Sügist!

Pronksmedal (100p.)


Tere.

Mure veidi mesilaste pärast. Kuna õigeid lennuilmasi pole ja mesilaste vananemine suht aeglane on tekkinud hetkeks selline olukord, et tarud on mesilastest üleküllastunud. Koondasin 16 eesti raami peale (tarude mahtuvus 26 raami) vahelaudade tagune on nii paksult mesilasi täis, et õhk ka läbi ei käi, loomulikult ka kõik kärjetänavad on umbes. Sellisena nad vaevalt talve üle elavad. Kuna on üks varuema koos peotäie mesilastega kas võiks teha järgmise töö: võtan ühe taru ja tõstan kõigist tarudest paar raami koos mesilastega sinna ja lisan veel varuema oma pisikese perega? Ema muidugi puuri, kõigile tõstetavatele raamidele ohtralt melissi teed peale pritsida, lennuavale paariks ööpäevaks võrk ette. Kas on lootust, et tekib uus pere?

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

minu kogemus on järgmine

sellest et mesilased on lennu laua taga pole midagi.  kuna praegu on ilmad soojad, siis kui nad köik oleksid kärje tänavas  tekiks neil kuuma rabandus.
minu arvates on suul isegi veel palju raame tarus.
ma ei tahaks uskuda et sul praegu 16 raami hauet tarus on.
(jut käib lamav tarust) ma loodan et se 26 raamine taru on lamav.
  praegu on tarus veel need kes lahkuvad ene talve siit ilmast ja ka need kes talve üle elavad.  ja see tötu on neid nii palju.  talve  pesa suurus aga valitakse nende kaudu palju sul talveks mesilasi jääb. kuna mesilastel süni kuupääva seljal pole ,siis ainuke vöimalus seda teha on haudme kärgede järgi otsustada.

Kui nüüd liiga suure ruumi jätad, peavad mesilased liiga suurt ruumi kütma, sellega tarbivad palju toitu, kurnavad enast rohkem, ja pära sool saab kiiremini täis, milest tekivad köhu lahtisus, kuna nad ei pea kevadise puhastus lennuni vastu.

nüüd sinu küsimus kas teha uus pere.
minu kogemused on sellised  et need mesilased lendavad sul vanasse taru tagasi ja röövivad taru tühjaks.,  ja kui sa kaugremale viid  (2-3 km  ) kaugusele jäävad nad taru, kuid väga töenäoline on see et sealt pooled mesilased hukuvad veel enne talve.ja selle ema kelle sa tartu paned, ei jöua eriti palju enam muneda, ja see pere on nörk talve ületamiseks.
Kahtlane ette vötmine. EI SOOVITA. 

Ise asi on mönda nörka peret möne audme raamiga toetamine, kuid  haudme raamil ei tohi mesilasi kaaasa vötta, sest need röövivad kohe pere tühjaks.ja lähvad vanasse taru tagasi.

edu sulle

Pronksmedal (100p.)

Tänud! hetkel siiski veel

Tänud!
 hetkel siiski veel tarudes 12 - 14 raami ja kuskil 10 raami hauet. Samas vahelaua taga selline mass mesilasi. Mis teha?

Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

10 raami hauet ei ole

10 raami hauet ei ole loogiline. 1 raama hauet = koorudes 3 raami mesilasi.

Pronksmedal (100p.)

10 raami hauet ei ole*

Täpsustuseks tuleb öelda, et 10 raami hauet tähendab kõnekeeles, et hauet on kümnel raamil.


Alfa, arenda oma nõuannet siit nüüd edasi.


Iseenesest tore,

et mesilasi palju, kuid selline haudme hulk on ajaliselt sobiv augusti 2/3 ja pigem on lähitulevik nutune, kui roosiline, sest kui mesilased jäävad tühjadele raamidele talvituma, surevad nad nälga ja nii oled kevadeks sellest perest ilma.

Soovitan hoida söödasiirup tarus. Kui mesilased kooruvad, siis kantakse sinna talvesööt asemele. Ema muidugi muneb ka osadesse raamidesse, kuid sellise mesilaste hulga juures peaks siirup üsna ruttu raamidesse kantama.
Võid ka ema eraldada vahelaua taha paarile raamile. Hiljem ühendad.
Nädalajagu ette öökülmasid ei lubata. Pealtsöödanõuga on väljavaated paremad. Hiljem koondad pere 10 raami peale ja eraldad tühjemad. Hea oleks, kui talveraamil on 2/3 ulatuses sööta.

Pronksmedal (100p.)

Vabandust! muidugi mitte 10

Vabandust! muidugi mitte 10 raami täishauet vaid 1/3 - 2/3 raamidest haudme all. Samas muneb ema uuesti ja pere sööki vastu ei võta, pole kuhugile panna. võtsin õhukese soojustuskatte pealt ära, äkki saavad lõpuks aru, et peavad talveks valmistuma. igaltahes on vahepeal niipalu uusi mesilasi peale tulnud, et vahelaua taga on tekkinud ilus suur sülemi kobar. Kas võib põhjus olla selles, et katsetan sel aastal esmakordselt müügilolevat valmis söödasiirupit? Sedasi pean neid ju terve talve söötma~!!!!!????. muidugi on see tehniliselt võimalik, roogin tööruumi tühjaks tarud sinna sisse. Tean seejärel ootab mind kevadel üllatus, kas suured pered või surnud mesilased, kardan, et viimane on loogilisem. Praegu ema otsida sealt massi seest ja isolaatorisse panna, ehh utoopiline ettevõtmine. Täna oli veidi päikest ja noh käis selline lend mida ma pole suvel kah näinud, toodi tarusse mingit tumepruuni õietolmu. KRT TEA KAS PEAN SÜLEMIT KAH VEEL PÜÜDMA HAKKAMA!!!!!!!!!!! Tegelikult on olukord tõesti nutune, selge on see, et nii nad kevadeni välja ei vea. See talvine sõõtmine... samamoodi ei näe nad kevadet, või on see valmis söödasiirup tõesti nii puhas, nagu reklaamis öeldud,,aastaringseks söötmiseks,,

Pronksmedal (100p.)

Amatöörile

Sa oled teinud vähemalt kaks viga:
1. ei koondanud korralikult mesilasperesid, max 10 raamile, äärmisel juhul 11-le.
2. ei söötnud peresid piisavalt suurte söödakogustega augusti lõpus – sept algul, et mesilased oleksid täitnud söödaga haudme alt vabanevad kannud.
Võib-olla ei ole mesilastõug sobiv.
Koonda pered. Võta välja vähese meega kärgi (hauet võid ohverdada) ja kui sul on valmissööt, siis proovi sööta peresid pealtsöötmisnõudest.
Kui sööta jääb peredes ikkagi väheks, siis pead millalgi  pudersööda peale panema.

Pronksmedal (100p.)

Tänud vastuse eest! Koondasin

Tänud vastuse eest!
 Koondasin 14 raami peale, vähemaks ei saanud võtta kuna kõigis oli hauet, panin iga päev sööda peale ca 2 l kaks korda veeti kiiresti ära, seejärel jäi söök peale ja tuli hauet usinasti juurde. Lubati veel dets. lõpuni suht sooja aega, ehk suudan nad selleks ajaks normi saada. Muidugi puhastuslend jääb sel juhul ära, samas on söödasiirupi kohta öeldud, et see ei jäta jääke?????.
Üks teemaväline küsimus ka veel: Millist kärjetraati kasutada, roostevaba või tsingitud? seni olen kasutanud veel vana tagavara, nüüd aeg juurde soetada. Hind muidugi roostevaba traadi kahjuks.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

traat

mina olen kasutanud tinutatudtraati,rooste vaba ja mustast metalist traati.

tinutatud traat oli jäma, seda ei soovita. see venis järgi ,peale igat kärjetamist, uus traar panna, seda ei saa kärje traadi pingutiga pingutada, venib järgi.
mustast metalist kasutasin see töttu et sain teise mesiniku kääst tasuta. ta oli vene ajal endale kövasti varunud.
kuid selle puudus oli see et se oli vihis ja kipus segi minema. pingutada saab pinkutika, kuid läheb rooste. köige parem oli roostevaba.

neid viimast kahte saab mitu korda tarvitada enne kui traati peab vahetama.
käitu oma rahakoti järgi.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Kui on tõesti nii

nagu kirjutad, et 14 raami hauet, siis ma tõstaksin 7 raskemat raami üles ning jätaksin nad täismagasiniga talvituma....siis on vähemalt kindel, et kevadesse tulevad! Jõuavad veel sööta ka ümber paigutada! Alumisel raamikihil võiks isegi meekaanetise riba lahti tõmmata....

Samas, kui nad Sul sööta vastu ei võta ja niipalju on hauet........kahtlustan kotthauet....see haue ei koorugi, aga paistab päris ilus hele välja.....Seal võib veel põhjuseid olla (miks haue ei kooru?) Kas nad on ikka mõlemal pool vahelauda (võib juhtuda, et teiselpool ääres on mingi vilets vibra, et nad seal olla ei saa!?

See, et mesilased praegu vahelaua taga on normaalne.
30. sept. kandsid ka mul mõned pered ühes grupis galeega oranzikat õietolmu....kui nad Sul õietolmu tõid, siis peaksid nad ju ikkagi sööta ka vastu võtma!
Seda viga ma ei teeks, et ema mõne raamiga eraldi tõstaksin....kogu see kupatus kobarduks siis sinna ema juurde - päike juba madalal, mesilaspere võib eriskummaliselt käituda.

Ja nagu ma nüüd aru sain, tahtsid suurest/vanast/põhiperest - "lihaperest uut suuremat n. ö. varuema peret tekitada?
Kui supper muneja (arvatavasti soojemast vööndist/pikema suvega harjunud) ema alla suudad jätta, võid ju emalahutusvõrega katsetada....kirjutasid, et varuema on paaril raamil - varakevadel saab nõrgemat selliselt turgutada...sügisest katsetamist pole kuulnud/näinud!
  
Huvitav, suhtleme!

Pronksmedal (100p.)

Tänud!

Tänud Teile! Kahjuks on mul lamavtarud ja seepärast pole võimalik teist korrust soojapidavalt peale ehitada. Loodan, et siiski asi kuidagi laheneb, vaatasin veidi taru sisse ja ausalt öeldes ei osanud haudme kohta midagi arvata. Eelmise nädala piilumise kohast oli juba mesilased välja tulnud ja kiirpilgul olid juba uued munad asemel. Külm ju õues ei taha nii liiast neid tuulutada. Emad on mul kohalik ristsugutis, suht tumedad ja egas perede jures ei saa ka ilma näokatteta tegutseda aga hobi korras see asi toimub ja seepärast pole erilist rõhku puhtatõulistele pannud. Muidugi oleks tore taru juures päikest võtta ja mett limpsida. Ühe ema ma nüüd sügisel ise esmakordselt tegin, teine pea päris must aga igakord kui tarru vaatan tuleb ilusasti raami peal vastu tervitama, noh ja summid ise kah suht sellised mõnusad võib paljakäsi toimetada, samas nats laisad ka korje suhtes. Muidugi suvi näitab, mis nad tegelikult on. Pole ju sellist võimalust, et saaks sellise puhaspaarumise, mul nad kõik ühes kohas ja tundub, et tigedamate perede lesed kah sedasi sexsi suhtes aktiivsemad ja tulemus ikka nahkas. Mine tea äkki kunagi isegi ostaks ühe korraliku ema aga see ju ainult kaheks aastaks. Hobina suht kallis niiviisi emasi soetada.

Tahaks siiski teada selle valmis söödasiirupi kohta: Reklaam on hea, kallis kah teine , kas keegi oskab praktilise seisukoha pealt midagi öelda,, noh plussid ja miinused. Kandi asemel kasutada??? Pealtsöödanõu, sojalt katta tulevad ju sööma küll, nagu kirjas seisab seedjääke ei teki,, peaks sobima ideaalselt????????????????

Pronksmedal (100p.)

Mõtted.

Kõige odavam võimalus oma mesimummide paremaks muutmiseks on osta putatõulisi paarumata emasid. Kuna lesed arenevad viljastamata munadest on kooruvad lesed puhtatõulised. Noored emad paaruvad puhtatõuliste leskedega. Nii toimides on mõne aastaga saadud häid tulemusi.
Sellest on ka siin üksjagu kirjutatud.
Olen paar aastat sügisel mesilasi valmis söödasiirupiga söötnud. Kevadel on pesad puhtad, langetist vähe.
Söödasiirupit ei pea mesilased ümber töötama ja sellepärast kuluvad mesilased sügisel vähem. Sellest ka parem talvitus.
Kandi asemel aga söödasiirupit kasutada ei saa. Kandit ei kanta kärgedesse. Kandipakid asetatakse kärjetänava peale ja mesilased käivad sealt nosimas.
Külmal ajal kandit söövad , aga siirupit söödanõust võtma ei tule.
Kui siirub valada kärgesse ja need soojendatult pessa panna, söövad küll.
Külmaga on aga pesa lahtivõtmine väga riskantne.


Pronksmedal (100p.)

Siirupist

Arvutused

Ei mõista neid arvutusi hästi selles eelmises viites toodud lingil. Miks on võrreldud erinevaid asju - 50% ja 60% lahuseid 72% lahusega. 


Võiks ju mõlemad arvutused teha 72% lahustega, siis võrdleksime ju samu asju. 

Üritan oma loogikaga teha sama arvutuse 72% suhkrust tehtud siirupi peale (samade suhkru hindadega, mis selles arvutuses olid): 

10kg sööda hind (72%) = 7,2*1,18 = 8,5 eur

Järgmiseks, kogus, mis mesilased saavad kärgedesse peaks sama olema, kui on sama kuivaine %: 

ehk 64% 10 kg= 6,4kg

ja hind siis 1kg sööda peale oleks 8,5/6,4= 1,3275 eur.

Valmis siirupist seega ca 37% odavam.

Mitte ei saa aru, kas on minu loogikaga miskit halvasti või on sellel lehel arvutustega kõvasti puusse pandud. 

Äkki teadjamad seletavad natuke. 

P.S. siinjuures ei väida üldse, et invertsiirupi OMADUSED oleksid halvemad kui suhkrust keedetud siirupil. 

Pronksmedal (100p.)

Söödasiirup.

Ise arvutasin hoopis vastupidi ja sain, et söödasiirup on tunduvalt kallim. Aga OK mul need 8 taru ja eks ta siiski hobi ole, seepärast katsetasin valmis söödasiirupiga. Üks taru sai ainult omavalmistatud suhkrusiirupit. Eks kevadel paistab kas tasus rohkem maksta.

Pronksmedal (100p.)

Võrdlus. Söödasiirup, suhkur.

Siin on kõik üsipulgi selgeks tehtud.
 http://www.mesindusprogramm.ee/sites/default/files/tonu_rosenfeldt_13.08.2011_poltsamaa_ms_talvepesa_moodustamine_ja_mesilaste_sootmine__pr-7-1.4-64.pdf

Võrdlusest veel

Tänud kasuliku lugemise eest, kuid seal esitatud arvud on täpselt samad, mis selle emesila poe lehelgi. Ehk ei kannata mingisugust kriitikat! 


Kõik samad küsimused, mis minu eelmises postituses jäävad õhku. Lisaks ei saa aru, kuidas on võimalik, et 75% TETRAPI söödasiirupist pannakse kärgedesse KOGU siirup, midagi ei lähe vahepealt kaduma? Sest seda see hinna arvutamise tabel väidab, mis on viidatud PDF'i viimasel lehel. 

Hinna arvutamise tabelis on siis ikkagi võrreldud õunu ja apelsine ise keedetud suhkrusiirupi ja valmis siirupi osas. 

Lisaks on ilmselge, et vead tulenevad lihtsast loogika vigadest, mis on tabeli teises reas, kus võrreldakse koguseid, mis mesilased panevad kärgedesse. Miks on 33% 5-st, mitte 33% 10-st ja samuti 48% 6-st mitte 48% 10-st nagu teiste siirupite puhul. Sööta on ju ikkagi kõikide variantide puhul 10 kg, mitte 5 ja 6! 

Äkki keegi oskab mind veidi valgustada, sest asi läks minu jaoks veel segasemaks. Kahjuks jääb sellistest arvutustest mulje, et need on tehtud selliste inimeste petmiseks, kes ei võta vaevaks asja terasemalt süveneda. 

Üks üldine küsimus veel ka, et kas suhkrusiirupi, mis on ise keedetud, kärgedesse kandmisel läheb rohkem kaduma, kui samaväärse kuivainesisaldusega valmis siirupite puhul? 

talvesööt

1kg suhkrust saab 1kg talvesööta, hind koos kojutoomisega 1€. 

 1kg  72% siirupist  saab 0,8 kg talvesööta, 10% vett aurutatakse välja ja natuke kulub energiat ka siirupi ümbertassimisele, hind oli erinev vastavalt kogusele. 
Isetehtud suhkrusiirup tuleb umbes 30- 40% odavam kui valmis talvesööt.
 

Pronksmedal (100p.)

Kui nüüd kõike seda lugeda


siis minu mesilased jäävad küll nälga, ca 0,5kg on raami kohta igas tarus sööta vähem. Vot siin ongi see koht millest ma ükskord kirjutasin, et kahtlemine on vahel tervislik.


Arvutused on tõesti naljakad, 60% suhkrulahusest ja 72% söödasiirupist ei tule mitte 6kg kuivainet ja 7,2kg kuivainet, huvitav miks? Aga 75% tuleb 7,5kg nagu naksti.


Minu arvutused on järgmised:


60% 6kg kuivainet (10-s kg siirupis), 1 kilo kuivaine hind 1,18


72% 7,2kg kuivainet, 1 kilo kuivaine hind 1,5kg


75% 7,5kg kuivainet, 1 kilo kuivaine hind 1,61


Suhkruga võrreldes teeb see kuni 8,6 eurot 10-raamilise taru kohta kallimaks (20kg kuivainet tarusse). Isegi valmissiirupiga on paras mäkerdamine aga kui ma seda veel ise keetma ka hakkan, siis on see veel suurem mäkerdamine.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

TO: sinisilm

1kg suhkrust saab 1,5kg sööta! Kilohind 1€-se suhkrukilo korral 0,67€.

Mesinduse Käsiraamat 1968

juhtus esimesena kätte. Tsitaat: "Suhkrulahusest täiendussöödas arvestatakse ainult suhkru kaalu. Kui suhkrulahuse valmistamiseks on võetud 1 kg suhkrut ja i kg vett, siis saadakse sellest arvestuslikult 1 kg kaanetatud sööta, mis sisaldab 800 g suhkrut ja 200 g vett, 200 g suhkrut aga kulub sööda ümbertöötamiseks ja kaanetamiseks". Leheküljed 155 ja 156

Pronksmedal (100p.)

Tahaks teada

Kas keegi on Teist seda valmissiirupit pikemat aega kasutanud? Millised on praktilised tulemused? Kas kallim hind kompenseerib parema talvituse ja kevadise kiirema arengu?

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

minu kogemus

ma ei tea kas se on pikka aega nagu sa tahad  aga mina kasutan
2 aastat.
eelmine aasta ostsin 300kg
see aasta aga 700 kg
eelmine aasta ostsime natuke kalimalt kui suhkru ind. see aasta aga
00,10-1 EURO odavamalt kui suhkru ind.

Kui te siirupi inda arvestate  siis nagu mulje jääb arvestate ainult suhkru inda. aga sinna lisades vee keema ajamise  küte  (kaas -puit vöi muu) + oma töö mis te siirupit tehes kulutate.  Ok 1 -2 perele üks kõik  aga kui sul on 10-30 või 100 peret.
kaua vötab aega 40 l poti keema ajamine??? ja palju seleks kütet kulub. ja sellest saab  ainult 2 peret söögi vajaduse. ma pole arvutanud võipola iseki 2 ei saa. koruta 100 perega.


suur tootjad on kül omale lisa seadmed teinud , ja nemad enam vet ei soojenda, kuid segamiseks elektrit läheb ka omjägu.

kui need kulud köik koku vötad kas siis ka odavam on
MINA TOON ESILE SAAREMAA MEETOOTJAID.
KES PANID SELJAD KOKKU JA TELISID 23T SIIRUPIT OTSE TEHASEST, JA SEE TÖTU SAIME ISEGI ODAVAMINI KUI SUHKRU HIND POES.
pole siirupi valmistamisega mäsi.

tavaliselt kulus mul 200-300 l valmistamiseks 24 h  külma veega segamisega (piima jahutiga)

Minul kehvasid kogemusi pole.
kuid sügisene söötmine läks kiiremini, sest sealt on vähem vaja vet välja aurutada.
kevadel oli vähem langetist ja muidu tätsa ok.


Eelmisele

Ega keegi ei kahtlegi, et valmis siirupiga söötmine on mugavam ja kiirem ja oma töö-vaev väiksem. Mulle lihtsalt  ei mahtunud pähe, et kuidas saab sellisel labasel viisil rahvale kärbseid pähe ajada nagu on tehtud ülalpool mainitud arvutustega. See selleks. 


Saaremaa mesinikud on tublid tegijad kui sellise asja suutsid ära teha. Müts maha. 

Huvi pärast arvutasin välja, palju kulub elektrienergiat 100l vee keema ajamiseks 20 kraadi pealt. Vastuseks sain, et ligikaudu 9,3 kWh, mis teeb hinnaks umbes 1,1 eurot! 

Elektri hinna võtsin enda elektriarve pealt ja valemid ettejuhtuvast google'i otsingust: http://www.answerbag.com/q_view/1121179

Pronksmedal (100p.)

nojah

tegelikult ma ei soovinud just grammi pealt arvestust vaid lihtsalt seepärast teada kas mesilastele on see siirup soodasm kui suhkur. Ise ostsin seda siirupit 45 euri 28 kg pakk. kallis võrreldes suhkruga aga kui ta soodustab ja säilitab mesilasperet siis tasub see vahe ära. Kahju, et siin Pärnumaal pole sellist võimalust, et astuks osanikuks hulgiostu korral. igaltahes kui keegi planeerib siis andke teada!!!!!!!!!!!!!!!!

Pronksmedal (100p.)

siirup


Effektiivsus väljendub veel mitmes asjas-

-mesilased kulutavad ennast vähem ja on seega elujõulisemad
-seni pole õnnestunud näha kärgedes ega söötmisnõudes käärima läinud siirupit erinevalt suhkrulahusest