Mesilaste korjemaa

Pronksmedal (100p.)

Mesila  asub metsas, soo kus asuvad  kanarbiku väljad ja  tarude  vahele  jääb  200- 250 m  metsa . Nelja  aasta jooksul ei ole mesilased lennanud üle metsa ega  kanarbikult korjanud . Oskab  keegi  anda  nõu , kuidas  meelitada  mesilased üle  metsa tuka lendama kanarbikule . Tarude  ümbrus 10 m  ulatuses  lage ,  lennu  avad  suunatud   soo   poole  .  Augustis  muud  korjet  ei  ole  -  kanarbikult  ideaalne .

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Aga kas oled kindel

et see kanarbik eraldab nektrit ,Talimaaga oli jutt et Tootsi raba ei eralda ja ta viib mesilased kuhugi kaugemale

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Mets

Olen kuulnud et mets pidi  teatud juhtudel olema parjääriks ja sealt üle ei taha lennata. proovi 1 aasta nii et viid  metsa taha näoga otse kanarpiku poole ja vaata kas paraneb. vöid veel proovida mesilaste treseerimist. vanemates raamatutes on se lahti seletatud  ( nöuka aegsetes raamatutes)  . näiteks"mesinduse  käsiraamatus"  (aastast 1968) on sellest kirjutatud lk 232.) pöhimötte on et siirup segatakse  taimega milda tahad et mesilased külastaksid. enamasti kasutatakse seda punase ristiku tolmeldamiseks. seda mesilased muidu ei tolmelda, Kuna mesilastel on imi nokk nii lühike ja seetöttu ei saa ta nektarit sealt kätte. Sellepärast seda kultuuri tolmeldavad kimalased ja tuul. (tava olukorras). katseta ehk möjub.

aga toon näite  oma kogemusest rapsiga.  Elan saaremaal raniku ääres, kus on savised ja paene pinnas. körval toimetavad talunikud rapsiga.  rapsi on külvatud 10 -tes ektarites    ja   ei mingit rapsi mett   (ja seda juba 15 aastat katsetanud). Sinna külvatakse suvi rapsi tavaliselt.   öie tolmu korjavad kuid nektarit netu.

aga 30 km sisemaal raps annab koraliku saaki.

teise kohapeal on tali raps sealt natuke tuleb nektarit aga mite palju, sest seal on ka metsad ja see seguneb metsa meega.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

kanarbikukorje

200m tihedat metsa on mesilaste lennuteel küll märkimisväärne takistus, kui aga teisel pool hea korjemaa oleks, leiaksid nad selle vältimatult üles. Sookanarbik reeglina saaki ei anna, vii tarud kasvõi keset välja.

Sooäärne

kanarbik ka minu mesilat vaid 300-400 meetri kaugusel ja mesilased ei võta suundagi sinnapoole. Samas kilomeetri kaugusel oleva naabertalu seinad ja katused kaetud kümnete ruutmeetrite ulatuses metsviinapuu väätidega, mis õitseb kanarbikuga üheaegselt ja õied kaetud umbselt mesilastega. Sumin oli nii võimas,et naabrinaine kahtlustas pereheitmist (augustis) ja kutsus mu kohale. Käis lihtsalt aktiivne korjetegevus.
Teise näitena pune, mis pidavat hea meetaim olema Mesila ümber ca 2 ha tihedalt punet kasvamas ja ei ühtegi mesilast, õied on varavalgest hilisõhtuni erinevate kimalaste käsutuses. Sel aastal keetsin pune leotist siirupi sisse ja söötsin neid terve nädal paariaja grammi kaupa igal õhtul. Tulemus 0.Nii ei jäägi muud üle, kui ilusat lillatavat põldu nautida, korjata mõni punt , kuivatada ja jõuluvorsti sisse maitseks panna.
Mesilased ikka targemad kui mesinikud, küll nad teavad, mida korjata.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Kanarbik

Kanarbik viimasel ajal jonnib....Metsamesinikul soo-rabakanarbiku suhtes õigus, paremini annab ikka nõmmekanarbik - Hiiumaa liivadel jm.! Võru ning Põlvamaa nukkide vahel, võivad uhkustada oma tillukeste rabadega - ning kanarbiku  erinevate kasvukohtade ja meekonveieriga!
Kanarbik, kui tuleb - lööb lõhna üless..nii,et paari meetri kaugusel tarust juba tunda. Linnuraba ääre kogemused - Varbola kant!
Kanarbikuga on muidu lihtne...teada saada , kas annab, või ei! Võta mõni õitsev oksake ning löö vastu käeselga...kui tulid vaevumärgatavad läikivad täpikesed - siis annab hästi. Kui viimane valge pungakiips avaneb...ongi kõik! Kuid puhmad õitsevad väga erineval ajal ja väga pikka aega, poolest juulist tänavu - oktoobrisse ...ning vahel võib korje tulla kahe- kolme päevaga puhta jaheda ajaga......kuid viimasel ajal millegi pärast suured kanarbiku rabamassiivid kipuvad kuivama...üksikud puhmad seal hulgas hingitsevad veel vaevalt ! (((Eestimaa ~40 rabast ....säilitatakse 4...teiste servades toimub ulatuslik maaparandus- renoveerimise nime all! Minu mesilagruppide rabaservas lõpetati just  60km kuivenduskraave, kus voolab rabamaagiga kaetud vesi. 27 firmat Eestis müüvad üle maailma meie turvast...seda pidi jätkuma 1000 aastaks??? Kui 1 ha raba kasvatab aastas juurde 1 tonn turvast, siis avatud väljal mineraliseerub 8 tonni aastas! Eestimaa suurimaks rikkuseks loetakse vett...ma ei tea, kust varsti meie jõed oma vee saavad?))) Ja kui nii edasi läheb, siis pole ka mesinikel suurt kanarbikumee lootust....lisaks elan suure rabaääres ning vahel võib näha, kuidas lennukid raba kohal....suht madalal lennul -mingi tumeda juti maha jätavad, ning edasi tavalise helehalli sabaga jätkavad...Kevadel nägime ka mingeid tuhataolisi saasta triipe rabapeal...mille üle mitmed elukogenud matkalised imestasid...kuna varem ei ole midagi sellist näinud! Viimasel ajal pole peale juhtunud...järgmine kord oleme rabas 23.nov...
Pinnige, Aivo Sildnikult välja...miks kanarbik enam mett ei anna! Tema oskab veidi selgitada!
Loomulikult jääb antud olukorras ka mets ette.....
Rabaeit..

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Mesilaste korjemaa

Mul on üks pere Pärnu linnas venna juures,tahtis liikmetele mesilastega raviteha.Mitu aastat järjest, õitseb pärn aga ühtki mesilast õite peal pole,kuigi õisi täis ja magusad lõhnad puu ümber ja pärnasid on siin päris palju, aga Jõõpres tuttav hobimesik rääkis see aasta pärn sumises õitsemise ajal vägevalt.Kunagi aastaid tagasi tuttav papi Pärnust rääkis et järsku kogu mesipuu mett täis veetud, küll mõtles kust see korje tuli, siis avastas et pärna pealt. Nii et kui on korjet ,rabab mesilane tööd teha

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

on teada

Laanemesinik kirjutas:
Mul on üks pere Pärnu linnas venna juures,tahtis liikmetele mesilastega raviteha.Mitu aastat järjest, õitseb pärn aga ühtki mesilast õite peal pole,kuigi õisi täis ja magusad lõhnad puu ümber ja pärnasid on siin päris palju, aga Jõõpres tuttav hobimesik rääkis see aasta pärn sumises õitsemise ajal vägevalt.Kunagi aastaid tagasi tuttav papi Pärnust rääkis et järsku kogu mesipuu mett täis veetud, küll mõtles kust see korje tuli, siis avastas et pärna pealt. Nii et kui on korjet ,rabab mesilane tööd teha
On teada et meie kliima vööndis on pärn väga väga kapriisne taim. vanade mesinike tähelepanekutest selgub et pärn anab koraliku saagi 10 aasta tagant.  mesinikud naeravad et kui siis  see aasta on kui pärn saaki annab, siis tuleb seda nii palju et pane ämber taru alla ja ka see saab mett  täis. tähele panekutest selgus et pärn tahab sooja, niiskust, päike peab pilvealt paistma, mite lagetast taevast ja tuule suund peab ka öige olema siis anab pärn saaki, muidu öitseb igal aastal kuid nektarit pole.