Jooginõu mesilas

Tere!

Palun jagage oma kogemusi, milline võiks olla hea ja lihtne meetod mesilaste jootmiseks! Olen kasutanud veevanni, milles on sammal takistamaks mesilaste uppumist, aga ehk on veel mõni parem ja lihtsam moodus. Voolava veega pole ju asi keeruline, aga siis on kohustus iga päev mesilas käia ...

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

Suur jooginõu

Võta mingi suur ja silindriline anum, selle sisse tee puulistudest parv. Et see parv pikapeale vettides väga vee sisse ei vajuks, kinnita alla mõned väikesed penotükid. Vesi sisse ja valmis.
Kui on hea puhas vesi, käid korra nädalas ja pesed harjaga küürides ja rohke veega uhades nii anuma kui parve puhtaks. Väga soojade ilmade ja mitte nii väga hea vee korral tuleks seda teha nii umbes 4 päeva tagant.

Aitäh väga hea nõuande eest!

Aitäh väga hea nõuande eest!

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Tööd juurde

Ärge mõelge omale kogu aeg tööd ja kohustusi juurde......Sellised , n. ö. püstjala paarid - suured jootmise nõud olid majandite ajal ....mõnel pool magusa lisasööda andmiseks....kui mesinik ei viitsinud kõigile peredele lisasööta eraldi panna....siis said ka ümbruskonna mesinike mesilaspered omale sealt turgutust. Tean majandit, kus n. ö. uus mesinik kallas kihutussööda hobuste jootmise künasse ning ka lähedal asuva mesiniku pered said sealt matti võtta! Isegi ühel mesinike loengul näidati pilti, kus oli lõunavabariigi püstijala baar ning et, kariloomad magusat jooki ära ei rüüpask oli peale keevitatud kate....võibolla ka sademete tõrjumiseks...seal visati ujukiks peotäis loodusest...

Aivar, kas looduses ei ole ühtki veekogu? Või kui looduslikud ära kuivavad on ikkagi samblaga suur pada või muuuu anum parim....juba vihmade pärast! Sambla peal ei upu keegi....sammal tõmbab ise vee üles ning hoiab ka puhta.....näiteks, kui on raba serv, või turbavesi lähedal saadaval.....siis on see ka kõhulahtisuse prfülaktikaks! Samuti on hea hallikas savivesi . Looduses on palju taimi, mis ei lase veel roiskuma minna, mittte ilmaski!
Mesilased on joogi saanud miljoneid aastaid ise, kas hommikuti kaste pealt või mujalt. ...nemad teavad ise....jälgige neid....ma ei tohi siia kirjutada, KUST (saate aru küll) nad seda ammutavad.

Varakevadiste tuultega, kuival ajal - on veetoojate kadu suur, kui nad peavad kaugele lendama , selletõttu on tuulevarjulises kohas tänuväärne jootmine, kuid ka samblaga vesi soojeneb paremini jne..
Mesinikul ei ole vaja orjata....ega "voodisse n. ö. vett anda! Olen näinud mesilat, kus jooginõud olid iga taru lendlale asetatud....ning mesinik imestas, et isegi vett nad varastavad....et, käivad ainult teiste vett joomas...kujutage nüüd ette, kui nõrgaks jäänud pere lennuava ette meelitada ülejäänud seltskond/trobikond "rahvast!
See kontrollide jaoks veenõude paigutamine jääb haigesse aega....võib olla keedate veel vee läbi kah.....kes lillede sees nektarit keedab?...
TEGELIKKUSES SAAVAD PERED OMALE HAUDME JAOKS VAJALIKKU NIISKUST KA ÄÄRERAAMIDE KONDENSAADIST!
Head aaammesilaste märkamist, kes haudme lähedal niiskust säilitavad!

Pronksmedal (100p.)

100% nõus

eriti koomiline on see, kui keegi peseb ja desinfitseerib veel neid jooginõusid. ime veel, et valget põlle mummidele ette ei lao.. tegelikkuses käivad mummid isegi virtsakraavis "maiustamas" ja isegi eelistavad seda puhtale allikaveele. sealt hangivad nad omale vajalikke mikroelemente ja muid aineid mida puhast veest ei saagi. selline jooginõude jama on tekkinud venemaa steppide ja kõrbealade kolhoosimesilatest. seal on tõesti kohati alasid, kuskohast tekib hooajati mesilastel raskusi vee leidmisega. eesti oludes pole ühtegi sellist kõrbeala.

Aitäh!

Aitäh teile, Metsamumm ja Taruman, vastuste eest! Tore, et teil on tahtmist oma teadmisi algajatega jagada.

Minu mesitarud asuvad tõepoolest üsna veekogu lähedal, umbes paarisaja meetri kaugusel merest, nii et usun, et nad ei pea suvel janu kannatama - ja muidugi on teil õigus, et nad saavad oma veevajaduse rahuldatud ka mujalt loodusest. Eks varakevadel on vist ikka kasulik neile tarudelähedast lisajoomaaega pakkuda. Peamine põhjus, miks tahan neid ikka edaspidigi terve korjeperioodi jooksul joota on see, et nad ei valiks omale joogikohaks naabrite kastmisveevanni või muud mitte meie perele kuuluvat veeanumat - ühel aastal see nii juhtus, kui nad valisid joogikohaks naabri silmapesukausi tema kaevurakete kõrval - ta käis mulle sellest rääkimas ka ja ma ei osanud mitte midagi ette võtta, et neid sealt ära meelitada. Muidugi jääb see võimalus (et nad ka edaspidi valivad just naabrite veenõu) ka oma jooginõuga eksisteerima, aga ehk on siis väiksem.

Veel kord suur tänu! Edu mesindamisel!

Aivar

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

Pean piinlikkusega

Pean piinlikkusega tunnistama, et siinkirjutaja on üks neist "jamaga tegelevatest koomikutest", kes peseb ja desinfitseerib regulaarselt kord nädalas mesilaste jooginõud. Enda vabanduseks toon kaks põhjust:
esiteks kipub seisev vesi soojal ajal umbes nädalaga jooginõule kummalise kihi jätma mille kasulikkuses mesilasperele ma päris kindel ei ole. Ja teiseks, kuna mesilastel ei ole kombeks jalgu pühkida tassivad nad ajapikku jooginõu alusele kihi mitmesuguseid haigustekitajaid.
Puhta vee pakkumine on jah üldjuhul ebaefektiivne, meelsamini külastavad mesilased jooginõud, milles on kergelt soolakas vesi, veel parem, kui vette on lisatud männiokkatõmmist.
Valgeid põllesid veel kasutanud ei ole, tänan soovitamast, mõtlen sellele Smile

Pronksmedal (100p.)

piinlik tõesti

see "kummaline kiht" ja haigusetekitajad on kõikjal looduses. kui see teile ei meeldi, siis ärge settige selliseid joogikohti ja potentsiaalseid haigustelevilaid oma vaatevälja või parem üldse mitte. inimene õpetab ja toodab pidevalt pseudoprobleeme ja abitust nii endale kui lausa putukani välja. kuskohast on mesilased juua saanud enne seda kui inimene neid tarudesse hakkas toppima? kui leidub geneetilisi liine, kes endale isegi eesti tingimustes piisavalt vett ei suuda hankida ilma inimese sekkumiseta, siis surevad sellised lihtsalt välja. see on täiesti loomulik asjade käik ja hädavajalik elujõu jätkusuutlikuks tagamiseks.  no lendavad natuke kaugemale vee järele, mis siis? see on neile pigem kasulik ja tervistav. rumal inimene (ma mõtlen inimest üldiselt) kujutab endale ette, et kui ta paneb sinna tarude lähedale mingi jooginõu, siis teeb ta sellega mesilastele head ning on suur abistaja. nagu te isegi väidate, siis on hoopis suurenenud haigusetekitajate levimise oht, kuna mesilased hakkavad eri peredest kontsentreeruma ühte kokkupuutepunkti. kunstlikult tekitatud joogikoha olemasolu vajalikkus on ülimalt küsitav. kuigi seda (lollust, julgen öelda) muudkui leierdatakse ja kopeeritakse õpikust õpikusse juba viimased sadakond aastat.
tulevikus teeme kindlasti veel euromesilad, kus mesilased üldse tarust ei välju. muudkui kontrollime, joodame, söödame, koristame, veame prügi, kütame, jahutame, taru küljes on kraan, millest valges skafandris euromehike euronõuetele vastavat mett laseb. enne seda jootmiseküsimust ei lahenda.

Kasutaja Nurmemees pilt

Jooginõust


Kui meetootmine ei ole primaarne, siis võib ju lasta neil lennata kilomeetreid vee kandmise eesmärgil. Mina tahan et minu mesilased tegeleksid võimalikult palju õietolmu tarru kandmisega. Saan aru suurtest tegijatest kellel palju tarusid eri paigus, seal ei tule see jooginõu hooldamine lihtsalt töömahukuse tõttu kõne alla. Küürin ja desinfitseerin hea meelega jooginõud, kui tean et see teeb mesilaste elu lihtsamaks:)