Lamavtaru ilma liistudeta

Pronksmedal (100p.)


Et märkasin, et sellised asjad nagu koiliblikad ronivad tarus. Püüdsin mõne kinni, kuid kuri kahtlus, et ega sellest piisa. Lugesin siin foorumist, et vaheliistud on üks põhjus, miks koid tarus. Puhastasin hoolega vaheliiste, kraabisin + leeklamp, abi vähe. Andke palun võhikule nõu, kuidas saaks vaheliistudest loobuda? Kuidas peaksin raame kohendama? Eesti raam. Saan aru, et väikesed pulgakesed (32 mm ?) peaks kinnitama raamide ülaäärde? Katteks raamidele hiljem siis ajalehtede asemele kile. Kas kile paksus on oluline? jm. Palun andke abi.

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

koi

koi pöhjus on rohkem mujal

PÖHILINE PÖHJUS ON  PRUUNE RAAME ON PALJU TARUS JA PERE ON VÄIKE RAAMIDE KOHTA.    kui pere raame ei katta on koi tumedatel raamidel platsis, liistud soodustavad


Pronksmedal (100p.)
Kasutaja SPUNK pilt

koi

arvan ka,et oluline põhjus ülelaiendamine ja tumedad kärjed. vahede hoidmiseks on mitmeid loomingulisi võimalusi. näiteks võtad mõõdulindi ja markeri ning teed kriipsukesed ,mille järgi raame paika sättida. võid teha"kammi" puidust või metallist. võid raami külge panna pulgad. aga vahe raami tsentrist tsentrisse on 25+11=36mm.(Tegelik mesindus 1977) mina kasutan tugevat tasvuhoone kilet. kui tahad, proovi õhukest, aga mul usk ei luba Smile aga seda, et kavatsed lamavtarus kilet kasutada, ära vanadele lamavtarumeestele räägi, nad panevad su kirikuvande alla Smile

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

Koid

Kuigi mul 2/3 mesilat veel lamavtarudes, ei hakka kedagi kile kasutamise pärast manama Laughing out loud

Siiski ei poolda niiskust mitte läbilaskvaid materjale pesaruumi katteks, esmasena võiks proovida eelkirjutajate soovitusi pesaruumi suuruse kohta. Kui tihedalt neid mesilasi kärgedel peaks olema, on siinkohal veidi keerukas kirjeldada, aga need kärjed, kus vaid sadakond mesilast peal eksleb tuleks tarust välja võtta.

Endal tänavu selline koikogemus, et kuna ümbruskaudu on massiliselt peresid eelnenud talvega välja surnud, siis ilmselt on paljudel raamid kusagil vedelemas ja koiliblikaid lendab ringi kordades rohkem, kui neid eelnevatel aastatel kokku olen näinud, peamiselt väike kärjeleedik. Eriti on seda näha õhtul hämaras, kui kusagil õues lamp põlema panna. Tarudesse püüavad nad tungida nii katuseservade vahelt kui ka lennuavast, sealt mesilased neid muidugi sisse ei lase. Katuseid päris koikindlaks teha ei saa, sealt ikka pääsevad, aga kuna mesilased neid kärgede kallale ei lase, siis pole neil seal kattemattide vahel ka eriti midagi teha. Nii olen leidnud tarulaelt suve jooksul mitte rohkem kui kümmekond nälginud näoga koiliblikat.

Pulgad pole koiprobleemis

Pulgad pole koiprobleemis kuidagi süüdi. Tugevates(kärgi normaalselt katvates) tarudes liblikaid pole, hoolimata pulkadest või nende puudumisest. Pulki võid kõrvetada, aga see suurt ei aita. Tühjad kärjed välja ja rikutud kärjed ka. Kõige õigem uude tarusse puhastele raamidele ajada.

Kiles pole midagi uut. Niiskuseprobleemi vanades lamavates  ei teki, neist ulub niigi tuul igast nurgast läbi. Uute hermeetiliste puude puhul tuleb aga küll natuke enne mõtelda ja jälgida, et niiskeks ei lähe. Kasvuhoone kile kõlbab väga hästi(ei pea see hirmus paks olema). Raamide vahelist distantsi tuleb kindlasti jälgida, sellepärast ongi pulkadega lihtsam. Õlgadega raamid on lahendus. Kui mõni vana mesinik õpetab, et pane silma järgi, siis on tal kas silm sirkel ja nina vinkel või valitseb mesipuus hirmus läbu ning ehitatakse igale poole, mida hing ihkab. Mõnda see ei häiri.

See aasta on igal pool koiprobleemist kuulda, ei tea milles asi.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Ei ole vahet

raul kirjutas:

Pulgad pole koiprobleemis kuidagi süüdi. Tugevates(kärgi normaalselt katvates) tarudes liblikaid pole, hoolimata pulkadest või nende puudumisest. Pulki võid kõrvetada, aga see suurt ei aita. Tühjad kärjed välja ja rikutud kärjed ka. Kõige õigem uude tarusse puhastele raamidele ajada.

Kiles pole midagi uut. Niiskuseprobleemi vanades lamavates  ei teki, neist ulub niigi tuul igast nurgast läbi. Uute hermeetiliste puude puhul tuleb aga küll natuke enne mõtelda ja jälgida, et niiskeks ei lähe. Kasvuhoone kile kõlbab väga hästi(ei pea see hirmus paks olema). Raamide vahelist distantsi tuleb kindlasti jälgida, sellepärast ongi pulkadega lihtsam. Õlgadega raamid on lahendus. Kui mõni vana mesinik õpetab, et pane silma järgi, siis on tal kas silm sirkel ja nina vinkel või valitseb mesipuus hirmus läbu ning ehitatakse igale poole, mida hing ihkab. Mõnda see ei häiri.

See aasta on igal pool koiprobleemist kuulda, ei tea milles asi.

kas lamav või korpustaru raamivahede jaoks. Nimelt ise kasutan korpustarudes ka enamjaolt tavalist eesti raami ja panen raamivahed silma järgi paika,  EI ole läbu ja ei ehitata igale poole.Kui on väike kõikumine ,siis see ei tähenda küll midagi,ka lamavas liiste kasutades ehitavad nad vahest mõne kärje paksemaks. Tahan seda öelda,et kohe kindlasti mitte pole kohustuslik õlgadega  raam. Uued raamid teen kõik laiusega 22mm 25 asemel.

Eesti taru vaheliistudeta


Mul on tehtud raamide kohale katteliistud 50x10 mm. Raamide ja liistude vahe 8-10mm. Liistude jaoks eraldi valts taru seinas. Ei ole koiprobleemi ja talvel saab kobar ronida üle raamide, nälgimine väga harv nähtus. Suvel on kaetud mitmekordse ajalehega. Raamide vahede jaoks on küljeliistude sees kruvid. Soovitan soojalt.