Avatud paarla mesinike kasutusse.

Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

Kui Eesti mesinikele välja pakkuda avatud paarla, kui palju oleks huvilisi ja mida te ootaks selliselt paarlalt?
Praegu on idee tasandil, et Eesti mesinikud saaksid kasutada avatud paarlat oma mesilasemade jaoks. Saarel oleksid valitud tõulesed, kelle head omadused on eelnevalt kindlaks tehtud. Korraga on saarel ühe tõu lesed. Mesinikele ei piirata mis emad nad sinna viivad. Oluline on ainult et, pered oleks terved ja nendega pole kaasas võõraid leski.
Paarla toimimine võiks olla niimoodi: Mesinikel on vaja oma paarumispered viia paarlat hooldava mesiniku juurde, kes toimetab pered edasi. Pärast emade paarumist toob nad tagasi ja annab mesinikele üle. Loomulikult on selline tegevus tasuline kuna kogu tegevusega kaasnevad kulutused.
 Kui on huvilisi, siis saab edasi mõelda kuidas kogu tegevust planeerida pikemas perspektiivis nii et, mesinikel oleks sellest maksimaalselt kasu.
Natuke meie tegemistest saab vaadata EMTS'i kodulehelt.

Ootan arutelu sellel teemal.

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Aasta mesinikPronksmedal (100p.)
Kasutaja Jaanus pilt

Kinnine paarla, kuid avatud kõigile huvilistele

Sellist võimalust pakutakse mesinikele Taanis, Rootsis.
Rootsi näite leiab siit:
http://ligusticagruppen.se/parningVis

Pronksmedal (100p.)

Paarla

Loodan, et sellele üritusele on laiemat huvi. Ise viiks paarumispered sinna juba selle ürituse toetamise pärast.

..võtaks sõna

...Eestis vaid paar saart on,mis maismaast nõnda kaugel,et puhast paarlat rajada-need on Kihnu ja Ruhnu.
Lugesin kusagilt ameeriklaste uurimuse kohta,millest selgus,et emad lendavad paaruma isegi kuni 18 kildi taha,mida kvaliteetsem ema,seda kaugemale lendab ja see tundub päris loogiline,et veresuguluse vältimiseks peab kaugele lendama

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

minu poolne varvamus

minu poolt on huvi kui hind kirveks ei ole.

Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

mesilasemad ei lenda vee kohale

Kaks aastat tagasi katsetasime samuti saart mis on maismaast umbes 2 -2,5 km. Saarel oli üks lesepere ja kümmekond paarumata mesilasema. Esimesena viidud mesilasemad paarusid ja hakkasid munema. Hiljem viidud emad enam ei paarunud ja munema ei hakanud mitte ükski neist! Leseperes polnud selleks ajaks enam leski. Kui nad lendaks 18 km ( ka üle vee),  sel juhul ei oleks tohtinud paarumata emasid tekkida?

Tegelikult ei lenda mesilasemad suure vee kohale nagu lesedki. Nii hoidutakse hukkumisest kuna paarumise ajal kukuvad ema ja lesk maapinnale.

Pronksmedal (100p.)

Paarla

To Herilane.
Paarudes kukuksid nad vette ja hukkuksid.
Ehk paarumine ei toimu vee kohal ja emad ja lesed ei ületa veetõket kui see just ei ole tõesti alla 2-2,5km (UK raamatust, autorit ei mäleta).

Pronksmedal (100p.)

Ideel on jumet.

Vee kohal lendamisest rääkis üks Viljandi mesinik kellel pered üle järve linna vastas peaaegu. Lossimägedest pärnade õitsemise ajal tulev lõhn meelitab töömesilased üle järve. Koormaga tagasi tulles kukuvad aga paljud järve.Soodsa tuule suunaga olevat mõnikord kõrkjaäärne veeriba uppunud mesilasi täis. (tema sõnad)Kui täis ja miks ei tea.No Viljandi järve lajust kujutate kõik ette.

lend vee kohal

Ma ei julge vastu vaielda,et kas vee kohal paaruvad või ei aga seda oma silmaga olen näinud kuidas sülem üle amuuri jõe hiina poole ära lendas ja eks seal oli ikka ema ka kambas.
Minu linnufarm asus poolsaarel,merest umbes kildi kaugusel.Üks suvi olin paadiga kahe poolsaare vahelisel lahel,laht on ligikaudu 3 või 4 kilti lai ja siis paari tunni jooksul tulid koormaga mesilased paati puhkama,no ikka kümneid oli neid.Ilmselt ilma peatuseta poleks nad teisele kaldale jõudnud.Naaber poolsare mesinik rääkis,et neil õitseb seal mitu ha meesikat ja põld merest umbes pool kilti-seega vähemalt nelja kildi kauguslt käidi korjel-iseasi,kas see energeetiliselt tasuv oli,nad ju samapalju pika lennuga tarbisid kui korjasid.
Mul pole veel õnnestunud mesilaste paarumist oma silmaga näha.Olen lugenud erinevaid andmeid,et ema paarub kümne,üks prohvessor väitis,et isegi 15 lesega-üks on selge,et see ikka  paras kambakas on ja kas see kukkumine ikka on turvaline...
Kus on selle kohta lugeda,et nad paarudes maha kukuvad ja kuidas ema stepis viljapõllu seest saaks uuesti lendu tõusta

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Paarumine!

Tere üle pika aa.....päikeselist uut aastat!

Sülemid lähevad küll üle suure vee....olen paljudele rääkinud Hiiumaa mesinike lugu, kuidas nad merel kalal olid ning Vormsilt Hiiumaa poole suur sülem üle paadi lendas...seal oli meri 13 km lai!

Kuid paarumist olen ise näinud ...ning kui mul tol päeval poleks kohutavaid süümekaid olnud...oleks see imeline hetk mul nägemata jäänud!

Lugu järgmine:

Oli mai lõpp ning minu mesilagruppidesse soovis kaasa tulla üks vahva
"linnainimene" - mittemesinik" - Hille. Oli haruldaselt kaunis päev ning
mesinduses väga kiire aeg - otsustasin, et ei võta teda siiski kaasa. Ei tea
kas süütundest, kuid üritasin igas mesilagrupis nagu tema silmadega vaadata,
et mida tema oleks siin huvitavat näinud, kuulnud,  tundnud. Nägin tõesti
jumalikku loodust , rõõmu täis mesilasperesid, erinevaid loomi, üllatuslikke
taimi, haruldasi valgusemänge ning imelist taevast.
Ei tea, kas me koos oleksimegi seda märganud.
Ühes püha auraga mesilagrupis - pärnapuudega, endise talu paepealse karjamaa
nurgas, kus õitseb palju türnpuud, kuslapuud, lodjapuud, muulukaid, hiljem
kadakate vahel nõmmeliivateed, erinevaid liblikõielisi ning nõmmekanarbikku
jm. jm....Nägin MESILASEMA PAARUMIST.
Ka vanad eluaegsed mesinikud ning sadade mesilasemade kasvatajad ei ole
sellele peale juhtunud, või nad ei ole seda märganud vaadata...
Minul sai selles mesilagrupis töö tehtud, seisatasin ja vaatasin, mida Hillel
oleks just siin vaadata olnud, kas ta oleks tundnud selle paiga pühadust!?
Seisin juhtumisi kõhuga, vastu seda taru, mis mul n. ö. kontrollialt välja oli
läinud. Olin sellest perest juba pool teise mesilagruppi minema viinud ning
noor ema pidi paaruma lähiajal. Tol päeval polnud mul põhjust seda peret
tülitadagi. Kui mesila kohal taevasse vaadata, on õhk paks saabuvate ja
korjele lendavate mesilaste kiirest lennust. NÄGIN , et väga kõrgelt,
otsejoones mu pea kohalt, langeb nagu mingi pundar, mis nagu kogu õhus toimuva
meluga kokku ei sobi, on ebaloomulik. Siis hakkasin aru saama, et see pundar
ullitab, käib ringi nagu kuradiratas. Sain aru, et selle pere mesilasema
paarubki, mille najal ma seisan. Nimelt hoiab lesk, oma kuue jalaga,
mesilasema kuuest jalast kinni ja nii nad pöörlevad, ise samal ajal langedes.
Kuid sellest puntrast hoidis kinni ka teine lesk. Ja kolmas ning neljaski olid
lähedal. See loperdav, rõõmust ullitav pundar, muutis mõni meeter enne
maapinnale lähenemist suunda ja lagunes minu kõrval lahti. Et osalejad saaksid
otsejoones jälle kõrgustesse lennata! Missugune elulust!!

---------------------------------------------------------------------------
Olen seda kirjeldust ka levitanud ning selletõttu on naljakas lugeda neist km , mida pakutakse mesilasema paarumiseks, ja kui kaugele küll mesilasema lendama peaks?!....milleks?? ...kuid selle nägin ära, et miks mesilasema vee kohale kindlasti ei tüki, kuna mõni "hull" lesk, suures tuhinas ......ei märka lahti lasta....et uutesse kõrgustesse tõusta!
Selle tõttu on võimalik tekitada puhaspaarlat ka näiteks kuhugi rabasaarele....või kuhugi mujale mandrile...ei pea tingimatta Ruhnus...või kus saarel iganes kõiki mesilasperesid siniverelisteks muutma!

....ka paarumisest

olen vahel ise endale küsimuse esitanud,et miks mesilaste puhul kunstlik viljastamine ei edene.Lehmad pole juba aasta kümneid pulli näinud,veel vähem tunda saanud aga lüpsavad nagu vabrikud ja nii oleks ka võimalik tõuaretust juhtida.Igas maakonnas võiks ju mingi labor olla kuskil kõrtsi kõrval,hommikul tood oma puurid emadega sinna,näitsik istub mikroskoobi taha ja enne kui jõuad kolmanda pitsi tellida heliseb mobla ning palutakse kaubale järgi tulla.Muidugi võivad loomakaitsjad linnu ahistamise eest kisa tõsta aga neil võib soovitada külastada mõnda kanalat,kus pole kuke haisugi....

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Ma


loodan et see kunstlik viljastamine võtab Eestis tuurid ülesse aga Herilasel1 soovitan suured pitsid valida et kolmandaks pitsiks töö tehtud saaks.

   Minust targemad oskavad õelda miks ( viljastamine iseenesest ei luba üle pitsi võtta Wink ).

Kuradi skleroos-olen siin

Kuradi skleroos-olen siin juba paar päeva püüdnud tüli üles võtta aga head uut aastat unustasin soovida.Kaunist aastat teile kõigile.Veel paar kuud ja saab tarukatuse alla piiluda,veel kolm kuud ja saab esimese sutsaka,esimese paistes silmaaluse......
Minu eest see üles tuuritamine väga vaevaline on ja seda mitte ainult meie väikeses ja vaeses riigis,vaid ka suurtes teaduspõhistes mesindus riikides.
Kunstliku viljastamise aparuur ei oleks kallis,kui see leiaks laialdlasemat kasutamist,kui neid peaks üha rohkem tootma.
Probleem ikka ideoloogias on-riiklikult meid kõikjal võetakse tülikate harrastajatena,kes ahistavad põllumajandust,
solvudes kemikaalide kasutamise puhul

Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

avatud paarla, avatud kõigile

Täpsustavalt on vaja selgitada et, praegused toimivad paarlad jäävad suletuks, tagamaks võõraste leskede eemal hoidmist paarumis aladest. Välja pakutud idee järgi saavad mesinikud oma kasutusse täiesti eraldi oleva saare, kus lesepered on valitud vastavalt mesinike vajadustest lähtuvalt. Kogu selles tegevuses on palju pisikesi nüansse mis vajavad läbi arutamist-mõtlemist.  Loomulikult oleks hea kui, igale tõule on oma saar. Ma ei kujuta seda esialgu ette. Esialgu püüaksime koos käima panna ühegi.  Praegused  saartel toimivad paarlad on entusiastide  korraldatud ning nad teevad seda oma vabast tahtest ja ajast.
Kui sellise asja vastu on piisavalt huvilisi ja kaasa mõtlejaid, on võimalik, et see hakkabki toimima.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

minu teada

Herilane1 kirjutas:
Kuradi skleroos-olen siin juba paar päeva püüdnud tüli üles võtta aga head uut aastat unustasin soovida.Kaunist aastat teile kõigile.Veel paar kuud ja saab tarukatuse alla piiluda,veel kolm kuud ja saab esimese sutsaka,esimese paistes silmaaluse......
Minu eest see üles tuuritamine väga vaevaline on ja seda mitte ainult meie väikeses ja vaeses riigis,vaid ka suurtes teaduspõhistes mesindus riikides.
Kunstliku viljastamise aparuur ei oleks kallis,kui see leiaks laialdlasemat kasutamist,kui neid peaks üha rohkem tootma.
Probleem ikka ideoloogias on-riiklikult meid kõikjal võetakse tülikate harrastajatena,kes ahistavad põllumajandust,
solvudes kemikaalide kasutamise puhul

minu teada peaks seike aparaat eestis olema   nime ma ei tea ,kuid keegi pidi proovima seda. värki. kuid suurem probleem pidi olema lese spermade indamine millisest lesest spermat vötta ja millisest mitte. küsimus ikkagi, kas see on heade keenidega lese sperma vöi ei.     see kes eestis proovis tegi löpuks lese spermadest remiksi ja siis seda kasutas.     looduslik ,ja mesiniku valik jäävad ikkagi alles et head tulemust saaks.


kui keegi tundis et se teda puudutas  eba meeldivalt siis sori.
see inf mulle kuskilt körva jähi.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Avatud paarla ...

 Programmi pakkumise ide,tõulese jutt on ajast ees.Meil on, oma põhikirjaga
üldsust tõrjuv tõumeeste  mittetulundusühing,mis ei suuda tõuaretust viia riiklikult tunnustatud tasemele.Mis jääb puudu pole  võimeline ütlema,igaljuhul
muude põllumajandusloomade hulka PRIA kodulehel pole mesilased jõudnud.
 Paarla ,seltskonna poolt valitud,leseperedega ,võib pakkuda huvi.Paarla toimetamisi juhendab ettevõtjast mesinik.Alustuseks tuleb kirjutada LEADER
meetme äriplaan ,mis võimaldaks soetada vajalikku inventaari ja vähendada
muid kulusid.Kõiki toetuse võimalusi tuleb kaaluda.
Paarumisperede tassimine kas on mõtekas,lihtsam on paarumata  emade liigutamine.Kui on kulude arvestus siis paarumise hind on leitav.Mida pakub see segasumma suvila,selgub tagasisideme kaudu.Kuludokument peab käima
asja juurde.Organiseerida mesilasse üks selline grupike,ei tee kellegile liiga.
 Kes käivitab äriplaani ja heade tavade väljatöötamise.
   Mikroe,,, Mart
 Kõlbaks isegi tootjarühma tegemiste hulka.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Kihnu saar

on ideaalne puhaspaarumiseks.Tekkis küsimus kas seal mesilasi ülse on,mis tõugu,kui on teeks omanikega kaupa ja vahetaks emad korralike tõuemadega,ise oleks huvitatud itaalastest .Tehakse igasuguseid programme eurorahadega aga tõupaarla peaks olema esimeste seas,tekkis huvi kuna proovisin tegelda tõuemade kasvatusega

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

PAARLA

Laanemesinik kirjutas:

on ideaalne puhaspaarumiseks.Tekkis küsimus kas seal mesilasi ülse on,mis tõugu,kui on teeks omanikega kaupa ja vahetaks emad korralike tõuemadega,ise oleks huvitatud itaalastest .Tehakse igasuguseid programme eurorahadega aga tõupaarla peaks olema esimeste seas,tekkis huvi kuna proovisin tegelda tõuemade kasvatusega

alusta sellest et vii kihnu emad paaruma ja vaata kas paaruvad ära, kui ei paaru on sobiv koht  puhas paarla tegemiuseks. kui aga paarub on  vaja sellgeks teha kas keegi seal peab mesilasi, vöi on looduses  möni sülem kes seal pesitseb. kui on möni sülem siis nääd kövasti vaeva, ja pika aja pärast on se vöimalik tulemusi saada2-3 aastat oiad seal töu leski siis  hakavad töu leskede populatsioon nii suur et ka looduslikud  sülemid paaruvad töu leskedega ja saavad ka  kord koralt rohkem töu mesilaseks. kuid selle juures  mingi % ikagi  vöib kransi vällja lüüa.

Köige parem kui seal emad ei paaru ära. siis viid öikest rasist vöi töust pered kes leski tootma hakavad ja siis teatud aastate järel hakad sobivate mesilastega töugu või rassi parandama.. kui aga siis näpuka teed ja paarumis tarus oleva perega möne lese kaasa vötad vöib kogu üritus tuksi minna.

AGA ÜRITUS ON SEDA VÄÄRT.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Paaritumise koht

Teema algataja vaikib ja salaja üldsuse jaoks toimetab Peipsi järvel.Seal tegeleb mesinike tõuaretusega vist.Mind on tituleeritud mingi organi agendiks.Võimalusi ühistegevuseks hinnati ainult negatiivseks.Laanemesinik võiks asja arendada oma rahakotil,millised on teemase võimalused ei oska hinnata.Ühistegevuseks  on võimaused kindlasti avatud,kuid siinsele seltskonnale pole nendest mõtet rääkida. Kuid kui on teema arendajaid siis võiks sellest rääkida ja otsida selleks võimalusi. Kuskohal, on  viimane teema mida arutada.Kui avalikult rääkimine pole vastuvõetav ,siis võib proovida privaatselt.

      Mikro...e Mart

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

mardile

kui sa teemase all  mind mötlesid siis minu osalus on nulli lähedus, kuna minu marsuudilt jääb kihnu väga kaugeks. et seal osaleda. Ja kui ma puhas töu materjali tahan osta usun et ma saan Aimariga ka kokuleppele,  Kõike ei pea ise tegema. sest alati ei pruugi ise tehtud ästi tehtud olla

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

säutsuja

Paarla teemal säutsud,kuigi oled juba ammu AL-iga mestis.Arvata võib ,et selliseid paarlaid on kümmekond ja need teenivad ühe tegutseja huve.Võibolla eksin kuid,puhtalt mesilasemadega äri ei aja keegi.Kõik tegelevad sellega möödaminnes. Kas ühiselt õnnestuks käivitada mingi selline mesilaste grupike,mida võiks avalikuks paarlaks nimetada.Millist eeskuju pakuvad rootslased.

       Mikro...e Mart

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

vöta kuidas tahad

Vöta kuidas tahad. mina pole kellegagi mestis. olen ise enda peremees , ja teen seda mida arvan öigeks pidavat.  Mina  üld juhul ise ei kasvata emasid,  kui äda kätte tuleb siis kasvatan. viimased emad kasvatasin ise 2 aastat tagasi. mul on tiil  tehtud kes ka mulle kasvatab emasid. lihtsalt pole aega ise mässata.. seega pole ka vajadust saarele viia. 2. on  nagu ma ütlesin  kihnu minust liiga kaugel, selle 1-2 emaga pole mul möttet sinna minna.

ei tasu ära.

Selle pärast  ei  ole ka sellest huvitatud.

Minu säuts oli rohkem selle eesmärgiga kirjutatud et kui keegi tahab seda teha , siis anan näpunäiteid millest alustada ja mis on riskid kui midagi valesti teed.

Mina pole isegi vihjanud et sellest huvitatud olen.

Ja mina  ei nää selles miskit halba kui ma Aimar Laugega  Heades suhetes olen.

aretus töö ei ole selline et täna teen ja homme viskan nurka. see on järjepidev töö , ja tulemusi hakkad alles nägema 5-10 aastapärast.

 

Soovin sulle head  mesindus hooaja löppu.