Mesilased taru ees surnud

Küsiksin nõu. Esimest talve oli mul kolm mesilasperet- kenasti elus ja terved. Revisjoni tegin mõned nädalad tagasi- emad olemas, vaglad ka pesas ja sööta ka. Niiet kõik kena. Täna õhtupoolikul (õues juba jahe) aga märkasin, et ühe taru all on palju uimaseid mesilasi, osad olid surnud ka. Lennulaua ees, rohukõrte küljes ka üsna palju-pea iga kõrre otsas mõni, kangestunud. Tõstsin osad lennulauale, mõni läks tarru tagasi aga mõni jäigi lebama lennulauale. Pere sumisab  tarus kõvasti, osa mesilasi kogunenud vahelaua taha. Teistel peredel tükk maad vaiksem ja ühtlasem sumin. enne homset pesa lahti ei võta, aga mure ei lase olla... Kahel ülejäänud perel sellist asja pole. 

Võtsin täna pesakatet vähemaks, oli kaks villast tekki. Kas palavusest tingitud sümptomid või maihaigus? Lugesin kõik mesilaste haigused üle aga ei oska arvata, mida ette võtta. Homme võtan pesa lahti aga mida jälgida? 

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Mesilased taru ees surnud

on mul olnud kevadel varakult paju õitsemise ajal.Tarud mis olid lõuna ajal ja peale päikese käes ,seda ei olnud ainult tarud mis nägid hommikust päikest seal mesilased õietolmuga lennulaua ees.Seega külm võttis just enne pessa jõudmist ära, see igal aastal.Suvel palavaga hea toimetada varjus aga varakevadel peavad tarud olema päikese käes

suur tänu vastamast. mul see

suur tänu vastamast. mul see taru päikese käes, aga lennuava just varjulisema poole peal. Samas- pere tarus sumiseb tugevalt...see ei peaks olema seotud olukorraga, kus osad mesilased pessa ei jõua, külma tõttu?  

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Ei külm küll neid ära ei võtnud...

Just see, et osa vahelaua taha ronivad JA TARUS TUGEV SUMIN jne... näitab, et neil on lõhnadega probleem - Ei tunne ema lõhna, ei tunne muna lõhna... jätavad haudme nälga jne. ..
Lahti ei maksa teha, ega katteid ei maksa vähemaks võtta - see teeb asja hullemaks!
Naljast on asi kaugel, kuid
(( See sama hea, kui tõmbame teil teki öösel pealt ära ja hakkame uurima, et kuidas te siin siis elate! ))
teised niigi hädas... kui on tugev lennumesilaste kadu .... ja võõras lõhn tarus!
Ju nad kusagil mürgise õietolmu peale juhtusid.... piisab, et paar- kolm mesilast  juba mürgilõhnalist toovad, kui tekib segadus -- NEIL JU LÕHNADE MAAILM!
Erinevad pered käivad täiesti erinevates kohtades... kui te õietolmu korjaksite, siis näeksite kui erinev õietolm on igal perel! Suures gruppis võib paaril tarul olla sarnane korje....
EI MESILASED NII OTUD EI OLE, ET ÄRA KÜLMETAVAD END ja ühe taru omad siis ei jaksa meetrijagu enam lennata (jahedaga neil meepõis tagavaraks täis) ... kuid, hea, et mürgise koormaga kodumesilagi üles leiavad.... enamus jääb teele!

Sama siin

Avastasin samasuguse pildi kus mesilased nii üksikult kui väikestes puntides taru ees maas justkui jõudmata viimased 10 sm. lennata. Tarud päikese käes ja ilmgi oli soe 17C. Taru lennulaualt ja taruesiselt leidsin mesilaste õietolmurohket väljaheidet. Esialgselt kahtlustan vahtra õietolmu mürgitust.

Pronksmedal (100p.)

aga raps ka

aga taliraps ka juba õitseb. Viimati on selle õietolm ka mürki saanud, nagu vahergi!

vatra õietolm

Vahtra õietolmu mürgitus ei tule sellest, et õietolm on mürgine vaid sellest, et selle rohkusest seedetraktis saavad mesilased mürgituse.(kujundlikult kui inimene joob korraga palju alkoholi.) Õietolmu mürgituse sündroom möödub mesilasperes mõne aja möödudes ravi puudub.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Mesilased taruees maas ...

Mesilased taruees maas ,kas ikka surnud ja mürgitatud.Selline signaal teeb valvsaks ja uudishimulikuks.Vaatan korralik lendlus mesilasi maas ,õietolmuga ja ilma.Seis segane ,mõtlesin,et pärast nopin mõningad mikroskoobi uuringuks.Peale lendluse lõppu läksin korjama ,ainult korjata polnud midagi.Säh sulle kümmekond loetletud mürki ja tarkade memuaare ullikestele.
   Ehk saaks paremaid vaatlusi ja selgitusi
      Mikro...e Mart

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Väljaheide...

näitabki , et emme , "nagu oleks" kadunud - noorte tarumesilaste ahastus!.... Tegelikult muidugi ei ole, vaid tarru on jõudnud mürgi lõhn, mis on kõigist teistest, väega olulistest lõhnadest palju tugevam!
Kuid ennekuulmatu on, et hea vaher, võiks mürgitust tekitada...SEE IKKA PÕLLUKEEMIA! Ja võib olla mitte tänavu pandud, vaid suurtes kogustes põllumulda  varasemalt viidud ning nüüd tuleb (veel aastaid) läbi taimemahlade ja õietolmu tarru!

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Maihaigus

Maihaigus võib esineda üksikutel , noo kümnetel, hea küll sajal mesilasel... Kuid see on mesilaspere suhtes köömes/tühine ja see ei häiri pere lõhnade maailma! Lihtsalt osa mesilasi söövad tõesti liiga palju õietolmu ja on pundunud tagakehaga - tumedamad...

Kuid, kui mesilased taruümbruses kõrteotsa kiiguvad, ronivad/kõrre tipus kössitavad ning võililled sulguvad ja mitu mesilast tarulähedal , ei suuda sealt ära tulla/lennata... ning hiljem, kui kaste tuleb -sealt maast ära kaovad! KUNA SAID JUUA -( Ole sa suur, või väike, mürgituse korral aitab mürgi lahjendamine joogiga hästi , kui pilt veel päris loojas pole!)
ON TEGEMIST kindlasti AGROKEEMIA mürgistuseGA!

Maihaigusega ei kao emalõhn tarust kuhugi, ega jäeta hauet nälga...maihaigus ei pane peret sumisema!
Mürgist õietolmu pidid andma näsiniin ja osa priimulate sorte... Vahert küll ei maksa süüdistada! KUID MA EI USU SEDAGI, et näsiniin jne.! Mesilased on sedavõrd targad ja tunnevad inimesest loodusmaailma palju paremini ja võib olla kauem((kas inimene jalutas siin juba miljoneid aastaid tagasi ringi - võib ju olla, et jalutas??)))... ja kui mõned mesilaste hulgast, ahnitsejad oma seedetrakti õietolmu liiga täis pugivad, ei häiri see ülejäänud mesilaspere toimimist!
Hääd jälgimist!

Mürgistus

Maaülikooli bioloog, Taimi Paal, kes ka mesinik on väitnud, et ülaste õietolm suures koguses tekitab mürgistusnähtusi. Reeglina mesilased ülaseid ei külasta, kuid sel aastal tekkis paju ja vahtra ning võilille õitsemise vahel looduse arengus seisak (vähemalt Läänemaal) ja mesilasi võis ülastel tihti näha.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Ülased!

Olen olnud aprillis Kaug-Ida looduses.... Seal on ülased sibullilled - maapealne osa täpselt meie võsaülasega sarnane! Sealsed ülased olid rohkelt mesilasi täis - siin ei ole võsaülastel mesilasi märganud - küll aga metsülastel , ehk anemoonidel õietolmu kogumas... Kuid ka saja aasta jooksul, ei kordu sama kevade....
Venemaal on teatud vööndis ka tomingas meetaim - meil ei tunne mesilased huvi!
Olen ikka rääkinud, et kord Soomes olid mesilased massiliselt angervaksal - meil ei olnud ma neid seal märganud ja lausa kadedaks tegi! .... tulime Soomest tagasi ja sel suvel oli ka meie angervaks mesilaste lemmik!
KUID IKKAGI EI USU MA, ET MESILASED MÜRGISTELT TAIMEDELT ÕIETOLMUGA KAHJU VÕIVAD SAADA!
Agrokeemiaga on teisiti, et eelmistel päevadel on juba suur hulk mesilasi õitsvatele põldudele kutsutud ja kui siis glüfosaat üle käib... saavadki mürgistuse! Ja läbi taimemahlade (varasemate aastate põllumürgid) on esialgne kogus nõrk - nagu te ise neid võõrasema õunu/pirne sööte - tunnete?! Halb hakkab teatud aja/koguse tulemusel - JA ONGI RASKE ARU SAADA KUS VIIBID - kui pilt veel päris taskus ei ole!

Hääd kojujõudmist!