Doping

Tere,kõigile.Sain see kevad omale esimese mesilaspere, kahjuks saan ca 2 nädala tagant külastada. Üldiselt asi nii paar nädalat tagasi heitsid nad peret,(naaber nägi), täna vaadates tundus ikka suht vähe mesilasi olevat. Küsimus selles,  kas aitab ,kui neile ergutussööta pakkuda ehk siis vaesekesi turgutada kergelt. Tänan ette.

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Pronksmedal (100p.)

ergutada

turgutada? parim doping nii mesilasperele kui mesinikule endale oleks algul lugeda mõttega läbi kasvõi üks mesinduse põhitõdesid kajastav raamatuke. kasvõi kergelt kui jõudu rohkemaks ei jätku.
möönan, see on muidugi äärmiselt ebapopulaarne soovitus tänapäeval aga mesilased facebookist ja internetist ei tea ka kahjuks midagi.

Ahah

Tuleb välja,et nad(mesilased) siiski lugeda oskavad,eks ma siis turgutan neid mõne kajastava raamatuga.

Pronksmedal (100p.)

mesilased

nüüd raamatut ei loe, küll aga loevad nad mesiniku ja tema tegude pealt vägagi hästi seda, kas mesinik seda teinud on või mitte. mingi vastutus ja elementaarne teadmine peaks ikka olema enne kui loomad võtad! foorumis ei hakka sulle keegi kukeaabitsa a-d ja o-d ette lugema ja nämmutama!
selles mõttes on mesilastega nagu iga muu loomolevusega, võtame näiteks koerakrantsiga. ütleme, annad porgandi ette (äsja omanikuks saanuna ei tea ju mis see elukas üldse sööb või mist endast kujutab eksole) ning ise tõmbad paariks nädalaks kanaaridele. tagasi tulles on penil karv maas ja ribid loetavad nagu oreliviled aga võibolla mingil määral veel eluvaim sees või on siis üldse sinu juurest plehku pannud. siis paned foorumisse küsimuse: miks mu peniga küll sedasi juhtus? võibolla oleks pidanud talle hoopis kaalika ette panema? kurb, aga sellised lood leiavad aset süüdimatute loomaomanike puhul reaalselt ja kahjuks üsna sageli ja nii need ripakil loomad siis ringi hulguvad levitades haigusi ja riivates ümbruskonna heaolu. lohaka ja/või rumala omaniku mesilased pole selles mõttes erandid. lendavad kusagile lähikonna puuõõnde ja hakkavad sealt suure tõenäosusega teistegi mesinike mesilaid saastama, kuna on hooldamata ja ravimata. ärge võtke endale loomi ise neist midagi teadmata!
ja solvuda pole mõtet! nii ongi.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Kui nüüd mesilasi vähe

siis on naad sülemlenud ,vana ema läinud võibolla isegi mõni noor ja tarus peotäis mesilasi.Niisugune pere ei korja enam nidagi.Pole mõtet viiulit osta kui mängida ei oska,sama mesilastega,leia mesinik kellelt saad alati küsida,loe, vaata videosid,käi kursustel         pisisuli... Heino

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Kui korjet pole

siis ikka anna neile sööta! Kui neil söödapuudus, siis mamma ka vaatab, et pole mõtet siia ilma tuua järglasi kui nad peavad nälgima, ehk siis muneb vähem. Läheb ju ka aega munemisest mesilase koorumiseni, võta rahulikult. Loodame, et see oli ikka esimene sülem.
Edu sulle.
Kõike kommentaare ära päris tõsiselt võta, muidu läheb tuju ära Wink

Suured Tänud Kaits !

Kusjuures tuju võtab selline jura tõesti ära, esimene küsimus üldse foorumis ja kohe saad täiega sisse.Kas keegi võiks lühidalt kirjeldada ,mida lolli ma küsisin.Foorum selleks ongi,et kiirele küsimusele vastust saada mitte mingit kümneid ridu aedvilja mõjudest jahuda.Kõike head !

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Cardo pilt

Mõni mees on viiuliõppe

Mõni mees on viiuliõppe lihtsalt pooleli jätnud ja nüüd igatseb sellejärele. Kahjuks on mesilastelt liigapalju sutsata saanud ja nii see juhtubki.

Need ei ole lihtsalt internetiajastu inimesed ja eimõista seda raaliusku mitte, seega tõesti ära võta südamesse.
Ergutussööt on nõrga perepuhul täiesti tervitatav, sest suvi on ju siinmaal lühike.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Viiulit ei ole kunagi õppinud,kuid

mesilaste vastu on mul huvi suur,tegelenud nendega umbes 45 aastat.Kuna olen pensionär tervis hea käin mesinduskursustel,loen mesindusraamatuid,vaatan venelaste videosid ,suhtlen umbes ligi 20 eesti suurema mesinikuga ja saadud teadmisi püüan rakendada praktikas.Keset suve suhkurt sööta ,no see ikka hobinike ja kes mesindavad pria toetustega,need turu solkijad ,väga tihti minult mee müümisel küsitakse :kas on suhkrumesi kus su mesila on jne. Praegu pildil olev taru koos korpustega oli 183 kg ,minul  5 lang. korpust 108 kg.Paistab et nagu  Cardo Taruman jne. ilma lisasöötmiseta ei saa hakkama ja ilmselt tunnevad rahuldust sülemitest ja nende puu otsast alla toomisega,mind huvitab ikkagi toodang ,mida huvitavt näinud olen panen siia                                                                                                                                                                                                                                   

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Aus vastus lollile küsimusele 25 .- :)

ratspumm kirjutas:
Kusjuures tuju võtab selline jura tõesti ära, esimene küsimus üldse foorumis ja kohe saad täiega sisse.Kas keegi võiks lühidalt kirjeldada ,mida lolli ma küsisin.Foorum selleks ongi,et kiirele küsimusele vastust saada mitte mingit kümneid ridu aedvilja mõjudest jahuda.Kõike head !


Ega sa ei küsinudki midagi väga lolli, küsimus on selles kuidas keegi seda enda jaoks sõnastas. Ka kõvematel vastajatel tuleb sülemeid (vahest ei taheta seda tunnistada) Wink
Olen ka seda meelt, et raamatuid võid lugeda korduvalt, aga lõpuks taru juures vaatad ikka suu ammuli Smile
Mina olen mingi 5 a tõsisemalt tegelenud, aga tunnen ennast üha lollimana. Kui ma arvestan isa ja vanaisa mesindamise aja juurde siis tuleb kokku 60+5 Smile ja tunnen , et siis ei tea üldse enam midagi Smile
Kui nüüd asja teisest küljest lahata, et kas on mõtet mesilasi võtta kui ei oska nendega midagi teha, sellisel juhul tuleks ka ilmselt väga suur kogus mesilasperesid eestis kokku korjata ja viia spetsialisti juurde Wink
Küsi ikka kui midagi on, või helista mõnele tuttavale mesinikule , kui hetkel sellist pole kellele helistada, siis küll varsti on !
Kilodest niipalju, et kui vihma sajab , siis no ei tule neid kilosid juurde kui just raskemaid korpuseid ei ehita Wink
Ei ole mõtet hakata mulle selgeks tegema, et väga viletsa korje puhul saab " spetsialist " ikka samas kohas redeliga mett võtta !
Aga samas keegi võiks seda üritada selgeks teha, siis oleks nendel vihmastel, külmadel  suvepäevadel vähe lõbusam töökojas raskemaid korpuseid ehitada Wink

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Vabandust

Kaits kirjutas:
ratspumm kirjutas:
Kusjuures tuju võtab selline jura tõesti ära, esimene küsimus üldse foorumis ja kohe saad täiega sisse.Kas keegi võiks lühidalt kirjeldada ,mida lolli ma küsisin.Foorum selleks ongi,et kiirele küsimusele vastust saada mitte mingit kümneid ridu aedvilja mõjudest jahuda.Kõike head !


Ega sa ei küsinudki midagi väga lolli, küsimus on selles kuidas keegi seda enda jaoks sõnastas. Ka kõvematel vastajatel tuleb sülemeid (vahest ei taheta seda tunnistada) Wink
Olen ka seda meelt, et raamatuid võid lugeda korduvalt, aga lõpuks taru juures vaatad ikka suu ammuli Smile
Mina olen mingi 5 a tõsisemalt tegelenud, aga tunnen ennast üha lollimana. Kui ma arvestan isa ja vanaisa mesindamise aja juurde siis tuleb kokku 60+5 Smile ja tunnen , et siis ei tea üldse enam midagi Smile
Kui nüüd asja teisest küljest lahata, et kas on mõtet mesilasi võtta kui ei oska nendega midagi teha, sellisel juhul tuleks ka ilmselt väga suur kogus mesilasperesid eestis kokku korjata ja viia spetsialisti juurde Wink
Küsi ikka kui midagi on, või helista mõnele tuttavale mesinikule , kui hetkel sellist pole kellele helistada, siis küll varsti on !
Kilodest niipalju, et kui vihma sajab , siis no ei tule neid kilosid juurde kui just raskemaid korpuseid ei ehita Wink
Ei ole mõtet hakata mulle selgeks tegema, et väga viletsa korje puhul saab " spetsialist " ikka samas kohas redeliga mett võtta !
Aga samas keegi võiks seda üritada selgeks teha, siis oleks nendel vihmastel, külmadel  suvepäevadel vähe lõbusam töökojas raskemaid korpuseid ehitada Wink

minu vastusest võib välja lugeda et oli nagu natuke loll küsimus Smile Sõnastasin valesti, ei olnud üldse lolli poolegi Smile

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

"Doping" sülemlenud perele

Rahu, ainult rahu, teadis kinnitada juba katusemesinik Karlsson. 
Kindlasti võivad mesilasi pidada nii viiuldaja kui koerapidaja, viimase kahe teema jaoks on siiski vastava eriala foorumid ja siin selleteemaliste näpunäidete andmine on küsitava efektiivsusega. 

Aga mesilastest ka: paar nädalat tagasi sülemlenud peres on suure tõenäosusega paarumata ema, mistõttu mesilaste tööintensiivsus jääb tugevalt alla keskmise. Õietolmu praktiliselt ei tooda, pole vajadust seda kellelegi sööta, nektarit kogutakse ka vaid sedajagu, et korvata pere igapäevane vajadus ja no igaks juhuks natukene peale ka. Seega paarumata emaga peres söödatagavarad pigem suurenevad, nii et nälga mesilastel karta ei ole. Samas võttis sülem lahkudes tohutu hulga mett kaasa, nii et ikkagi tuleb sisse vaadata, et kuidas selle meega seal tarus ikkagi on. Pere tööind hakkab taastuma peale ema paarumist ning saavutab täistuurid (niivõrd, kuipalju tarru peale sülemlemist mesilasi jäänud on) peale ema munemahakkamist. 
Kui mesilasi nüüd tarru suht vähe on jäänud, peaksid pere läbi vaatama võttes välja ülesehitamata põhjadega ning muidu tühjad kärjed viies pesaruumi sellisesse konditsiooni, et veidi mesilasi jätkuks ka servmiste kärgede väliskülgedele. Ilusate ilmadega hakkab ema munema umbes 10 päeva peale koorumist, paraku alla 20 soojakraadi ta eriti paarumislennule ei kipu. Vastpaarunud ema muneb üpris intensiivselt, seega võib söödapuudus (jälle olenevalt ilmast) tekkida paari-kolme nädala pärast peale haudmetegevuse taasalgust. Parim lisasööt suvel on mõistagi lahti kaanetatud meekärg, selle puudumisel tuleb muidugi anda suhkrulahust. Viimane olgu üsna lahja, et mesilased seda kiiresti kärge ei paneks ja kaanetaks. Kui talvitunud ema hakkab haudmetegevust piirama söödavarude langemisel tugevalt alla 2 raamitäie, siis sülemlenud pere paarunud ema "kütab" täie rauaga seni kuni vähegi kannatab. On ju vaja pere taas tugevaks saada. 
Pika jutu kokkuvõtteks: tõenäoliselt söödamuret Sul ei ole, pigem on tekkimas probleem selles, et ema jõuaks muneda küll, aga haudme toitjaid/pesaruumi soojendajaid jääb iga päevaga aina vähemaks. 

PS: Nii Sulle kui ta teistele kasutajatele - palun märkige kasutajaks registreerides ära vähemalt maakond, kus mesila asub. Kuna looduse areng on Põhja- ja Lõuna-Eestis ligi paarinädalase nihkega, saab seda infot teades täpsemaid soovitusi anda. 
Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Elukool ja suhtlemine

Elukool viis LM,põhimõtelise pisisuli,Põltsamaale emadekasvatust ja muidu mesindust vaatlema.Tubli ettevõtmine,sest Jüri on eeskujulik ettevõtja ja selle aasta esimesinik.Selget ettekujutust ei oma,milline on suhtumine tootmisühistusse ja kas nende pere on Prialt midagi taodelnud ja saanud.Kujutasin ette ,et naad saavad hakkama ilma Nicoti isolaatorita,kuid parim ema ,tornide vallutamiseks ,on neil olemas.Jätkuvalt edukat mesindamist Põltsamaa rahvale

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Cardo pilt

Kulla Laanemesinik,

Kulla Laanemesinik, selleasemel et siin aega raisata ja targutada oleksid võinud need sapised pensionäriread pühendada teemaalgataja abistamisele.  Mina siia teemasse rohkem lisaridu ei tee, seega ei tasu igast joga ajada. Tunnen ka mõningaid vanakooli mesinikke ja enamuselt kuulebgi ainult mingit ümargust joigu. Haruharva satud puhta kulla peale kellel ei ole kadeduse uss nii sees, et julgeb ka selliseid tõdesid välja rääkida.

Internetifoorum peaks olema koht, kus teisi maha ei tambita mingi enda ego pärast, vaid üritatakse abivajajat võimalusel aidata. Kui seda ei soovita võiks mitte kirjutada. 

teadmiste doping

Soovitan Metsamesiniku kodukas läbi töötada www.metsamesi.ee, sest enamus põhitõdedest on seal kenasti toodud, samuti on kõikjal müügil Mesiniku aabits. Edasi juba näiteks Taltsi Tegelik mesindus.

Tänud

metsamesinik kirjutas:
Rahu, ainult rahu, teadis kinnitada juba katusemesinik Karlsson. 
Kindlasti võivad mesilasi pidada nii viiuldaja kui koerapidaja, viimase kahe teema jaoks on siiski vastava eriala foorumid ja siin selleteemaliste näpunäidete andmine on küsitava efektiivsusega. 

Aga mesilastest ka: paar nädalat tagasi sülemlenud peres on suure tõenäosusega paarumata ema, mistõttu mesilaste tööintensiivsus jääb tugevalt alla keskmise. Õietolmu praktiliselt ei tooda, pole vajadust seda kellelegi sööta, nektarit kogutakse ka vaid sedajagu, et korvata pere igapäevane vajadus ja no igaks juhuks natukene peale ka. Seega paarumata emaga peres söödatagavarad pigem suurenevad, nii et nälga mesilastel karta ei ole. Samas võttis sülem lahkudes tohutu hulga mett kaasa, nii et ikkagi tuleb sisse vaadata, et kuidas selle meega seal tarus ikkagi on. Pere tööind hakkab taastuma peale ema paarumist ning saavutab täistuurid (niivõrd, kuipalju tarru peale sülemlemist mesilasi jäänud on) peale ema munemahakkamist. 
Kui mesilasi nüüd tarru suht vähe on jäänud, peaksid pere läbi vaatama võttes välja ülesehitamata põhjadega ning muidu tühjad kärjed viies pesaruumi sellisesse konditsiooni, et veidi mesilasi jätkuks ka servmiste kärgede väliskülgedele. Ilusate ilmadega hakkab ema munema umbes 10 päeva peale koorumist, paraku alla 20 soojakraadi ta eriti paarumislennule ei kipu. Vastpaarunud ema muneb üpris intensiivselt, seega võib söödapuudus (jälle olenevalt ilmast) tekkida paari-kolme nädala pärast peale haudmetegevuse taasalgust. Parim lisasööt suvel on mõistagi lahti kaanetatud meekärg, selle puudumisel tuleb muidugi anda suhkrulahust. Viimane olgu üsna lahja, et mesilased seda kiiresti kärge ei paneks ja kaanetaks. Kui talvitunud ema hakkab haudmetegevust piirama söödavarude langemisel tugevalt alla 2 raamitäie, siis sülemlenud pere paarunud ema "kütab" täie rauaga seni kuni vähegi kannatab. On ju vaja pere taas tugevaks saada. 
Pika jutu kokkuvõtteks: tõenäoliselt söödamuret Sul ei ole, pigem on tekkimas probleem selles, et ema jõuaks muneda küll, aga haudme toitjaid/pesaruumi soojendajaid jääb iga päevaga aina vähemaks. 

PS: Nii Sulle kui ta teistele kasutajatele - palun märkige kasutajaks registreerides ära vähemalt maakond, kus mesila asub. Kuna looduse areng on Põhja- ja Lõuna-Eestis ligi paarinädalase nihkega, saab seda infot teades täpsemaid soovitusi anda. 



Asjalik ja arusaadav jutt!
Aitäh

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Pere tühi

kui ma esimestel aastatel mesilasi pidasin ,siis ka pool lendas ära pool jäi alles,siis jäi meetoodanguks 10-20 kg.Lugesin lendperedest ,aga aru ei saanud midagi,enne kui ette näidati,siis ka kippus vahel viltu minema.Alles nüüd tunnen et hakkan matsu jagama.Edukalt mesindada on võimalik nii krantsidega kuid palju lihtsamini tõuemadega,mul on mõlemaid ,algajatele soovitan just tõuemasid,need on natuke kallimad,aga et taru tühi võimalus tunduvalt väiksem ,müün krantsi peresid 10 euri raam ja rahulike mittesülemlevate järglasi 15 euri raam,nii eeti kui lang. raamil. Veel minul kadeduse ussi küll sees ei ole ,kindlasti ka mu tuttavatel alates Aimarist.......kuni Maireni ,alati olen saanud ammendava vastuse,kui just taru lahti ei ole.Veel mesinikke on kolm suurt gruppi 1,hobimesinikud kes pole asja omandanud,need ei tule ka toetustega välja 2.hobimesinikud kes on asja korralikult omandanud ja meetoodang tonni kandis ja tulusid ei deklareeri aruandeid ei tee ,mesila prias registreerimata need on pisisulid ja põrandaalused 3.grupp siis kutselised ,needon korralikult koolitatud või iseõppinud mesinikud, need teevad kõik aruanded maksavad makse ja enamus saab igasuguseid toetusi.Mul on mesilased prias kirjas aga aruandeid ei tee ,peale statistika ,seega pisisuli.Edukat mesindusaastat kõigile ...Heino

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Pere ...

Heino jutuga üldiselt nõus.Täpsustus hobimesinikul loota toetust on asjatu.Ta saab üle küüru finantseerijalt.
 Mesindus on liialt keeruline ja väita ,et suurtel midagi ei juhtu.
Tean suuri kellel lähimas möödanikus on olnud ebameeldivaid
tagasilööke.
       Mikro...e Mart

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

lisasööt ja -tarkus

1. kui ikka korjet pole, aga pere näljas, siis TULEB lisasööta anda. Mõte, et see siirup võib sügisel vurrimee sisse sattuda, on a) rumal (söövad ju nälja tõttu ära) b) rumal (kui ka kärge panevad, siis teevad lauasuhkruga täpselt samad keemilised trikid, mis nektariga - nektar koosneb ka lauasuhkrust ja veest) ja c) mesilasvaenulik/ärimeelne
2. sama asi on õietolmuga - suured õietolmukogujad võivad oma mesilastele käru keerata, võttes neilt ära haudme ja noorte mesilaste toidu
3. Internetist võib mesinduse kohta leida MIDA IGANES. Kui algaja pole eelnevalt üht süsteemselt üles ehitatud RAAMATUT läbi lugenud, võib ta ainult interneti ja ka käesoleva foorumi tarkustre najal nii sügavale rappa sõita, et mesilased enam välja ei lenda. Harigem ennast ja pidevalt Smile

Kasutaja kammu pilt

rumal

 Vile sinu kommentar on väga rumal, mesi ei koosne veest ja laua suhkrust. Räägi seda enda klientidele ja vaata palju mett suudad müüa? Soovitaks Sul endal mõnda korraliku raamatut lugeda.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

lausa loll

mina rääkisin nektarist. millest kammu räägib...? isegi lühikesi lauseid ei suudeta läbi lugeda, mis me raamatutest räägime... Aga see viga on parandatav. (Ärge nüüd solvuge, palun!)
Ja klientidele räägin ma suurima heameelega, kuidas NEKTAR koosneb veest ja sukroosist ning mesi (ennäe!) peamiselt glükoosist ja fruktoosist. Ja sellest ka, mis sinna vahepeale jääb. Ja see on raamatutarkus.

Kasutaja kammu pilt

enne kui teisi lolliks nimetad

Sõltuvalt mõjuritest võivad nektarid olla väga varieeruva koostisega.
Olenevalt taimeliigist ja ilmastikust on nektaris 30–94% vett, 5–20% fruktoosi ja glükoosi, happeid, valke ja mineraalühendeid
kopeeri/aseta vikipeedjast

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Nagu ülalpool öeldud...

... võib internetist mesinduse kohta leida MIDA IGANES. Järgneb tõlgitud ja lühendatud tsitaat: "Enamikes nektaritest on domineerivaks suhkruks sukroos... saadakse suhkruroost, suhkrupeedist jne. Mõned nektarid sisaldavad teatud määral glükoosi ja fruktoosi. Glükoosi leidub nt. maisi nektaris. Fruktoos on looduses palju harluldasem kui teised kaks mainitud suhkrut. Kuigi suhkrud ja vesi on nektari peamised koostisosad, sisaldab nektar ka 1-3% muid aineid, mis annavad meele tema omapärase maitse" lk. 567-568.
"Nektari muutumises meeks osalevad 2 keemilist ja üks füüsikaline protsess... füüsikaline on veesisalduse vähendamine... glükoosoksidaas reageerib nektaris/mees sisalduva glükoosiga, mille tulemusel tekivad glükoonhape ja vesinikülihapend... invertaas lagundab sukroosi glükoosiks ja fruktoosiks..." lk. 568, 569
Allikas: ABC to XYZ of Bee Culture, 41. väljaanne 2006. Toimetanud dr. Hachiro Shimanuki, Kim Flottum, Ann Harman. Originaali (1879) autor A.I. Root

Kasutaja kammu pilt

no hoopis teine jutt

no hoopis teine jutt algul kirjutasite ju, et nektar koosneb lauasuhkrust ja veest.
 Aga sellega et suhkrusiirupit võib meesisse jätta ma ikkagi ei nõustu.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Ikka sama jutt

Sukroos on lauasuhkur. Nõus, et pole mõtet (nende 1-3% pärast vähemalt) toota mett suhkrusiirupist, aga hädavajadusel mesilaspere lisasõöödata jätta põhjendusel, et äkki rikub mee ära, on rumal, sest mesilane eritab ka suhkrusiirupisse nii glükoosoksidaasi kui ka invertaasi. Head lugemist!

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

Viimased teadusuudised

Nektar koosneb lauasuhkrust ja veest!
Ilmselt pean oma mesindus- ja bioloogiaalased teadmised üle vaatama. Siiamaani olen olnud arvamusel, et mesilased lisavad nektarile mitmesuguseid biostimuleerivaid aineid, fermente jms. samas kui värvained, mitmed valgud, orgaanilsed happed, dekstriinid, mineraalained ja eeterlikud õlid on pigem taimse päritoluga. Teadlaste kinnitusel sisaldab mesi rohkem kui 400-t keemilist elementi, kuipaljud neist lisavad sinna mesilased ja kuipalju on pärit taimedest, on siinkirjutajal teadmata. Seega lauasuhkrust ehk sahharoosist pelgalt mesilaste ümbertöötamise tulemusena ei saa isegi mitte sellist ollust, mis meega võrdlemist välja kannataks.
Selles on Sul muidugi õigus, et kui pere näljas, siis tuleb sööta, ainult et palun jälgi teemaalgataja küsimust ja arutelu kulgu. Küsiti ju sülemlenud haudmetegevuseta pere kohta. Seega olen endiselt arvamusel, et kui hauet ei ole, on pere söödavajadus üsna väike ja isegi kui mesilased päevas ka tunnikese korjel saavad käia, siis näljaohtu enne haudmetegevuse taasalustamist ei ole. 

Raamatute lugemine on igati hea mõte, kui aega saad, siis soovitan Sullegi võtta näiteks Paul Allese koostatud "Mesinduse käsiraamat". Üsna vana trükis küll, see-eest 7 lehekülge juttu ja tabeleid mee koostisest ning põhitõed saab kätte. 
Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Keemiline element mees

metsamesinik kirjutas:
.../Teadlaste kinnitusel sisaldab mesi rohkem kui 400-t keemilist elementi/...

Keemilisi elemente on natuke üle saja üldse olemas. Vist. Vabandust tähenärimise pärast Smile

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

Natuke palju jah

Uups, vist sattusin veidi hoogu jah Laughing out loud  Mitte elementidega, aga ühenditega peaks tegu olema. Neid tublisti rohkem.