Korjemaaa

Palun nõuannet tarkadelt

Jääb sööti mõnisada ruutmeetrit põllumaad. Mõte on sinna külvata-istutada nektaririkkaid taimi eesmärgiga pikendada korjet juuli lõpus ja augustis. Mida soovitate? Tatar? Kust saab seemet?

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Pronksmedal (100p.)

Harilik kurgirohi

Tere.
Kurgirohi on ka küllaltki hea meetaim ja õitseb pikka aega, kuni septembri keskpaigani. http://mesindus.ee/meetaimed/harilik-kurgirohi

Andres.

Pronksmedal (100p.)

Korjemaa .

Kui lõpetasin kartulite kasvatamise, sai maa tatart täis külvatud. Tatar kasvas normaalselt, õitses, aga mesilasi õitel praktiliselt polnud. Kas oli mereäärne kliima liiga jahe,või mingi muu põhjus, miks korjajaid polnud, jääb saladuseks.
Järgmisel aastal õitses veel mõni puhm ja sellega oli tatra osa põllul lõppenud.
Järgmisel kevadel külvasin keerispead.Esimesel aastal oli põld üks sinine meri ja õied lausa elasid mummidest.
Ka keerispea isekülv oli vilets ja järgmisel aastal oli veel midagi ,kolmandal aga tühjus.
Kunagi, nii nelikümmend aastat tagasi, viskasin naljaviluks mõned kurgirohu seemned ema peenramaale.
Läksid ilusti kasvama ja õitsevad igal aastal siiani, kuigi ema neid väsimatult välja kisub, peenra risustajaid.
Kurgirohu seeme ei ole just odav,aga meetaimena üks vastupidavamaid ja mummidele vastapandamatu...........

Pronksmedal (100p.)

Kurgirohi

Tere.
Selles on sul Valdo täiesti õigus, et kurgirohi on väga hea isekülvaja ja mesilastele see taim sügisel meeldib väga. Mul omal kodus lastakse tal kasvada rahulikult kus ta ei sega ja iga sügis on õied mesilasi täis.

Andres.

Tatar

Kui on huvi külvata tatart, siis võib helistada telefonil 56605975 või saata meil hillar@nouanne.ee.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Ei jää saladuseks!

Vaido kirjutab, et jääb saladuseks... miks tatral mesilasi polnud!
Mereäärne kliima oli võib olla tõesti liiga tuuline - kuiv??.. Tatraga on nimelt selline lugu, et tema nektari magusa sisaldus võib küündida kuni 75%, mis on mesilaste jaoks juba  liiga viskoosne ... mesilased külastavad tatart hommikukastega ning huvitaval kombel talub mesilane ka väetatud tatart - s.t. tatra lopsakust ( kui enamus taimi on peale väetamist sedavõrd tasakaalust väljas, et mesilased ei vaata nende poolegi - nagu näiteks liblikõielised jt.! ) Tatar on kiire kasvuga ja võib olla selle tõttu, isegi lämmastikuga väetamine ei peleta mesilasi.. aga niiskust on vaja - siis saab nektarik ka. Mere ääres nagu võiks seda niiskust ju ometi olla!
Siin võib ka see värk olla, et oodatakse seda suurt sumisemist, nagu on paljudel taimedel: kimalased ja liblikad jne. - kuid hea korje on juba siis, kui kaht meemesilast korraga näete... ja kui ei näe, siis kuulake - siis lõpuks hakkade ka nägema!

Kõik need head meetaimed, millest siin praegu kirjutate kasvavad HARITUD MAAL... Kui maa läheb sööti, kaovad nad loomulikult ära - välja arvatud mesiohakas! Nad on ju kultuurtaimed ning selletõttu ema peenarde vahelt nad ei kaogi.

Kui mesinikul oma metssiga  ei ole - kes tal korjemaad värskendab... tuleb ise randaalida, et erimeetaimed ei kaoks ning ikka külvata saaks!

Veriristikuga (ühe aastane purpurpunane ristik - vohab õitseda kuni oktoobrini - mesilased külastavad teda siiski ainult suvel ) on mul küll selline kogemus, et ta ise ei külvanud ning järgmistel aastal oli kadunud, mis kadunud!

Halloo?

[quote=metsamumm] ning huvitaval kombel talub mesilane ka väetatud tatart - s.t. tatra lopsakust ( kui enamus taimi on peale väetamist sedavõrd tasakaalust väljas, et mesilased ei vaata nende poolegi - nagu näiteks liblikõielised jt.! ) Tatar on kiire kasvuga ja võib olla selle tõttu, isegi lämmastikuga väetamine ei peleta mesilasi..  [/quote]


Miks mesilased rapsi sisse ronivad, kui väetatud taimed neile ei meeldi?  Sama on liblikõielistega
   

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Jälgi loodust!

...Tafka! Mesilane on imeline indikaator... teejuht "heade taimede juurde ((missugused need halvad on - ikka need, mis on ülipüüdlik inimene tasakaalust välja viinud))) Kui mesilane on taime peal, siis on kõige õigem hetk koguda seda taime ravimiseks või tee valmistamiseks jne!
Ning liblikõielistega on lihtne... nad lihtsalt ise toodavad lämmastikku... kui näiteks oma õuemurule lämmastikku riputad... siis valge ristiku õitsemise ajal - aia taga tilgub iga ristiku nuti küljes mumm, kuid aia valge vaiba võid rahus kokku rullida - Kui mesilasi ei viitsi vaadata - vaata pääsukesi... nemad näitavad, kus mesilased asuvad. Nad peaksid ilusa ilmaga kõrgel , kõrgel taevas lendama - kuid lendavad hoopis mööda põlluteed aiataga - mööda karjamaad.. madalalt mööda rohtu!
Ristõielised on samuti äärmiselt kiire kasvuga ja tuntud hääd meetaimed - kuid vähekäidava -teeperve kruusaseees kasvav tõlkjas/rakvereraibe/põldsinep annab kindlasti väärtuslikuma meetilga, kui puhitud/väetatud/"kaitstud pestitsiididega jne. töödeldud rüps/raps - eriti veel, kui ta kasvab tavapõllul - mis on aastaid ja aastaid saanud tonne herbitsiide jm. agromürki! Seda näitas ka ju hiljutine R. Karise uurimus... ning näit. lisaks  GM taimede AINUKE muutus on ju, et nad on suudetud teha toksilisemaks taimekahjurite jaoks - ja seal juures ka vajalike putukate jaoks!

Oeh!

Korra väidad sa, et mesilased ei käi liblikõieliste peal , sest need toodavad ise lämmastikku ja hiljem tood kohe näite väetatud ja väetamata ristiku kohta. Minu kogemus liblikõieliste ja mesilastega näitab, et sa lihtsalt valetad või ajad asju sassi.



Kasutaja päike pilt

umbrohud võivad samuti olla,

umbrohud võivad samuti olla, neid saab istutada või külvata ja on head korjepikendajad mesilastele, aga tuleb nendega nii ümber käia ja valida sellised, millest hiljem vajadusel loobuda suudad. Osa neist vajavad vaheltharimist. Seega ilusa ja söödava aia saaksid nii umbrohtude kui ravimtaimedega, kui hoolitsemiseks aega ja tahtmist.


arvamus

Tafka, mulle tundub, et oled Mummi teksti diagonaalis üle rea lugenud. Või olen mina millestki väga valesti aru saanud?

EI

Berg kirjutas:
Tafka, mulle tundub, et oled Mummi teksti diagonaalis üle rea lugenud. Või olen mina millestki väga valesti aru saanud?


Eiei ole. Mumm väidab, et väetatud põldudel mesilased ei käi, mis on lihtsalt vale! 
Kasutaja tsuba pilt

tatar

Mesilane käib ikka tatra peal, kui ei ole tegemist teistsuguse tatraga, kui söögitatar (kutsutakse magusaks tatraks). Teine sort on stepitatar, mida kasutatakse tee tegemiseks: http://en.wikipedia.org/wiki/Fagopyrum_tataricum

Kohalik mesinik sai 10 taru peale üle 300kg tatramett. Nädala aega oli tatar õitsend, kui ta esimesed tarud tõi, juuni algul. Augustis viis minema. Mesilased oli väga ärritunud, kuna oleks pidand kevadel liigutama ja hästi kuumad ilmad olid veel ka, aga asi oli seda väärt.

Kui kellelgi on huvi tatart tellida, siis võib helistada 5031010 või saata e-mail: tellimine@tsuba.eu