Varroatoosi ravi



Kas piisab sellisest ravist? Jagage kogemusi.

Üheks tõhusaks viisiks varroatoosi ravimisel, mis on ennast praktikas väga hästi õigustanud, on oblikhappe ja suhkru 3,0-3,2% vesilahus hilissügisel tegemiseks:

 70-75g kristallilist oblikhapet

 1l vett (soovitavalt eelnevalt keedetud ja jahutatud)

 1kg suhkrut

 

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Kasutaja Sammalhabe pilt

oblikhappe tilgutamine

Oblikhappe tilgutamine on kasutaja Mart poolt piisavaks ja efektiivseks loetud. Aga eks ta kommenteerib ilmselt ise täpsemalt.

Pronksmedal (100p.)

Pikka...

aega pole mõtet ainult sellele loota. No mitte üle 5-6 aasta kindlasti.
Omal kurvad kogemused käes, et ainult sellele meetodile lootma jäin

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Pikka ...

Kui raatsid räägi oma kurvad kogemused lahti.Jätkan põhimõttel,jõuluks olgu lestad surnud.Üledoseerimine on sulepeast välja imetud. Väljapakutud kogused on toimivad. Lahuse valmistamisel,ülearune jääb anuma põhja,topeltkoguse tilgutamise üleliigne valgub põhjale,suure lestasuse avastamisel tilguta koheselt,kannus peidusolev lest saab oma surmava koguse peale kannust väljumist.Toimaine mesilastelt , kärgedelt ja saadustelt  neutraliseerub peale paari kuud. Resistentsusele jõudmise osas seisukoht puudub,vaatamata hirmutamisele jätkan ,kuni oma kogemus käes.
         Mikro...e Mart

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

oblikhappe tilgutamine

Põhitõrjena kasutan oblikat, siiani on toiminud ja hästi. Ning seda juba 7-8 aastat järjest. Kuigi vahele tehtud ka veidi muid võtteid, nagu näiteks lesehaudme väljalõikamine, BeeVital'i tilgutamine, möödunud sügisel ka Varrosan'i ribad. 

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Kui põhitõrje on oblikas,

Kui põhitõrje on oblikas, siis mitu korda aastas ja mil viisil Sa Metsamesinik oblika lestadele serveerid?

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

oblikas oktoobris

Ühe korra aastas, peale viimase haudme koorumist. Tilgutan enamasti oktoobri keskel kuni teises pooles.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

3,2% oblikhappe-suhkrulahu on mugav manustada automaatsüstlaga.

 Vt. pildid- automaatsüstlaga on mugav mesilastarudesse varroatoosi tõrjeks 3,2% oblikhappe-suhkrulahu manustada: http://mesindus.ee/node/4281

.....
Varroatoosi ehk varroalesta tõrjet mesilasperedele teen, manustades automaatsüstlaga 3,2% oblikhappe-suhkrulahust. Selle lahuse saan: 75g. kristallilist oblikhappehüdraati+ 1L keedetud sooja vett + 1 kg suhkrut või vastav arv kordi kõiki komponente vähem, kui korraga ära ei kulu, sest et lahus peab olema värske. Automaatsüstlale on mõistlik panna süstal otsa ja teostada varroatoosi tõrjet sel viisil mesilaste aktiivse hooaja jooksul 2 kuni 3 korda igas mesilasperes; reguleerida automaatsüstal nii, et lahust saab 4 mL igasse kärjetänavasse.

Vt: ECO-MATIC AUTOMAATSÜSTAL 5 ML
http://www.dimela.ee/products-page/50130/eco-matic-automaatsustal-5-ml/

Vooliku teine otsa olen pannud pooleliitrisse lapikusse plast-viinapudelisse, mille plastkorki puurisin 8 mm ava- nii on mugav kaasas kanda. Süstla terav ots on puhkeasendis otsakaitsega, millesse olen piserdanud vee, et see ei ummistuks- kinni ei kuivaks.

See on puhas orgaaniline hape, mis ongi n.ö. looduslik tõrjevahend, ka looduses olemas. Toetan jah, mesilaste looduspuhtamat "ravimist". Olen varasemalt katsetanud ka varroalesta tõrje (spooni)ribasid, aga need ärritavad oma lõhnaga jne. mesilasi (töötan mesilas paljaste kätega, reeglina ka meevõtmisel) ning sisaldavad liiga palju keemiat.
Paelegi ongi stressivabad mesilased tervemad (ja ei nõela ka) ja saavad ka varroalestaga paremini hakkama (hoiavad ka pesa temperatuuri kõrgema, kui lestale sobib) Eriti tubli varroalestaga ise hakkama saamises ongi n.ö. kohaliku tumemesilase rass, kel on selles osas tekkinud ka esimesed kohastumused. 

 

Kohalik tumemesilane vajab kaitset, sest Mesinduse tulevik on läbi putuktolmeldamise looduskoosluste püsimise toetamine, aga mitte tänases Eestis veel valdav meekilodele orienteerumine. Jah, kandidaat Mesindusnõukogu loojana on ka Keskkonnaministeerium,sest teatavasti on mesilane metsloom, kes enamasti elab inimese tahtel tema lähedal, kuid ei ole kodustatud. Seetõttu vajab Eestis kaitset n.ö. „tõuparanduse“ tõttu välja suremise äärel olev n.n. kohalik tumemesilane, kes on Eesti looduses kasvavatele taimedele kõige paremini putuktolmeldamiseks kohastunud, samuti heaks talvitumiseks jms., See kohalik tumedat karva meemesilase rass on oskaja mesinikuga koostöös rahulik, „intelligentne“, sülemlemiskaine, valmistab väärtuslikku- pikaks talvitumiseks mõeldud mett.  Eestis n.ö. kohaliku tumemesilase genofondis on euroopa meemesilase põhja rass (apis mellifera mellifera lehzeni) ja euroopa meemesilase tume rass (apis mellifera mellifera mellifera).


Hoolas mesinik on mesilastele hea partner- sümbioosi põhimõttel. Viimastel aastatel on enam rääkima hakatud ka mesilaste heaolust- "õnnelik mesilane" (nagu "õnnelik kana/lehm"), mis ennevenasti oligi mesinduses esimene endastmõistetav reegel- nüüd tõuseb see põhimõte taas au sisse. Eetiline (ja arukas) mesinik jälgib, et mesilased töötamise käigus kusagile vahele ei jääks- ei hukkuks. Nii on mesilaspere ka rahulikum ning mesilased ei lähe kurjaks.
Mesilasi viib kahtlemata stressi, kui ahne inimene (sellist ei saa mesinikuks nimetada) ei oska mesilastele hea partner olla- näiteks sunnib neid võimete piiril mett tootma (mesilaspere pesa terviklikkuse rikub jne.) ning lõpuks jätab mesilastele talvitumiseks paraku ikkagi vaid suhkrulahuse, kui sedagi.

.....

Eeltoodud tekstilõik, v.a. kaldkiri, on osa kommentaarist.

http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/mesindus/mesinik-eestis-koguneb-iga-elaniku-kohta-terve-vannitais-pollumurki-kuus.d?id=68946523&com=1&no=0&s=1

Artikkel ise: "Mesinik: Eestis koguneb iga elaniku kohta terve vannitäis põllumürki kuus".
http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/uudised/mesinik-eestis-koguneb-...

Lauri-
mesinik Vooremaalt,
Eesti Mesilaste Kaitse Fondi (EMKF) initsiaator.
http://www.emkf.ee/ 

info@emkf.ee  

 

P.S. Herilase-püünispudelist on pilte siin: http://mesindus.ee/node/4280

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

OHSL- 3,2% oblikhappe-suhkrulahus mesilaste varroalesta tõrjeks.

Väike praktiline täpsustus huvilistele, kes seni veel kaaluvad varroatoosi (varroalesta) tõrjeks mesilasperede oblikhappe-suhkrulahusega töötlemist, aga pole seda "künnist" enese jaoks veel ületanud.

Tavaliselt teen oblikhappe-suhkrulahuse kaheksa korda vähendatud kogustele:

Kristallilist oblikhappehüdraati 75 g / 8 = 9,375 g ~= 10 g;
suhkrut 1000 g / 8 = 125 g;
sooja keedetud vett 1000 g / 8 = 125 g.
Abiks on digitaalne (nullitav) kaal.
10 + 125 + 125 ehk lihtne. Smile

Kaheksa korda vähendatud kogustega saab 260 g valmis 3,2 % oblikhappe-suhkrulahust, millest jätkub 260 / 4 ~=65 kärjetänava jaoks.
See manustamine pole täppisteadus ja praktikas nii täpselt manustamine polegi eesmärk omaette. Automaatsüstal võib olla 4 mL reguleeritud, aga mesilaste kontsentratsioon kärjetänavates on erinev, osa lahust läheb mesilastest mööda või kukub lihtsalt mesitaru põhjale või kärgedele, kust mesilased selle ära lakuvad- seega ka mõju pole ühtlane. Pole mõtet pritsida lahust kärjetänavatesse, kus mesilasi ei ole.

Parim on, kui oblikhappe-suhkrulahus on värske ja saab kasutatud mõne päeva jooksul- eeldusel, et see nõu on enam-vähem õhukindel, milles lahus senikaua on ning ei jää päikese kätte- on (läbipaistva taara korral) hämaras ning jahedas ruumis. Käega nõuetekohase oblikhappe-suhkrulahuse purgi kohal lehvitades on tunda hapukat lõhna ning kui lahust näpu peale läheb, ning maiststa julgeb, siis tunneb nagu suhkruga kange sidruni maitset.

Hea kokk peab ikka oma rooga maitsma ning hoolas mesinik katsetab enne enda naha peal seda, mis ta oma koostöö-partneritele mesilastele selga kallab. Wink

See on minutaolise hobimesiniku (hooldan kuni 15 mesilasperet) jaoks piisav kogus, et ühe-kahe mesilasperede läbivaatuse ajal igas pesaruumis oblikhappe-suhkrulahusega mesilasi töödelda. Teen seda enne ja pärast meemagasinide paigaldamist, sest et mõistlik on vältida selle oblikhappe-suhkrulahuse sattumist mee hulka, kuigi see võimalus on igal juhul ka siis vaid teoreetiline, isegi kui seda meemagasinide kärgedele satub.
Segan kõik kaanega suletavas klaaspurgis, vätimaks oblikhappe lendumist, kuni kogu suhkur on lahustunud.
Enne, kui läbi süstlanõela lahuse kärjetänavatesse pritsin, piserdan pealt pesaruumi kärjed koos ülemiste mesilastega veepritsist kergelt veeuduga üle. See vähendab lahusetabamuse saanud mesilaste laiali ronimist ja -lendu tõusmist.
Normaalne reaktsioon on see, et mesilased hakkavad üsna kohe pärast oblikhappe-suhkrulahusega mesilaspere töötlemist lennuavas hoolsalt pesaruumi ventileerima.
Laiali ronivad (s.h. tarust välja surema) muide eeskätt need mesilased, kelle kitiinkest on kahjustunud.
Kui pidevalt tõrjet teha, siis on varroalesta mesilasperes vähe ning ka laiali ronivaid mesilasi on vaid mõni või mitte ühtegi.
Oblikhappe-suhkrulahusega töötlemise ajal püüavad kahjustamata kitiinkestaga mesilased tiibade puhastamiseks lendu tõusta ja on hea, kui kellaaeg ja ilm seda võimaldab (piisavalt õhusooja lendamiseks) või veel parem- lakuvad teised mesilased nad puhtaks. Parem on teha kiire lestatõrje ja kohe mesilaste pesa lagi sulgeda- nii on lahuse mõju tugevam.

Kristallilist oblikhappehüdraati müüakse ka väikepakendis: 1 kg-st, kui seda nõuetekohaselt hoiustada, piisab hobimesinikule kümnekonnaks aastaks. Smile
Mina ostsin/tellisin aastaid tagasi oblikhapet ja sipelghapet postipakiga Maardust, Keemiakaubandus AS, vt.
http://keemiakaubandus.ee/muugiosakond/
lahkete inimeste käest, kes nõuetekohaselt (põrutus-/purunemiskindlalt jne.) pakitud kaubale ka vajaliku dokumentatsiooni lisavad.

Vt. ka:
Pildid- automaatsüstlaga on mugav mesilastarudesse varroatoosi tõrjeks 3,2% oblikhappe-suhkrulahu manustada: http://mesindus.ee/node/4281

Meil on eetiline õigustus mesilasperest mett võtta vaid sel juhul, kui oleme ka omalt poolt partneritena mesilasi aidanud: kindlustanud eluruumi, teinud varroatoositõrjet jne..
Vähem stressis mesilased saavad varroelestaga kordi paremini hakkama, kui oma võimete piiril tööle sunnitud mesilased.

Suurel määral on inimesed süüdi, et lõuna poolt Himaalaja mäestikku pärinev varroalest üldse euroopa meemesilasele levinud on, ning kantud inimeste abil edasi ülikiires tempos- nii et mesilased oma lähimineviku evolutsiooni  käigus selle vastu veel piisavalt kohastunud pole.

Ärgem laskem varroalestadel mesilaste "lapsi" pureda.

Lauri- mesinik Vooremaalt.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja aldis3 pilt

Ühel loengul

Räägiti et oblikat võib ka pihustada mesilatele, sellisel juhul oleks siis vaja ainult kahekesi, et üks tõstab raame ja teine pihustab, pipiini lahusega olen sedasi teinud, siiamaani arvan et toimib.

Pronksmedal (100p.)

Nii, ravi oblikhappega

Nii, ravi oblikhappega tehtud, 4. ja 24. oktoobril. Peaks piisama? Tilgutasin.

Postimees: meemesilasi tapab inimeste tekitatud pandeemia

Postimees ee annab teada: Varroa lestad ja nende kantav deformeerunud tiiva viirus on tapnud viimasel poolel sajandil miljardeid mesilasi ning seda surma on külvata aidanud inimesed, kirjutab Salfordi ülikooli entomoloog Stephen John Martin.

http://arvamus.postimees.ee/3576465/stephen-john-martin-meemesilasi-tapab-inimeste-tekitatud-pandeemia

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Mesilaspere kokkukukkumise sündroom/ selektiivne kauband.aretus.

Jah, liiga paljude hädade põhjuseks on rumal-ahne-aktiivne inimrühm, kes inimkonna hulga sees kunagi välja ei saa surra, sest et alati on keskmisest ahnemaid inimloomi. Näiteks mehi, kes vastassoo ees erinevate vidinatega (suur sõiduauto vms.) enda geneetilise väärtuse mahajäämust korvata üritavad; ning näiteks naisi, kel lihtsalt "peab" olema viiskümmend paari valgeid kõrge kontsaga kingi.
Kuidas sellist rumalat-ahnet-aktiivset inimest kõige lihtsam on ära tunda? Wink

Sellele vastanduv, on (täna veel haruldane või vähemuses) jätkusuutlikule säästvale majandusele orienteeritud inimene, kelle mõtted pole paraku poliitikute valijate ringis veel populaarsuse künnist ületanud. Aga õnneks on kindel suund sinnapoole.
Näiteks: tootkem asju vaid niipalju, kui tegelikult vajame; ja sellise kvaliteediga, mis on kestmiseks, mitte katki minemiseks; pole vaja tarbimise kasvatamist eesmärgina omaette vaid õppigem nautima tegelikke kestvaid (ajatuid) väärtusi, mis inimese õnnelikuks teevad.

Väljavõte: / Pere kokkukukkumise sündroom ehk mesilaspere kokkukukkumise sündroom[1] ehk mesilasperede kollaps ehk mesilaste aids (ka mesilaste hukkumise sündroom) on mesilaste massilise kadumise fenomen, mille puhul täiskasvanud töömesilased mesitarudest või Euroopa meemesilase (Apis mellifera) kolooniast ootamatult kaovad, kuid surnud mesilased tarust puuduvad. Vaatamata sellele arvatakse, et nad hukkuvad immuniteedi ja haigustele vastupanuvõime vähenemise tõttu. / .....

..... / Selektiivne kaubanduslik aretus ja geneetilise rikkuse kadumine tööstuslikus mesinduses.
Pere kokkukukkumise sündroom avaldab suurimat mõju põllumajanduslikul ja tööstuslikul eesmärgil aretatud mesilastele. Metsikute mesilaste koloonia taastootmine ja paljunemine on äärmiselt keeruline ja selektiivne protsess, mille tulemuseks on mitmekesine geneetiline materjal nii kolooniasiseselt kui ka erinevate kolooniate vahel.[18] Sugulise paljunemise teel saavutatav geneetiline mitmekesisus on oluline evolutsiooniline tegur patogeenide ja nakkuslike haiguste resistentsuse tekkes.
Paljudel kunstlikult aretatud liikidel väheneb geneetiline mitmekesisus, mis suurendab pärilike haiguste ning nakkusohu riski ning vähendab elujõudu. Tööstuslikus mesinduses mängivad rolli ka mesilaste hooajaline transport pikkadel vahemaadel (rändmesindus), valed temperatuuri– ja toitumistingimused pesakondade haudumisel ning metsikute ja aretatud mesilaste kokkupuude ja segunemised. /.....

vt: https://et.wikipedia.org/wiki/Pere_kokkukukkumise_s%C3%BCndroom

Mõistvat kaasamõtlemist.

Papa Lauri- mesinik Vooremaal.

koerapoeg100 kirjutas:
Postimees ee annab teada: Varroa lestad ja nende kantav deformeerunud tiiva viirus on tapnud viimasel poolel sajandil miljardeid mesilasi ning seda surma on külvata aidanud inimesed, kirjutab Salfordi ülikooli entomoloog Stephen John Martin.
http://arvamus.postimees.ee/3576465/stephen-john-martin-meemesilasi-tapab-inimeste-tekitatud-pandeemia 

Pronksmedal (100p.)

Geneetiline mahajäämus

Lauri kirjutas:
Jah, liiga paljude hädade põhjuseks on rumal-ahne-aktiivne inimrühm, kes inimkonna hulga sees kunagi välja ei saa surra, sest et alati on keskmisest ahnemaid inimloomi. Näiteks mehi, kes vastassoo ees erinevate vidinatega (suur sõiduauto vms.) enda geneetilise väärtuse mahajäämust korvata üritavad; ning näiteks naisi, kel lihtsalt "peab" olema viiskümmend paari valgeid kõrge kontsaga kingi.
Kuidas sellist rumalat-ahnet-aktiivset inimest kõige lihtsam on ära tunda? Wink
Sellele vastanduv, on (täna veel haruldane või vähemuses) jätkusuutlikule säästvale majandusele orienteeritud inimene, kelle mõtted pole paraku poliitikute valijate ringis veel populaarsuse künnist ületanud. Aga õnneks on kindel suund sinnapoole.
Näiteks: tootkem asju vaid niipalju, kui tegelikult vajame; ja sellise kvaliteediga, mis on kestmiseks, mitte katki minemiseks; pole vaja tarbimise kasvatamist eesmärgina omaette vaid õppigem nautima tegelikke kestvaid (ajatuid) väärtusi, mis inimese õnnelikuks teevad. 

Sellisel juhul kannatavad kõik eestlased geneetilise mahajäämuse käes Laughing out loud juba vanal hallil ajal olid olemas "asjad" mille omamise või puudumise läbi sai enda positsiooni kogukonnas määratleda. Lihtsalt tänapäeval on nendeks suur auto ja 50 paari valgeid kontsakingi. Rohkem ma ei viitsi kirjutada, kuigi näen siin muidki küsitavusi.