Kevadisi töid mesilas - mai

Aasta mesinik
Kasutaja Antu Rohtla pilt

Mai on mesinikule kõige töörohkem ja kiirem kuu. Maikuus arenevad pered tavaliselt väga hoogsalt ja mesinik peab jälgima seda, et mitte hilineda pesade laiendamisega. Kui aprillikuus (nõrgematel peredel ka maikuu algul) toimus pesade laiendamine eelmisel aastal tallele pandud ülesehitatud kärgedega, siis maikuus, kui pere katab juba 9-10 kärjetänavat, on otstarbekas pesasid laiendada kärjepõhjadega.

Niikaua , kuni pere areneb tõusvas joones, ehitatakse juurdeantud kärjepõhjad mõne päevaga üles, millega tagatakse ühtlasi ka vanade kärgede väljavahetamine suve teisel poolel. Siinkohal tuleb märkida, et on normaalne, kui pere ehitab suve jooksul üles vähemalt 10-12 pesakärge. Tuleb meelde tuletada ka seda, et suve teisel poolel (alates juulikuust, kui ema hakkab juba munemist mõnevõrra piirama) väheneb ka kärgede ehitamise intensiivsus. Arvamus, et pere, kes ehitab vähem kärgi, kogub rohkem mett, ei pea paika. Noorte (13-18 päeva vanuste) mesilaste vahanäärmed töötavad nagunii ja eritavad vaha ja kui seda ei ole kuhugi panna poetatakse see taru põhjale, kust see hiljem lihtsalt välja visatakse.

Maikuus tuleb jälgida hoolikalt ka pere arengut. Kiiresti arenevatel peredel võib tekkida juba kuu teisel poolel sülemlemismeeleolu. Sellest annab kõigepealt märku suurema hulga lesehaudme tekkimine, ema piiramab munemist ja mesilased hakkavad ehitama emakupu algmeid. Juba maikuu keskpaigast alates tuleb perede läbivaatamisel väga hoolikalt üle vaadata kärgede alumised servad, avad kärgede ja raami otsaliistude vahel, augud kärgedes jne.

Kui mesilasema on juba munenud esimesse kupualgmesse, muutub pere lendlus loiuks, mesilased ripuvad kärjeraamide alumiste liistude küljes, vahelauatagune ruum täitub mesilastega, õhtuti moodustub taru esiseinale, või lennulaua alla mesilastest kobar n.n. "habe". Kõige kindlamaks indikaatoriks sülemlemismeeleolu kindlakstegemisel on kärjeehituse lakkamine. Kui varem ehitati juurdeantud kärjepõhjad üles 2-3 päevaga (hea loodusliku korje korral isegi ühe ööpäevaga), siis nüüd seisab juurdeantud kärjepõhi puutumatuna või veelgi halvem, mesilased võivad selle isegi rikkuda , närides sellesse auke.

Enam kui 100 aastat on mesinikud vaielnud selle üle , kas mesilaste loomulik sülemlemine on meetootmisele kasulik või kahjulik. Pakktarude ajastul sellist probleemi ei tekkinud, sest mesilaspere elu oli inimese silma eest suuremas osas varjatud ja puudus võimalus sekkuda mesilaspere ellu, ning sülemlemisse suhtuti kui paratamatusse või isegi pigem, kui õnnistusse. Raamtarude kasutuselevõtmisega õpiti mesilaspere elu paremini tundma, mis viis ka selleni, et hakati mesilasperede loomulikku sülemlemist piirama.

Sülemlemine on mesilasperede loomuliku paljunemise viis ja seda täiesti ära keelata ei saa. Paljudes peredes tekib sülemlemismeeleolu nagunii ja sülemlemise ärahoidmine võib mõnikord osutuda kahjulikumaks kui õigeaegne sülemlemine. Asi seisneb selles, et sülemlemise põhjus ei peitu mitte ainult pesa kitsusest ja ruumipuudusest , vaid selle põhjused on hoopis sügavamal. Ruumipuudus pesas on küll üks sülemlemist esilekutsuv faktor, kuid see ei ole peamine. Loomulikult tuleb nõustuda nende mesinikega, kes arvavad, et sülemlemismeeleolu tekkimist saab vältida (pidurdada, edasi lükata) pesade õigeaegse ja piisava laiendamisega, kuid kui sülemlemismeeleolu on juba tekkinud, siis pesade laiendamine enam ei aita.

 Mesilasperede sülemlemismeeleolu tekkimise põhjused võivad olla järgmised:

  • pärilikud;
  • tingitud kehvadest korjeoludest;
  • nakatumisest mitmesugustesse haigustesse ja
  • ruumipuudus pesas.

Kindlasti on veel teisigi põhjusi, kuid siintoodud tunduvad olema peamised ja on reastatud pikaajaliste tähelepanekute põhjal. Ükskõik, kui hästi me ka tunneme sülemlemismeeleolu esilekutsuvaid faktoreid, tuleb igas mesilas suvel ette peresid, kus vaatamata kõigile tarvituselevõetud abinõudele ikkagi tekib sülemlemismeeleolu. Kui tahetakse mesilat laiendada võib ju loomulikku sülemlemist sellel eesmärgil ära kasutada, sest sülem on väga suure töövõimega ja võib varase ( maikuuse ) sülemlemise korral anda ka päris arvestatavat toodangut. Kui perest tuleb varakult ainult üks sülem ja see kinni püütakse, me sisuliselt meetoodangus ei kaota, vahatoodangus aga isegi võidame. Kui aga mesilat laiendada ei soovita ja kui ei ole võimalik sülemeid valvata, tuleb siiski sülemlemine saada kontrolli alla.

Sülemlemise ärahoidmiseks on mesinikud aastakümnete jooksul kasutanud emakuppude väljamurdmist (väljalõikamist, hävitamist). Peab aga kohe ütlema, et see võte ei ole eriti tulemuslik, sest hävitatud emakuppude asemele tekivad kohe uued; me peame peret vähemalt nädalas korra läbi vaatama (millega häirime peret ja tekitame nendes stressi), mis omakorda mõjub negatiivselt pere toodangule, sest läbivaatamise päeval kipuvad mesilased rohkem ära sööma kui väljast asemele toovad jne.

Peale selle peame meeles pidama, et sülemlemine mesilastel on loomulik nähtus ja selle peaks mesinik oma kasuks pöörama. Pidev emakuppude hävitamine viib selleni, et peres väheneb haudme hulk, mesilased ei lenda korjele, sööda hulk pesas väheneb ja pere hakkab nõrgenema. On ette tulnud juhtumeid, kus mesilased kavaldavad mesiniku üle ja sülemlevad ikkagi. Pidev emakuppude pesast eemaldamine võib viia selleni, et sülem ei oota väljalennuga esimese emakupu kinnikaanetamiseni, vaid sülemleb n.ö. "kiirendatud" korras. Juhtub nii, et ema muneb mõnedesse kupualgmetesse ja juba järgmisel päeval lahkub sülem tarust.

Kui mesinik märkab peres sülemlemismeeleolu tekkimist ja leiame esimestest emakuppudest ka munad, tuleb ema üles otsida ja paigutada mõne haudmeraami ja noorte mesilastega teise tarru, ning soovi korral kasutada seda peret abiperena, kui ei soovita mesilat laiendada. Tegemist on ju väga hea emaga, kes suutis nii palju muneda, et peres tekkis sülemlemismeeleolu juba maikuus. Ilmtingimata tuleb ema perest eemaldada esimesel võimalusel, sest siis kui pesas on juba kaanetatud emakupp on ema väga raske tabada, sest ta on läbi teinud "kaalujälgimise" ja muutunud väikeseks ning vilkaks.

Pere, kust ema on eemaldatud, vaadatakse läbi ja eemaldatakse kõik liigsed emakupud, jättes alles vaid ühe (soovitatavalt esimese, kõige vanema). Kui soovitakse kindluse mõttes jätta kaks emakuppu, tuleb teine hiljem ikkagi puuristada, et vältida teise sülemi tulekut. Mis sellega saavutatakse? Saavutatakse seda, et meil ei tule sülemeid valvata. Teiseks toimub peres ema uuendamine ja kolmandaks, kui noore ema munemahakkamine langeb kokku peakorje algusega, üllatab pere meid suure meesaagiga, sest vastmunemahakanud emaga pere töövõime on katseandmete põhjal kaks kuni isegi neli korda suurem võrreldes peredega, kus ei tomunud loomulikul teel ema uuendamist.


Keskmine: 4.8 (10 häält)

Kommentaarid

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!

pisuke parandus eelmisele kommentaarile

OÜ on õige ja telefoninummer pole mitte ainult skayp number vaid ikka reaalne moblanumber
Jätkuvalt edukat meeaastat