taru

Miks mitte ehitata korpustaru korpused puidust, miks kasutada selleks igasugu tehis materjale, mis on puidu head-vead?

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
mesindus.ee haldajaKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Tormi Tabor pilt

Re: mis on puidu head ja vead

valt kirjutas:
mis on puidu head-vead?

Peamine puudus on, et täispuidust korpus on raske.

Kaaluda võiks sellist varianti, kus korpuse puitliistudest karkass on kaetud seest ja väljast vineeriga ja vahelt soojustatud Isoveri villaga. Siis on korpus nagu puidust, aga oluliselt kergem.

Tormi

Tavaline vineer ei kõlba.

Tavaline vineer ei kõlba. Ei kannata niiskust. Olen teinud põrandapapist (Siime papp) 4mm paks ja kui ära värvida siis 15 aastat on esimesed juba vastu pidanud aga ääred kipuvad juba punnitama.

taru

valt Kas 3 cm paksusest plangust valmistatud korpus kõlbab ka talvitumiseks. Või milleks see soojustus on kas talve külma või suve sooja vastu. Kui osadel tarudel pole enam põhja, mille asemel võrk. Metsakuivast kuusest saab küllaltki kerget materjali, mis kõlbaks korpuste valmistamiseks.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

puidust taru

Puidu halvim omadus on tema kõmmeldumine. Ruumis sees on õhuniiskus alati suurem kui välisõhus, nii ka mesipuus, kujuta nüüd ette, mis toimub nende 3cm plankudega kuuma kevadpäikese käes!! OK, võib ju need lauad suht kitsad teha ja külgepidi kinni liimida, see on võimalik kuid ilmselt võrdlemisi töömahukas. Ja kui õnnestubki korralik liimpuitkilpidest tarukorpus valmistada, raskevõitu jääb ta ikkagi.
Soojustus pannakse seinte vahele nii sooja kui ka külma pärast, kuigi öeldakse, et mesilased erinevalt mesinikest külma ei karda, on soojustatud tarus talvine söödakulu ikkagi väiksem. Pealegi ei pea kobar ulatuslike temperatuurikõikumiste taktis kokku tõmbuma ja paisuma seega soojustus puhverdab veidi ilma äkilisi muutusi. Samamoodi ka suvel ei lase soojustus päikese käes tarusisest temperatuuri ohjeldamatult tõusta.
Ma võin küll eksida, aga päris ilma põhjata (100%võrk) need korpused ka vist ei ole, teatud suurusega ava on, mis jääb talveks lahti e. võrguga kaetuks.

taru

Võid teha küll tollisest lauast, tuleb oma4-5kg. Kui korpus 10 talve üleelab on väga hästi. Võrk taru põhja tuli vist alles koos plasttarudega. Kui talvel tarusse sisse vaatad (ikka külmal talvel) siis näed et taru on seest härmas ja võrgu ülesanne on temperatuuri kõikumistega tekkinud kondentsvee, mis mööda seinu alla voolab, ohutu juhtimine maha. Plasttarudel on isegi põhi tehtud keskele kallakuga.
Lamavtaru, kui ikka katus terve ja pere normaalselt kaetud, otsalauad koos soojustusega 10 mm kergitatud, on kevadel täiesti kuiv. Seda 100kg kobakat mingid välised temp. kõikumised ei häiri.
Korpustaru kõige tähtsam tükk on põhi koos selle kaudu toimuva ventilatsiooniga.
Proovige korpustarudel. Põhja esimene ja tagumine külg terve taru pikkuse jagu lahti, ava kõrguseks 8 mm (hiired), ja kevadel ei ole isegi prahti mida puhastada.
Korpustaru Oskar

valt Kui kasutada

valt Kui kasutada seinte soojenduseks vahtpolistirooli, kui paks soojustus peaks olema. Kas katuse peaks ka ära soojustama. Aitäh vastuste eest ja soovin kõigile mesinikele häid pühi! Mesilastele pole mõtet soovida ,nendel pole nagu nii aega pühi pidada.

Vahtpolüstürooltarul on

Vahtpolüstürooltarul on seinapaksuseks umbes 2cm, servad on 4-5cm paksud, et tõsta saaks ja kätte ära ei laguneks. Katus soojusta kindlasti, 5cm on juba väga hea.

valt Üks loll

valt Üks loll jõuab rohkem küsida kui ......... ,aga küsimus oleks. Milline katuse materjal oleks kõige õigem kasutada. Mõned soovitavad plekki aga kas vihma sadu vastu plekki ei sega mesilasi?

Pane ämber pähe, mine

Pane ämber pähe, mine vihmaga õue ja saadki vastuse. Nali. Plekk trummeldab vihma käes siis kui ta pind piisavalt suur ja alt tühi. Suru vaht vöi muu soojustus vastu plekki ja ei mingit kolinat.

Terve Venemaa tarukatused on

Terve Venemaa tarukatused on plekist ja ei vihm ega rahe pole veel ühtki peret häirinud

katused

lamavtaru praktikast võin öelda, et originaalis papist laudadest lahendus on üks tobedamaid, ei pea vastu ja juhib vee otse tarru.
Omal on kasutusel kahte tüüpi: profiilplekist, see peaks ka teoreetiliselt küll kolisema, kuid ühtki kaebust mesilaspere esindajatelt seni saabunud pole, selle pleki miinus on , et hiired jooksevad mööda pleki valtsi kanaleid laelaudadele ja loovad sealt sissepääsu tarru. Töötab kui plekk kinnitada veekindlale vineerile.

Hea vastupidav ja nägus lahendus on teine variant: veekindel vineer, mis on ümbritsetud metall L profiilidega, mis juhivad vee maapinnale, ning kaetud kuumalt kleebitud ruberoidiga.

tarukatus

veekindelvineer, profiilplekk ega jõukus anna häbeneda. köögis remonti tehes vahetasin põrandal reliini, vana läks kõik lamavtarudele katusteks . muud puudust nigu pole kui et temperatuuriga mängib. 6-7 aastat juba mänginud.

Tarukatus

valtMiks korpus ja lamavtaru katuste ehitus oo erinev, ventilatsiooni osas. miks mitte lamavtarule ehitada korpustaru põhimõttel katus.Ühes raamatus kirjutab õhupadjast, katuse ja tarukatte lae vahel kas see on vajalik?

üks loll küsimus aga jah

üks loll küsimus aga jah ... Milline see tehismaterjal on selle ehitamisel(ma mõtlen nagu üldiselt: penoplast jne)??