raamide amortisatsioon

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

mind huvitab köikide kesinike, kes viitsiks vastata, kui palju raame 1 aastas korstnase saadate (teiste sönadega mitu raami te igal aastal välja vahetate.
lähevad mingil pöhjusel pooleks jne.
näide oleks midagi sellist  100 raamist vahetan vällja 10 tk üle selle on need mis perede müügiga maha müüakse, vöi perede arvu suurendamise töttu juurde tehakse.

Mind huvitab just see kui palju purunemise töttu tuleb vällja vahetada.

 ette tänades

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Pronksmedal (100p.)

sellega seoses

plaanisin algul julmalt välja praakida ja viskasin katkised hunnikusse aga hunnikut hiljem lähemalt kriitilise pilguga üle vaadates mõtlesin teha eksperimendi ja proovida maksimaalselt kõik ära parandada või taaskasutada. mida enam lihtsalt algvormini parandada ei õnnestunud, need lõikasin juppideks ning ehitasin lihtsalt madalamateks koorimismagasini raamideks. tulid välja päris lahedad ja mummidele paistavad need ka väga meeldivat. Wink hea kevadeti ja spetsiifiliste taimede õitsemise aegu peale visata. suurest kuhjast (ei lugenud kahjuks aga vast mingi paarsada+ tk.) jäi lõpuks ahjukütteks ainult väike käputäis puitmaterjali ehk kokkuvõtteks: tõesti väga tühine osa. üle kipuvad jääma põhiliselt pealmised liistud, millel õlad väga järsult rebenenud ja liiga jupikesteks murdunud alumised liistud.
eks ta selline viitsimise ja aja küsimus ole. majanduslik effekt sellisel tegevusel jääb tänu ajakulule suhteliselt väikeseks või puudub hoopis aga annab hea enesetunde raiskamis- ja röövmajanduse vähendamisest. Laughing out loud

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Raivo pilt

raamide amortisatsioon

Laias laastus võiks nii olla:

5%  lähevad uued raamid esmakordsel kasutusel puruks. Puidu süü lihtsalt jookseb niivõrd kiiva, et jupid jäävad raamist järig.
5% suudab mesinik ise ära lõhkuda. Vurritades, perest kraabitsaga jõhkramalt välja tõmmates, maha kukutades vms.

Ise üritan laias laastus 20% aastas raamide väljavahetusele planeerida. Seda siis igasuguste lõhkumiste ja raamide ära andmist kaasa arvestades.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

tänan

Tänan neid kes vastasid, kuid huvitaks ka teiste arvamused.

raamid,raamid...

   10% raame ära lõhkuda,seda ikka väga palju on-see teeb pere kohta neli raami.Ma olen kasutanud raamideks oksata kuuselauda ja ei mäleta,et viltuse süü tõttu oleks mõni puru läinud.Aga raami õlg on küll vahel pihku jäänud.Mina olen ülemise liistu jätkanud tappliite abil ja kui seda teha liimi abil,siis sama koha pealt ta teist korda järgi ei anna.
Samas kui on ikka korralikud rakised,šabloonid raamide valmistamiseks,ega siis uue raami tegemine käib isegi kiiremini kui katkise remont

Pronksmedal (100p.)

raamid

Kuskil nii ca  15% läheb vahetusse. Nüüd kui kasutan aukude puurimise asemel soone saagimist kardan, et see protsent võib suureneda, kuskil nii 25 peale. Hetkeseis annab siiski suht soodsama tulemuse. Kevadel kui panin esimesed soontega raamid, said vurri, vahasulatit, puhastust ja traadi pingutamist. Nii 60 raamist purunes vaid 5 tk ja seda ka mitte soonte tõttu vaid ülaliistul tuli kandekõrv ära, lihtsalt puidu viga. Ühel tuli ka soontevaheline liistakas ära. Eks järgmine sügis annab reaalsema pildi.

...15 on ka palju

kui raami õlg pihku jääb,siis on tavaliselt põhjus selles,et raami kuju ei ole päris ristkülik või on raami õla kandesoon vaiku täis-raam istub tarus viltu ja mesilased kitivad raami seina külge kinni.
Minul on aastaid olnud ikka mureks lõtv traat peale vahasulataja kasutamist.Traadi sakitamine annab tulemuse ainult kuni järgmise sulatuseni.Kümmekond aastat tagasi juurutasin klambri tehnoloogia-enne aukude puurimist lasin püstoliga klambrid küljeliistude sisse,siis puurisin vahetult klambrite kohale traadi avad aga see ei õigustanud end,väga raske on peitliga liiste puhastada.Viimased aastad kasutan traatimisel pukse,ka siin on omad nipid-puks ei tohi liistust välja ulatuda...

Pronksmedal (100p.)

Raamid

Okaspuust raamidega ikka juhtus,et mõni liist kiskus kõveraks või tuli õlg ära.Tegin uued raamid saarepuust,nö.omale.Valisin ülaliistud sirge süüga ja raami lagunemine on ikka harv juhus.Ühel tammel on mul mehejämedune oks ja lõhe sees,plaanin selle maha võtta ja raamideks ümber "valada".Ega töömaht eriti suurem olegi,kui okaspuiduga.Sabloonid,värgid on muidugi tehtud.Edu kõigile!

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

vastus

atäh köigile kes vastasid.   sain mingi ette kujutuse.
enda praagi protsenti ma teatsin, kuid  kuidas teistel sellega on seda ei teadnud.

1 küsimus veel paljud teist kasutavad raamide pesuks seebi kivi
(need kes on vastanud).  kui seebi kiviga raame pesed kas siis jääb raamide praagi protsent ka 20 % juurde vöi siis läheb suuremaks.

tänan vastamast.

Pronksmedal (100p.)

20%

20% on juba minuarust küll selline kadu, mis näitab, et midagi on kuskil ikka mäda. pole siis puidumaterjali õieti valitud, kehvalt kokku löödud ja ilmselt mitte klambritega, traatimisel kasutatud mingit lödi traati, kasutatud hooletuid töövõtteid ja ebakohast transporti, ebasobiv meevurri kiirus või kassettide ehitus vms. siin on võimalikke nüansse mitmeid. eks sõltub palju ka raamitüübist. mida suuremad raamid kasutusel, seda rohkem loomulikult rebenemisi ja murdumisi. praakimised peaks tegelikult mahtuma kuskile 4-5% piiresse. seebikivi nüüd küll kadu ei suurenda kui lahus mõistlik ja pärastine neutraliseerimine ka läbi viidud. 

omal on maakodus sajandijagu hobikorras mesilasi peetud ja leidub raame, mis pärit eelmise sajandi algusest. igasugusest s*tast ei teinud raame keegi. ei nad pragune, ei logise, ei väändu, pole mädanenud, neid on keedetud küll seebikivilahusega ja ilma, ões pleegitatud jne. ainult naelad roostetavad vahel läbi, kuna tol ajal ei kasutatud tsingitud naelu. löön lihtsalt uue naela ja uuesti käiku. praak on nendel raamidel ümmargune 0%! ainult häda selles, et sobivad sellised raamid ainult hobimesilasse. nad on tavapärasemast paksema liistuga ja eesti raami taolises lahmakas mõõdus. ma ei kujuta ette, et sellistega keegi tänapäevases tulumesilas toimetaks. just for fun!
puit on küll taastuv loodusvara, aga selle metsast ära tassimine, saagimine ja hööveldamine kõik maksab aasta-aastalt üha rohkem ja põletab taastumatuid energeetilisi ressursse. parem natuke aega võtta ja vaadata millest ja mõelda kuidas raame teha ja kasutada. nii olen mina mõelnud. tõsi, ainult viimasel ajal, kuna ka endalgi istus kusagil sees vanast ajast suhtumine, et puit on koorem siia - koorem sinna odavmaterjal. ilmselt sovietiaegne mentaliteet. ah, aitab nüüd targutamisest.. Wink

Pronksmedal (100p.)

Pole seebikivi kasutanud.


Pole seebikivi kasutanud. Vahasulatist tulnud raamid kraabin suuremast jäägist puhtaks, siis põletan/kuumutan nad gaasipõletiga üle, siis veel natuke siit - sealt kraapida ja uus traat või traadi pingutamine. Saan aru, et oma 6 - 10 lamavtaruga või sellist mahukat hobitööd teha. Eks raamide purunemise juures on oma lohakus ka vahel mängus.

Pronksmedal (100p.)

Pole seebikivi kasutanud.


Pole seebikivi kasutanud. Vahasulatist tulnud raamid kraabin suuremast jäägist puhtaks, siis põletan/kuumutan nad gaasipõletiga üle, siis veel natuke siit - sealt kraapida ja uus traat või traadi pingutamine. Saan aru, et oma 6 - 10 lamavtaruga või sellist mahukat hobitööd teha. Eks raamide purunemise juures on oma lohakus ka vahel mängus.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

Raamide prakeerimine

Kadu on siiani jäänud suhteliselt tagasihoidlikuks. Mõni üksik raamiõlg ikka pihku jääb, no mitte rohkem kui 1R iga 6-7 taru kohta. Sel moel lagunevad pigem uuemad raamid, põhjuseks see, et puusüü suund ei ole raamiõla kohal just kõige sobivamas suunas. Kui raamis on ilus ja hele kärg, olen pealmise liistu uuega asendanud, tume läheb sulatuskasti ja edasi ahju.
Teiseks prakeerimise põhjuseks on otsaliistude kõverdumine. Kui ülejäänud osa on heas konditsioonis, olen kõveraid otsaliiste vahetanud. Selliseid raame koguneb vast 1 iga taru kohta, umbes 1/3 neist läheb jällegi tööruumi soojendamiseks.
Lähiaastatel näen ette ulatuslikumat raamide vahetamist. Põhjus nimelt selles, et suurem osa kasutatavaid raame on tehtud nii umbes 15 aastat tagasi ja üha rohkem ja rohkem koguneb peale sulatust kergelt defektseid raame. Kui paarikümne raami pisiremont on veel mõttekas, siis suurema koguse puhul tasub kaaluda pigem väljavahetamist.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

raamide amortsatsioon


olen kasutanud nii tavalist eesti raami ja hoff. õlaga lang. raami.Hoff. õlaga lang. tunduvalt tugevam välja läheb mõni üksik ,põhiliselt vilune süü,mõne raami traati ei saa korralikult pingutada ,lõikab kergelt puu sisse.Eesti raamid lagunesid tunduvalt rohkem ja läksid kõveraks.Traat peaks olema mitte veniv ja roostevaba.Kunagi ostsin pered, haavapuust raamidega  aga need olid hirmus kõverad ,Tarumaniga väga nõus ,materjal olgu korralik.Seebikiviga keetnud olen mustad raamid, kui haigusi ei ole siis arvan et pole vaja keeta

Pronksmedal (100p.)

Minul...

vist umbes sama nagu metsamesinik kirjutas. Et vanuse tõttu vähendan tasapisi perede arvu siis 2-3 aastat tagasi otsustasin raamide remondi lõpetada. Ainult peale vahasulatajat pingutan traate. Sai kunagi (nõuka ajal)töö juurest trummlike roostevaba traati erastatud aga ta kuramus venib. Pööningul lugesin raamitagavaraks kusagil 250-300 tk. Jätkub neilegi kes kunagi pärast mind mesilasi peavad sest üle 10 vist ahju aastas ei lähe. Kõik pole omad. Päris palju saadud tuttavate ja sõprade käest kes mesilastega lõpetanud.Vanemad võivad 50-60 aastat küll vanad olla.
Seebikiviga keetmisel lõhkusin kõvasti raame. Nüüd ainult sulatajast tulnutelt suurem s..t  maha ,traadid pingumale, uus kunstkärg sisse ja uuele ringile.
No vahel tuleb mõni naelake ka ikka lüüa sest klambreid ei kasuta.
Proovisin aga oleks pidanud pikemate klambrite jaoks lööja ostma. 10 mm klambrid minu arust liiga lühikesed.
Kadunud Tõnu Järvamaalt kasutas 14 mm klambreid ja oli tulemusega rahul