Mesilaste püügi kastid

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Cardo pilt


Tere!

On plaanis valmistada heitvate perede püügiks mõned kastid, mille paneks tarude vahele postide otsa.

Kuna ise ei saa koguaeg mesilasi jälgida, siis suvel aegajalt laseb mitmeid peresid jalga. Analoogseid asju pidavat vanemad mesinikud ka kasutanud olema. Oskab keegi täpsemalt nõu anda, kui suur võiks kast olla ja kui kõrgele oleks soovitav see püstitada. Esialgsed plaanid olid teha kärjekasti põhimõttel, lihtsalt katus peale, et vihm sisse ei sajaks. 7-8 raamile. lennulaud ette. Kui teha nad kärjekasti tüüpi, saaks ka neid kaste muul ajal kärjekastiks kasutada, katuse eemaldaks ja asendaks kaanega ??

Tarud on Eesti tüüpi.

 

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Sülemite püüdmine

on jama, õigel mesindusvõttel ükski pere ei sülemle ega ära ei  lenda, kui suurem huvi otsi mind üles ja helista

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Cardo pilt

Sellist tarkust on mul


Sellist tarkust on mul küllaga vaja! Ma ei saa iga nädalavahetus kahjuks mesilasi üle vaadata ja võibolla vahest pikemaltki, seega teema on püstitatud teistsugune.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja jazzk pilt

Abi You Tube'st

Sülemite püüdmine on meie idanaabritel väga levinud mesilate laiendamise viis ja seoses sellega ka youtubes palju vene mesinike koduvideosid, sülemilõksudest ja püüdmisest. Üks stiilinäide on näiteks siin: http://www.youtube.com/watch?v=Vq6JUknfNrE 

Pronksmedal (100p.)

abiks

sülemlemise perioodil pane kahe korpuse vahele emaeraldusvõre ja ema ülesse. Siis ei saa ema koos sülemiga välja lennata ja sülem tuleb tagasi. Hiljem tuleb selline pere poolitada. 

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Praegu

esimene asi , et kitsaks ei jääks ,kui harva käid olgu ennem ruumi ülejääk , sellega pikendad sülemlemist ja heal juhul ei sülemlele üldse,teised võimalused hiljem tahavad süvenemist ,õppimist ja pead nende elu endale väga selgeks tegema, aga see on terve kursus

Pronksmedal (100p.)

Sülemipüüdjatele...

Venemaa praktika ütleb, et püüdja maht peaks jääma 30-40 liitri vahele. Väiksem on suurema sülemi jaoks väike ja suuremat põlatakse suureks. Üldiselt Venemaa kogemuse järgi sülemeid püütakse mesindust alustades kui rahakott puuga üle õla ei käi. Kui peresid on 70 kandis siis loobutakse . Kogunenud on kogemusi ja rahakotti piisavalt raha korralike emade tellimiseks või lõunast pakettide ostmiseks

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Jälle Jaaguga 100 prossa nõus

Sülemeid püüavad algajad,kel raha napib,kogemustega mesinikul ei lenda ükski pere ära

Peab aru saama, et need


Peab aru saama, et need sülemipüüdjad ei ole mitte otseselt enda mesilast jalga lasknud sülemite püüdmiseks, kui üleüldiseks sülemite püüdmiseks. Poes müüakse ka igasuguseid imelõhnu, mis peaks mesilased panema sinu kasti eelistama. Mesilas võid kõigi puude otsa kastid tõmmata või postid püsti lüüa, aga elu näitab, et mummid panevad ikka nelja tuule poole ajama, mitte ei koli "kõrvalkorterisse".  Lisaks on suvalisi sülemeid püüdes oht oma mesilasse mõni haige tige krantsipere saada.

Sülemlemist ei tule vaadata ainult kui mesilaste karistust mesinikule, vaid loomulikku tungi paljuneda ja levida ning otsida uusi korjemaid. Kui rändeid ei toimuks, siis oleks looduslikult suguluspaljunemise oht suur.

Mina olen enda jaoks selle asja nii välja mõtelnud, et kogu tegevus peab olema suunatud sülemlemise ärahoidmisele(nii mesilaste valik kui kogu mesindamise taktika). Mitte takistamisele või üleliigsele aja ja energia raiskamisele hilisema mastimändide langetamise ja muu sarnase näol, kui mesilased juba puu otsas on. Kui aga sülemimeeleolu juba on tekkinud, siis mina amatöörina ei oska ka ütelda, mis oleks kõige õigem tegevus. Ka mina ei jõua oma mesilasi iga nädal läbi vaadata ja pidevalt jälgida, mis la kranzidel mõttes on. Seda tean ma nagunii, et sülemleda üritavad nad juba põhimõtte pärast iga aasta, ükskõik kui palju laiendada. Siiani tundub kõige mõttekam vana ema ja lennumesilaste eraldamine ehk siis kas vana ema koos mõnede kärgedega uude tarusse, või siis tõsta vana taru asemele uus taru, kus on sees juba paar kärge+munaga kupp. Lennumesilased satuvad tagasi tulles valesse tarru oma kupu juurde ja vana ema jääb ilma lennumesilasteta. Ilmselt on paremaid lahendusi.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Cardo pilt

Mesilased on heitnud ka

Mesilased on heitnud ka kõrvalolevasse tühja tarusse.

Tavaliselt heidavad nad mul kõrvaloleva õunapuu otsa, puud on tehtud kenasti madalaks, seega ei ole üldse probleemi neid sealt kinni püüda. Probleem on pigem selles kas satun peale. Plaanis ei olegi kõiki kinni püüda. Kui kasvõi ühe pere nii kätte saab on ka asi iseenesest kordaläinud. Ei tasuks nüüd üle erutuda seltsimehed mesinikud Smile .

kui sülemitreema

kui sülemitreema kummitab-siis kogu see kupatus koos taruga uuele alusele ja uus taru koos näiteks 10 raamiga-ülesehitatud kunstiga üle paari vana koha peale-nüüd võtad vanast tarust 3 segahaudmeraami-millel ühel lahtine sülemikupp ja tõstad uude tarru...sellega peaks asi lahendatud olema-kui hiljaks jääd muidugi,et kuupud kaanetatud on-siis läheb sülemipüüdmiskaste väga vaja

See on nagu lotovõit, kui

See on nagu lotovõit, kui sülem otsustab elama asuda hoopis mõnda tühja tarru samas mesilas. Kui kasti ei ole, siis nagunii sinna ei asuta, aga selle võimalusega mingit pidi arvestamine on suhteliselt naiivne. Tõenäolisem on ikkagi saada mõnest teisest mesilast pärinev sülem, kui üldse midagi.

Sülemitega mesindamisest venelase moodi.

Omal ajal asus Aki metsas Luunjas aatompommi ladu Tartu sõjalennuväe tarbeks. Metsa ääres oli tunnimeeste rada. Üks üleajateenija riputas selle raja äärde puude otsa igal kevadel 30 sülemipüügi kasti. Kastid olid tehtud õhukesetest punniga laudadest mida sai mingitest sõjaotstarbelistest taarakastidest. Sees oli 8 Eesti raami. Sülemid paigutas lamavtarudesse ja sügisel vurritas kogu mee välja. Seega mesindamine täiega vene moodi koosneski sülemite püüdmisest tarude laiendusest ja vurritamisest. Kogu saadud mesi ja vaha omale ja mesilased hukkuvad. Ma ei tea kas too venelane ka mingit meelitusainet  sülemikastides kasutas aga keskelt läbi sai ta igal aastal 15 mesiperet. Ei soovita seda järgi teha!!!

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Teooria järgi

Teooria järgi otsib sülem uut elupaika 2-5 km kaugusel. See, et nad lähedal asuva puu otsa  kogunevad, ei tähenda, et nad sinna elama kavatsevad asuda. See on esimene kogunemine enne äralendu kaugemale. Sülem otsib elupaika, mis ei konkureeri põhipere korjemaaga.

Kui paigutad oma mesilasse puu otsa sülemikastid, kuhu mesilased juba elama asuvad, siis pead nad puu otsa jätmagi või vähemalt kolme km. kaugusele ära vedama. Muidu lendavad puu otsa tagasi, sest on sinna juba orienteerumislennu teinud jne.jne. jne.
Enda sülemite püüdmiseks on vaja teha mingi selline abinõu, kuhu sülemil on mugav esmalt koguneda. Sealt tuleb ta ikkagi alla võtta enne äralendu.

Pronksmedal (100p.)

neid soovitusi

..oleks ka üsna raske tänapäeval järgida või teostada. vene ajal oli räämas ja puuduliku haldamisega kolhoosimesilaid terve eesti täis. sealt lähedusest mingi 15 või rohkemgi sülemit püüda polnud mingi probleem. meelitusaineks oli tol ajal tavaline meekärg. ma küll ei tea praegusel ajal mitte ühtegi sellist mesilat kuskohast saaks sel viisil kümnete kaupa sülemeid püüda. kes asjaga vähegi suuremas mahus tegeleb oskab juba taolist sülemlemisbuumi ära hoida või kui tulebki mõni, siis püüab selle ise kinni. venemaal on jätkuvalt suuri mesilaid, mida hallata ei suudeta võ iisegi ei taheta. seal on kõik jätkuvalt võimalik ja lugedes sealseid foorumeid sedasi ka tehtakse.

Pronksmedal (100p.)

Sülem

Huvitav, kui lapsepõlves olin vanaisal mesindamisel abiks, siis kõik sõlemid mis oma aiast tulid, jäid oma aeda paigutatud tarudesse ka pidama.
Olen püüdnud oma külast mõned sülemeid puude otsast ja  kõik on paigutatud tarudesse pidama jäänud.
Väide, et mesilasperet ei saa 10m kaugusele tarusse ümber tõsta, ei pea minu mesilas ka paika. Tõstan raamid lihtsalt uude tarusse ja pere ongi uues elukohas.
Uusi peresi teen nii: Tõstan haudmeraamid vähemalt ühe emakupuga kõrvale tarusse ja ongi uus pere olemas. Kolme aasta jooksul ei ole kordagi ebaõnnestumist olnud (u 20 peret).
Kas algaja õnn või teoreetikud ei ole paljusi asju ise järgi katsetanud

10 meetrit

Kui ma kunagi lamavates krantse karjatasin,siis alati enne sülemisperioodi seadsin taskud sülemite vastuvõtuks valmis-panin taskusse paar vanad kärge,ühe kärjepõhja ja paar päris tühja raami.Kui ise sülemi kinni püüdsin,siis asetasin ta alati just oma vana pesa taskusse.Kui pesa oli üles ehitatud haue kaanetatud,siis tõstsin vahelaua üles ja pered ühinesid.Need sülemid,kes ilma minu abita taskutesse läksid,ka nendega toimisin samuti.Mõned tublimad emad jätsin varuemadeks üle talvituma.Ja ainult paar korda jätsid sülemid tasku maha ja seda ma juba ette kahtlustasin,et neis puudub ema-sülemid olid veel õhtul enne tarusse laskmist ärevil ja sumisesid väga häälekalt

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Sülemi ümberpaigutamisest

Soss-sepp kirjutas:
Huvitav, kui lapsepõlves olin vanaisal mesindamisel abiks, siis kõik sõlemid mis oma aiast tulid, jäid oma aeda paigutatud tarudesse ka pidama.
Olen püüdnud oma külast mõned sülemeid puude otsast ja  kõik on paigutatud tarudesse pidama jäänud.
Väide, et mesilasperet ei saa 10m kaugusele tarusse ümber tõsta, ei pea minu mesilas ka paika.


Üks asi on puu otsa kogunenud sülem, teine asi mingis kastis uue elupaiga leidnud juba korjel käiv sülem. Aga mis ma ikka seletan siin... 
Pronksmedal (100p.)

Ümbertõstmine.

Kuna lamavtaru on üksi päris raske liigutada, siis olen ka tarus talve üle elanud pere keset suve kõrval asuvasse korpustarusse ümber tõstnud ja on pidama jäänud.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

pere töstmine

Soss-sepp kirjutas:
Kuna lamavtaru on üksi päris raske liigutada, siis olen ka tarus talve üle elanud pere keset suve kõrval asuvasse korpustarusse ümber tõstnud ja on pidama jäänud.

pere vöib ümber tösta, kuid kaotad lennu mesilased,   kui vana taru oma kohal on siis lenumesilased  lendavad vanasse taru, kui aga vana taru enam pole jägunevad lennu mesilased  lihtsalt teiste  tarude vahele ära. ja see pere keda sa liigutasid vöib nälga jääda kui tarus on vähe sööta,  ( see kestab niikaua kuni  audme toitvatest mesilastest saavad lennumesilased. siis läheb nagu vanasti edasi.

mesilased reeglina hauet maha ei jätta.

kui aga tahad et pere tervikus liigutada tuleb ikka 3 km raadjuse jagu liigutada.