Sammalhabe küsib

Kasutaja Sammalhabe pilt

Tere,
tegin eraldi teema, kuhu oma esimene ja tulevased küsimused kokku kirjutada. Mõni neist küsimustest tuleb ehk silmatorkavalt rumal ka, katsuge ära kannatada...

Esimene küsimus:

Kas lamavtarus annab kasutada hoffmanni õlaga raame?
Kuidas sellisel juhul piirata mesilaste pääsu katusealusesse? Kuna vaheliiste minu loogika korral kasutada ei saa, kas siis kasutatakse katteliiste (loodetavasti sai õige termin), nii et linnukesed pääsevad jalutama ka üle raamide või kaetakse raamid kilega nagu korpustarudes?

Või ei tehta (soojal ajal) kumbagi ning lastaksegi mesilastel kogu maja ulatuses patseerida?

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

Vastus esimesele küsimusele

Ikka võib kasutada. Liistude asemel, nagu Sa isegi märgid, saab kasutada kattelaudu või mis veel parem, mingit tugevat riiet. Kile ei ole pesa katmiseks parim materjal, eriti kinnise põhjaga lamavtarus. Olgu aeg soe või mitte, mesilastel katusealusesse ruumi asja ei ole.

Pronksmedal (100p.)

Sammalhabe küsib*

Lamavtarus on ehk tavalisi raame hõlpsam lapata, sest puudub võimalus mesilaste pigistamiseks raamide küljeliistude vahele. Algaja mesiniku korral võivad raamide vaheliistud abiks olla, sest raamide liigutamisel võib siis avatuks jätta ainult ühe kärjetänava korraga ja sellel võib elavaloomuliste mesilaste korral mõte olla.

Kasutaja Sammalhabe pilt

Tänan! Uus küsimus:

Kui müüakse eesti raamil mesilaspere, kuidas need raamid siis pakendatakse? Leidsin ühe lehe, kus müüakse langstroth kuuel raamil pere papist konteineris... Aga mis saab siis kui müüa pakutakse pere kaheksal eesti raamil? Kui mul veel kärjekasti ka pole, siis kas siis ongi ainus variant kiiresti hakata kärjekasti ehitama, millel ventilatsioonirestid mesilaste jaoks ka sees on või saab ikka kusagilt mingit lihtsamat varianti ka soetada?

Ja siit lähtuvalt uus küsimus - kas on mingi üldlevinud suurus ka, mitmele raamile mõeldes kärjekastid ehitatakse? Ma saan aru, et kevadel tühjalt pole asi probleem kuid sügisel täis kärgedega väga lolliks pole mõtet minna...

Pronksmedal (100p.)

Kärjekast

maksab vast mingi 20+ eurot või veidi vähem. Võin eksida aga tunduvad nad suht sarnast mõõtu olema, vähemalt kus müüakse. Ei mäleta täpselt aga mingi 6-8 kaanetatud raami äkki läheb. Põhjadega minumeelest 10-t ei mahtunud. Mul küll korpustarud aga tarude juures käin ikka kärjekastiga. Põhjad jms siis kaasas. Kärjekasti on niisama ka hea kasutada, tarust näiteks mesilasemaga raam eest ära tõsta. Kärjekasti kõige suurem häda on selles, et kui otse ei hoia, siis kõik kolinal vajub ühele küljele Smile

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

Vastus küsimusele 2

Pere "pakendamine" toimub nii nagu müüjaga kaubale saad. Perede tootmisega tegelevad mesinikud pakuvad kas spetsiaalses pappkastis või koos korpusega, palju müüakse ka koos lamavtaruga. Tõsi küll, viimased on sel juhul üsna päevinäinud konditsioonis.
Kärjekastile mingit täpsemat standardit ei ole, tegijad konstrueerivad selle enamasti nii, et umbes 8-9 kaanetatud meeraami vabalt sisse läheks. Ise olen teinud veidi kitsamad, laius umbes 22cm, veidi mugavam kanda-tõsta.
Selleks, et kasti pandud üksikud kärjed küljele kokku ei libiseks tegin enda omale põhja hambulise nö. kammi, mis fikseerib raamide alumised liistud.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Mesilasperede ost

on kõige lihtsam korpustarus kui müüja majandab korpustega.Need on enamjaolt 10 raamised,suur pere 2 korpust.Väiksema pere puhul las jäävad mõned raamid ilma mesilasteta.Kui ei osta koos korpustega siis toimetad korpused tagasi.Veel kuuma ilmaga suure pere transpordil kaugemale peaks õhku läbilaskev võrk olema põhjas kui üleval,kuumenemise korral võib pere hukkuda.

Pronksmedal (100p.)

Sammalhabe küsib*

Kui on lamavtaru, siis on ka magasinid. Täismagasinile mingi võrk põhjaks ja ongi sobiv kast mesilaspere transpordiks. Kui on poolmagasinid (nii tavaliselt on), siis 2 teineteise peale ja teibiga kokku.
Sammalhabe, kas sa ostad minult mesilaspered?

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

sammalhabele vastus

ohmani ölaga raame saab kasutada küll. kuid alternatiiviks on tavaline raam ja nurga liistudega raamid. neid köiki on vöimalik kasutada. enamasti aga suur mesinikud kasutavad (ja ka korpus tarudega mesindajad) kasutavad ohmani või nurga liistudega raame, kuna need raamid ei liigu paigast ära kui transpordid vöi kui pead magasiini vöi korpuse lisama.
Tavalistel raamidel on raami vahe liistud ja kui need eemaldad vöid kärjetänavad kokku liikuda. (aga enamasti söltub mesinikust kes kuidas arjunud on)
kui selle video ära vaatad saad teada mis endas kujutab  nurga liistud

http://buckfastbee.ee/blog/raamide-valmistamine-ergo-mesila-logi

Nende raamide tegemine ka koduste vahenditega on köige lihtsam , ohmani ölaga raamide tegemiseks aga peab tösisem puidu töö masinate park olema.

Kui sul raamide vaheliiste pole , vöid raamid katta mitme kortse ajalehega, riidega vahe laega. ( lamavas tarus kilet ei soovita, kuna sealne ventilatsioon töötab teisiti kui korpuses.) ja siis ei tule niiskus vällja ja se head ei tee. nende peale soojendus matt, söltumatta suvest vöi talvest.

Kui peresid müüakse eeldatakse et ostja tuleb oma taru või kärje kastiga.  suur mesinikud , kes toodavad palju müügi peresid toodavad on ka tootnud spets papp kastid ,millega peresid müüa.  Kindlasti on vöimalik ka mesinikega teisi kokuleppeid sölmida, kuid need söltuvad mesinikest. kui palju mesinik julgeb riskida tarust ilma jäämisega. (näiteks mina müüsin eelmine aasta pere ühele mesinikule, kuid prääguseni pole taru tagasi saanud?????

Beedpoi  soovitatud varjant magasiinist   (1 täismagasiinist vöi 2 pooleraamilisest  kokku liidetud magasiinist tekitatud mesilaste transpordi kast, pöhjaks  OSB vöi vineer ülemiseks kaaneks metall vörk. (vörk sellepärast et transpordiga on lenuava kinni ja ventilatsioon muidu puuduks, ja soojade ilmadega tekib ülekuumenemine ja see töttu ka pere hukumine. vörgu puhul seda ei juhtu.

Kärje kasti tegemiseks info. kui kärje kasti plaanid teha, siis miinimum kärgede arv on 5  (kaanetatud raami kasti mahuks.) max on 10 raami(kaanetatud)  Optimaalne aga on 8-9 Kaanetatud raami.

pöhjus miks 5 raami on miinimum  et enamasti müüakse peresid 5 vöi rohkem raami. 10 aga sellepärast et 10 raamist suuremaks minnes on kast liiga suur ja rohmakas.

need on minu poolne arvamused

Pronksmedal (100p.)

Praegust...

standarti ei tea aga endise  N.Liidu maades kehtib 4 raamine tüüpstandard Oleneb müüjast ja ostjast kui tahetakse muid suurusi.
Kui pole teisiti lepitud siis pere mahutatakse sellisesse kasti ja raamid  peavad olema  mesilastega kaetud

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Agne7 pilt

Liistud

Mina armastan liiste ja eesti raame, olen vanamoeline, aga samas kolm korpustaru olemas ka eesti raamiga ja ülejäänud lamavtarud!

Ühes korpustarus pere sees! Talvitus hästi! Söödan kandiga! Loodan, et kõik läheb hästi!

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja SPUNK pilt

kile

mõni aasta tagasi öeldi siin ,et kile ei sobi mesindamiseks. talvel
pidavat niiskus kondenseeruma ja mesilastele pähe sadama. siis ilmusid
tuntud ja tunnustatud mesinike pildid , kus korpustarudes mesilased
talvitusid kile all suurepäraselt. nüüd siis on lisatud täpsustus ,et
kile ei sobi lamavtarudes. ohh... mina pole ei tuntud ega tunnustatud
jama pole ka mesinik (veel). aga õnneks minu mesilased seda ei tea.
kevadel on mul kile haudme niiskuse hoidmiseks jaanipäevani lamavtarus.
juuli lõpus võtsin mee välja ja poolitasin pere vahelauaga. mõlemale
panin kile peale ja sügisel söötsin mõlemad üheksal hoffmani õlgadega
raamidel. eile ja täna käisid mõlemad tasapisi väljas. läbi kile paistis
ühel perel üks vahe tühjapoolne, teisel kõik vahed mesilasi täis.
kobarad olid paisunud ,aga veel mitte päris laiali. näis ,kaua ma veel
suudan neid hoida teadmatuses ,et kile neile ei sobi Wink.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

kile

eelmise talveni oli mul korpustarudes kile aasta ringi,see aasta panin osadele tarudele sügisel hilja tuuletõkke plaadi kile asemel,nüüd tulemus ,kilega hallitus äärtes niiskus tarus, plaadiga hoopis teine asi ei niiskust ei hallitust,õppepäeval Männiste mesilas ütles ta et vahet ei ole talvitumisel kilega või ilma, tal tarul täispõhi aga tuulutusava ees ja taga,eelmistel aastatel mul mõni hallitas mõni ei ,võibolla tugevamad suuremad ei hallitanud

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Agne7 pilt

ventilatsioon

Mul hambuline hiireriiv terve kporpuse ulatuses all! Lennulaua võtsin eest ära ja hoopis parem, ei ole surnud mesilasi, muidu pressisid välja!

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

Kile

Kui veetilgad juba kile alt mesilastele kaela hakkavad tilkuma on midagi väga valesti läinud.
"teemas" kirjutas: /...  lamavas tarus kilet ei soovita, kuna sealne ventilatsioon töötab teisiti kui korpuses .../  Täpsustuseks lisaksin siia juurde, et kinnise, st. ilma põhjas olevate ventilatsiooniavadeta tarus.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja SPUNK pilt

täpsustaks veel

täpsustaks siis seda, et minul käib ventilatsioon nii korpustarudes kui ka lamavtarudes ühtemoodi talvekobara alt. kile aga on talvekobara peal. seal all, kus toimub ventilatsioon ,seal mul kilet ei ole. ka polnud mul sel talvel korpustarude põhjas avasid ,sest kasutasin Männiste eeskujul kõrgendatud tunneleid. selle vahega ,et tagant panin kinni, aga see pole vist hea. langetist oli paljuvõitu. tuleval talvel jätan ikka mõlemalt poolt lahti.
ja selles lamavas ,kus kaks peret rõõmsalt kile all, seal pole põhjas mingeid avasid.

Kasutaja Sammalhabe pilt

Lestade kontroll lamavtarus

Kuidas lahendatakse lestade kontroll lamavtarus - ehk et kuidas ja mida pannakse raamide alla, et kukkunud lestasid monitoorida - mingit õlipanni ega võrguga raami sinna ju ei mahuta?

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

Lestasuse kontroll lamavtarus

Ega üldiselt eriti ei tehta jah, kuna raamide alla mahutatav konstruktsioon peab päris madal olema. Mis muidugi ei tähenda seda, et poleks võimalik ehitada tarupõhjast pool cm kõrgemale jäävat võrkraami, mille alla saaks asetada toiduõliga immutatud paberi. 

Lestasust saab hinnata ka selle järgi, kuipalju mesilased neid tarust välja visates "ära kaotavad" või jahedamate lennuks ebasobivate ilmadega pesaruumist vahelaua taha toimetavad. Esimese variandi puhul tasuks uurida lennulaua ja taruseina vahele jäävat pilu, sinna pudeneb surnud lestasid nii ventileerimise kui ka mesilaste poolt tarupõhja puhtana hoidmise käigus. Teisel juhul võib lestade laipu leida vahelaua tagant otsamati pesaruumipoolse serva alt. 

Kasutaja Sammalhabe pilt

Aga kui mingi tapeet


Aga kui mingi tapeet toiduõliga üle pihustada ja raamide alla lükata, kas oleks mõtet? Ühel lõunal panna ja 24h pärast ära võtta ja vaadata? Lennuava juures tuleks sel juhul vist serv knopkadega igaks juhuks põranda külge fikseerida, kui mingil põhjusel serv keset lennuava tõuseb, jäävad tüdrukud õue.

Oleks uba sees asjal?

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Tapeet

Olen Sammalhabe ettepaneku ...paarkümmend aastat tagasi ... lamavtarus ära katsetanud/proovinud! Esialgu kasutasin õhemat pappi tarulangetise kogumiseks - sügisel panin raamide alla ning kevadel sikutasin välja.... mõnel perel läks õnneks, kuid osa närisid katki, või mõnedel oli rohkem langetist.... veidi oli pappidest abi ikka kah!

Kui alustasime  oblikhappega gaasitamist (oblikhappe pulbri kuumutamist - kinnises süsteemis ja lendlast voolikuga tarru andmist/juhtimisest!
Tahtsime siis kiiresti tulemust näha ning lükkasime paraja suurusega - joonestuspaberid pesaraamide alla! Esialgu, kui ring tehtud (16 -20 mesilaspere).. hakkasima algusest juba pabereid välja tõmbama ... olime suht pettunud, kuna varisenud lesti oli ~3 kuni 10 näiteks! Siis saime Antu Rohtlalt teada, et lest variseb kahe ööpäevaga - seni suudab oma avasid kinni hoida! ja pilt muutus kohe oluliselt!

Seda tugevat paberit raamide alla sai veel kuidagi lükata - õnnestus!... kuid too paber kippus otsi üles keerama ning, kui sai seda välja tõmmata ning vahelaua taga kokku kerida ... oli mõne aktiivsema perega probleem, et kõik mesilased kippusid kah kaasa tulema, selle plõgistamise peale, vastu kärjeraamide alumisi servi! Või õigemini tülitajat korrale kutsuma!

Ning, kui selge, et lest variseb... polnud ka enam vaja peret tülitada!
Praegu sooja aja alguses näeb ju niisamagi lestasust...
Hääd
p. s.
Viskasin praegu pilgu peale Sammalhabe küsimustele! Alustuseks küsib ta Hoffmani õla kohta lamavtarudes... Liistudega... Liiste saab kasutada õlaga küll, tuleb lihtsalt liistu jagu õlast maha näpistada - ülaservast - õlg täidab oma otstarvet ju ikka!... Muidugi on paremaks talvitumiseks laelauad paremad, kui liistud!

Kasutaja Sammalhabe pilt

Paar kiiret ja pakilist küsimust

1) Transport lamavtarus - kuidas linnukesed majja kinni panna, et nad teel kuhugi korjele ei lendaks lolli peaga? Samas et nad liiga soojaks ei läheks.

1a) Kui suur on kadu, kui lamav tõsta kärusse enne päikseloojangut? Kas piisavalt suur, et oodata ära kuni tüdrukud koju on jõudnud?

2) Vahetransport - kuna ma ei ole imemees ja üksi lamavtaru metsa ei tassi , siis kas linnukeste metsasolevasse teise tarru viimine sõidutee lõpust võiks toimuda kahes kärje/sülemikastis? Kas on midagi, mida ma peaksin teadma enne selle teostamist?

3) Kuna ilmselt jõuan koormaga teekonna lõppu alles peale loojangut, siis mis ajal hommikul oleks kõige targem teostada pere ümbertõstmine tarru?

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

Transport

Kas just klassika, aga viska sellele kirjatükile pilk peale.
Ma tänan muidugi "Vanamees"... Smile

Tõenäoliselt õnnestub Sul metsaviidav pere valgel ajal kahte kasti jaotada, aga järgmisel hommikul metsas selle taasühendamine on tõsine katsumus. Kõik kes lennata suudavad seda ka teevad, võõras koht ju ning vaja ringi vaadata. Eriti ärritunud on aga emata kastis olevad mesilased. Kuigi kastide külg külje vastu asetamine pidavat ematud mesilased rahulikumana hoidma, siis tegelikkuses on efekt kasinapoolne. Äkki leiad ikka mõne jõumehe, kellele purk mett või paar õlut pakkuda ja taru tassimine täiskomplektsuses lahendatud.
PS: praegu on jube palav, võimaluse korral tasuks siiski hommikul vara vedada.

Kasutaja Sammalhabe pilt

Mulle sellised professorid meeldivad

Kogu foorumi saab siis lühidalt koondada ühele lehele - annad aga p****täis linke ette ja ütled, et loe klassikuid. Ise ei suuda niigi palju lugeda aru saamaks, et küsitule antud klassika vaid osaliselt vastab. Kolmandiku ehk.

Aga noh, kui ei saa abi foorumist, peab abi saama homme klassiku juures kohapealt. Ega Metsamesinik, mina enne sealt homme ei lahku kui mu küsimused on vastatud. Ära sa mitte loodagi...

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

seletan veidi

Pöhjus miks metsamesinik sul omikul transportimist soovitab. on selles et kuna on korje aeg (vöilill ja teised taimed öitsevad) siis tuleb ka nektarit. kui nüüd öhytul  transportida on se alles väga vedel . transpordi ajal akab nektar kärgedest vällja voolama ja selle töttu  vöid mesilas pere ukatusse saata. Homikul enne päikese töusu on mesilased vett vällja aurutanud ja siis nii hull pole.
kui aga kärje  kastides transportida tahad, mida ma ei soovita. siis    kindlasti hoida nii vähe kui vöimalik eraldi, seega öösel pere uuesti tarru. homikul ühendamine on jäma kuna  siis on ööjooksul emata kasti tekinud kup ja  nad ei taha omaks vötta.

Köige möistlikum on ühes tükis transport, kiire ja lihtne..

Kasutaja Sammalhabe pilt

Teemasele

Hommikune transport ei sobi kohe mitte kuidagi. Katsun ikka õhtul teele asuda ja öösel linnud juba õigele kohale saada. Muidu läheb kogu ajagraafik nii sassi, et ma saan pühapäeva lõunaks mesilased kohale ja alles õhtul nad majja kolitud

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Mesilaste transport

Olen vedanud mesilasi päise päeva ajal suure lendluse ajal,enamus sai koos mesilaste kärgedega teise kasti so 10 raami,kes maha jäid otsisid uue kodu ja ei mingit probleemi ,ilm oli umbes sama mis praegu,veokaugus umbes 100 km,Lamavat saad ka üksida vedada, väikese nipiga so . kahe pika raudtoruga,üks ots maha teine käru peale ja siis nihutad ühest otsast ja teisest, nii sai üle 70 aastane mesinik lamavad veetud.Kindla peale minekuks vedada korpustaruga , võrk all ja peal,näiteks korpuse põhi all ja peal siis koormarihmaga kinni.Eelmine aasta osteti peresid, panin hommikul vara kinni lennuavad ja 10 ajal tuldi jäegi pärast toodi paar korpust surnud mesilastega tagasi,vist läksid närvi krantsid ja ummistasid õhuavad ära.Kõik tööd on imelihtsad kui oskad ja kui ikka veel küsimusi on void helistada.Edu vedamisel ja pidamisel   parimate soovidega  ... pisisuli Heino Pärnumaalt

Kasutaja Sammalhabe pilt

Paarumata mesilasema

05. juunil toodud veel üks pere, kus siis kinnitamata info põhjal sees päev varem kupust väljunud ema. Tõstetud lihtsalt kastist õhtul raamid tarru, pandud mesilased järgi ja jäetud rahule.

08. juunil häirima ei hakanud rohkem kui et piilusin serva pandud kärjepõhjaga raami, kus oli alustatud ehitamist. Lend terav ja tihe - toodi ilmselt kõike, mida eluks vaja.

Nüüd sel pühapäeval oleks vaja selle pere olukord kaardistada ja iga nõuanne on teretulnud. Eriti, mis emasse puutub. Kupp, mis perele oli tookord antud oli üks kahest, mis mesilased tegid - ehk et nagu mulle öeldi, näitab vähene kuppude arv nende seda paremat kvaliteeti. Kas oleks mõtet seda ema sel suvel välja vahetada või vaadata asja jooksvalt ehk siis planeerida järgmisse aastasse? Kui hauet ei leia, mille järgi (ema mitte kohtamise puhul eriti) saaks teada, kas ta paaruda on jõudnud? Või tuleks nui neljaks ema üles leida ja üle vaadata?

Pronksmedal (100p.)

Paarumata mesilasema*

Tõenäoliselt sa ei suuda kuidagi niisama visuaalsel vaatlusel määrata kas ema on paarunud või mitte. Emasid on lühikesi ja töntsakaid, sihvakaid, paksukesi jne. Kõige paremaks indikaatoriks on munad. Algul on neid mõni üksik. Kui ilmad on olnud ilusad, siis ema läheb kiiremini paaruma. Mul on olnud üks selline paarunud ema kes ummisjalu käbedalt jooksis raami nurka. Kui sa ilmtingimata tahad ema leida ja kui sul on, siis võid panna sinna perre 1 munadega raami, ema peaks sinna raamile minema.

Sissevaatamise osas kuidas ise tunned. öeldakse, et peale koorumist 10 päeva taru mitte puutuda, siis ei häiri ema paaruma minekut. Mina vist selle aja peale juba vaataksin, eriti kui tarus on hauet ka toomise ajal. Ema võis paarumisel ka otsa saada ja siis mesilased ju kohe uut hakkavad tegema.

Õietolmu toomine ei ole alati näitaja. Siin küll on öeldud, et muneva emata tarru ei tooda aga minu pisuke kogemus on näidanud, et ikka tuuakse küll. Lihtsalt veidi leigemas tempos. Küll aga olen täheldanud, et kui pere hoolsalt töötab, on seal kõik nii nagu peab. Igatahes hoian pöialt, et ema on paarunud juba.

Pronksmedal (100p.)

...

Tundub, et mul on mingi jama siin kui kõik postitused topelt tulevad Sad

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

ma ei ole kunagi

ema otsinud,kõigepealt lendlus ,siis kas tolmu tuuakse,siis kas kärge ehitatakse,siis kas ema muneb

Kasutaja Sammalhabe pilt

Emaga korras

On oma vallatud lennud koledatele ilmadele vaatamata tehtud saanud ja tänase seisuga leidsin kannupõhjadest isegi kogu põhja suuruse otstest kokku ulatuva valge vorsti kujulisi vaklu, mis peaks olema nüüd siis nädala vanune kui ma ei eksi.

Hetkel on aga kaks muret:

- Kriitilisem ehk murelased. Korra tundus, et lõin nad taganema aga kas just nendesamade koledate ilmade tõttu või muul põhjusel on alustanud edukat vallutust. Ülbus on nii suur, et mune vedeleb isegi raamide peal. Hetkel pidurdan nende aktiivsust lõhkilõigatud rabarberiga ja katsun homme osta juurde ka sipelgapüüniseid ent ilmselt vajan iga head mõtet, kuidas neist jagu saada.

- teine küsimus magasini kohta. Kui magasin on peal ja selles toimub ehitamine ja täitmine, siis kuivõrd on vaja uurida, mis toimub allkorrusel. Kui tihti seda peaks tegema ja kui põhjalikult?

Kasutaja meremesinik pilt

Murelaste rünnak

Huvi pärast vaatasin, mis internet pakub - võib abiks olla:
http://aps.emu.ee/terminid/index.php/term/2,3262.xhtml

Ise olen kasutanud aga puutuhka ümber tarude. Nii kaua, kuni ma seda ise kinni pole tammunud, pole sipelgatega ka probleeme olnud.

Parimat.

Sipelgate rünnak

Tõhus vahend on videos esimesena näidatav sipelgapulber puistatuna taru jalgade ümber.

Pronksmedal (100p.)

Sipelgatele ja MESILASTELE mürk

Ma ei soovita, sest täpsemal uurimisel sisaldavad need mürgid magusat - suhkrut. Sellest on selge pilt, et ka mesilased saavad sellest osa.

Kasutaja Sammalhabe pilt

mürk videos

ümber tarujalgade olen seda raputanud. Ma väga ei usu, et mesilased seda sinna rohu sisse otsima taipavad minna

Pronksmedal (100p.)

Sipelgamürk

linnas kasutasin murelaste tõrjeks vees lahustatavat mürki. Pulbrit enam ei taha tarude juures kasutada, kurvad kogemused. Tapab mesilase põhimõtteliselt kohe kui see mürgiga tutvust teeb.

Pronksmedal (100p.)

Magasini alla vaatamine

Sammalhabe kirjutas:


- teine küsimus magasini kohta. Kui magasin on peal ja selles toimub ehitamine ja täitmine, siis kuivõrd on vaja uurida, mis toimub allkorrusel. Kui tihti seda peaks tegema ja kui põhjalikult?


KUi sa ei taha sülemile järele lehvitada, siis võiks ikka vaadata magasini alla ka aeg-ajalt. Ise vaatan haudmeraame, et kas on kuppe tehtud ja kas ema muneb. 
Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

Detia sipelgapulber

... on suurepärane vahend murelastest lahtisaamisel, olen seda aastaid kasutanud. Seda isegi siis, kui nood on oma elamisega juba tarru sisse jõudnud kolida. Ainukene tingimus on, et mesilased ei tohi mürgile ligi saada!!! Otseselt mürk neid ei tapa, aga selle söömisel lähevad "peast segi" ja hakkavad omavahel kaklema. Tarru ja selle ette tekib õige pea hulk nõelamise kätte surnud kõverdunud kehadega laipu. Suurema mürgiannuse korral võib kogu tarutäis üksteist paari päeva jooksul vastastikku surnuks nõelata.
Nii magus see mürk ka ei ole, et tarujalgade ümber pandut mesilased limpsimas käima hakkaksid.