Kärjapõhjade vahetus vaha vastu

Tere!

Kas keegi pakub Tartus või Tartumaal (või Tartumaa ümbruses) peale "Luke vahavabriku", sellist teenust, et vahetada vaha kärjepõhjade vastu?
Kui jah, siis palun ühendust võtta:
Mob: 56884696
Või meilitsi: sigmarnaudi@gmail.com

Sigmar

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Pronksmedal (100p.)

Mis...

siis Lukel viga on peale selle et hind väga kiiresti tõuseb?Oli 30EEK; siis 2€ ja sellest kevadest 3€/kg (kõlakate järgi pidi üle 50 kg koguse korral saama 2€/kg) Kontrollimata info.
Pole küll Tartumaalt aga minuarust Eestis 3-4 arvestatavat tegijat.Tallinna hinda ei tea aga teised vist Lukest veel kallimad

Egas midagi

Ole viga, lihtsalt tahtsin maad kuulata, et kui paljud sellega üldse tegelevad. Ei olnud ausalt mingit ettekujutust. Ei ole see Luke vahavabriku hind ka ülemõistuse. Ilmselt saadi minust valesti aru, siiamaani olen 1 kõne ja 2 kirja saanud, mõlemad on olnud suhtkoht sellised, et inimesed ei ole aru saanud ja arvavad, et ma halvustan antud vahavabrikut, aga, jeebus - ei!

Pronksmedal (100p.)

On veel variant, et müüd vaha

On veel variant, et müüd vaha maha ja ostad kärjepõhja. Ei pea kuskil vahetama.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Raivo pilt

vaha vahetus

Probleem on tegelt vist siin selles, et teema algatajani on jõudnud kõlakad, et Luke vahavabrik paneb parafiini vaha sisse. Või siis tahab kärjemett müüa (kuid Lukel on "mitte söögiks mõeldud kärg müügis" mida omakorda ei tohi süüa,närida)

Seetõttu otsivad paljud asendust kus ja kes vahetaks veel Lõuna-Eestis vaha.

Üldiselt on ju 3+1 vahavabrikut Eestis.
Luke vahavabrik
Sergei Kozlov
Tarmo Tekkel
Saaremaal uus vahatehas.

Väiksemaid tegijaid on veel näputäis, kes avalikult teenust ei paku, kuid teevad kärgi enda tarbeks ja tuttavatele.
Mina olen kuulnud lisaks, et Valga rahvas käib Lätis tegemas ja Tartumaalt veetakse ka Pihkvasse vahetussu. Viimase kahega see teema, et mõlemas kohas saab lang,farrar ja dadanti kuid Eesti raami neil pole.

Vaha ost-müügi puhul võib Lõuna eestis kindlel olla suht, et kui müüd vaha ja ostad kärge tagasi satud 99% ikka Luke toote otsa.
Kohalikud mehed lihtsalt ei viitsi väikeste kogustega kaugele sõita vahetama.

Kui keegi avalikult ja kvaliteetselt pakub vahavahetust siis palun pange kontaktid või vihje üles.

Pronksmedal (100p.)

Kõlakad.

Kas kõlakad vastavad tõele ja Luke toodetud kärjepõhjas on tõesti vaha segatud parafiiniga?

Aga proovi järgi.

Sulata üks leht ära ja vaata kas näed kahe erineva tihedusega vedelikke.

Pronksmedal (100p.)

Ma kasutan...

Luke kärjrpõhja paarkümmend aastat ning ei kurda küll midagi.Selle aja jooksul vast tonni jagu teda ostetud ning probleeme pole.Ja vanad kärjed ka kõik ise vahaks tehtud ning jälle Lukel põhjadeks vahetatud. Pole kihistumist märganud.Kui kunstkärge pole vaja olen vaha müünud ka küünlategijatele ning nurinat pole olnud
Probleemi tekitas minuarust keegi tähenärija kui kunstkärge hakati uutmoodi järsku kõrjepõhjaks nimetama.Kas mitte keegi ülipüüdlik EUROametnik oma otsetõlkega mõnest suuremast keelest tõlkides ei tekitanud kärjepõhja mõistet?Ja siis mõni aasta tagasi targutas siin foorumis minuarust TEEMAS sellel teemal kuid ma pole foorumis nii tihti, et mind mittehuvitavaid teemasid ja lauslollusi jälgida viitsiks
Juba EW ajal oli kasutusel mõiste kunstkärg ja kõik teadsid mis ta on. Kes kahtleb lugege Mäekala raamatut Mesila tarud ja tarbed. Seal III-osa on Kunstkärg ja selle valmistamine . Tegemise õpetuses pole sõnagi parafiini või millegi muu lisamisest.
Otsisin tähenärijate jaoks definitsiooni kuid ka Mäekala Mesilane ja tema elu lk. 77 pole teda. Siin öeldakse vaid" Suureks abiks mesinikule pere tegevuse juhtimises on kunstkärg, mida puutööline Joh. Mehring
1857. a. üles leidis . Tema nikerdas kahe puulauakese peale kärjekannide algatused ehk põhjad ja surus nimetatud lauakeste vahel õhukesele vahalehekesele kannialgatused peale."
Veidi maad edasi" Kunstkärg on pea igas mesilas tarvitusele võetud."

...

Viide aastale 1857. on muidugi väga asjakohane, kuid siiski peaks jälgima ka kaasaegsemaid allikaid antud kontekstis.
http://www.vet.agri.ee/static/body/files/44.Tehn%20ettev%F5tted.pdf

Pronksmedal (100p.)

Kaasaegsed allikad

näivad olevat ju vägagi segaduses väites ühe loetletud firma tegevusalaks kunstkärje ja teisal kärjepõhja.
"Kunstkärg" on minuarust siiski asjakohasem, kuna mesilased päris kindlasti ise ei tooda nn. "kunstkärge". Küll aga "kärjepõhja" tootmine on mesilaste poolt teatud etapis täiesti mõeldav ja praktiseeritav. Kui inimene hakkab seda masinate abil kärjepõhja jäljendama, siis on ikka pigem tegu "kunstkärjega", jäljendamisega mesilaste loomingust.
Üldiselt mis puudutab parafiini juttu seoses kunstkärjega, siis on minuarust tegu vähemalt Eesti oludes täieliku pullikakakaga! Vaha pakkumine ületab nõudluse niigi, ei hakka keegi seda mingi parafiiniga siin feikima. Parafiin ja vastava tehnoloogia kasutuselevõtt on tegelikult palju kulukam ja mõttetum sellistes pisikestes kogustes ja turuoludes. Kui keegi suudab ära tõestada siinsel vahaturul parafiini kasutamise, siis oleks tegu tõelise saavutusega! Niisama mulli ja badmouthingut pole mõtet ajada, laduge ette tõestatavad faktid ja oleks lausa isiklikult nõus panustama petiste paljastamise auhinda!

Kärg

Kui ma nüüd ei eksi on A.Rohtla avaldanud arvamust et kui tegu on vahast tootega võiks õelda kärjepõhi ja kui kunstmaterjalist(plastik) oleks õigem rääkida kunstkärjest.Minuarust hea mõte. Ennevanasti selliseks vahetegemiseks vajadust ei olnud ja võis rääkida kunstkärjest sest eks ta valmistamine sel ajal üks kunsttükk oli.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Lugesin

paar aastat tagasi, mis vahe on kunstkärjel ja kärjepõhjal. Lugesin seda vet. ameti kodulehelt. Hetkel ei leidnud. Mälu järgi oli nii. 100% ti mesilasvahast tehtud olid kärjepõhjad ja kuni 5 % lise parafiini(steariin) sisaldusega oli kunstkärg. Oli ka ära toodud 2 ettevõtet, millest üks oli saanud loa teha kärjepõhju - sermesto ja teine kunstkärge - luke. ma ise oma kõnepruugis kasutan sõna kunstkärg, kuna olen sellega harjunud juba mesinduskooli ajast.

Pronksmedal (100p.)

Lukel vehetus maksab 2,5euri

Lukel vehetus maksab 2,5euri hetkel.

Pronksmedal (100p.)

Vaha hind Lukel

jaak0001 kirjutas:
siis Lukel viga on peale selle et hind väga kiiresti tõuseb?Oli 30EEK; siis 2€ ja sellest kevadest 3€/kg (kõlakate järgi pidi üle 50 kg koguse korral saama 2€/kg) Kontrollimata info.
Pole küll Tartumaalt aga minuarust Eestis 3-4 arvestatavat tegijat.Tallinna hinda ei tea aga teised vist Lukest veel kallimad

Lukel vehetuse hind hetkel 2,5euri kg

Pronksmedal (100p.)

Kõlakad

Valdo kirjutas:
Kas kõlakad vastavad tõele ja Luke toodetud kärjepõhjas on tõesti vaha segatud parafiiniga?

Tere
Ei need ei vasta tõele,vabandust aga ainukesed kes midagi sinna võibolla segada püüavad on mõni üksik mesinik ise.
Mina isiklikult arvan ,et ükski eesti kärjepõhjade valmistaja ei solgi oma toodet.
Kuulujutud on kerged tulema,levivad nagu kulutuli ja kaovad visalt.
Kui leidub selline inimene kes ei arva seda kuulujuttude põhjal vaid väidab seda isiklikult siis sooviks temaga isegi isiklikult kohtuda.
Minu tel 55951141

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

Kõlakad ja tegelikkus

Nõus Sinu versiooniga kuulujuttude teemal. Enamasti ongi nii, et kui veerand jutust uskuda siis oled ikka poolega petta saanud.
Aga mille paganama pärast on kärjepõhjad viimastel aastatel triibulised? Piki kärjelehte on 1-4cm laiused üldisest pinnast tumedamad triibud? Pannes kõrvuti Serkalt ja Lukelt saadud kärjelehed, siis Serka oma on helekollane ja ühtlast värvi. Luke oma natuke kollasem ja triibuline. Isegi lõhnavad erinevalt. Kui algmaterjal on üks ja seesama, siis millest selline erinevus? Kas on vahe kvaliteedis või tekib see erinevate tehnoloogiate kasutamisest?

Pronksmedal (100p.)

Kõlakad ja tegelikkus

Ise oleme ka nende triipude üle pead murdnud,seal paar põhjust, nimelt viimased paaril aastat oli kasutusel üks vaharull mis hästi vaikselt vett välja ajas,ei pannud seda alguses tähelegi,kui see külm vesi sooja vahaga kokku puutus tulid triibud rullide peale ja hiljem ka kärgedele.
Need triibud minuteada ainult visuaalset laadi ja ei mõjutanud kärje ega vaha kavaliteeti.
Selle värvusega on lihtne lugu, oleneb mis värvusega parajasti partiiks satub,vahest heledam,vahest tumedam.
Ja ex vast vahe ka kuidas keegi neid protsetuure teeb, selitamis ajad jne.
Masin sai kevadel korrastatud asi peaks nüüd ok olema.
Kellel huvi küsige lisa.
Kõike head!

Pronksmedal (100p.)

Kõlakad ja tõde.

Nüüd võiks siis tõe jalule seda, ilma kõlakateta.
Raivo203. Kas tegu on puhta vahaga, või lisate kärjepõhjale mingil määral parafiini?
Nagu eelnevast aru sain, on tegemist asjatundjaga.
Lugupidamisega Valdo

Ma arvan, et kui tegemist on

Ma arvan, et kui tegemist on näiteks mõne vahavabriku esindajaga, siis võiks ta kõigi skeptiliste mesinike jaoks üldiselt kirjeldada protsessi, kuidas saab ettevõttesse saabunud vahast kunstkärg. Kuidas vaha sulatatakse, millise temperatuurini vaha kuumutatakse, kas ja kuidas puhastatakse ning kas mõnes etapis puutub vaha kokku ka mõne muu keemilise ühendiga peale vee ja õhu? Ilmselt paljudel on savi, aga samas tean oma tutvusringkonnas päris mitut inimest, kellele pakub huvi, mida nad tarru panevad.

Pronksmedal (100p.)

tundub, et

see SigmarNaudi ülestõstetud teema vaha vahetuse kohta on suure poleemika põhjustanud, et lase aga olla! Mina talle helistasin juba peale tema küsimuse esitamist: ma püüdsin talle poole TUNNI jooksul seletada mis ja kuidas, ja ega ta ISE täpselt ei oskanudki öelda, mis ta tahtis. Niipalju oli selge, et ta otsib vaha vahetajat ca 1-1,50 € kilo, st, et tunduvalt odavamalt kui Luke. NB: ega me tegelikult väga viriseda ei tohiks -vaata kui Luke solvub ja paneb pillid kotti!!! Kas me siis hakkame Saaremaal vahetamas käima !? Näiteks Lõuna-Eestist !?

Lugupeetud, Serk!

Hetkel võib öelda, et väikestviisi on tegu laimuga, mida Te esile tõstatate. Ilmselgelt rääkisime see 30 minutit üksteisest mööda. Teie olite see, kes lälises aina, et ma tahan vaha vahetajat või vahendajat. Lõpuks jõudsime ka ühisele keelele ja seletasin Teile kõik ilusasti aru, oli nagu aru saada, et Te saite ka aru, mida ma mõtlesin - aga ilmselt mitte. Ei ole rohkem teemat puudutanud, kuna mul ei ole ühtegi paha sõna Luke kohta öelda.
Mida ma soovisin selle algatatud teemaga. Olen ka siin kommentaariumis sellele juba vastust andnud. Aga tundub, et pean ennast uuesti tsiteerima...

Tsiteerin:"Egas midagi ole viga, lihtsalt tahtsin maad kuulata, et kui paljud sellega üldse tegelevad. Ei olnud ausalt mingit ettekujutust. Ei ole see Luke vahavabriku hind ka ülemõistuse. Ilmselt saadi minust valesti aru, siiamaani olen 1 kõne ja 2 kirja saanud, mõlemad on olnud suhtkoht sellised, et inimesed ei ole aru saanud ja arvavad, et ma halvustan antud vahavabrikut, aga, jeebus - ei!

Kõike paremat.

Pronksmedal (100p.)

Kõlakad ja tõde

ok

Mind ei huvita kellegi

Mind ei huvita kellegi ärisaladused, aga mind huvitab, et millise temperatuurini vaha kuumutatakse desinfitseerimiseks(kui seda üldse tehakse) ning milline on väljuva toote veesisaldus? Mind ja ilmselt veel paljusid hobimesinikke huvitaks rööviva poodniku ahelast väljajätmine ning endale kindla vahavabriku valimine, kelle kvaliteet vastab ootustele. Tänapäeval pole probleem ei teise Eesti otsa ega ka saartele oma vaha saatmine. Samuti pole hobimesiniku jaoks eriti vahet, kas vahetus on 3 või 4 euri kg, sest kogused pole korraga suured ning poes on alati vähemalt 2x kallim. Siit ka vastus teemaalgatajale pealinna kaupluste hindade kohta- ebakristlikud ning kvaliteet on kõikuv.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

pisike info kild

päris täpset temperatuuri ei tea, kuid tean seda et vaha keedetakse auto klaavis röhu all seega üle 100 kraadi celsust. siis suudetakse HAMI jA EAMI eosed tappa.
teiseks kui ei oleks auto klaavis siis selle temperatuuri juures vaha süttiks. Kui täpsemalt tahad teada siis peaks internetti kammima arvan et sellekohast infi leiaks ika (vöibolla see on ainult vööras keeles).

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Olen

kasutanud 3 erineva firma kärjepõhju. Sermesto, Luke ja üks põrandaalune. See aasta proovin (pigem mesilased Wink) ka Saaremaa uue firma www.vahavahetus.ee oma ka. Siiani on mesilaste kogemused olnud sellised, et kõik on üles ehitanud ja ühelegi pretensioone pole. Mis puutub autoklaavi, siis kolmel firmal on need olemas kindlalt - sermesto, põrandaalusel ja Saaremaal. Luke oma lihtsalt ei tea. Mind huvitab kõige rohkem see, mis on hind ja kui palju lehti on kilos. Mida madalam hind ja mida rohkem lehti, seda parem.

Pronksmedal (100p.)

Kunagi...

oli Lukega juttu, et hoiab ööpäeva autoklaavis 120 -ne juures kui õieti mäletan
Aga mina olen küll hinnatundlik. Sain just vahetusvalmis 135 kg vaha ja suur vahe on kas maksta 270 , 405 või 560 €
Seepärast olen pakkumistele avatud kui korraliku kärje vastu saan.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Päris

huvitav, miks peab hoidma autoklaavis vaha ööpäev? Usun, et siin on kokkuhoiu kohta küll ja küll. See ju ikka kulu kohapealt ikka erinev, kas hoida vaha ca. 130 kraadi juures 24 tundi või ainult vajalik 2 tundi.
Koolis õppisin järgmist: Vaha muutub autoklaavimisel (+127 C)1,5 atmosfääri juures steriilseks 2 tunni jooksul.

130 kraadi juures vaha ei

130 kraadi juures vaha ei lähe põlema. Kui kunagi vanaisaga ise sai kärjepõhjasid tehtud, siis puhastatud vaha kuumutas ta alati õlivannil üle 130 kraadi. Temperatuur tõuseb alles siis üle 100 kraadi, kui vahast on vesi välja auranud, nii kaua püsib pikemalt 100 kraadi juures. Vaha värvus sellise kuumutamise juures muutub, aga vahakook ja põhjad tulevad sitkemad ja tugevamad.
Ma kordan, et ma ei taha kellegi leiba ära võtta, aga tahan lihtsalt aru saada ja olla kindel selles, et kedagi veel peale minu huvitab, mis selles meie ühises vahafondis sisaldub. Sellest oleneb üsna otseselt meie mummide tervis ja Eestis mesindamise jätkusuutlikkus. Samuti võimalik mee kvaliteet. Kas veterinaaramet või mõni muu amet tegeleb vahatöötlejate ja sealt läbi käiva vaha kontrollimisega(ma isegi ei oota, et keegi kasvõi iga aasta teeks pistelise kontrolli, aga et kas kellelgi on õhkõrn ettekujutuski, milliseid keemilise ühendeid meie territooriumil käideldavas vahas liigub ja kust need pärit? Ehk on näiteks mõni põllumajanduse vms alal kraadi omandanu sellest mingi kraaditöö kirjutanud?)? Kas üldse ja millised on nõuded vaha töötlemiseks? Vaha veesisaldusest ärme siis räägi, sest ilmselt on see hell teema.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Mis

hell teema see "veesisaldus vahas" on?

Pronksmedal (100p.)

Veesisaldus...

vahas on hell teema küünlategijatele. Kui vett pole välja keedetud õlivannil siis küünlad praksuvad. Minu kallal on nurisetud , et vahast tehtud küünlad praksuvad. Alles siit praegu lugesin kuidas sellest lahti saada.Mesinikule minuarust väga hell teema pole. Tean poode kui vabrikust tulnud kärjepakid pannakse mõneks päevaks püsti või külili, et vesi lehtede vahelt välja nõrguks. Vahavabrik hulga pealt tõenäoliselt kaalus võidab kilosid aga oma maine situb täis kui vett mesinike meelest liiga palju on

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Soe sügispäev

Mina ühel soojal sügispäeval ostsin tundmatuks jääda sooviva L tähega kärjepõhjatootja käest nende vabariikliku ringi pealt hulga kärjepõhja, mingi 400 eruo eest. Ilusti pakitud, aga pakkepaber niiske. Kodus vaatasin, et põhjade vahed kõik vesised. Mina ei tea kust see vesi sinna sai, aga niimoodi vesipakke tonnide viisi müües tuleb lõpuks vahe sisse. Kui ma suureks saan, siis teen kärjepõhjad oma vahast ise ja ülejäägi realiseerin. Ja see "kui" siinses kontekstis on siis "when", mitte "if".

Selle kaasuse puhul polnud jutt küll vaha veesisalduses, aga vahapakkide veesisalduses.

Järgmine kord ostan mujalt, olgu või kallim, oma rahakotiga saan ka "hääletada".

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Vesi

on lehtede vahel, kuna "vahvli" tegemisel "määritakse" veega. Lehed pannakse kuivama aga kuna muster hoiab vett kinni, siis vesi välja ei nõrgu. See tõttu ka kärjed märjad. Ilmselt siin ei aita ka tootja vahetamine - sama probleem igal pool. Vaatasin, et saarlaste masinal on pandud tehasest viimase valsi juurde tehasest puhur, mis peaks üle liigse vee ära puhuma. Tegelikkuses pidi ikka niiskeks jääma.

Samas hea uudis ka meile, mesinikud, õnneks nad rikkaks ei saa Smile. Nimelt on keskmiselt meie poolt toodud vaha sodisus 2-5% di juures ja ka vee lisa kaal sama % di juures Wink. Win-win situatsioon.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Ma ei saa aru?!

Kui müüakse kaalukaupa, kas siis tõesti on palju tahta, et kaalutaks ja müüdaks just seda kaupa, mida Sa enda arvates ostmas oled, mitte pakendit, ega määrdunud pakendit, ega tehnoloogiliselt põhjendatud protsessis tekkivat jäädet. Minu arvates see ei ole normaalne. Kui müüd vett, müü vett, kui müüd vaha, müü vaha. Lihtne!

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Cardo pilt

Ohh

Kas poest õuna, liha või võid ostes protestite ka vee sisalduse suhtes ? Kui tehnoloogia on selline , siis on. Kui ei meeldi, tootke ise . See, et osa siinsest seltskonnast nimetab edasimüüjaid ehk poode liigkasuvõtjaks, siis üritage ise soodsamalt vahendada. Uskumatu ......

Pronksmedal (100p.)

Soe sügispäev

Tere meremees,siin jäi arusaamatuks kas ostsid kärge või vahetasid aga kui kodus vee avastasid, kas oma saadud kärjekoguse üle ka kaalusid?
Kaldun arvama et kärge said natuke rohkem kui oli plaanitud, nii et vee kuivades ei tulnud sulle mingit kahju.
Ole hea ära tühja praali.
Muide Cardo-ga täitsa nõus, et mis te neid poode siunate, näiteks leival ja piimal ka juurdehindlus aga keegi ei nurise.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Kaalumata.

Kahjuks praalin jah niisama, ei kaalunud mesilas üle, tol hetkel seal kaalu polnud. Küll aga kaalus müüja kauba üleandmisel. Mille alusel Sa Raivo praalid, et müüja kaal valetas, ma samuti kahjuks öelda ei oska.

Kuidas seotakse antud teemaga igasuguse muu kauba juurdehindlus, jääb mulle ka arusaamatuks, juurdehindluse teemal ma ju ei praali. Smile

Muuhulgas hakkan nüüd aru saama, et vahapakkide müümine märjalt on turu standard, nii peabki olema, on alati olnud ja jääb ka tulevikus. Katsun siis tulevikus ka neid müüjaid teavitada, kes mulle kogemata kuiva paki sokutavad. Kastame koos ja teeme äri edasi.

Ma omalt poolt loen selle teema lõpetatuks. Kes soovib, saab muidugi edasi praalida. Smile

Tervitused!

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Kaldumine

Raivo203 kirjutas:
Tere meremees,siin jäi arusaamatuks kas ostsid kärge või vahetasid aga kui kodus vee avastasid, kas oma saadud kärjekoguse üle ka kaalusid?
Kaldun arvama et kärge said natuke rohkem kui oli plaanitud, nii et vee kuivades ei tulnud sulle mingit kahju.
Ole hea ära tühja praali.
Muide Cardo-ga täitsa nõus, et mis te neid poode siunate, näiteks leival ja piimal ka juurdehindlus aga keegi ei nurise.

Kas see on kindel, et põhja sai rohkem , või on see arvatavasti ? Mina olen täiesti nõus, et miks peaks ostma vahest märga, vahest kuiva ?
Juurdehindlus ei puutu tõesti ju asjasse, pole asi hinnas praegu ju, olgu see hind mis tahes, küsimus on mis saadakse selle hinna eest . See on ju ka imelik kui pärast kuivab kg kokku. Ma ei saa aru , tahetakse nagu selgeks teha, et see on normaalne, ei ole ju. Veelkord ma ei räägi hinnast, ma ei räägi juurdehindlusest, ma räägin kaubast. Selle õunte jutu peale ma küsiks, et kas te ise oleksite nõus ostma poest õunu koos kastiga, noh sellega nad ju poodi tulid,pole hullu kui kast on kaalul ka.
Natuke arusaamatu.

Jututoa moderaator

Tere!

Olen ostnud Luke kärge ja on antud kärge juurde(küsimata) ,kuna vett pidava vahel olema.....nii, et see jutt vastab tõele küll.....muidugi minuga on nii olnud.....Teistest ei tea ma midagi:).
meelis

Jututoa moderaator

Jah, ostsin ka ise selliselt,

Jah, ostsin ka ise selliselt, et peremees tunnistas, et värskelt tehtud ja niisked veel liigselt. Võttis 5kg pakist mingid grammid ja mingid eurod maha. Ilma küsimata.
Kas ma nüüd sain seda mille eest maksin, ei teinud katset.

Pronksmedal (100p.)

ega siis...

...5-e kilogrammises pakis kg vett ikka ei olnud -kui, siis 100-200 grammi piires, pigem vähem ! Kui viia VÄRSKELT sulatatud vaha (mitte aasta kodus kuivatatud)näiteks Lukele, siis see sisaldab ka veidi vett ! Nii, et vivti-vivti.
Üksiti Sigmari ees palun eelmise kirja eest vabandust, tõesti ei tahtnud solvata!

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Ei ole minul

ka plaanis kedagi solvata või maha teha ja mina täiesti mõistan kui vesi vahel , tuliseks läks see teema siin ikka sel põhjusel, et püüti nagu selgeks teha, et see on normaalne . Ega selles ei olegi midagi maailmalõpu moodi Smile , aga asi on põhimõttes, et põhja müük on ikka mõeldud ilma lisanditeta. Kui on vesi vahel, seda ka mainitakse, siis asi korras ju. Kui vesi vahel ja seda ei mainita, klient läheb koju ja avastab, siis kokkuvõttes kannatab ikka pärast müüja.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja SPUNK pilt

jajah

ma pole selle peale varem mõelnudki. nad seal Lukel tõstavad ju kärjepõhjad kaalule koos pakkepaberi ja kinnitusteibi tükikesega! kas peaks laskma ikka paberist välja võtta ja üksiti ka ära kuivatada iga lehe?

Pronksmedal (100p.)

vesi

Meremees kirjutas:
Kahjuks praalin jah niisama, ei kaalunud mesilas üle, tol hetkel seal kaalu polnud. Küll aga kaalus müüja kauba üleandmisel. Mille alusel Sa Raivo praalid, et müüja kaal valetas, ma samuti kahjuks öelda ei oska.

Kuidas seotakse antud teemaga igasuguse muu kauba juurdehindlus, jääb mulle ka arusaamatuks, juurdehindluse teemal ma ju ei praali. Smile

Muuhulgas hakkan nüüd aru saama, et vahapakkide müümine märjalt on turu standard, nii peabki olema, on alati olnud ja jääb ka tulevikus. Katsun siis tulevikus ka neid müüjaid teavitada, kes mulle kogemata kuiva paki sokutavad. Kastame koos ja teeme äri edasi.

Ma omalt poolt loen selle teema lõpetatuks. Kes soovib, saab muidugi edasi praalida. Smile

Tervitused!

Tere meremees, sa said natuke valesti vist aru,ma ei tahtnud väita et kellegi kaal valetas.
Küsisin seda ülekaalumise värki sellepärast, et kui ma kundele kärge vastu annan siis lisan alati paar lehte peale olenevalt pakkide arvust,kunded ei pruugigi seda alati märgatagi.
Aga mis sellesse veese puutub siis tehnoloogia on lihtsalt selline,ega isegi selle üle ei rõõmusta.
Ära pikka viha pea. Smile

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Viha ei pea

Viha ei pea. Pikka viha ammugi mitte. Ja tänan sõbraliku selgituse eest.

Jòudu!

PS. Vahavahetuspunktis näeme, rsk! Smile