Meetaimede kasvatamisest

Tere

Soovin kasvatada ma maal meetaimi. Maad on kokku ca 1,5 ha. Kas oskate soovitada, milliseid taimi oleks mõtet kasvatada? Plaan oli maha panna punane ristik, kuid kas seda oleks mõistlik millegagi segada, et õitsemisaeg oleks pikem?

ette tänades

Toomas


 

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Pronksmedal (100p.)

Kõik

Oleneb mille jaoks ja mis eesmärgil. Kui pead silmas kodumesilase jaoks korjemaa rajamist, siis punane ristik pole lahendus, sest sellelt ta nektarit ei korja. Sobiv on valge ristik, roosa ristik. 1,5 ha on nii väike pind, et suurt tootmiseffekti ei anna see enivei. Kui konveierit tahad, siis  külva mesikut ja jäta sööti. Aasta-paariga on konveier naksti olemas. Ohakad, paiselehed, põldsinep, võililled, mesik, pajulill jne. Mesinduse seisukohast parim aga ümberkaudsed kolhoosnikud ajad sellega pöördesse. Wink

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

vastus

Taru mannil on selles suhtes öigus et mesilaste jaoks pole  punane ristik otstarbekas, kuna tema nektari eritus kohad on nii sügaval  öie keskel , ja mee mesilaste nektari imemis nok liiga lühike et mesilane seda kätte ei saa. sellepärast me punase ristiku pöllul  mee mesilasi ei näägi.  punast ristikut saavad nektarit  kimalased  ja teised taolised putukad.
kui aga  tahad sealt seemet saada pead mesilasi treseerima.
kui sind huvitab mis se treseerimine mesilaste juures tähendab loe mesindus kirjandust.

nüüd aga külvamise kohapealt.

meesikas on väga hea mee taim , kuid tall on tösine puudus.
kuna ta on väga körge kasvuga,siis terkib talle tösine haljass.
kui ta on öitsemise löpttanud tuleb seeme koristada. kui seeme on koristatud on  see  kombainist läbi käinud pöhk tösine tüli allikas,
kui aga tahat ikagi proovida siis  tee meesika ja keerispea alla külviga, kuna meesikas  hakkab öitsema teisel aastal ,keerispea aga samal aastal.
Kuna selle pöhuga on suur jäma siis seda ma ei soovitaks.

SELLE OLEN KÖIK ISE LÄBI TEINUD

palju parem oleks külvata 1 pöllule   roosa ristik + alla külvika keerispea.
kuna ristik hakab öitsema teisel aastal, ja keerispea samal aastal siis oleks se  maa kasutuse seisukohalt otstarbekas.

Ja kolmas varjant on  puhas keerispea.
seda oleks otstarbekas 1 külv teha vilja külvi ajal .
2 külv teha 2 nädalat hiljem ja
3 külv  sellest omakorda 2 nädalat hiljem.

sellega saavutatakse see et sinu pöld öitseb  väga väga pikalt.

seda viimast olen ka proovinud.

valik on sinu
edu sulle.


Pronksmedal (100p.)

Ega

mesiku kultuuri või seemnepõlluga peagi tingimata mässama kui see just omaette eesmärgiks pole seatud. Seemnekasvatus ajab kogu ettevõtmise hinna ülesse ja selle mesikuseemne müügiga on ta nagu on. Kui põllul olev õiekonveier lõpetanud, siis lased lihtsalt purustajaga üle ja võtad niidutoetuse veel pealekauba. Pakun välja, et rahalises mõttes teeb sama välja aga tulemus tuleb palju lihtsamalt. Niipalju ütleks veel, et mesiku külv peab meekonveierisse  olema piisavalt hõre. Mitte nii, et põld sellest täiesti kinni mattub ja teised meetaimed täielikult ära lämmatab. Siis pole selle vartemassiga ka hiljem mingeid probleeme.

Kasutaja päike pilt

meetaiemede valikut tehes

meetaiemede valikut tehes võiks korra mõelda ka mesilase ja tema loodusliku korjemaa peale. vaata, mis taimed ümbruses kasvavad ja millal õitsevad. nii saab selgitada kõige õitevaesema aja ning proovida külvita taimi, mis just sellel perioodil õitsevad, oleks tagatud mesilase püsiv toidulaud

Pronksmedal (100p.)

lp. päikesel

mõttekäik kindlasti väga õige. kohalike oludega peab arvestama ja taimestikku analüüsima. nagu iga muugi taimekasvatuse puhul tuleb lähtuda ka muudest kasvutingimustest. nagu kasvukoha mullastik, klimaatilised iseärasused jne. paljud meetaimed näiteks ei kasvagi suvalises pinnases, raamatust loetud ja kõvahäälselt soovitatud väärt meetaim ei pruugigi antud kohas üldse piisavalt nektarit eritada. kas ei meeldi liigne niiskus, happeline muld või hoopis vastupidi, valitud taime õitsemisajal on seal regulaaselt mingi ebasoone faktor jne. seetõttu ongi parem teha mitmest komponendist koosnev segapõld kui olud pole täpselt teada või ei olda külvatavas kindel.
aastaid tagasi proovisin näiteks mesiohakaga konveierit täiendada. no ei saa sellelet kultuurilt meie kliimas igal aastal korjet, vaid haruaharva õnnestub see ja siiski jääb saak kesiseks. ka mesik ei sobi hoopiski igalepoole, läheb mõnes kohas aasta-paariga hoopis välja. lihtsalt näited praktikast.. muidugi, suure punnitamisega ning agrotehnikaga saab asja mõneti parandada aga see ajab jällegi põllu rajamise ja ülalpidamise ebamõistlikult kalliks.

Kasutaja päike pilt

kasulikud kogemused

Taruman kirjutas:
aastaid tagasi proovisin näiteks mesiohakaga konveierit
täiendada. no ei saa sellelet kultuurilt meie kliimas igal aastal
korjet, vaid haruaharva õnnestub see ja siiski jääb saak kesiseks.


näib et kogemust on, kas oled nõus sellest lähemalt kirjutama, mesiohakast? näiteks kui suurel maa - alal kasvatasid ja kuidas üldse külvasid ja mis sa täheldasid korje suhtes (millal see üldse õnnestus). raamatu järgi kõlab mesiohaka reklaam ju hästi, su katsetuste tulemused annaks paremaid valikuvõimalusi.


Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

meetaimede kasvatamine

on suure riskiga,Pärnumaal üks suurem tegija külvas suure põllu keerispead, aga tärkas väga vähe , vist oli liiga kuiv, leian kindlam on rändmesindus ,näiteks sügisel kanarbikule,selleks on mul tehtud käru millega saab vedada 20 peret