Mesindusprogramm 2013-2016

Pronksmedal (100p.)

Teatavasti on ettevalmistamisel uus järgmise perioodi mesindusprogramm ja on toimunud juba vastava töörühma koosolek.
Järgnevas mõned märkused seoses töörühma poolt kavandatavate tegevustega.

1)Läbiviidud koolituste, teabepäevade ja nõustamisürituste arv
  Koolituste, teabepäevade kvaliteedile tuleks pöörata rohkem tähelepanu ja vajadusel kasutada tasemel lektoreid mujalt.  

2)Töötab koolitajate koolituse läbinud vähemalt 15-liikmeline koolitajate aktiiv   
  Kuna nüüd antakse mesindusalast koolitust Olustveres, ei ole see meede sellisel kujul aktuaalne. Pigem võiks toetada mõne vajaliku mesindusspetsialisti koolitust väljaspool Eestit.

3)Tegevuskava alusel toimiv 15 vaatlusmesila võrgustik
  Miks 15 ja mitte 4 nagu on erinevaid kliimatsoone Eestis? Missugune kasu on neist vaatlusmesilaist mesindusprogrammi eesmärkide saavutamiseks, kui enamasti täidetakse vaatlustabeleid kuu-kaks hiljem?

4)Koostatud teabe- ja õppematerjalide ühikute arv ja nende sisuline kvaliteet ning nende avalikustamine veebilehel
  Siin jätab enamasti soovida sisuline kvaliteet ja lühiajalise väärtusega asju pole üldsegi mõtet paberil avaldada.

5-6) Mee kvaliteedianalüüsid
  VTA teeb ka mingeid meeanalüüse - tuleks hoiduda topelt tegevustest. Näiteks võiks mesindusprogrammi raames analüüsida pestitsiidide sisaldust rapsimees, mida ju tihti selle suhtes kahtlustatakse.

7) Nelja varroatoosi seiremesila olemasolu Eesti erinevates piirkondades
  Varroatoosi seiret peaks siiski iga mesinik tegema ise ja oma mesilas.
  Kummaline on igakevadine tarulangetise proovide analüüs. On ju niigi teada, et varroalesta on igas mesilas ja akarapidoosi ei ole aastaid olnud. Pigem võiks selle kampaania asemel teha analüüse siis, kui on haiguskahtlus (AHM, nosematoos, …).
  Kuna varroalestad on probleemiks kõigile mesinikele, siis oleks hädavajalik, et VTA  avaldaks jooksvalt oma kodulehel juhendi, kuidas teha varroatõrjet parimal võimalikul moel. Siis saab olla kindel ka selles, et juhendit järgides on tagatud toiduohutuse nõuded.

8-10) tõuparandustöö
  On ette nähtud kolme mesilastõu parandamine. Uurisin EMTS-i (Eesti Mesilaste Tõuaretajate Selts) kodulehte 23.10.2012 seisuga. Aretusprogrammide alajaotises "Aretusprogrammi täitmiseks vajalik aretusloomade arv" on kirjutatud, et ristandmesilaste omavahelisel paarumisel saame madalatoodangulised ja halbade iseloomu omadustega mesilased.
See on kahtlemata nii ja ristandmesilased tekivad erinevate tõugude läbisegi pidamisel. Järelikult tõuparandustöö kolme tõuga ei paranda Eesti mesilaspopulatsiooni omadusi, vaid koguni vastupidi – selle tagajärjel tekib veel rohkem ristandmesilasi. 
EMTS-i kodulehe jaotises "Mesilastõud" on kirjutatud, et Eestisse sobivad kõik kolm tõugu.
Tõesti, parimate aretajate buckfastid, põhjamaade itaallased ja krainid on väga sarnaste omadustega ja ka EMTS-i kodulehelt saab lugeda, et nende aretus on kavas ühesuguste valikukriteeriumite järgi.
Järelikult oleks kordades odavam ja efektiivsem parandada ja aretada ainult üht mesilastõugu. Pole ju ette teada sedagi, mis sellest tõuparandustööst üldsegi välja tuleb – võibolla eelistavad mesinikud hoopiski varaseid ja odavaid Itaalia, Sloveenia mesilasemasid.

Lisaks:
Otstarbekas oleks toetada rohkem piirkondlikke mesindusseltse (ravimite, mesilasemade ost jm toetuskõlbulik), sest see soodustab ka mesinike koordineeritud tegevust, mis on mesinduses väga oluline. 

Praegu täidab interaktiivse mesindusportaali rolli mesindus.ee, kuid kuna selle tegevust ei ole toetatud, siis võidakse see varsti sulgeda. Hobimesinike jaoks ja ka eestikeelse mesindusalase sõnavara säilimiseks on taolise suhtlusportaali olemasolu vajalik. Seda ei asenda väheinformatiivsed ja ühesuunalised  mesinikeliit.ee ja mesindusprogramm.eu.

Rahvuslike mesindusprogrammide eesmärgiks on parandada mesindustoodete tootmist ja turustamist ja sellest lähtuvalt tuleks valida rakendatavad meetmed ja hinnata nende tulemuslikkust ja efektiivsust.