Mesilased veel lendavad väljas

Neljast tarust kolme mesilased sagivad veel edasi-tagasi lennulaual ja lendlevad ringi. Kas see on nii hilja sügisel veel normaalne või peaksin lennuavad täiesti kinni panema. ? Panin küll tuulekaitseks plaadid taru ette, kuid lennuavasid täielikult ei sulgenud. Ühes tarus on mesilased surnud või ära läinud. taru põhjas oli pihutäis surnud mesilasi ja teise pihutäie jagu peadpidi kärgede sisse surnud. Mett olid kärjed täis ja lisasööta lõpuks enam vastu ei võtnud.  Suvel oli see tugev pere.


Oktoobris tegin oblikhappega varroatõrjet, samuti ka teistes tarudes.


Mis võib olla põhjus, mida ma valesti tegin või tegemata jätsin? Kas võin kärgedesse jäänud mett kevadel teistele peredele sööta ?


 

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

Re: Mesilased veel lendavad väljas

Selles et lendavad, pole midagi imelikku. Temperatuurid mitu päeva taas üle 10 soojakraadi, eelmise nädala lõpul kuni 14 isegi. Ega sellest lendamisest suuremat kasu pole, pigem raiskavad niisama energiat, kui just pole tegu mõnel soojemal hetkel tehtava hilise puhastuslennuga, mis on edukale talvitumisele suureks abiks.
Sügisene taru tühjenemine on suure tõenäosusega lestakahjustuse tulemus. Varroainvasiooni alla satuvadki pigem tugevad ja intensiivset korjevõimekust üles näidanud pered. Tugevas peres on kesksuvel ka hauet üsna palju, seega varroalestale suurepärane võimalus arenguks. Kahjustatud haudmest arenevad mesilased on aga juba veidi lühema elueaga, paljud neist haigestunud viirushaigustesse (Deformed Wing Wirus vms.) või siis vähemalt viirusekandjad. Augustikuuks on mesilasi tarus veel palju, kuid kahjustunud mesilaste haudme üleskasvatamise võime juba langenud. Samuti on ohtralt paljunenud lestad, kes üha intensiivsemalt hauet ründavad. Suve lõpuks peaks viirusekahjustus juba kärbunud tiibadega mesilaste näol näha olema. Sööt võetakse vastu ning seega on pere elujõud ka otsas. Enamik mesilasi lendab välja püüdes sellega instinktiivselt vältida  pesaruumi saastamist. Samuti on võimalik, et tugeva nakkusega pere teeb septembrikuus sülemi lahkudes lestakahjustuse tõttu elamiskõlbmatuks muutunud tarust.

Varroa arvukust tuleks jälgida. Kas loendada läbi võrkpõhja langevaid lesti, iga 150 elusa lesta kohta kukub ööpäevas 1 lest. Teine võimalus on kasutada püüniskärgi lõigates mõnel kärjel alumise veerandiku ära. Mesilased ehitavad sinna lesekannud ja peale haudme kaanetamist saab tarust kätte suure hulga lesti (kui neid on). Lamavtaru lennuava ja esiseina vaheline pilu tasuks puhtaks teha, surnud lestad satuvad korjeaegse tuulutamisega sinna prakku ning aeg-ajalt saab umbkaudselt hinnata, kas ja kui palju tarus lesti on.

Väljasurnud perest võetud kärjed võid peale lahtikaanetamist anda kevadel napi söödavaruga peredesse vahetult haudme kõrvale.

Suured tänud põhjaliku

Suured tänud põhjaliku vastuse eest. Ilmselt jäingi lestatõrjega hiljaks. Eks see on õppetund tulevikuks.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Suur tänu.....

Metsamesinik!......kas oled tegelikkuses tühjaks läinud peresid ka näinud???? Kas oled TEGELIKKUSES KA HAUET UURINUD????? TULE OTSI LESTASID ja siis räägime! Arvan, et Sa ei leia neid kümmnetes kadunud mesilastega peredes....asi on palju tõsisem ning see ei huvita kedagi ning seda mesilasperede masssilist kadumist ei võeta Ümarlauas isegi kõneaineks mitte!!!
Austusega!!!

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

To: Metsamumm

Esimest korda nägin paar aastat tagasi ja käesoleva aasta kevadel teist korda, sedapuhku juba 25 ilma mesilasteta taru. Uurisime koos nördinud mesinikuga viimast koorumata hauet ja ei leidnud ainustki ilma lestata haudmekannu. Ega me neid lesti küll ei lugenud ja kas sellest olekski abi olnud. Enamus istusid ju nagunii mesilaste seljas kui need tarust välja surema lendasid. Lisaks olgu märgitud, et mürgitamist mesila piirkonnas ei ole 99%-lise tõenäosusega toimunud.
Probleem on tõesti tõsine, seisneb tõenäoliselt selles, et mesilasperede vastupanu pahalastele on inimtegevuse tulemusena tublisti nõrgenenud. Samuti on mesilasi ründavate viiruste hulk viimase kümnendi jooksul tublisti suurenenud või on need viirused tunduvalt agressiivsemad.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

To: Metsamesinik!

Samal teemal oli ju siin, samas vähem, kui kuu tagasi arutelu!

Et varroa on tagajärg, mitte mesilasperede kadumise põhjus!

Esmalt ei tule lennumesilased tagasi...kas el.lainetega suure, saastatuse tõttu (digitelevisioon, kaugloetavad seadmed, viletsa moblaleviga piirkonnad, jne. jne.????)), või agrokeemia jne. põhjustel, mis on looduses aastakümneid....20aastat kulub näiteks mullaelustiku taastumiseks peale mürkide kasutamist!....Selle peale, lennumesilaste kadu, lähevad mesilaspered tasakaalust välja....haudmeväljatemperatuur langeb, mis on soodne varroa jaoks!

Ja ikkagi ABSURD ...mesinik kutsub Sind KEVADEL? 25  CC peret..tühjaks lahkunud mesilasperet vaatama ning polegi eelmisel sügisel lesta tõrjunud???? Kui seal veel hauet oli, on ju mesilased sügisel lahkunud ? Kuidas to mesinik ja millega? lesta tõrjus?

Mind vihastab SEE, et mesinikud ise mustavad mesindust ja mesinikke....METSANESINIK! EGA MEIL POLEGI JU VAJA, EI VET-ARSTI, EGA CC UURIMIST....KUNA MESINIKUD ISE JU NIIII ÄPUD, ei suuda ju isegi varroatki tõrjuda!

Varem- veel 5 aastat tagas, nägin, et 10-st TALVEL hukkunud perest ....surid 5 nälga (põhiline põhjus - madal kärje-raami kõrgus, e. taru liiga madal meie pika talve jaoks)). 3 OLID SURNUKS SÖÖDETUD! Kobardumiseks polnud ruumi jäetud - või ütleme , viimase haudme- põlvkonna jaoks! Ning 10-st hukkunud perest - kahel 2 olid siis hukkumiseks, kas emaprobleemid - , või muud tülitajad! Siis, veel 5 aastat tagasi, ilma hukkunud kobarata peresid kohtas väga harva!

Nüüd on see mesilasperede kadumine....uus trend- uus õudne kogemus (nagu nähtamatu põhjusega) ning JUHTMESINIKUD....kajastavad meedias ja mujal, et VARROA JA VARROA!! Kõiges ikka mesinikud isi süüdi!

Pronksmedal (100p.)

selles, et

varroa viimastel aastatel kontrolli alt väljuma hakkab on minuarust süüdi osalt justnimelt tõuaretusega sisseveetav materjal, mis on iseseisvalt lestaga hakkamasaamisel ülinõrk. tõumaterjali ärilisel eesmärgil kasvatavad mesinikud ei pööragi sellele omadusele piisavat tähelepanu. sussutavad ise aastaringselt lestatõrjega ja keemiaga. paberid on tip-top korras ja kõik on toredalt jokk. samas mesilane ise jääb looduslikelt omadustelt ja vastupanuvõimelt üha nõrgemaks. peaasi, et mesilane ei nõela - see on meil prevaleeriv omadus.
kui meie mesindusasjamehed selles nii kindlad on, et süüdi varroa, siis võiks ju teha riikliku programmi varroatõrje toetamiseks. ostke nende miljonite eest, mis mesindusse justkui olevat pumbatud lestatõrjekahureid ja jagage need mesilaste pidajatele (nb! ja mitte mingi näo või pria nimekirjas oleku alusel, vaid kõigile soovijaile. muidu oleme jätkuvalt lõhkise küna ees, kuna osa rahvast ei hakka mitte kunagi ennast pria nimekirjadesse möllima. see on lihtsalt nii ja ka jääb nii. just face the fact!). varroaravi tuleb regulaarselt toetada täpselt samamoodi mitte paisata seda nappi toetusraha mõttetute jututubade ja peeretustalgute korraldamiseks. ravivahendid on kallid, nende valik pole eestis kiita ja paljude effektiivsus langeb iga aastaga. uusi vahendeid el turule ei lasta, nende siiajõudmiseks on tehtud sadu ja tuhandeid takistusi. täiesti ajuvaba olukord!

Nutt tuleb peale


Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Ma

küll Tarumaniga nõus pole, et varroatoosi probleemis on süüdi tõuaretajad. Olen ise aretusega tegelenud 1996 aasast. Ravinud olen peresid ikka ainult 1x aastas sügisel.

  Probleem peab olema mujal. Edu otsimisel! 

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Nii ja naa!

Igal ühel oma õigus.....ning Taruman on hea lepitaja! Ning lestatõrje "kahurite osas tal täiesti õige lähenemine.....et tegelikkuses , paljude mesinike hüvanguks ei jõua toetusrahadest midagi! Ja väärt seadmed on tõesti kallid ning väikemesinikel ei olegi neid mõtet igal ühel soetada!

Aimar teab ka minu seisukohti tõuaretuse suhtes!
KUS ON NEED ALFAD JA ALBIINOD (itaalase baasil ja carnika baasil olid veel peenemad nimed)), mida eelmise , esimese vabariigi ajal nii hoogsalt aretati??

KIRJUTAN hetkel selle pärast, et Aimar!!! ...see on ka varem jutuks olnud...et mingit piirkonda mesilasperedele sulgeda tohib/saab ainult suure taudi AHM korral......isegi taudi piirangud on teistes riikides maha võetud ning meil pole vist viimase 30 aasta sees...ühtki karantiini AHM kehtestatud!
KUID TÄNA 4.11 TAOTLETAKSE JÄLLE....LAUSA MINISTRI VASTUVÕTUL....PUHASPAARLATELE SISSESÕIDU KEELDU!!!!
SELLE PEALE EI TOHI PMministeeriumis aega kulutada....hetkel on kõiki mesinikke kiirelt puudutavaid meetmeid sedavõrd palju, mida peaks tegelikkuses kohe sekundi pealt tegema...päevade küsimus!

Seda Sa tead ka ammust ajast kulla Aimar, kuidas enamus meie emadekasvatajad - TÕUARETAJAD - on oma ümbruse mesilad "puhtatõuliste" emmedega üle külvanud....kui neid lähedal on ja sedasi omale paarlaid organiseerinud! Meil on ju vinged emadekasvatajad M. Endla, A. Asten, Talimaad, A. Rohtla, Liinid, Mardlad jne. jne. jne...

NING vastupidi KUI KEEGI KASUTAB mesindusprogrammi rahasid n. ö. tõuaretuseks/parimate liinide paljundamiseks....siis oleks loomulik, et "puhaspaarlasse" saaksid tuua oma emasid paaruma kõik soovijad!
MITTE NEID PAARLAID EI SULETA, nagu just täna PM ministeeriumis jutuks võetakse!

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Metsamummuga ei

saa nõus olla , et emade kasvatajad = tõuaretajad. Need on ikka kaks eri asja. Ning need inimesed keda oled nimetanud, nendest ükski ei ole tõuaretaja. Mine küsi ise nende käest kas nad peavad end aretajateks.

  Teiseks ei ole mõtet valetada, et inimesed ei või paarumis aladele tulla. Piirangud tulevad ikka mesilastele. See ei tohiks ka probleem olla, kuna enamasti neid laide ei ole ka kunagi kasutatud mesindamiseks, vastasel juhul ei saaks ju sinna puhas paarlat luua. Taanis on vastav seadus olemas ja kokku on seal nüüd üle 20 puhaspaarumisala.

  Kui keegi soovib hakata tegelema avatud paarlaga, st. kuhu inimesed saavad teatud tingimustel mesilasemasid tuua, siis on see igati tore ettevõtmine. Näiteks Metsamumm võiks sellega ise tegelema hakata.

  Ei maksa jälle hakata vehkima et keegi on saanud rahasid. On saadud tõumaterjali ja paarumis tarud. Kõik muu, k a. paarlate majandamine on ikka mesiniku oma kanda.

Pronksmedal (100p.)

Karl on öelnud...

Erik jutustas järgmise loo.
Üks hobimesinikust rootslane Hans olevat küsinud Karl Kehrlelt, missugune oleks parim viis mesilaste tõuaretuseks tema 15-perelises väikemesilas. Karl, kes oli oma aja ja selle ala parim ja hästi kursis Rootsi mesilaste tõuaretusprogrammide ja puhaspaarlatega, vastas rootslase küsimusele:
-Igal aastal jaga oma mesila pooleks: halvemad ja paremad pered. Halvemates peredes vaheta emad emadega, kes on kasvatatud paremate perede emadest ja paarunud kohapeal.
Nii arvas Karl Kehrle.

Pronksmedal (100p.)

ma ei öelnud

ju kusagil, et ainult tõuaretajad varroatoosiproblemis süüdi on! ütlesin, et osalt on nendel selle probleemi tõsisemaks muutumises süüdi küll, kuna valikuid tehtakse peamiselt teiste kriteeriumite järgi, mitte nende järgi, mida oleks vaja mesilase loomuliku vastupanuvõime suurenamiseks. ja muide ma ei pidanud silmas üldse eestis olevaid tõuaretajaid ainuisikuliselt või tundsite, et jutt oligi teist? olen teemaga kokku puutunud ja näinud enda kogemuse peal misssugust rämpsu tõumesilaste nime all sisse tassitakse. nõrgad, lausa hädised aga paberid on kõigil uhked ja ilusad värvilised mummud vahvalt kuklapeal. tõumaterjalist ja selle arendamisest/solkimisest saavad alguse enamik probleeme mesinduses! ja viimastel aastatel on usinalt neid kõikjalt eurotsoonist, eriti veel lõunaoblastitest meile sisse tassitud. kohapealsed, siinsetes oludes ennast tõestanud mesilane asendub vaikselt aretisrämpsuga, mis on küll leebe iseloomuga (seda ka lestade vastu) aga ei ole vastupidav ei haigustele, kliimale ega millegile muulegi ning vajab rohkem "käehoidmist" selles on asi! kes probleemi keeldub tunnistamast ja enda ninaesisest kaugemale ei suuda vaadata see meile probleemi ennast olematuks ei muuda mitte kuidagi. ja mis see emadekasvatuski muud on kui sekkumine tõuaretusse. veel halvem variant ongi, kui isegi ei aretata midagi, vaid ainult toodetakse massiliselt geneetilist paska müügiks.

Pronksmedal (100p.)

vat sellega

olen küll 100% päri! aretust tulebki teha kohapeal ja sama kirjeldatud viisi olen ka ise kasutanud. kui midagi kaugemalt sisse tuua, siis tuleb enne mitu aastat eri aastaoludes neid kohapeal katsetada mitte tormata ummisjalu oma mesila emasid välja vahetama, kuna keegi ennast autoriteediks nimetanud esimesinik kuskil kiitis neid ülesse kui maailma parimaid mesilasi.
kahjuks on enamik mesinikke, eriti uustulnukaid tegutsenud vastupidise loogika alusel kui karl kehrle oma ja halvad tulemused hakkavad vaikselt ilmnema. nii tassitakse sisse ka haigusi uusi ja huvitavaid, mida isegi laborid ei oska ega suuda kindlaks teha. niiet,  igav meil olema ei hakka niipea..

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Siis,Taruman,

kirjuta, et süüdi on mesinikud, kes ostavad omale sisse välismaalt mesilasemasid kontrollimatult, eriti viimastel aastatel. Mitte ära hakka aretajate peale näpuga näitama. Minu teada tuuakse emasid sisse enamasti ilma igasuguste paberiteta ja ainult tõumesilatele on toodud sisse veterinaar sertifitseerimis paberitega. Võid vet. ametist uurida palju mesilasemasid on ametlikult toodud. Siit võib hoopis näha kohalike tõumesilate tähtsust ja vajadust.

  Tõumesilates aretatakse mesilasi 6 kriteeriumi järgi Eestis: rahulikus, käitumine kärjel, sülemlemiskainus, haiguskindlus, talvekindlus ja tootlikus. Kõik on aretuses ühtemoodi tähtsad. Mis kriteeriumi sa veel juurde tahad?

   Ma ei ole nõus, et me ka osaliselt süüdi oleme lesta probleemis.

  Ei ole mina öelnud et varroatoosi probleemi pole, vaid seda tuleb mujalt otsida kui tõumesilatest.

 

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Aretusest

Eks ta natuke naiivne tundub. Soov aretada näiteks õunasorti, mis oleks ühtlasi magus, ilus, saagikas, hästi säiliv, transpordi- ja haiguskindel. Ühte omadust aretades teevad teised paratamatult vähikäiku. Aretades samaaegselt kõiki omadusi, on tulemuseks kõigis harju keskmine, ehk sellisel aretusel pole mõtet. Asi mis sobib kõigeks, ei sobi mitte millekski.
Sellest oli juttu ka Apimondial. Kanada teadlased hakkasid valiku teel aretama hügieenilist mesilast ja jõudsid pika ja kalli teadusliku tööga tulemuseni, et, üllatus-üllatus Smile hügieenilised mesilased ei ole eriti tootlikud ja tootlikud mesilased ei ole hügieenilised. Valik on, kumba soovime. Mõlemat korraga ei saa.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

Veel aretusest

"Sepionu" on peapõhjuse kenasti lahti seletanud. Pole mõtet hakata tümitama ei Eesti ega väljamaa tõuaretajaid. Kõigil vähegi arukamatel aretajatel on ju tingimusteks hügieeniline käitumine ja haiguskindlus ning kriteeriumitele mitte vastavad pered praagitakse välja. Paraku kipuvad inimesed end pidama jumalateks olles kindel, et teaduse ja tehnika saavutustega on võimalik loodusest targem olla. Aga kas ikka on nii...?
Kümneid tuhandeid aastaid on mesilaspered (ja teg kogu maailm) arenenud valemi järgi, kus ellu jäid vaid tugevamad. Kui mesilaspere ei suutnud varuda talveks piisavalt sööta, oli vastuvõtlik kahjuritele või andis ohjeldamatu koguse väikesi elujõuetuid sülemeid ja nii edasi, siis sellised surid lihtsalt välja. Ellu jäid ainult need, kes suutsid optimaalselt toimetada. Praegu tegelevad otsustamisega mesinikud, kas nad aga suudavad teha paremaid valikuid kui "emake loodus"...?

PS: eeltoodut ei tasu päris nii mõista, et tõuaretus on kurajst. Keegi ei taha ju oma aeda raevukaid tigedikke, kes ainult meekorjesse stoilise rahuga suhtuvad.

Pronksmedal (100p.)

ei kirjuta

sest, see väide oleks pooltõde/vale või misiganes! asi pole siin selles, kas ostate neid välismaalt, kodumaalt või kuskohast iganes. sitta oskavad teha mõlemad. nägin alles tänavugi ühe eesti emakasvataja/aretaja võimisiganes ta ennast ise nimetab ei omagi tähtsust "vääristoodangut". nimesid ei hakka nimetama, sest mina pole huvitatud siin kellegiga isiklikuks minevast laadapidamisest ja probleem on kindlasti laiem kui ühe sellise ärika toimetamised. ma ütlen veelkord: korras paber, sertifikaat ei näita mesilaste sobivust! aga no mis ma siin vaidlen nagu seinaga. .
kõik need loetletud kriteeriumid ongi vastuolulised ja enamik neist töötavad loodusloogikale vastu. kui te sedasi mesilasi aretate, siis ärge kurtkegi, et mesilane saab kergelt lesta ja haiguste poolt otsa. mida rohkem sedasi aretate, seda suuremad probleemid tekivad.
nb! pole vaja asju absolutiseerida! ükski asi pole must-valge. lihtsalt pole mõtet ka väita, et meie pole kindlasti üheski asjas süüdi või hoopis keegi rumal sertifitseerimata juhan või elmar metsatuka taga kasvatab ja levitab varroat, mis niidab kogu eesti mesilasi nagu siit mõne inimese jutulõngast välja paistab. probleemid nii varroaga kui muude hädadega mesinduses on üks kompleksne pundar. kui üks osasektor aga ei taha enda probleeme ja vigu tunnistada ja ainult teisi materdab, siis ei lahenda me seda kunagi. tehtud vigu tõuaretuses ja genofondi rikkumises ei paranda aasta-paari,  isegi mitte aastakümnetega ja mesinduse iseärasuse tõttu ei saa keegi enda mesilat ka efektiivselt selle mõju vastu kaitsta. seetõttu on küsimus kordades olulisema tähtsusega kui see, kas keegi jätab sügisel oma mesilased happega sussutamata.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Miks ma nii rumalasti siis aretan?

  Hea meel et mesilaste aretuse vastu niipalju huvi tuntakse. Mulle ka aretus meeldib. See on põnev ja alati tuleb uusi väljakutseid.

  Ma ei ole nõus et tuleks aretada ainult ühte omadust. See ei ole lihtsalt võimalik. Näiteks kui aretada ainult ühte omadust, võtame meesaagikuse, siis paratamatult muutuvad ka teised omadused (lõpuks võib ilmneda, et ta suured meesaagid pärit hoopis vargustungi suurenemisest Smile ). Kas siis meie jaoks paremaks või halvemaks. Nii et paratamatult tuleb jälgida paralleelselt kõiki omadusi. Muidu läheb asi kohe rappa. Näiteks ei ole mina leidnud kinnitust, et rahulik mesilane ( kes ei nõela inimest) oleks vilets meekorjaja või halb pesakaitsja. Mis puutub haiguskindlusesse, siis võiks mäletada, et kogu mesilaste aretamine eelmisel sajandil  hakkaski pihta just nimelt haiguste tõttu. Mesinikele oli vaja mesilast, kes ei sureks akarapitoosi või AHMi. Mis on veel huvitav, siis kui kasutada mesilaste puhaspaarumist, siis olenemata mesilas rassist või tõust juba paari paarumisega saab haudmevälja ühtlaseks ja kompaktseks, tekib nn. plaathaue. See tähendab et munade kvaliteet tõuseb (veresugulus väheneb). Samuti saab juba 2-3 paarumisega   mesilased rahulikuks ja kärjel korralikult püsivaks (hea leida mesilasemasid). Neid omadusi tuleb vaid säilitada, mitte pole vaja enam edasi aretada. Samuti on võimalik hügieenilist käitumist parandata suht kiiresi. Näiteks mesilasliin, mis algselt puhastas oma hauet hindele 2 (100 nukust puhastab välja alla 20), saab 3-4 paarumisega jõuda juba hindele 5 (24 tunniga puhastavad kõik välja). Sülemlemiskainusega on veidi keerulisem aga 7-8 põlvkonnaga saab selle juba kontrolli alla, st. kui ka tung tekib on seda lihtne mesindusvõtetega vaos hoida. Eesmärk ei ole ju sülemlemist üldse ära kaotada ja vaevalt oleks see ka võimalik. Talvekindlust aretada on kõige lihtsam - kes halvasti talvituvad, võetakse lihtsalt aretusest välja. Siin aitab loodus ilusasti kaasa. Meetoodanguga ju sama - mis ikka ei korja, sellest aretusmaterjali ei võta. Näiteks eelmine aasta kui käisin Taani ühe suurima tõuaretajal külas, siis küsisin kuidas ta tagab, et ta mesilased oleksid haiguskindlad? Ta vastas, et näiteks kui ta leiab mõnest oma  tõuliinist (tol hetkel oli tal neid 19) pere, kus kasvõi ühel lööb välja kas lubi haue (AHMist rääkimata) siis kogu see liin läheb aretusest välja. 

  Huvitav on see , et ma pole täheldanud et mesilaste aretuses äkki mingid omadused drastiliselt muutuksid. Näiteks et kui aretada mesilast rahulikuks, siis kaob tal huvi meekorje vastu või kaotaks võime talvituda.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Tarumani

jutust tuleb ikkagi välja, et tõuaretajad on kaassüüdlased varroatoosi probleemis. Mina ei ole sellega üldse nõus. Varroalest oli Eestis juba ammu enne (1978), kui me alustasime aretus programmiga Eestis. Näitena võin tuua, et minu mesilast seire korras võetud 24 proovist mitte ühelgi ei leitud varroalesta. Ma tean et mu peredes on lesta aga seda on väga vähe. Ma ei usu et mu pered oleksid lesta kindlamad kui teised aga targal ja järjepideval ning õigeaegsel  ravimisel on võimalik lesta hoida kontrolli all. Täpselt samamoodi ei leitud minu mesilast ka viirushaigusi. Tuvastati vaid ühes proovis nosematoosi olemasolu.

  Ma ei tea, mis vigu siis on tehtud tõuaretuses, millele sa oma kommetaaris vihjad?

   Kui rääkida genofondist, siis selle rikkumist jälle ei saa aretajaid süüdistada. Mesilasemasid on toodud Eestisse sisse juba esimese vabariigi päevil, samuti nõukogude ajal ja ka uue vabariigi ajal ning tuuakse ka edaspidi. Kohaliku mesilast pole enam ammugi.

  Nii et varroatoosi põhjused tuleb ikka mujalt otsida. Jah, ma olen nõus et see on kompleksne teema (ma pole ka vastupidist kusagil väitnud) aga selles aretajaid süüdistada on küll liiast. Mina ei ole seni kedagi süüdistanud.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Kohalik

Aimar, selles Sa eksid, et kohalikku pole juba ammu! On ikka küll ja küll! See pikem jutt!
Kuid viisin kord ühele vanale mesinikule, n. ö. kohalike tigetike hulka otse Itaaliast saadud kuldse, põnevuse pärast! Ülejäänud pered vihtusid tööd teha......see kuldne oli vaatamiseks...To vana mesinik imestas kah, et miks nad tööd ei tee - taru rahvast täis. Need 10 emmet otse Itaaliast olid minule heaks õppetunniks....Soome poolt ja kohalikelt kasvatajatel on nad ikka palju vingemad/normaalsemad!
Ja kui ma ise hakkasin kunagi korpustes pidama, pettusin bukfastis jne. jne. Eks ole kõike nähtud ja proovitud! Elu õpetab iga hetk!
NING IGA MESINIK ON KINDLASTI ISE KA ARETAJA ja teadlane.....
Edu!


Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Aretamisest!

Sa räägid Aimar, nii ümarat juttu, et hakka või uskuma....
Kuid tubli, et sellega tegeled! Kas tõesti MESINIKE MÄNGUD! Ning kui seda veel toetatakse.......Lase aga käia, tore ju!
Haiguskindlus nii mesi(lastel), kui inimlastel on seotud eelkõige ikka tingimustega...õnnelik olemisega jne. jne.
*Lubihaue on raudselt maaväljadega seotud...liiguta taru kasvõi 50 cm ja pilt on teine.....muidugi ka mesindusvõtted- eriti tuulisel kevadel jne... Sääl pole küll mesilasliinidega, midagi pistmist!
* Mee saagikus peaks ikka korjemaaga seotud olema jne.
* Ning kui noored emmed parimate (lese/tõu) perede juurde paaruma saavad jne. on ikka haudmeplaadid, kõigil mesinikel juu! See nüüd aretusega küll seotud ei ole...Ikka võõras kukk, või jäär, või ....et järglased elujõulised oleksid......
Ma ei tea, kuidas seda heatahtlikult teha, kuid tundub, et tahad see vend Aadam olla, sealt Bukfasti kloostrist....kuid tema käis terve maailma läbi ning pühandas oma elu sellele ning TUBLI, ET SA AIMAR, ÜRITAD SEDA INIMESE VALMISTATUD TÕUGU SÄILITADA!
Mina nägin oma bukfastide hulgas musti leski......
Parimat soovides!


Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Metsamummule.

  Buckfasti mesilastel ongi väga erinevat värvi lesed. Mul ongi enamasti kas mustad või siis pruuni värvi, kollaseid ka sekka, üldiselt kirjud.

  Ilmselt siis mu mesilased on õnnelikud.


Kui ükspäev viitsid, siis pane see pikem jutt kirja, kus need kohalikud tumemesilased veel olemas on. Talv pikk, jõuan oodata.