Tarude kolimine 200 km

Tere mesineke pere!
Üks uus mesinikuhakatis teil jälle turjal. Mure järgmine - peale äia surma jäi järgi 3,5 mesilasperet lamavtarudes  ( üks hästi niru - praegu katavad napilt 5 raami ära). Ise mesilastega siiani tegelenud pole.
Kuu aega tagasi otsustasin, et üritan nendega ise tegelema hakata. Kahjuks pole ühtegi tuttavat kogemustega mesinikku. Paar tuttavat on 2 aastat mesilasi omanud - abiks seegi. Viimane kuu on möödunud tõsise eneseharimise tähe all (teooria poolelt). Teie foorum selle ajaga peagu otsast lõpuni läbi loetud + mõned raamatud + materjale neti avarustest. Kiitus Metsamesinikule vaeva nägemise eest - kodukas algajale väga bro koht
Nüüd siis jõudnud niikaugele, et tarud vaja suvemajapidamisse viia. Transpordiks olemas kinnine käru. Aga ma tiba pelgan seda üritust.
Kuna praktika puudub, siis loetu põhjal mul plaan järgmine - paar päeva enne transporti tarudest meekärjed ära ja laoks tühje kärgedeta raame täis, et loksuks vähem. Paari raami asemele peale tuulutuseks võrk. Siis kõik raamid mõne vineeriliistuga kruvidega kinni. Ega vist tavalise eesti raami alumise osa loksumist vist päris ära kaotada ei saa? Õhtul enne pealelaadimist lennuavadele võrk ette. Kärusse paneks ilma katusteta.
Tahaks kinnitust või parandust mu mõttekäigule. Kuna on tekkinud tõsine huvi asja vastu, siis ole kahju, kui pered sõitu üle ei elaks. Kuna inimene loomult laisk, erinevalt mesilastest, siis võib-olla saab lihtsamini?
Üks probleem veel. Kuna tegu lamavtarudega ja sihtkohas kandva jõuga kitsas, siis olen sunnitud tarud järgmise poole päevani kärusse jätma. On sellest hullu?

Ette tänades,
Marko

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Pronksmedal (100p.)

Paar nippi pakun:

Kuna ei ole teada  marsruut ja teede olukord, siis soovitan panna tarud nii, et raamid on sõidusuunas. Kerge küljeleloksumine ei tee midagi halba. Üks ootamatu äkkpidurdus võib kogu eelneva nullida. Kindluse mõttes võid autosse võtta paari lahtise kärjeraamiga sülemikasti. See on hea indikaator sobiva tempo näitamiseks.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

Mesilasperede transport

Omades pikaajalisi mesilasperede veo kogemusi, tõsi küll, max 80km ots, julgeksin soovitada järgmist:
1.) rohkem kui 2/3 kaanetatud meeraamid välja;
2.) rohkem kui 1/2 kaanetatud valged (haudmeta olnud) meeraamid välja;
3.) uued helepruunid kärjed sisse sedajagu, kui mesilasperel neid vaja. Soovitav asetada haudmeala servadesse, ei ole tarvis taru täis laduda;
4.) magasinid jäävad peale.
5.) kontrolli, et mesilastel oleks võimalik vahelaua alt läbipääs, mõnedel juhtudel on vahelaud tehtud taru põhjani, see võta korraks välja ja lõika alt sedajagu maha, et põhja ja VL alumise ääre vahele jääks 7-10mm kõrgune pilu - on hea, kui mesilased saavad minna VL taha, parandab aastaringselt ventilatsiooni, vähendab sülemlemisohtu kui mesinik laiendamisega veidi hilineb;
Kõike seda tee vähemalt 5-7 päeva enne plaanitavat vedu, Mesilased kitivad Sinu purustused nädalaga üsna kinni.
6.) veopäeva õhtul võta tarust välja kõik soojustuskatted, nii otsa- kui pealmised matid;
7.) vahelaua taha raamiõla valtsi soonde keera kruvi nii, et oleks välistatud raamide nihkumine piki seda soont, samas võid seda teha juba nädal enne teostatud kohendamise järel;
8.) lennuava võid panna täiesti kinni, ventilatsioon toimub vahelaua tagant, katuseid ei ole vaja maha tõsta;
9.) lao tarud kärusse ja anna gaasi Smile

Lõpetuseks: sõidukiirus transpordil ei oma mingit tähtsust seni, kuni tee on sirge ja sile. Vältida tuleks järske kiirendamisi ja pidurdusi, samuti tasuks kurve võtta tagasihoidlikuma kiirusega.

Tänud nõuannete eest!

Ilmselt hindasin mesilaste kittimisvõimekust üle....
Oleksin paar päeva enne vedu toimetama hakanud.
Kas ilma ülemise õhutusavata nad üle ei kuumene?
Endiselt kõik hüvad nõuanded teretulnud.
Vedu plaanis alles ülejärgmisel nädalavahetusel.

Pronksmedal (100p.)

Tarude transport vastus

Mina tõin Saaremaalt eelmisel aastal 2 peret Viljandimaale  BMW tagaistmel :)  Need olid muidugi korpustes. Võrgud panime lennuava ette, teibiga kõik osad omavahel kinni ja vist olid koormarihmadega ka kinni tõmmatud (mõtlen taru põhi, lagi ja korpus omavahel). Kliima panime huugama ja muudkui sõitsime. Miski sulama ega jooksma ei hakanud. Rame ei pidanud kinnitama, sest neil olid puupulgad mis ei lasknud paigast nihkuda.

4 söödaraami panime pagasnikusse kärjekande kasti ja nendega ka miskit ei juhtunud.

Aga siis oli aprilli lõpp muidugi ja eriti soe ei olnud.

Kui kavatsed lamavates edasi pidada, siis too koos lamavatega, kui tahad korpuses hakata pidama, siis osta kohe 2 komplekti ja tõsta enne toomist ringi.

Edu igatahes!

mesindus.ee haldajaKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Tormi Tabor pilt

Kui nädalat ei ole aega

Kui nädalat ei ole aega oodata, siis kruvi raamide peale otstesse risti 2 liistu - need peaks raamid paigal hoidma.

Pronksmedal (100p.)

Üldiselt...

Metsamesinikuga nõus aga magasinid võtaks pealt maha.Peale jätaks ainult juhul kui magasinide otsad(mitte küljed) toetuvad vahetult raamide otstele.Oma pikimad veod Keilast Viljandi kanti. Suveti mesilasi täis tarudega maakonna piires ka viletsatel teedel või teedeta maastikul.

Mesilased edukalt veetud

Tänud veelkord kõigile, kes kiirel ajal said mahti nõu anda.
Niisiis mesilased edukalt Kehrast Tartu küljealla ümber kolitud. Ei tekkinud mingeid komplikatsioone, kuigi tee Kehrast Koseni loopis ja raputas käru korralikult ning viimane ots mööda kruusateid.
Panen paari sõnaga ettevalmistused kirja, kui tulevikus mõnel algajal sama probleem.
Korjasin nädal varem haudmevabad raamid välja, keerasin vahelauad kruvidega kinni ja panin igaks-juhuks liistu kruvidega raamidest risti üle. Vedamise õhtul kruvisin lennuavade ette võred. Matid korjasin pealt ära ja ühe taru katuse kruvisin kinni. Kahele tarule sai peale pandud õhutusavadega vineer, kuna katustega ei oleks kolm taru kärusse mahtunud. Tarud said paikka järgmise päeva pärastlõunal, sest varem polnud tõstmiseks abiväge võtta. Mesilased kõik kuivad ja elu-tervise juures.


Nüüd tekkinud uued küsimused - panen need eraldi teemasse

Kasutaja meremesinik pilt

Merest eemale.

metsamesinik kirjutas:
Omades pikaajalisi mesilasperede veo kogemusi, tõsi küll, max 80km ots, julgeksin soovitada järgmist:  

Tervist!

Millal soovitavad kogemustega mesinikud tervet mesilagruppi ümber kolida?

Probleem siis järgmine: hetkel tarud talverahus merest ca 200m kaugusel ning on plaan nad kolida umbes 45km kaugusele praegusest asukohast ja sisemaale, kus olud hoopis teised - pole temperatuuri stabiliseerivat merd lähedal ja soojemaks läheb kevadel palju varem.

Enne puhastuslendu pole mõistlik neid vist torkida? Või peaks hoopis jälgima uue koha temperatuure ning selle järgi ajastama kolimise?

Tänades,

Meremesinik.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

isiklik

kogemus: 150m kaugusel merest talvitunud pered vedasin peale puhastuslendu ja kastide/põhjade vahetust 4 - 220km kaugusele, mingeid erivõtteid ei kasutanud, olen vedanud õhtul peale lendu ja varahommikul

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

minu soovitus

Tsitaat:
Millal soovitavad kogemustega mesinikud tervet mesilagruppi ümber kolida?Probleem siis järgmine: hetkel tarud talverahus merest ca 200m kaugusel ning on plaan nad kolida umbes 45km kaugusele praegusest asukohast ja sisemaale, kus olud hoopis teised - pole temperatuuri stabiliseerivat merd lähedal ja soojemaks läheb kevadel palju varem.Enne puhastuslendu pole mõistlik neid vist torkida? Või peaks hoopis jälgima uue koha temperatuure ning selle järgi ajastama kolimise?Tänades,     Meremesinik.
                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                        minu soovitus. enne puhastus lendu ära torgi. lammutad talve kobara laiali. kui aga puhastus lend tehtud vöid kohe viia, kuna siis on talvekobar juba laiali ja hakkavad uut pölvkonda mesilasi kasvatama. öhtul, peale lendlust autose ja minek, kuumenemis ohtu pole kuna mesilasi on suht vähe ( suvega vöreldes) vedelat nektart ka pole mis mesilastele vöiks pähe voolata. Homikust vedu ei soovita, kuna kevadel on vähe mesilasi ja iga mesilane on arvel.

Kasutaja meremesinik pilt

Tänud vastajatele.

Eks ta loogiline ole jah, et enne puhastuslendu pole mõtet torkida. Lihtsalt mõtlesin, et kui teises piirkonnas on soojem, siis võiks nad varem ära transportida. Üldiselt on Saaremaa keskosa ja lääneranniku temperatuuride erinevs päris suur. Mandriga, eriti Elva vms piirkonnaga ei hakka üldse võrdlema, sest viimases loodetakse juba magasini panekut, kui mul summid esimest lendu tegemas on.

Aga nüüd on mul siis veidi aega 'atra seada'.... See välismaal töötamine on küll tore, aga hingerahu sealt ei leia. Sai siis lõpuks julgus kokku võetud ja oluline samm ära tehtud - soetasin väikse koha metsade vahel - vana kolhoosi mesiniku talu. Nüüd selle aasta plaan sügiseks mesila oluliselt suuremaks ajada ja asi amtelikuks teha. Siis suund Olustvere poole, et tarkusterasid juurde hankida. Enne aga pean päris korraliku töö ära tegema ja välja selgitama, et kui suurt mesindusmaja tegelikult vastavalt oma plaanidele ja tegelikule olukorrale vajan.

Meremesinik.

mesindus.ee haldajaKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Tormi Tabor pilt

Kuskandis?

meremesinik kirjutas:
Sai siis lõpuks julgus kokku võetud ja oluline samm ära tehtud - soetasin väikse koha metsade vahel - vana kolhoosi mesiniku talu.

Kõlab kuidagi tuttavalt, ega ometi mitte Hakjalas?

Kasutaja meremesinik pilt

Talu.

Miks: 'ega ometi mitte'?! Aga just seesama koht. Tundub, et keegi teab sellest rohkem, kui mina. Wink

Peale mõningast vaagimist tundus üsna hea valik võrreldes praeguse asukohaga. Hetkel ca 40% mesitaru ümbrusest meri. Tõsi, ülejäänud 60% lennuraadiusest looduslikud rohumaad ja metsad ning põllumajandustegevus puudub täielikult. Võibolla jätan ühe grupi sinna ikkagi alles, aga eks aeg näitab. Hakjalas aga suured metsamassiivid ja kenad raiesmikud. Veidi põllumaad kah, kus meetaimi kasvatada saab. Linnale kah veidi lähemal, kui mu praegune mesila. Pealegi, kui seal juba kolhoosi mesila oli, ju siis põhjusega. Eks tööd ole seal palju või isegi veidi rohkem, aga seda ma ei karda - küll ma hakkama saan!

Meremesinik.

mesindus.ee haldajaKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Tormi Tabor pilt

Kolhoosimesilast

meremesinik kirjutas:
Miks: 'ega ometi mitte'?! Aga just seesama koht. Tundub, et keegi teab sellest rohkem, kui mina. Wink

Hakjala "kolhoosi mesila"

Mina olingi see kolhoosimesinik - see oli minu esimene töökoht pärast Olustvere lõpetamist 1990.a. Ees ootas see talumaja + 50-se radiaalvuriga kaalumajast kohandatud vurritusruum Astes + 60 põdurat lamavtaru, millest viies oli Am. haudmemädanikuga nakatunud pered. Aasta pärast lendas noormesinik edasi - naine oli veel võtmata ja tundus veidi naljakas mandrilt Saaremaa sisemaale elama minna (Saaremaa võlusõna on ikka meri) Wink Aga korralik nostalgialaks - koht vahepeal eriti muutunud ei ole. Kas vana paekivist sepikoda on veel alles?

meremesinik kirjutas:
Peale mõningast vaagimist tundus üsna hea valik võrreldes praeguse asukohaga. Hetkel ca 40% mesitaru ümbrusest meri. Tõsi, ülejäänud 60% lennuraadiusest looduslikud rohumaad ja metsad ning põllumajandustegevus puudub täielikult. Võibolla jätan ühe grupi sinna ikkagi alles, aga eks aeg näitab. Hakjalas aga suured metsamassiivid ja kenad raiesmikud. Veidi põllumaad kah, kus meetaimi kasvatada saab. Linnale kah veidi lähemal, kui mu praegune mesila. Pealegi, kui seal juba kolhoosi mesila oli, ju siis põhjusega. Eks tööd ole seal palju või isegi veidi rohkem, aga seda ma ei karda - küll ma hakkama saan!

Ei kahtlegi, et saad, jõudu selle ägeda koha ülesehitamisel! Mesilat seal sisuliselt pole siiski olnud, ma pidin selle sinna rajama;)

Ja veel - seal oli omal ajal ikka väga korralik metssigade populatsioon, põldu endal polnud künda vaja ;)Ükskord metsavahel jalutades pidi üks üüratu isane mind pikali jooksma.

Aga kutsu külla, kui oled sisse elanud!

Tormi

AMH saad ka tasuta kaasa-kui

AMH saad ka tasuta kaasa-kui just täielikku ale põletamist 2km.raadiuses ei tee...-need eosed 50 aastat on garant ...-Tormil oli ju mädanik täie hooga sees nagu ma aru sain...

Ega see pilt palju teisem ei ole Eestimaal 20 aastat hiljem..pigem veel hullem...igal suvel külastan 100 mesilat üle Eestimaa-igas teise ameerika külaline tugevalt sees...

Küsiks kuhu kaovad mesindusprogrammi miljonid???

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Tõsised süüdistused

Pajuharakas, see on päris tõsine süüdistus, et pooltes Sinu poolt külastatud mesilates on AHM sees, kokku ca. 50 mesilat siis nakatunud.  Täpsusta, kas AHM oli seal enne Sinu külastust või jäi pärast?  Milliseid järeldusi mesinikud tegid ja keda teavitasid?  Vastutustundlik oleks sel teemal inimestel edasi aidata liikuda ja veterinaar appi kutsuda.

Edu!

jah...

süüdistamine???

Mesindusprogrommi raames võetud meeproovidest on AMH suhtes osutunud positiivseteks 25% mesilatest...ja nii see jääbki...-mingit veterinaari appi ei tule...-see on lihtsalt täielik ulme mis siin riigis mesinduses toimub...kui nn.vet.arst näeb elus mesilasi võib olla teist korda...

ameeriklane ikka tuhandetes mesilasperedes iga aastaselt surma külvamas...-aseg oleks tulla maa peale...

Kasutaja meremesinik pilt

Nostalgia

Tormi Tabor kirjutas:
Aga korralik nostalgialaks - koht vahepeal eriti muutunud ei ole. Kas vana paekivist sepikoda on veel alles?

Alles on seal vaid elamu ja maakelder ning elamu otsas oleva kuuri seinad ja katuseta saun. Vundamente (õigemini kohti, kus kivid üksteise peal) on seal veel mitu, kuid taastamiseks pole midagi. Arhiivijooniste järgi oli seal varem keldri taga üks ca 60m2 ait. Selle kõrval on mingi madalam koht paekivist rajatisega... Sepikoda??

Tormi Tabor kirjutas:
Ja veel - seal oli omal ajal ikka väga korralik metssigade populatsioon, põldu endal polnud künda vaja Wink

Hetkel on kõrvaloleval heinamaal söödaplats ning sissesõidutee juures jahimeeste pukk. Need mõned korrad, mis seal käinud olen, pole sigu märganud, aga segi keeratud maapinda on raske mitte märgata, sest siledat kohta käimiseks leida on suur kunst. Laughing out loud Positiivne on asja juures muidugi teadmine, et kui peaks kunagi sinna paikseks jääma, on magus elu kindlustatud: meesai ja seapraad....

Tormi Tabor kirjutas:
A
ga kutsu külla, kui oled sisse elanud!

Küllakutse panen isiklikult teele, aga ära seda väga ruttu oota, sest selle aasta esimene pool kulgeb mul kohe päris kindlasti veel välismaal. Loodan, et aasta lõpuks on vähemalt mesilased ennast seal nii hästi sisse seadnud, et võivad kindlalt järgmisele talvele vastu minna.

Muide, kas sinu ajaarvamise järgi oli seal elekter olemas? Hetkel on see aga tõesti nostalgia keset metsa, kus puudub tsivilisatsioon.

Teadmine AHM kunagisest olemasolust teeb muidugi veidi murelikuks. Samas, mesindust meenutab selle koha juures vaid maanõuniku jutt ja üks peaaegu täielikult legunenud taru nr. 12, mis kuuri seinte vahel mädaneb.

Meremesinik.

[/quote]

...

kõik see mesindust meenutav asi tuleb põletada suures lõkkes...mida iganes...ühtegi vanat raamiliistu ei tohi sa ka üles korjata...

mesindus.ee haldajaKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Tormi Tabor pilt

Elektrist

meremesinik kirjutas:
Muide, kas sinu ajaarvamise järgi oli seal elekter olemas? Hetkel on see aga tõesti nostalgia keset metsa, kus puudub tsivilisatsioon.

Sinna orgunnisime nii uue puurkaevu kui tööstusvooluliini lauda juurest, aga see oli jah 25.a tagasi Smile

meremesinik kirjutas:
Teadmine AHM kunagisest olemasolust teeb muidugi veidi murelikuks. Samas, mesindust meenutab selle koha juures vaid maanõuniku jutt ja üks peaaegu täielikult legunenud taru nr. 12, mis kuuri seinte vahel mädaneb.

Mesilasi pole seal olnudki, vedasin tarud sinna kuuri. Nagu PH soovitas - tuli otsa sellele, mis siin veel paistab:

Tormi

Pronksmedal (100p.)

mesindusmaja

meremesinik kirjutas:

 

Enne aga pean päris korraliku töö ära tegema ja välja selgitama, et kui suurt mesindusmaja tegelikult vastavalt oma plaanidele ja tegelikule olukorrale vajan.

Meremesinik.

minul oli c' 20 pere jaoks hoiuruum (ait) 5x6 meetrit, seal hoidsin talvel kõiki inventaari (kõige suurem probleem oli tolmuga ja kõik tuli kinni katta). Siis on eraldi mesinduse töökoda ka c' 5x6 meetrit, ja lõpuks veel eraldi vurritusruum(EURO nõudeid arvestades). ja JUBA SIIS tundusid need ruumid kitsad olema, ja kui kui mesindust laiendasin, no täitsa lõpp!!! Kitsas, mis kitsas!!! Nüüd läks loosi ka laut 9x14 meetrit!!!

Kasutaja meremesinik pilt

Re: Mesindusmaja

meremesinik kirjutas:
Enne aga pean päris korraliku töö ära tegema ja välja selgitama, et kui suurt mesindusmaja tegelikult vastavalt oma plaanidele ja tegelikule olukorrale vajan.

Väljendasin ennast veidi valesti... 'Korraliku töö' all pidasin silmas seda, et pean välja selgitama selle, kui suureks ma plaanin oma mesila ajada ja seda siis lähtuvalt oma soovist ja võimalustest. Kui on olemas teadmine oma võimete piirist, saab ka välja rehkendada mesindusmaja suuruse. Vähemalt esialgse suuruse. Wink

Mesindusmaja ruumide teemal tegelikult juba päris sisukas teema olemas: Kes annaks pädevat nõu mesindusruumide kohta?

Pronksmedal (100p.)

eks ma...

...lihtsalt tahtsin ka teistele anda mõtisklemisainet, et umbes kui suuri ruume on vaja, et pidada 20 taru.. 30+ ja nii edasi. Ja mesindusmaja sa ju mainisid ka.

aga jõudu ja edu sulle kindlasti!

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Pajuharakale

Austatud Pajuharakas...

Nii hull see olukord ei ole, nagu kirjutad: kõik see mesindust meenutav asi tuleb põletada suures lõkkes.... Iga inimene kannab endas tuhandeid vähirakke jne. ning veel teisi haiguseid.. Kui vähe neid käiku läheb - organism saab nendega kenasti hakkama, kui ikka õunaseemned ära sööd!

Täpselt sama on AHM - sugugi ei pea kõike inventari tulle ajama. Olen seda näidet siin korduvalt rääkinud, et kogusin ühel aastal batsillus larvea uurimiseks - AHM proove mitmetes maakondades ja paljudest mesilatest: Kes olid haudmemädanikuga kokku puutunud - nende analüüsides toda batsillust ei leitud - analüüsid olid negatiivsed... nähtavasti oskasid nad ka "ohutu koha pealt (näit. värskelt kogutud meest) proovi anda. Kuid need, kes ei kahtlustanud, polnud kunagi AHM näinudki ning kel oli väga korras mesindus/tarundus jne... neist olid 1/3 proove positiivsed!

Mul omal oli ühel aastal , kõige rohkem 78 mesilasperet elus ning üks neist ei "idanenud, ega mädanenud" - oli lahja arenguga - olgugi, et ema oli uus/noor. Ma lasin tal lihtasalt olla. Sel jäi kõige viimaseks ka talvepesa tegemine. (mis seal kitsendada, kui eriti mett ei korja ) Siis avastasin ka omalt haudmemädaniku ,...Olgugi, et olin kohanud varem haudmemädanikku ka väga suurtel peredel ning varakevadest peale - kogu suve vältel. SEDA oma AHM OLI MULLE VÄGA VAJA... IKKA MÕTTES LEIDSIN, ET TEISED TUULUTASID LIIAST, VÕI VÕTSID PEA KOGU ÕIETOLMU/SUIRA VÄLJA... VÕI TEGID NAD MIDAGI MUUD mo meelest VALESTI. Mu eneseuhkus sai lõpuks kõva löögi - ja seda oli mulle väga, väga vaja, et ma normaalselt mõtlema hakkaksin - muutuksin. Õnneks on sügisel rohkelt võtta "puhtaid meekärgi talvepessa ning tõstsin selle pere teise tarru valmis kärje-raamidele ja järgmisel aastal andis see pere, mulle selle mesilagrupi rekord saagi... ühtki peret pole mul vaja olnud elus hävitada... Ka teiste mesilates mitte - ikka oleme suutnud pere päästa.

Inventaari võib muidugi leegiga üle lasta, kuid mitte hävitada..