Korpustarud

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja aldis3 pilt

Tere.
Sooviks kuulda erinevate tegijate soovitusi korpustarude puhul,mõnel on soojustatud 30mm, mõnel 50mm aga on ju ka ainult täispuidust korpusi mis on jällegi erinevad 21mm, mõnel 28mm.Kui mesilased nendes kõikides hästi talvituvad siis kas on üldse vahet millest taru ehitad. Erinevad soovitused ja arvamused on teretulnud.

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Renno280 pilt

korpustaru

Su küsimus on nii laialivalguv, et sellest võib terve romaani kirjutada seoses sellega on küsimusele vastamine väga keerukas.
Niipalju kui on eestis mesinikke niipalju on ka arvamusi erinevatest korpustaru konstruktsioonidest. Juba vanasõna ütleb, et iga lits kiidab oma perset.

Minu isiklik arvamus, mis ei pürgi pühale tõele:
- mul endal soojustus 25mm aga 30 tundub täiesti OK
- 50 tundub laristamisena
- täispuitkorpuste eelisteks on kergus, miinuseks kevadine areng

Samas vahet pole millest korpus teha. Palju olulisem minu jaoks on taru ventilatsioon.

Tervitades
Renno

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Minu lähenemine

Kui ma peaksin paari peret, siis tõenäoliselt valiksin soojustatud puitkorpused, just selle kevadise arengu ja võimaliku haudme jahtumise pärast. Samas on mulle selle kevadise arengu kohta öeldud, et kuhu kiiret, pärast näed poole rohkem vaeva sülemlemise vältimisega.

Kuna proovin laieneda ja suhteliselt kiiresti, siis olen teinud valiku soojustamata puitkorpuse kasuks - odav, lihtne, tugev. Enamus on ca. 25 mm paksust lauast, aga on ka 18 mm.

Rennoga nõus, et ventilatsioon on oluline, eriti talvel. Kasutan seetõttu tunnelpõhju, tuul viliseb kobara alt läbi.

Edu!

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Eks

see selline katsetamise asi ole. Mul on kasutuses nii 25 mm, kui 35 mm toppega korpused. Vahet pole. Mõlemad on piisavalt soojad. Olen lasknud mesilastel talvituda ka puit korpustes - saavad seal ka hästi hakkama. Korpuste juures pigem vaataks lihtsust ja odavust ja vastupidavust. Ise olen otsustanud vineer (või põrandapapp) ja 25 mm peno kasuks. See on soojem (kevad) ja kergem, kui täispuit ja vastupidavam, kui penokorpus (konkspeitel). Talvitumisel olulisem pere suurus ja piisav ventilatsioon.

Pronksmedal (100p.)

tunnelpõhi

Meremees kirjutas:

Rennoga nõus, et ventilatsioon on oluline, eriti talvel. Kasutan seetõttu tunnelpõhju, tuul viliseb kobara alt läbi.

Edu!

Kas paks lumi probleemiks ei ole?
Lumetõkkeid ei pea kasutama?

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja aldis3 pilt

Emalahutusvõre

Kas emalahutusvõre peaks olema lennuavaga või mitte.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

tarud lumes

rannamees kirjutas:
Meremees kirjutas:

Rennoga nõus, et ventilatsioon on oluline, eriti talvel. Kasutan seetõttu tunnelpõhju, tuul viliseb kobara alt läbi.

Edu!

Kas paks lumi probleemiks ei ole?
Lumetõkkeid ei pea kasutama?

Tarud lume all ok soojustus omast kääst. koheva vumega probleeme pole, sealt tuleb öhk ika vällja ja tihtipeale kipub korpuse ja lume vahele öhu tunnel tekima. probleem rohkem sula lumega, vöib lennu ava kinni jäätuda, ja see on paha, siis ventilatsioon kehva ja niiskus ei taha tarust vällja tulla. ja see töttu vöib isegi pere hukkuda niiskuse töttu. Lennu ava kinni külmumine on suurem oht siis kui lennu laud ja pöhi on ühes tükis. Lumi sajab lennu lauale ja kui sula tuleb siis sulab lumi lennu ava ette ja külmub. kui aga lennu ava ja korpus on ühe tasased (lennu laud ei ulatu korpusest vällja). siis nii kergesti seda viga ei tekki.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

emalahutus vöre

aldis3 kirjutas:
Kas emalahutusvõre peaks olema lennuavaga või mitte.

olen emalahutus vöret nii ja naa katsetanud,
lennu avaga ja ilma. kindlalt öelda veel ei oska, kuna tulemusi pole veel näinud, kuid sellge on see et mesilased 30 perest 1 pere viis mett läbi emalahutus vöre mull eelmine aasta. seega arvan et juu siis ika peab lennu ava olema emalahutus vörel.

Minu tutvusringis olevad mesinikud enamusel on emalahutus vörel lennu avad

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

korpused

Minu korpused on tehtud nii et oleks lihtne teha ja vastupidavad. Kuna mul on palju kääs punn laudu siis seetöttu teen oma korpused 18 mm punn lauast ,liimin kilbid. Kilbid töötlen öigesse möötu. Jupid kruvin ilma liimita kokku ja sellele paigaldan 18 mm peno ja katan pöranda pappiga. närilised vöivad peno ja pappi peeneks teha kuid 18 mm puiduga peavad ikka tösiselt vaeva nägema.

kuna puit oiab ka sooja siis 25 penot vöi paksemat panema ei pea.

soojustatud korpustel on 2pöhilist eesmärki.
nr 1 soojustatud korpuses mesilased tarvitavad vähem talve sööta.
nr 2 on et mesilased kurnavad ennast vähem pesa kütmisega kevadel kui hakkatakse esimesi haudme väljasid soojendama, kui nad vähem end kurnavad on mesilaste areng kevadel kiirem ja pered saavad kiiremini tugevaks. seega kerkib mee saagi töenäosus kordades.
Kui pole tugevat peret pole ka mee saaki.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Konkspeitel vs. peno

AimarL kirjutas:
/.../ täispuit ja vastupidavam, kui penokorpus (konkspeitel).../

Olen penokorpustega mesindanud 4 aastat ja ei ole täheldanud mingit konkspeitli probleemi.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Ilmselt

on sul, sepionu paremad mesindusvõtted (konkspeitel). Mis puutub lennuavasse emalahutusvõres, siis see tehakse kahel põhjusel - lisa ventilatsioon suvel (peakorje) ja et lesed välja pääseksid. Osad mesinikud teevad veel lennuava igasse korpusesse. Nii et valikuid on palju.

Pronksmedal (100p.)

Kevadine areng

Siin on palju kirjutatud kevadisest arengust, et see on soojustatud kopruses parem. Minu mesila jaoks on saabuv kevad neljas mesinduskevad. Esimesel aastal tõin aprillis mesilased ja seal oli lisaks haudmele veel 4 täiskärge sööta. Pered arenesid kiiresti ja suurteks. Tegin juurde veel peresid ja kahest perest läksid talvituma 6 tugevat peret kes kõik tulid üle talve.

Küll aga on järgnevad 2 kevadet olnud üsna ühesugused, ei teagi kas see on seotud mesila asukoha eripära, ilmastiku või on mingid muud möödalaskmised. Lihtsalt mesilaspere kevadine areng algab hilja. Üheks põhjuseks on see, et kevad jõuab minu juurde hilja ja öökülmi jätkub kohati jaanipäevani välja. Sellel aastal on täiesti mõtlemise koht, et mida teha. Kevadel on üsna tavaline pilt olnud, et mesilased jalutavad tühjadel raamidel, ilmastik tolmu korjata ei võimalda ning jahedad ja tuulised ilmad ei anna võimalust ka pajult korjata. Näiteks sarapuu õitsemise aegu ja ka lepa õitsemisel on meil ikka väga külm. Ja nii juhtubki, et isegi kui on hästi sügisel söödetud, on tarud söödast hõredad. Juurde nagu ka ei tahaks sööta, sest siis kui ühel hetkel läheb kevad hooga lahti, siis jääb see sööt meega segamini. Ja nii ongi olukord kus munemistegevus on tagasihoidlik. Sellel aastal pean midagi kevadel proovima. Äkki mingit tahket ergutust. Eelmisest hooajast kogusin õietolmu ja mõtlesin seda neile sööta. Sest ega tolmu ka ei ole eriti kevadel tarus. Muidu jätan tavaliselt 2 täisraami koondamisel. Kuna mul on tugev potentsiaal mai lõpu ja juuni alguse tugevaks korjeks, siis oleks vaja mesilasi selleks ajaks. Või ongi minu jaoks ainus võimalus pidada "eriti tugevaid mesilasperesid" ja ülejäänud lihtsalt juba sügisel laiali mujale raputada. Sama lugu on juuli teine pool ja august, ei ole siis ka mingit olulist munemistegevust. Korje saab läbi ja ongi kõik. Siis kui ergutasin, oli tulemus parem. Ja muidugi tehnoloogiliselt ma tegutsesin esimesel aastal ka teistmoodi. Kuna kasutasin enamasti täisraame, siis tõstsin iga 10 päeva tagant kaanetatud haudme võre peale. Järgnevad 2 aastat ma seda ei teinud. Sellel aastal ma proovin jälle seda varianti, sest sellisel juhul on emal alati koht kuhu muneda. Kuidagi ei ole leidnud seda pool- ja täisraamide head suhet tornis. Kõige paremini toimis kõik kui olidki ainult ühesuguse kõrgusega raamid. Arvatavasti proovin 2-3 täiskorpust ja ülejäänud poolraamid. Kuna hooaeg on nii lühike, siis ongi nii, et 10 aastat proovid ja siis hakkad lõpuks mesindama Smile Toodangu osas mul nagu etteheiteid ei olegi aga tahaks jõuda mingi sellise lahenduseni kus tööaega ka kuluks vähem Smile Et hobi küll, aga kipub selliseks orjuseks juba muutuma Smile

Pronksmedal (100p.)

Intensiivmesindus

Aleksandrasel on 200 mesilasperet, keskmine meesaak pere kohta 130-150 kg aastas: https://www.youtube.com/watch?v=a-8THo5YVEo

Madalaraamsed korpused võetigi algselt kasutusele selleks, et nendega manipuleerides suunata perede arengut, suurendada meetoodangut pere kohta ja kokkuvõttes viia mee omahind allapoole.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

smail

beeboy kirjutas:
Aleksandrasel on 200 mesilasperet, keskmine meesaak pere kohta 130-150 kg aastas: https://www.youtube.com/watch?v=a-8THo5YVEo

Madalaraamsed korpused võetigi algselt kasutusele selleks, et nendega manipuleerides suunata perede arengut, suurendada meetoodangut pere kohta ja kokkuvõttes viia mee omahind allapoole.

tea mittu liitrit nad suhkru siirupit vitaminiseerimiseks sisse söödavad et nii suured saagid saavad. :) Smile :smile: :bigsmile:

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Vahva Pipikas

Kõigile Sinu küsimustele on Sinu enda kirjas ka vastused.
Ka saja aasta jooksul ei kordu sama kevade ning mesindust õpitaksegi tõesti 10 a, kuid see ei välista, et see, kes 40 a on pidanud, mingi prohmakaga hakkama ei saa. Mesilaspere, kui organism on väga õrn ja täiuslik jne... Mulle on tundunud Sinu mesinduse juures, et Sinuni ei ole jõudnud veel arusaam täiuslikust organismist - tervikust , see kobar näeb väga suurt vaeva, et hoida oma enda sees vajalikku temperatuuri - niiskust - toitu õiges kohas jms. ning kaitsta oma kõige kallimat - oma ema... Sa üritad nagu keskenduda korpuse kastikestesse, või emme seljatäpikesse (ära palun solvu - ma väga austan Sinu avameelsust Pipikas - see on kõigile väga õpetlik)) , kuid tuleb keskenduda AINULT sellele õrnale kobarale, tervik organismile ... Näiteks toidu/sööda osas... kui kevad külm, siis pole küll vaja karta, et lisasööt kuhugi mee sisse jääb. Vedel "nektar kihutab ema munema... olgu kevad, või suvi - sügis...Sa oled ju huvitatud, et see kobar oleks elujõuline ning õnnelik!
Mulle tundub, et oled kusagil Lääne - saarte piirkonnas - kevadise arengu järgi....Hetkel meenus, kuidas üks Hiiumaa mesinik jaanilaupäeva õhtul läks peo asemel, oma peresid söötma, et emad ikka muneksid ja korje tuligi tõesti alles juulis - ning tema pered olid tugevad ning suutsid selle korje ära kasutada..
Taru ei korja mett ning see paindlik organism on võimeline väga erinevates "mesipuudes elama.
See on ka tõesti õige, et mõnel aastal võib juhtuda, et korjepäevi koguneb ainult 10... ning üle Eesti on korje oi, kui erinev. Samal ajal, kui Põlva- , või Võrumaa mesinikud juba vahtra mett vurritavad... pole saarte, või põhja -Eesti mereäärsed mesinikud veel magasine, ega korpusi peale panema hakanudki.
Inimene ei tea kunagi - missugusest perest võib kasvada võimas pere... seda mõjutab väga palju tegureid ning see tugeva ja nõrga pere jutt ei ole kah suurt midagi väärt...Mõned mesinikud panevad varakevadel korpustes mesilaspered üksteise peale kosuma- nõrgaks jäänud kobarad , suuremate soojusesse - emalahutusvõred vahel. Mõned mesinikud tõstavad jälle varakevadel toidukorpuse alumiseks ja talvitumise- haudme korpuse ülemiseks sooja... kuid ikkagi iga organism vajab erinevat lähenemist.
Kevad korje on üldiselt kõikjal hea, kui aga ilma annab... kirjutad, et Sul on mai lõpu - juuni alguse korje.. See on aedade õitsemise aeg.... Peakorjele tuleks siis pered kuhugi mujale korjele viia...
Lisan siia sööda n. ö. "rusikareegli.... mesilasperel peaks alati vähemalt 6-10 kg mett varuks olema, olgu kevad või suvi! Talvel rohkemgi...

KUID ÄRA ETTE PABISTA... VÕTA LÕDVALT .... NEMAD SAAVADKI PAREMINI HAKKAMA KA ILMA SINU TÜLITAMISETA. Lihtsalt püüa austata seda mesilaspere terviklikkust...

Pronksmedal (100p.)

Tarude kõrguse mõttekus?

beeboy kirjutas:
Aleksandrasel on 200 mesilasperet, keskmine meesaak pere kohta 130-150 kg aastas: https://www.youtube.com/watch?v=a-8THo5YVEo

Tekkis selles videos nähtud tarude kõrguse kohta küsimus, kas poleks mõtekam valminud meega korpused maha võtta mitte neid nii kõrgeks ajada? Läheks vähem inventaari vaja ja oleks mugavam tööd teha ning mina olen aru saanud, et kui tarus on väga palju valminud mett siis mesilased võivad hakata sülemlemis mõtteid mõlgutama.

Andres.

Pronksmedal (100p.)

Aitäh metsamummile :)

Metsamumm, minu pisike mesila on Viljandimaal ja põhimõtteliselt metsade vahel. Meil on ümberringi mets ja maja metsa keskel 3ha loodusliku rohumaaga. Vaatamata sellele on aastas mõni üksik tuulevaikne päev. Ja tuul on tugev. Mina ei tea kust mesilased mai lõpu ja juuni alguse nektari toovad. Ma pakun, et metsas ja/või raiesmikelt. Ega meil kodumajapidamisi läheduses suurt ei ole. Aga korje on tugev. Suve esimesel poolel lendab parv lääne poole ja mingist hetkest alates minnakse ida poole. Põdrakanepi aegu aga taaskord lääne poole. Paari kilomeetri raadiuses on meil raba ka. Peale põdrakanepit on korjebaas aga olematu. Peale selle olen oma mesilaga praktiliselt soos. Põhimõtteliselt on kevadest alates õhtu saabudes paks udu ümber maja. Ja nii sügiseni välja. Iga päev.

Aprillis on raske leida sobivat päeva, et peresid esimest korda läbi vaadata, sest enamasti on tugev külm tuul. Minu mesindamine kevadel ja sügisepoole käibki ilmajaamaga samas rütmis. Kui on tuulevaikne soe ilm, jätan kõik muud asjad tegemata ja askeldan mesilas. Ning vaatamata kõrgele hinnale olen ma siiski enda TERVISE huvides sunnitud muretsema endale täpiga emasid Smile Praegu talvitub mul kaks mesilaste enda tehtud ema. Üks pere- mul ei ole nii leebet ja toredat pere veel olnud. Teine pere- täiesti sõgedad, nii kui kaane tõstan tarult...

Eelmine suvi läks mul mesinduses kõvasti vussi. Ja huvitav oli ka see et kahe perega sain kogemuse kus perede poolitamisel vana emaga pool võttis arengus hirmsad tuurid üles ja tõi juulist kõva saagi aga noore emaga pool jäi kiratsema. Aga tunnen küll, et see mesilase bioloogiaga arvestamine perede hooldamisel on tiba varieeruv mul Smile Eriti tugevalt tundsin seda eelmise aasta heitlikul suvel. Kui selle aasta suvi tuleks samasugune, siis ma pigem söödaksin. Ja vaatamata kõigele oli peresid kus emad munesid suve läbi kõvasti ja oli peresid kus nad lihtsalt jalutasid raamidel.

Aga vaatamata kõigele olen ma ise ja minu mesilased ikka tublid Smile Võib olla vahest olen ma lihtsalt liiga püüdlik Smile

Pronksmedal (100p.)

Tarude kõrguse mõttekus*

Andres P kirjutas:
Tekkis selles videos nähtud tarude kõrguse kohta küsimus, kas poleks mõtekam valminud meega korpused maha võtta mitte neid nii kõrgeks ajada? Läheks vähem inventaari vaja ja oleks mugavam tööd teha ning mina olen aru saanud, et kui tarus on väga palju valminud mett siis mesilased võivad hakata sülemlemis mõtteid mõlgutama.

Ma ei tea täpselt kuidas mesindab Aleksandras, aga üldiselt võetakse kaanetatud meega korpused ära, sest tühjade kärgedega korpused pannakse alla.
Mesilaspered peavad olema (väga) tugevad, neil peab olema korjet ja järelikult võib nektari paigutamiseks ja töötlemiseks vajalik korpuste hulk olla suur.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

perede pioloogia

Pipikas kirjutas:

.
Eelmine suvi läks mul mesinduses kõvasti vussi. Ja huvitav oli ka see et kahe perega sain kogemuse kus perede poolitamisel vana emaga pool võttis arengus hirmsad tuurid üles ja tõi juulist kõva saagi aga noore emaga pool jäi kiratsema. Aga tunnen küll, et see mesilase bioloogiaga arvestamine perede hooldamisel on tiba varieeruv mul Smile
Aga vaatamata kõigele olen ma ise ja minu mesilased ikka tublid Smile Võib olla vahest olen ma lihtsalt liiga püüdlik Smile

Ma seletan ära miks, sinu peredes selline probleem tekkis, et vana emaga pere tugevaks muutus ja uue emaga pere kiratsema jähi.

Pöhjus selles et vana ema muneb kevadest alates kord korat rohkem. poolituse hetkel on tavaliselt ema munemine täis vöimsusel., kui nüüd pered poolitad, siis töstad hauet ja mesilasi ( erinevad vöimalustel on vöimalik) teise taru. see toimub tavaliselt juuni alguses. sell ajal on juba vötta esimesi selle aastaseid mesilas emasid , kuid need on paarumatta emad. ema paarumine toimub umbes 2 nädalaga (vahest kiiremini vahest kauem, söltuvalt ilmast) seega on selleks ajaks kui ema paarunud meil juuni löp, juuli algus, kui ema nüüd munele hakkab siis ei haka ta kohe tuhandeid munema, järk järgult hakkab munade arv kasvama. pea korje aga meil algab juuni löpp juuli alguses. vana pere on selle aja munenud kui noores peres oli haudme paus. vanas peres juuni alguse mesilased saavad juuli alguseks korje mesilasteks, kui pea korje algab ja neid on palju.
Noores peres aga saavad korje mesilasteks ainult need mesilased kelle sa vanast perest kaasavaraks kaasa antsid, juurde ei muneta ja sellepärast nad ka kiratsevad. noored pered jöuavad korje löpuks tugevaks, kuid siis pole enam korjata midagi..

see on nüüd lahti seletatult nii hästi kui oskasin seda lahti seletada.

edu sulle

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Vastan Pipikale

Olen ise üles kasvanud umbes taolise loodusega kohas... soo lähedal - kuid meil olid ka mesilasperedele paepealsed rikkaliku korjega alad lähedal.... Tean selliseid jahedaid kohti, kus ploomi ja pirnipuud vilja ei saa kanda - või pigem hävivad just hiliste öökülmade tõttu ning kõrge põhjavee pärast ja külma udu pärast, mis raba ja soopealt tuleb. Seal õitsevad sageli pärnadel, vahtratel, tammedel ainult ladvad, kuna 10 meetri kõrguselt hilised öökülmad näpistavad lihtsalt õied ära.
Tuule suhtes, peaks ikka mesilale varjulise nurgakese leidma. Eks kevad korje on meie loodusest supper pea kõikjal mandri-Eestis , kui ilma vähegi on.. Remmelgaid - pajusi peaks olema Sul rikkalikult. Kuna on ju suht väike mesila, peaks ikka looduskonveier meetaimede osas hea olema - looduse keskel ju. Peale rikkaliku kevadkorjet ... tuleb loodusest ju sookail, türnpuud-paakspuud, jõhvikas... jne. Kui metsvaarikat tõesti ei ole võibolla. Peakorje ajaks - sellise pinnasega looduslikke liblikõielisi on ka tõesti vähe, kuid mailaste ja tubakaliste liigid, jumikad-ohakad ja põõsad jne. peaksid ikka andma. Madalad lodumetsad on tõesti kõige lahjema korjega - vahel angervaks üllatab.. Kui Sinu kolmel ha rohumaal sarikalised võimust on võtnud?, siis jääb võilill muidugi ära.... kuid kutsu metsanotsud oma rohumaad segi pöörama, kui ise seda teha ei taha... maapinnas on saja aasta seemnevaru ning Sinu 3 ha saavad kasvama hakata sajad meetaimed - niidutaimed...
See, kus suunda nad lendavad on sageli seotud ka metsasihtide ja teedega - neil ju paraad lennukõrgus ~10m.. Kuid vaata, kuhu nad lähevad. Mo jaoks oli tänavu üllataja väike vesihein... heinamaa rohu sees - mis selle kuumaga, kui kõik ülejäänu närbus - lausa sumises mesilastest. Sumina järgi leiadki üles - mida nad täna korjavad. Olin ise noorena, kui haige jänes ning selle 15 min. leiad ikka, peale mesilagrupis käiku, et kindlaks teha mis neile just täna meeldib... sedasi õpib ka taimed järjest selgeks...
Aeg sai hetkel läbi..kirjutan hiljem..

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja aldis3 pilt

Tänud

Kes viitsisid nõu anda, eks ma meisterdan midagi valmis, aga nagu Aimar ütles on see selline katsetamise asi.

Kasutaja allikamesindus pilt

aldis3

[quote=aldis3]

Kes viitsisid nõu anda, eks ma meisterdan midagi valmis, aga nagu Aimar ütles on see selline katsetamise asi.

Mina kasutan 2.5 tuulutusliistu raamitegemiseks, sisse läheb 4mm vineer(kui kuskil ehituspoes käpp sees saab muidu vineeritahvlite pakke ribasi)  vahele 2,5 peno ja välja soomepapp mille värvisin kollase muld värviga. Algselt kasutasin põhja alusena telliseid aga viimasel ajal teen rauast alusraami (sipelgatega lihtsam)

Jõudu aretamisel

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja aldis3 pilt

Täispuidust

tuleb minu esimene korpustaru, ainult praegu veel mõtisklen kui palju peaks olema seina paksus.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Kõik töötab

Kõik töötab.  18-25mm on tiptop, edasi läheb ikka kaal käest ära.

Edu!

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Renno280 pilt

kellele ema kellele tütar

Õige korpuse taruseina paksus on 36-37mm, siis sobib penokorpusega ja tulevikus inventarivajadusele lahenduse leidmine oluliselt lihtsam.

Tervitades
Renno

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Minu arvamus.

Laughing out loud Ma siis teen ka krt valesid korpuseid, aga mul on plaanis teha neid sadu ja sadu ja sadu endale ka ! Materjali paksus 21 mm , minu loogika järgi pole mingit vahet kas on 18, 21 või 37mm paksus, kui juba nii paksust materjalist teha , siis ma ikka teeks juba penoplastiga soojustatud. 

Ah jaa, mina lähtun teiste kogemustest ikka ka, ehk siis kui tuhanded  mesilaspered meie oludes siin toimetavad toimetavad ilusti sellistes 18-25 mm seinapaksusega korpustes, siis ma enam ei kahtle selles ammu Smile

http://xn--tispuidust-q5a.ee/mesindus/farrar-raam

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja aldis3 pilt

Kaits

Täitsa nõus sinuga ja eks igaühel on õigus valida oma mesilastele sobiv kodu.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Penotarud on

Penotarud on saatanast!

Nendega saab mesilasi majandada ainult seal, kus metsloomi ei ole, ehk siis koduhoovis.  Neist kähevad kõik vahegi ettevõtlikud närilised, neljajalgsed ja tiivulised läbi enne kui arugi saad. Täispuidust korpust lõhub peale mesiniku ainult karu ja neid on õnneks vähem kui muid kurjameid. Penokorpuse järgi mingeid mõõte pole mõtet võtta, aja- ja raharaiskamine!

Aga veelkord, kui loomade, lindudega lepingud, siis on penotaruga mesindamine täitsa võimalik, mõned isegi kiidavad, räägitakse, aga ma ühtegi oma silmaga näinud pole. 

Laughing out loud

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

peno tarud

Meremees kirjutas:
Penotarud on saatanast!Nendega saab mesilasi majandada ainult seal, kus metsloomi ei ole, ehk siis koduhoovis.  Neist kähevad kõik vahegi ettevõtlikud närilised, neljajalgsed ja tiivulised läbi enne kui arugi saad. Täispuidust korpust lõhub peale mesiniku ainult karu ja neid on õnneks vähem kui muid kurjameid. Penokorpuse järgi mingeid mõõte pole mõtet võtta, aja- ja raharaiskamine!Aga veelkord, kui loomade, lindudega lepingud, siis on penotaruga mesindamine täitsa võimalik, mõned isegi kiidavad, räägitakse, aga ma ühtegi oma silmaga näinud pole. Laughing out loud

 

peno tarud tätsa ok, kui lisad teed ja kui suurelt majandad.

peno taru väha suur eelis on kergus ja soojapidavus.    kui sinu mesila on seal 1000 kandis ja mee vötul pead 2000 ja rohkem kaste kääst läbi laskma siis on mida möelda. on ika vahe kas töstad 30 kg vöi 40 kg. jah on ka puudus, se on ja näriliste lihtne ligi pääs. kuid selleks tehti korpustele pleki krae ümber ja rähni kaitseks ka katusele ja on täitsa ok (soome kogemus) ise kasutan 18mm liim kilpist ja peale 18mm peno peale 4 mm soome papp. kogemus 16 a.  suvine korpus ainult 18mm liim kilpist. lihtne teha ja kui talviseid korpusi puudu tuleb  peno ja papp peale ja valma. puitu kasutan selepärast et se mul väga  väga sootsalt kääs  puidu töötlus masinad kasutamine 0eurot. ainuke asi mida on vähe, aeg nente tegemiseks aga vähe aaval leiab ka seda.    kui ostma peaks siis kaaluks tösiselt peno tarusid.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Eks ta nii on, kellele ema,

Eks ta nii on, kellele ema, kellele tütar.  Minu eelmine postitus oli eelkõige Renno sõbralikuks nöökimiseks kirjutatud. 

Edu kõigile!

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Kaaluvahe

ei saa olla 10 kg, see max mõni kg korpuse kohta , oleneb kuidas tehtud.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Renno280 pilt

Omamoodi mõõdud

Üle pika aja üks hea foorumi teema kus saab sõbralikult argumenteerida.

Penokorpused on laialt levinud nii meil kui ka mujal. Mõõtudega tasub arvestada, kuna nendele mõõtudele tehakse igasugust lisainventari. Aga kui tahta algusest peale kõik ise teha siis ei ole isegi ramimõõdul mõtet. Tee selline nagu parasjagu õige tundub.

Isetegemine ei ole odav, kuid ise tehes, tead mida teed.

@meremees
Vaidlustes selgub tõde, siis saadakse aru, et just minul on õigus. Smile

Renno

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja aldis3 pilt

Tänud

 Minule kes ma sellise teema algatasin.

Eks korpuse võib teha sellise nagu tahad siis inventar võiks ikka standardis olla, nii endal lihtsam, arvan mina.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Kaal ja muu

Penotarude eelis on eelkõige kaal, selle vastu ei saa kuidagi vaielda.  Teine pluss oleks soojus, selle kohta aga arvamused lahknevad.  Ma pidasin seda enda täispuit korpuste suurimaks miinuseks, et kevadel mõnevõrra jahedam ja seetõttu kevadine areng hilisem kuni sain paar kommentaari stiilis, et kuhu Sa selle kevadise arenguga kiirustad.  Rahunesin.  

Penotarud olid mul täitsa plaanis suuremas mahus kasutusele võtta kuni avanes võimalus teha kaasa üks kevadine ringkäik penotarudega metsagruppides. Talvekahjude põhjustajana konkurentsitult esirinnas nugised ja hiired.  Sealt tuli ka otsus arvestades minu gruppide asukohti nii praegu kui tulevikus.  

Kõik lisatarvikud sobivad ka puitkorpustele va. peno söödanõud kuna katus ei mahu peale.  Mul on tunne, et ainuke komponent ongi katus, mis tuleks konstrueerida selliselt, et sobib kõigele.  Kui on plaan mõlemat kasutada.  Kõik muud komponendid peaks nagu sobima, kui nüüd midagi kahe silma vahele ei jäänud.

Edu!