Pered hukkunud, nosematoos?

Talveks sai tõstetud
pered kuuri, et külm liiga ei teeks. 5 aprill läksin välja tõstma, aga eriti
midagi tõsta polnud.

Hukkunud oli 4 peret
5-st. Kolm oli tehtud uute emadega ja talvituma minnes elujõulised, aga mitte
väga suured, uued pered kõik surnud, vanadest 1 elus.

Sööt oli alles suures
mahus.

Tarudest oli välja tulnud
või tassitud välja hulk langetist/mesilasi

Mesilased surnult massiliselt
taru põhjas, lausa paks 2 -3 cm kiht.

12 raamised korpustarud,
äärtesse panin sisse ka penoplasti, talvitusid 6-10 raamil.

Alt jätsin suht suure (u20x25cm)
võrkpõhja lahti, ehk oli problem selles, et see oli liiga suur ava, samas olid
tarud puitpõranda peal ja tuult otseselt läbi ei puhund. Lennuavast oli u 5-6
cm avatud.

Ravi sai tehtud
tümooliribadega.

Variant 1, et et võib-olla
külmast see juhtus, et liiga suured avad all, samas kindel pole. Tõenäolisem on
nosematoos – lugesin et  nosematoosi
tunnused on:

Raske kulu korral mesilased ja kärjed roojaga
määrdunud. Kevadtalvel tulevad mesilased

tarust välja, roomavad ringi, suurenenud
tagakeha, roojavad lennulauale.

Mesilasperes järgi peotäis mesilasi, tarupõhi
kaetud paksult surnud mesilastega.

Kärjeraamid on roojast märjad, hallitunud.

Nendest esines:
roojamine, tarust välja tulek ja lennulauale roojamine, tarupõhi surnuid täis.

 Tore kui keegi oskaks
midagi arvata, mida järgmine aasta teistmoodi teha, et enamus peresid elus
oleks. 

Kas sellele perele kes ellu jäi tuleks teha nosematoosi ravi?

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Aasta mesinik

Arvan, et see ei olnud nosematoos.

Tundub rohkem sedamoodi olevat, et tarus oli ventilatsioon vilets. Lennuavad oli liiga väikesed ja altventilatsioon ei töötanud hästi, sest pered olid liiga maadligi.Võrgu osa  oli ka liiga väike. Esimestena  surnud mesilased ummistasid  võrgu ja siis olid ülejäänud täielikus õhupuuduses ning hakkasid välja kippuma, et õhku saada.Kui ventilatsioon on halb, siis läheb õhuniiskus  tarus suureks ja rõskus on see, mis tapab. Siis jääbki mulje, et on nosematoos, sest mesilased lasevad kõik kohad täis. Neil oli lihtsalt paanika. Ka inimestel lööb kõhu lahti  kui stress on suur.
  Mesilased ei karda külma. Nad elavad ju puuõõnes ja kirikutornis ning keegi ei kaitse neid seal. Tuul vuhiseb pere allosas. Muidugi kasutavad nad siis tunduvalt rohkem sööta.
   Noorte emadega peredes emad munesid sügisel kaua, sest oli soe ja pered läksid tänu sellele suureks. Suur pere aga tahab head ventilatsiooni.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

ventilatsioon

Pildi pealt paistab, et tarud täitsa vastu maad. All peaks õhku rohkem olema, et niiskus välja saaks.


Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Paistavad ju kuivad!

Hallitust ei tundu olema!
Mesilaspered on võimelised talvituma ka täiesti suletult, nim. süsihappegaasi rikkas keskkonnas!
Tegelikult tegi mesinik kõik võimaliku, et talvitumine oleks kuivas keskkonnas - tõi ju pered isegi ruumi! Kui selles paigas just mingit maapõue anomaaliat ei ole - kus ka inimene oleks kevadeks kutu!
Varem kehtis rusikareegel --seal , kus mürkidega probleeme ei ole: et, 10-st hukkunud perest - 5 sureb nälga, kuna kobara kohal lõpeb toit-( samadel raamidel võib mitu kg süüa olla))! 3 hukkunud peret 10-st SÖÖDETAKSE SURNUKS ja kahel 10-st on mingi muu põhjus, kas emaga probleem, või häirijad jne.

2002 tuli septembris massiliselt lehemesi tarudesse ning pilt oli sama...mesilaspered surid paarikümne kg meeotsa ära! See oli aasta 2003, kui Eestis maksti ilmastike olude tõttu hukkunud perede eest talvekahjude toetust.....kuna sügis jäi vahele! Mesilaspered läksid peolaua äärest talvituma. Isegi floksid, kel talv õitsemise pealt algas talvitusid halvasti!

Pildil oleks nagu sarnane olukord....liigse toidu andmisega on pere väga kurnatud- talvekobar moodustus vanadest mesilastest....mõned põlvkonnad on sügisel ära jäänud, kui emmedel munemisruumi pole antud - kobardumise ruumi - viimase haudme ruumi poleks nagu jäetud (- mõistan, et pildil olev raam on kobaraservas).....noor mesinik polegi süüdi....põhjus on madalas raamis - madalas talvepesas! Augustis soodustatakse vähese sööda/nektari andmisega ema munemist ning suur söödakogus läheb peale aug lõpp - sept.

Ema võib ka munemise juba juuli lõpus lõpetada, kui lõpeb korje.....kuid siis ei tohi peret suurte söödakogustega ära ""uputada/kurnata....looduses jäävad nad meepeale talvituma ning tulevad nende mesilastega uude maisse välja.....
Tumedate perede ümber emastamisega - kollaste vastu ...toimetasid veel 11 kuud peale emade vahetust tarudes ületalve tumedad mesilased.

Neid peresid võiks kutsuda vaatama Kalle Toomemaa.....tema ütleks põhjuse ära!