polnud probleemi saada ema 1 korpusest 2 korpusesse. Farraris võisin küüsi närida vaid.

Eesti raam vs langstroht.

Kui langstroht õigesti tehtud on st hoffmann õlaga, ja üles alla soon kunstkärje jaoks lõigatud, siis tema eelisteks pean:
a) Kärje sissepanekul saan kiiremini asja sisse sulatatud kärg ei liigu paremale ega vasakule vaid on omas pesas kinni.
b) raam ei ole mul veel langstrothi puhul "propellerisse läinud"  Eesti raami tüüpviga et tikub väänduma.
c) Raami õlad ei ole minu 600raamise raami pargi juures kordagi purunenud langstrothil, eesti raame läheb aastas kümneid.
d) kuigi lang ja eesti on enam vähem samas mõõdus on traadikulu ka erinev 3lang vs 4 eesti.
e) kõrgusest tulenevalt tahaks, et pere oleks madal mitte taevani. Redeliga neid 30-35kg korpuseid tõsta ei ole meeldiv eriti kui seda peab tegema kümnete ja kümnete perede juures.  


Oman ka eesti raami hoffmann õlaga. Sealne probleem oli taru kõrgus. Seeaasta sai pered aetud 6 korpuse peale. Rohkem ei  julgenud ega ulatunud tõstma. 6x10=60 raami.  Nüüd kui keegi rääkis siin 8 raamilisest korpusest, mis oleks kergem siis sellisel juhul sama raamiarvu saaks alles 7,5 korpuse üles ladumisega, mis kõrguselt oleks veel kõrgem. KUidas seda torni ära kindlustada. Võttes arvesse veel, et eesti raamil korpus on 40mm kõrgem kui langstroth? Tõmmata trossiga mõne kõrge kuuse külge ja vaatamine käib kraana  abil, kus mesinik riputatakse konksu otsa???

Minu  enda kogemus näitab pigem seda, kuidas ma näen asja praktilisena. Alati ei ole minu visioon ka kõige odavam. Olen ise piisavalt juba raha kulutanud ühe või teise asja välja praakimisele aastatega.
Seetõttu oligi minu soovitus raamide/tarude osas ka pigem soovituslik kui rangelt nõutav kohustuslik.


Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

Huvitav nähtus, mida edasi

Huvitav nähtus, mida edasi sügisepoole, seda teravakeelsemaks mesinikud kipuvad minema Wink
Nüüd siis jälle üks igivanadest teemadest - Eesti või Langstrothi/Farrari raam.
Kasutan 12 Eesti raamiga korpusi pesaruumis (kaal 5,1kg) ja pooleraamilisi meekorpustena (kaal 2,7kg). Ja nõustun sellega, et pelgalt täisraamilistega oleks natuke nadi küll, juba kevadine laiendamine oleks veidi äkilisevõitu.
Ja tegelikult ei saa ma aru, mis paganama pärast on seal tarus vaja alalõpmata laamendada tõstes ringi, mõni pakub et isegi kord nädalas, nii raame kui korpuseid. Kahtlustan, et mesilased teavad tunduvalt paremini, milline mee, suira ja haudme paigutus neile parim on. Võib-olla olen ma laiskuse etalon, aga näiteks neid korpuseid, kus asub haue, kergitan vast 4 korda aastas. Kevadel vahetan põhja, halva talvitumise korral ka korpuse, enne esimese poolkorpuse panekut vaatan, kuidas haudmega lood on, suvel võib-olla korra emavahetuse ajal või sülemlemiskahtluse korral ja sügisel koondamise ajal.
Kui korpust vaid ette-tahasuunas kallutada, pole raamide külgsuunas nihkumist kordagi täheldanud. Samuti pole esinenud probleeme transpordil. Raamivahede sättimine võib tõesti pisut kauem aega võtta, aga neid paigaldades jätan sõrmeotsa laiuse vahe ning kui mõni käik jääbki tiba kitsam ja teine laiem ei ole mesilased siiani sellest erilist probleemi teinud.
Hallituse ja niiskuse seisukohast ei ole vahet, kas penost või vinerist korpus, mõlemad materjalid on mittehingavad ja kui ventilatsiooniga kitsas käes, märguvad ja kopitavad mõlemad.
Kui raamiõlad purunevad, jookseb puusüü vales suunas või on kasutatav materjal vilets. Olen tähele pannid, et raamiõlad jäävad pihku just uutel, käesoleval aastal tehtud raamidel. Juba korduvalt meega täitunud, tõstmise-loksutamise-vurritamise üle elanud raamidel on puusüü kenasti piki ülemist liistu ja need peavad vastu füüsilise vananemiseni.

Pronksmedal (100p.)

raamid korpustarudele

Raivo postitusest


"c) Raami õlad ei ole minu 600raamise raami pargi juures kordagi purunenud langstrothil, eesti raame läheb aastas kümneid."


Ei tasu ennast sellest ära hirmutada lasta,
arvan et mul eesti raame tsiba üle 2000tk (täismõõdulisi) ja ei saa rääkida isegi viiest purunenud raamist sellel hooajal.


Ka ei ole seni mingeid probleeme olnud eesti raamil olevate korpustega. Lihtsam muidugi kui 3-4 korpust täisraamil ja edasi magasini korpustega majandada kui just pole soov musklit kasvatada.


Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Raivo pilt

raamimõõt

Pakun tööd jõulisele mesinikule, kes on nõus minuga koos töötama, ning suudab ajaliselt kaasas käia Eesti raami peal, kui mina langstrothi raamil tarudes koondamist teen.  Mul endal on ka eesti raami park ca 2000 ja rohkem raami. (50 peret ikkagi nende peal.)

Minu suhtumine on kujunenud viimaste aastate praktilisest meesindusest. Olen suurendanud iga aasta mesilaste arvu, samaaegselt üritanud ajalist kulu mitte suurendada.
Mu enda soov oleks kunagi tulevikus jõuda soomlastele järgi kulutades 1 pere peale vaid 2 TUNDI aastas. Hetkel on see kulu mul 5tundi aastas. Mida vähem aega mina kulutan ühe pere kohta aasta jooksul seda odavam on ju meetoodang. Hetkese seisuga suudan toota 3euri kg mett. (omahind on 2,1euri)  Loomulikult seda ei saa selle hinnaga müüa, siis oleks ma vist riigireeturi tiitli ära teeninud.  St siia sisse on arvutatud transpordi kulud mesila-kodu vahel, talvesööt, lestaravi ja uus inventaar.  (puudub vaid käibemaks ja müüjapalk)
Siinjuures võrdlusena 10a tagasi oli minul hooldada 10 peret. Siis kulus mul 2x vähem aega kui praegu enda 50 pere hooldamisele.

Ma ei ole eesti raami vastane. Lamavas on ta all väga hea.

Teisalt jah lamavtarus enamjaolt tuleb kõik osta uuena ja asjad pole odavad.
Nagu eelnevalt mainitud eesti raami on võimalik järelturult saada. Mina olen neid isegi 10senti tk saanud. Langstrothi raam on 27-35senti tk. Hinnavahe kolmekordne. (Vana vs uus )
Juhul kui korpuseid ise ei tee, on puitkorpus ka ostes kallim kui penokorpus. Puitkorpuseid müüakse minuteada 15-25euri tk penokorpus on 10-15euri uuena.
Puitkorpustel jällegi probleeme kahekorpuse vahelisel kokkupuute piirkonnas, kus kõik ehitusvead välja tulevad.
Isetehes jällegi hea nokitseda õhtuti, kuid ajalinekulu suur.

Kui aga aeda ilu tahta ja ajaline faktor ära unustada siis võib ju sarnaselt minule teha lamavtarudest kunstteoseid aeda, ilus kaeda.
http://album.ee/album/494233/50180125





Kasutaja meremesinik pilt

Maitse asi.

Kellele meeldib ema, kellele tütar...

Mina muretsesin eelmisel aastal kokku 4 lamavat. Muretsesin. See tähendab uurisin ja küsisin ja palusin. Ning alati küsija suu pihta ei lööda. Teinekord peab midagi vastu ka ikka andma, aga ega see alati raha pea olema. Mõnikord on 'aitäh' kah hea tasu, sest tavaliselt vajavad vanad seisnud tarud remonti. Mõni vähem, mõni rohkem.
Kui aga on soov uusi osta, siis löö kuulutuste leht lahti ja vali millist tahad.
Eelmisel aastal alustasin ka esimeste korpustarude ehitust. Sellel aastal juba paar taru kasutusel. Kõik, nii korpustarud kui ka lamavad on eesti raamil.
Minu aastane kogemus ütleb, et lamavtarul alustada hea. Eelisteks see, et kogu inventari soetamine käib suhteliselt odavalt või peaaegu tasuta, kui enda aega ei arvesta. Lisaks saad lamavas ka mesilaste toimetustel paremini silma peal hoida ning aru saada, mida peaks tulevikus teisiti tegema.

Minnes küsimuse juurde tagasi, soovitan otsida piirkonnas, kus tahad mesindama hakata, mõni tegutsev või endine mesinik ja paluda talt paari vana taru ja raame nende jaoks. Võib olla pead midagi maksma, aga võib olla aitad hoopis tal tasuta midagi teha ning saad lisaks veel ka hindamatu väärtusega kogemusi omandada.
Kui tahad võimalikult odavalt alustada, siis soovitan ka eesti raami eelistada. Samas pead endale kohe algul selgeks tegema, kuhu tahad jõuda. Kui pelgalt väike hobi mõne taruga, siis sobibki eesti raam.
Selline nüüd minu kui algaja arvamus. Vanad tegijad on oma sõna öelnud, aga eks sealt tuleb veel arvamusi, sest nagu ma juba alustasin: "Kellele meeldib..." Maitsed on erinevad!

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Ilusad


tarud Raivol. Tubli!

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Vinged tarud jah Raivol.

Vinged tarud jah Raivol.  Müts maha!


Farrari kohta tahtsin niipalju öelda, et minu esimene mesindussuvi ja ainult Farraril hetkeks 12 peret.  Kuna kola ka polnud ja pered ostsin eesti raami peal, siis kevadel peale Farrarile üleminekut ja hilisematel poolitamistel pidid kõik pered ainult kärjepõhjaga hakkama saama.  Seda, et ema korpusest korpusesse ei taha tulla, ei täheldanud kordagi.  Tarudes, kus emalahutusvõret ei kasutanud, munesid kõik emad läbi kolme korpuse.  Pigem oli see nagu probleem, võiks kahega piirduda.

Aga muidu tundub lahe, ei oska küll midagi ette heita.  Ei saagi osata, muud kogemust ju pole.  Kuna korpused on enda tehtud (10 raamised), siis ainuke kõhklus on praegu ses osas, et äkki peaks edaspidi 12 raamised korpused tegema, vastukaaluks kõrgustesse minekule.

Tervitused!


Mul ka see aasta kõik farrari

Mul ka see aasta kõik farrari peal. Läksin üle 8 raamistelt eesti raamiga korpustelt. Korpused penost. Mulle meeldib madal raam rohkem, emasid minuarust lihtsam leida ja kerge tõsta. Emad munevad mitmes korpuses, sellega pole probleemi.

Kui valid raami ja taru tüüpi siis tasub mesinikelt uurida mida nad eelistaksid kui alustaksid nullist. Paljud on oma vanas inventaris kinni ja majanduslikult lihtsalt ei ole mõtekas suuri muudatusi teha. Tasub ka uurida kuhu mesindus liigub, millist inventari järjest rohkem kasutatakse.