Talvist nokitsemist
Tere rahvas!
Sügis - talveõhtud pikad ja nokitseks veidi mesilas inventari kallal. Kõike ise leiutama ei viitsi hakata seega mõned küsimused. Seni on olnud lamavtarud 10 - 12 tk ikkagi hobi. Plaanisin mõned juurde ehitada aga siis hakkas ehituspoes silma peno margiga 200. Tarisin ühe tahvli koju ja selgus, et sellest on võimalik valmistada 2 korpust. Suht odav ja kiire töö. Kripeldab nüüd paar küsimust, kas seestpoolt ka värvida, mõtlen mingi veepaasil värvi? Mida teha väljaspoolt? Linnud nokivad seda suurima menuga, kas katta krohviseguga, sellisega mida kasutatakse majafasaadidel, sellisel juhul tuleb lisada krohvivõrk, või mitmekordselt värvida?
Teine selline küsimus on raamitraadi kohta, müügil kempi kevitustraat kaetud vasega ja kordi odavam kui raamitraat, on keegi katsetanud selle kasutamist?
Ette tänud vastamise eest!!!
- Kommenteerimiseks logi sisse või loo uus konto.
- 3847 klikki
Paar vastust
Penost täiskorpuste tegemine endal järgi proovitud. Head kerged küll, aga mitmed puudused kaalusid kerguse üles, seega lõikasin möödunud talvel need pooleks, sain pooleraamised meekorpused. Vt. http://www.hot.ee/metsamesi - Inventar. Lisan täna õhtul sinna ka pikema selgituse, miks täiskorpused head ei tundunud.
Vasetatud traat oma oksüdeerumise tõttu tarru ei kõlba. Traadikulu 10-12 taru korral peaks olema sedavõrd väike, et hind ei tohiks küll mingi näitaja olla.
Tänud!
Liialdasin traadi suhtes, loomulikult kulu väike, aga mul sõbral seisab lihtsalt rull seda kempi traati üle, eks seepärast uurisingi. Täiskorpuste suhtes jään aga huviga ootele. Kavatsesin täna veel penot juurde osta aga kui täiskorpuseks ei sobi siis jama. Hetkel olen lamavtarude ka pooleraamilistest magasinidest loobunud, panen kohe peale täisraamilised, töölkäiva inimese ja laiskuse asi. Hakata nüüd uuesti raame tegema, ei teagi, kui oleks palju plusse siis võtaks asja ette, jääb tüütu traatimine ära, raami väljasaagimine ja kokkuklopsimne mulle meeldib. Täisraamid, mis traadi jaoks sälgud tegin pidasid hooaja hästi vastu.
Jään selgitusi ootama!!!
EPS 200
Tellisin ka mõni aasta tagasi, suure õhinaga, terve paki EPS 200 plaate. Lisaks tegin veel seadmed-rakised, et saaks materjali täpselt mõõtu lõigata ja ka detailidele kalasabatappe lõigata.
Korpused nägid välja nagu päris, aga mesilastele väga ei meeldinud või meeldisid nii väga, et nad lausa sõid neid korpuseid. Samuti meeldisid need korpused sipelgtele.
Lõpuks oli taru ümber selline valge ring nagu oleks lumi maas..
Seega kõik on tore aga korpuste jaoks see materjal on sobimatu..
Paar pilti ka: https://picasaweb.google.com/111288641467261963262/PenostKorpus
Selline oli minu kogemus.
EPS 200
pudistavad mesilased laiali. Vaja osta sellisel juhul EPS 110 või 100 (kui ma nüüd õigesti mäletan).
nojah
kui see korpus seestpoolt ka mingi värviga katta äkki päästab? EPS 200 valisin just tugevuse pärast 110 nats vedelavõitu aga suurema mulliga, äkki seepärast sobib rohkem
Penoplaadid lõigatakse
Penoplaadid lõigatakse suurtest monoplokkidest. Korpuse detailid "valatakse" seevastu vormis, mille tulemusena jäävad detailide välimise pinna poorid terveks ja ka tugevamateks, kuna hoolimata graanulite eelpaisutamisest nad siiski surutakse aurutamisel vormi seinte vastu tihedamaks. Lõika või murra originaal detail pooleks ja veendu, et sisemuses on graanul pehmem ja ka pudeneb kergemini, kui välispinnas. Sellest on ka see mesilaste ja herilaste nn. parem näritavus isegi EPS 200 puhul.
Peno korpuste tegemiseks
Nagu eespool juba kirjeldatud, ei sobi EPS-tooted korpuste tegemiseks. Oma katsetuste juures kasutasin Q-Basf'i Styrodur XPS 3035, oleks võinud veel suurema survetugevusega olla, paraku seda Eestist ei saa. Vaata http://interbauen.ee/basf-styrodur-c-xps-3035cs.html Lõikepinnad, nagu korpuse ülemine ja alumine äär, katsin PVA liimiga.
olid ajd
nõukaajal valmistati penokorpuseid sedasi
http://www.inkassi.pri.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=79:vahtpoluestueroolist-korpustaru&catid=8:nopped&Itemid=35
Olid ajad....tänud Renno
A. Päev oli kuulus mesinik....tema joonised on vist Paradiisi Mesilas hoiul jne. Nüüd on ka Jaak juba OLI kuulus mesinik...kes selle ajaloolise jutukese Sots. Põllumajandusest välja kaevas....ning seda viimast tõrgub mõistus uskumast...ning polegi tahtmist kohe kirjutada!
Tormi kipub kah parematele jahimaadele.....
Kuid kirjutan selle tõttu, et mulle kohutavalt meeldib, see A. Päeva taru lendla.....mis on nurgas....arvestab imeliselt/kõige rohkem mesilaspere bioloogiaga! Kui mesilasperel on looduses võimalus, siis nad ehitavad sageli kärjed just 45 kraadise nurga all, lendla suhtes.
Olen kohanud varasemal ajal põhimõtteliselt sarnaseid korpuseid A. Päeva pakutuga....ma ei taibanudki küsida , kas too mesinik Ilmar T. valmistas samuti oma korpused, nagu tegi seda A. Päev. I. T. on väga nutikas inimene ning pole üldse võimatu, et ta need Päeva õpetuse pealt maha tegi. Ainult, et Ilmar T. käisid mesilased katuse alt välja....nägin seda, pea 20 aastat tagasi esmakordselt, et ka nii korjavad mett, kui räästa alt välja lendavad!
Metsamumm
Kummas suunas teevad mesilased kärgede nurga? Kas kärjed on lennuava suhtes pööratud vastupäeva või päripäeva?
Ootan sellele küsimusele ka teiste vastuseid, kel vastavad kogemused olemas.
Amatöörile
Unusta ära PVA liimiga katmine. Tegin ülemöödunud suvel 2 taru. Omaarust olin kaval ja liimisin siseseinad marli ja PVA-ga. närisid mis kole. Marliniitide otsad olid lennuaugust väljas. EPS-100 vist oli
Valgesse plaati söödi ikka kohe mitmesendised süvendid ja kanalid.
EPO vaik
kui millegagi üldse siis klaasriie + epo vaik. Tugev materjal kannatab paategi valmistada. Äkki keegi jagab palju jääkaineid järgi jääb pärast kuivamist. Iseenesest peaks suht ohutu olema kuna isegi sünnitusosakondades kasutusel.
Aga miks mitte vahatada, nagu
Aga miks mitte vahatada, nagu tehakse puust korpustega?
Ma ei ole küll mingi ehitusmees aga
vaha peab kuskile imenduma, puu võtab vaha sisse. Peno on küll teatud mõttes poorne kuid kas ta vaha sisse võtab? Ja kas sellest kasu on? Kui nad isegi liimist läbi närisid.
Tyco või Wedi plaadid
Seest vaht, pealt kaetud klaaskiudkanga ja komposiittsemendi kihiga. Kallim, muidugi, kui EPS...
Metsamesinikule - Lennuava
...suhtes 45 kraadise nurga all ehitavad mesilased kärjed mõlemas suunas...nii päri-, kui vastupäeva, kui neil selleks ruumi on! Kärjed jooksevad servapidi lendlapoole kokku mõlemalt poolt vaheldumisi. Olen sellist imelist pilti näinud lamavtarus, kuhu sülem oli sisse läinud ning tühjas tarus olid olnud ainult kaks vahelauda, millele toetus "baltika" tarumadrats..Paari nädalaga oli kogu ruum täis ehitatud. Veidi vasakul lendla suhtes, paari - kolme kärjekihi kaugusel oli n. ö. rombikujuline keskpaik.
Kitsad vanaisa tarud (eelmise vabariigi/sajandi algul väga levinud, peale pakk tarusid), ülemise (väike) ja alumise lendlaga, kus pesaruumi kõrgus oli 60 kuni 80 cm ja pesaruumis ei kasutatud raame. Raamid ainult magasinis, kust kaudu anti ka vajadusel lisa sööta. Pesaruumi sai näha suure klaasakna kaudu, taru tagumisel küljel, kuhu käis kate peale, selle akna kaudu nägi ka kobara asukohta, näit. enne talvitumist! Pesaruum võeti lahti ainult siis, kui pere hukkus, tehti pesaruum nende oma paigutatud kärgedest tühjaks.
Olen veel korduvalt näinud erinevates kohtades, kus on olnud tarudes tühjad raamid, ilma kärjepõhjata ....ning siis on mesilaspere sisse lennanud ning diagonaalis kärjed ehitanud....nii, et kui mind on abistama kutsutud, siis tõsta kogu kupatus korraga välja, kui soovid midagi näha!...
Sellepärast... kui kärjepõhja on vähe ja tühjad tarud jäävad seisma, siis vähemalt peaks , üle ühe tühjade raamide vahel -olema kärjega raam.....kui mesinikku majas ei ole ning võib tekkida vajadus ka kärgede vahele vaadata!
A. Päeva lendla on nurgas , nii, et kärjed ongi mesilaspere jaoks hästi....
MUIDUGI KÕIGE OLULISEM ON MAAVÄLJADE MÕJU,,,MIS KAH MÕJUTAB KÄRGEDE VABA EHITUST OLULISELT!
Lennuava kahes nurgas
Tere.
ikkagi üritan
egas saa jonni jätta, kleepisin epsi mõlemale polele kleepvahuga põrandapapi. Kas peaks välimise põrandapapi ära karestama, et värv paremini külge jääks?
Mina paneks
veel lisaks ülemise ja alumise vöö puidust ,puidu paksus sama mis penol,siis papp üle,mummud kitivad korpused vahel päris korralikult kinni, siis kannatab konspeitliga kangutada, edukat nokitsemist
Täpselt
Unustasin mainimata, et alumise ja pealmise vöö teen õhukesest lauast ja liimin samamoodi peno külge. Kas peab põrandapapi karestama, et värv paremini küljes püsiks?
Olen värvinud
otse sileda pinna peale ja ei ole maha koorunud,mõni paneb välimiseks krobelise poole et värv paremini peal püsiks
krobeline pool
Selle panen ikka vastu penot, nakkub liimiga paremini ja siledam pool väljaspool on ka suht ilusam. Ok ma siis ei karesta. Kasutada õlivärvi?
midagi sai tehtud
Nokitsesin ajaviiteks mõned penost tarud , kahjuks ei oska siia pilte panna