Mesilaste mürgitamine

Pronksmedal (100p.)

13.01.2015 toimunud riigikogu maaelukomisjoni istungil (http://www.riigikogu.ee/index.php?id=181777), kus osalesid põllumajandusministeeriumi, põllumajandus-kaubanduskoja ja mesinike esindajad, arutati Eestimaa mesinike pöördumist mesinduse ja looduse kaitseks.
Arutelu tulemusena on võimalikud meetmed mesilaste hukkumise vältimiseks taimekaitse läbi komisjoni esimees Kalvi Kõva võtnud kokku nii: "Et kaitsta mesilasperesid, on vaja läbi viia nende asukoha täpne kaardistamine. See on eelduseks koordineeritud koostööle põllumajandustootjate ja mesinike vahel. Põllumees peab teadma, kus asub mesila, et seda arvestada taimekaitsevahendite kasutamisel."

Raske on mõista, miks istungil osalenud mesinike esindajad just sellisel kujul meedet toetasid.
Tegelikus elus see ju ei tööta. Mesinik ei saa tugevaid mesilasperesid tarru sulgeda ja paljude korpustega tarude teisaldamine on ka tülikas. Mesinik võib sellel ajal olla hoopiski puhkusel või tööl kusagil kaugel teises riigis. Ja üldse, mis saab teistest tolmeldajatest putukatest?

Minu arvates oleks õigem keskenduda põllumajandusministri määruse "Taimekaitsevahendi kasutamise ja hoiukoha täpsemad nõuded" §4 punktile 8, et "taimekaitsevahendit on keelatud pritsida alal, millel on õitsvaid taimi ..." ja mõelda, kuidas tagada selle nõude järgimine.

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Pronksmedal (100p.)

Põllumajandusministri määrus

Taimekaitsevahendi kasutamise ja hoiukoha täpsemad nõuded
https://www.riigiteataja.ee/akt/102122011005

§ 4 …

(7) Kui isik on teavitanud taimekaitsevahendi kasutajat oma mesila olemasolust, teavitab taimekaitsevahendi kasutaja kavandatavast taimekaitsetööst vähemalt 48 tundi enne taimekaitsevahendiga pritsimise alustamist seda isikut, kelle mesipuud asuvad kuni kahe kilomeetri kaugusel põllust, kus taimekaitsevahendit kavatsetakse kasutada.

Kuni 2-kilomeetrine kaugus selles lõigus on põllumehi ja mesinikke eksitav. Mesilased võivad püsida selles raadiuses, kui seal on piisavalt neile atraktiivseid taimi. Vastasel juhul võivad nad lennata kuni 10 km kaugusele. Näiteks Sheffieldi Ülikooli teadlaste uurimus: http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1046/j.1365-2435.2000.00443.x/pdf

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja smart pilt

Nõus

Väheseid kordi, kui saan Vahuriga täielikult nõustuda. Probleemiks ei ole ainult mesilaste hukkumine vaid silmas tuleb pidada ka teisi tolmeldajaid ja igasugune "suhtlus" mesiniku ja põllumehe vahel ei vii probleemide lahendamiseni. Probleemid lahenevad siis, kui põllumehed hakkavad reeglitest kinni pidama. Minu pikema arvamuse sel teemal leiate siit: http://muhemesinik.blogspot.com/2014/11/suhtleme.html

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Aitäh Beeboy ja

Smart....Tegite mind ülaloleva infoga niii vihaseks, et olen sunnitud homme Tallinna sõitma... Looduse ja mesinike eest seisma. Olgugi, et pole seal enam mitu aastat käinud.
Tänu ja austusega...

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

repliik

beeboy kirjutas:
Taimekaitsevahendi kasutamise ja hoiukoha täpsemad nõuded
https://www.riigiteataja.ee/akt/102122011005
§ 4 …
(7) Kui isik on teavitanud taimekaitsevahendi kasutajat oma mesila olemasolust, teavitab taimekaitsevahendi kasutaja kavandatavast taimekaitsetööst vähemalt 48 tundi enne taimekaitsevahendiga pritsimise alustamist seda isikut, kelle mesipuud asuvad kuni kahe kilomeetri kaugusel põllust, kus taimekaitsevahendit kavatsetakse kasutada.
Kuni 2-kilomeetrine kaugus selles lõigus on põllumehi ja mesinikke eksitav. Mesilased võivad püsida selles raadiuses, kui seal on piisavalt neile atraktiivseid taimi. Vastasel juhul võivad nad lennata kuni 10 km kaugusele. Näiteks Sheffieldi Ülikooli teadlaste uurimus: http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1046/j.1365-2435.2000.00443.x/pdf

Lisan pisikese repliigi. Mesilased vöivad labori tingimustes lennata 10 km,(100% vöibolla 1%lendab niikaugele) kuid mesinikul on sellest vähe abi, Kuna selle maa ületamiseks tarbib korjatud nektari ära ja taru seis ikka 0. köige optimaalsem korje raadjus on ikka 3 km. ja kui selisest raadjusest midagi korjata pole , siis tulekss peresid transportida vöi nälja koral sööta (et nälga ei sureks enne pea korjet)

see on pisike tähelepanek

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Osalesin

 vihasena Ümarlauas tõesti ...läksin sinna just siin foorumis Maaelukomisjoniga kohtumise protokolli lugemise tõttu, kus oli juttu mürkide kasutamise ITK taseme osas ja järjest paremast - väga heast koostööst mesinikega - mida sealt Riigikogu Maaelukomisjoni protokollist lugeda võib. ( Läksin Ümarlauda kimalasi esindama ja võiski arvata, et selles osas jooksen lihtsalt peaga vastu seina - jube maailm)) Tegelikkuses loodab/usub  Aleksander EML endiselt sinisilmselt, et õitsvaid kõlvikuid keegi ju ei mürgitagi - nii ta mulle seal naeratades ütles! MESILASTE KORJEMAA ÕITEST on põlduritel ja mesinikel täiesti erinev arusaam  .... Ja nagu tundub, et teadmine/tegelikust elust - õitsvate põldude ja heinamaade glüfosaadiga harimine/niitmine pole ka lisaks PM ametnikeni jõudnud - (PM ministeeriumi uksest ei tohigi lihtsalt ise mõtlev/oma arvamusega inimene siseneda) .... Tunne on, et otsustajad oleks nagu kuupealt kukkunud, või pole suurte teede pealt kunagi kõrvale pööranud. Nii, et jätkame pea samas vaimus veel 10 a. nagu seni... ainukestena E Liidus - päevase õistaimede mürgitamisega, mis ajabki ju maarahva omavahel tülli ja kui mõni mesinik kusagil pröökab, siis mõni ametnik korraks maigutab ... 

Hää, et SEL KONFLIKTI TEEMAL (põllumees - mesinik) TEGUTSEB TÕSISELT PRAEGU KOOSTÖÖ KOGU... eks paistab kuhu nad välja jõuavad? KUID KUHU ON VÄLJA JÕUDA? Kas kah - 10 käsuni? KUI ON TEHTUD PÕHIMÕTTELINE VIGA, kui seadusesse on konflikt sisse kirjutatud! Kirjutan seda siia 151 x... miks ei soovita ometi oma VIGA tunnistada?... Ainuke põhjus miks ma eemaldusin EML - olen ka seda juba 200x öelnud - mesinike heatahtliku suhtumise tõttu antud õudusesse ... Ja miks ma peaksin vaest mürgipritsi meest (sageli suurpõllumehe tublit sulast) õitsva põllu peal raputama , kui see, keda peaksin raputama istub mu oma kõrval...

Seal sai ära mainitud, et vahendid mesilaste mürgitamise analüüside tegemiseks on vale institutsiooni käes, PMA (põllumajandusamet) kaitseb kiivalt põllumehi - ja eriti kui mesinikul ei ole kohe otseselt värskelt mürgitatud põldu ette näidata - siis ta, selge mürgitamise kahtluse korral, analüüsideks toetust ei saa ... et, need vahendid võiks suunata hoopis VTA (veterinaarameti) kätte, et vetarst saaks/võiks ise otsustada - diagonoosi panna.

 Lisaks praegu siia : N Liidus kutsuti manuline (erapooletu juhuslik naaber, mööduja näit.) tunnistajaks mürgitamise protokolli juurde...

 

Veel Ümarlauast:

* Otsustati lõplikult tõesti tarutoetus käivitada alates 2016 a ~20 euri mesilasperele.

Lisaks kuulati EML tehtud tööde aruanne ning Koostöökogu esindajate ettepanekud ning ma  sain ka mõned mõtted/soovid välja öelda.

* Mesinike abistamisele , näiteks sel kevadel - mesindusele spetsialiseerunud vetarste loota pole. Nende vetarstide nimesid, kes mesindust jagavad ootas eelmine minister... nüüd räägiti järjekordselt paljude veterinaaridest huviliste koolitamisest kusagil saalis - nagu see ikka on olnud... Kuid spetsiks teeb ju ikkagi elu ning peadpidi/kättpidi tarus olemine. Hambaarst ju ravib hambaid ning hobuste arst hobuseid.. Kümmekond aastat tagasi konsulendina töötades pidin kirjutama seletuskirju ja põhjendama, kuidas ma tohin nõustada mesilashaiguste ravi ja prfülaktikat, seda tohib teha ju ainult vet-arst.

* Rong on mesinike jaoks lahkunud ka Heaolu meetme osas - kui heasse olusse - loodusesse vedu oleks võidud märgata... see on juba kinnitamisel 2015 ning ka raskustesse sattunud valdkonnad ning ka põllumajanduspotensiaali taastamine, kui 30% on hävinud on mesinike jaoks juba sulgunud.

* Mahemesinikud, kes tarutoetust soovivad peavad endiselt mesindushooajal heina tegema - lõpptähtaeg on küll 10 päeva augusti nihkunud ... Meetaimedega mitmekesistamise toetus on ettenähtud ainult tavapõlduritele, et tekitada mesilastele põlluribasid intensiivpõllunduse piirkonnas. Mahedad seda kasutada ei saa..

* Minister küsis: uue Väike talupidajate /ettevõtjate toetamise osas, et kas ka mesinike hulgas neid leidub? Kelle omatoodangu (põllumajandussaaduste) müük jääb vahemikku 4000 kuni 14000 aastas.

Lühidalt minu selgitus:

Sellist käivet peab olema deklareeritud 2012 ja 2013. Omatoodangu müük peab olema vähemalt 50% kogu käibest tuludeklaratsiooni alusel.  Varsti on PRIA lehel väljas äriplaani näidised. Taotluste esitamise aeg on 9. kuni 23. veebruarini sel aastal. Kogu summa on 30 milj. tänavu jaotatakse 12 milj. Võimalik on taotleda kuni 15 000.- Sellest 50% peab investeerima vahenditesse, mida on võimalik kahe aasta jooksul kontrollida... lubatud on ka loomade ja istikute ja ehitusmaterjali ostmine jms... Ülejäänud 50% võib kasutada loomasöödaks, elektrile jne.. võib ka kogu summa põhikapitali osana paigutada.. Järgmine taotlusvoor on aasta pärast. See on sarnane Elatustalu toetusega.. Peale nõutud dokumentide esitamist väljastatakse 75% äriplaanil olevast summast ning 25 % peale investeeringu tegemist ning aruande - kuludokumentide esitamist. Omaosalust ei nõuta ning ka käive ei pea aastatega kasvama - nagu oli nõue Elatustalude toetusel.. Kriisi aastatel võib käive olla suures miinuses - on PM ministeeriumis aru saadud!

* Tõstsin üles ka 15 mesilaspere teema, kui ma sinna Tallinna juba läksin. Et mesinikke võiks kohelda võrdselt teiste põllumajanduse valdkondadega. Kus nõuetele vastavus toimub toodangu koguse järgi. Selle seaduse muutmine praegu jääb ametnike mugavuse taha ning seni pole ju ka ükski mesinike organisatsioon seda muuta soovinud.

Hääd

 

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Veel õite mürgitamisest

Või kas väike hallikas iidne hiirekõrv, või imetilluke vesiheinaliik heinamaa rohu sees suudavad teha revolutsiooni.

Põllumeestel käib nii, et ka enne külve tõmmatakse põld glüfosaadiga üle. Olen sattunud varakevadel - emadepäeva aegu mürgipritsiga koos põllule, kus õitses mitu hektarit tihedalt, imelist - ilmetut - vähemärgatavat hiirekõrva, mesilased peal - väga head mee- ja ravimtaime. Isegi ristõielised polnud jõudnud veel puhkeda.

Kirjutasin siin juba Pipikale, et minu tänavune 2014 a üllataja oli heinamaa rohukamaras väike vesiheina liik , kui isegi liblikõielised sealsamas ei pakkunud kuumaga enam mesilastele huvi. Ma ei hakka kõiki umbrohtusid üles lugema.. parem oleks küsida - missugune umbrohi ei ole supper hea meetaim? No puju, vohab seal, kus mullalõimis segamini pööratud- teeb oma korrastamise tööd.

Suurte põllualade rohukamar, või sööt tõmmatakse samuti glüfosaadiga üle, n. ö. äestatakse, et saaks minimaalse harimisega hakkama... keegi ei vaevu vaatama, kas seal midagi õitseb. Sageli saab ümbruskonnas pesitsev mesinik ainult pruunikaks tõmbuva põllu järgi aru, et mürkidega on haritu. Mõne nädala pärast lähevad külvid peale ja kõik on OK. Sama on õitsvate heinamaadega - mürgiroosast, kuni tumepruunini välja... selleks ajaks, kui kontrollid liikuma hakkavad pole seal loomulikult enam mingeid õiekesi näha.. PMA ja PRIA Kontrollide kohustus on jälgida, et maa oleks kasutusel... ega mesilinnud ei ole kasutajad, vaid, kui ikka mingi müriseva tehnikaga on üle sõidetud - see on piisav, et toetust saada.

Olen koos mahemesinduse kontrollidegagi imelise - väga kirju/värvilise meepõllu, või ÕIGEMINI meepõldude - tõeliste meekonveierite vahel liikunud.... Mille üle mesinik VÄGA rõõmustab, kuid mahekontrollid vangutavad pahaselt pead ning leiavad, et põldur pole tasemel. Umbrohtude probleem on sageli ka mahekoolitustel üleval ning selle tõttu nõutakse ka haljasväetise sissekündi - esimeste õite puhkemisel...  MESILASTE PEALE MÕTLEB AINULT MESINIK.

Nõustasin sajandivahetuse paiku Valtu Viva mesindust - neil suured õunaiad jm. aiandus. Tänu nende oma mesilastele ei mürgitanud nad aedu õitsemise ajal - ikka enne ja pärast.. kuid kord märkasime mesilas mürgitamise kahtlust ning selgus, et nad olid just peale õunapuude õitsemist aias ka reavahesid mürgitanud - seda mürgitamist soovitataksegi teha hästi rikkalikult, et ka maapind saaks oma jao ... Agronoom oli ka ise üllatunud, et kas seal siis midagi mesilaste jaoks õitseb või... kui vaatama hakkasime oli just puhkenud õitsejaid pea paarkümmend liiki. Nüüd on ammu teada, et piisab reavahede kamara hävitamisest glüfosaadiga, et jäägid jõuavad ka õuntesse ... rääkimata väikeste õite õietolmust, või nektarist.

Niipalju siis selgituseks, et õitsvaid põlde pole meil lubatud mürgitada! Või meie seadusandlus välistab selle!!

Lugesin alles nüüd põhjalikult Koostöökogu käsitluse mürkide osa... neil on väga asjalik lähenemine: just taimekaitse tunnistuse äravõtmise, või ka mürkide kasutamise koolitajalt võtta ära koolitusluba. Kui ma käisin mürgitajate/taimekaitjate koolitusel omale tunnistust saamas... üritasin ka tunnistuse kättesaamisel öelda, et "tavaite zit trusno "

 

Pronksmedal (100p.)

Vihma käest räästa alla

EMK infolehes nr 2 (http://www.mesinduskogu.ee/wp-content/uploads/2015/01/EMK002.pdf) (eelviimane lõik) väidavad mesinikud, et "õitsval põllul (raps) on lubatud kasutada ainult vahendit nimega Proteus OD - praktika näitab, et see pole mesilastele kahjulikke tagajärgi tekitanud (ka Eestis)."

Arvan, et tuleks siiski järgida selle insektitsiidi tootja Bayer CropScience kasutuspiiranguid: lubatud kasutada taimede õitsemise ajal ainult hommiku- ja õhtutundidel, kui mesilased ja teised tolmeldavad putukad ei lendle aktiivselt. http://cropscience.bayer.ee/et/tooted/taimekaitse/proteus-od

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Ain pilt

Julgen sõna sekka öelda..

Mesinik, jahimees ja muidu säärane omamoodi, nagu ma olen .. räägin Teile ühe loo.

Rapsipõld õitses ja viimasest pritsimisest oli möödas juba aega vast paar-kolm nädalat, kui mitte rohkem. Metsanotsud armastasid liikuda mööda selle põllu tehnoradasid ja näha neid polnud.

Otsustasin, et õhtul lähen vaatan, palju neid seal rapsis siis ringi laseb. Liikusin silmad maha vaatamas mööda esimest tehnorada ja mida rohkem ma edasi läksin, seda rohkem märkasin maas surnud mesilasi ..

Rõõmu see vaatepilt muidugi ei pakkunud .. aga mesilasi, kelledest osa veel olid liikumisvõimelised, kuid mitte lennuvõimelised - neid märkasin järjest.

Mööda põldu piki tehnorada sügavamale liikudes oli raps nii võimas, et ulatus kasvult üle mu pea. Pikkust on mul ca 1.78. Sügaval põllus sellist vaatepilti küll enam polnud, kuid serva poole tagasi liikudes hakkasin jälle leidma surnud mesilasi. Servas oli ka õitsemine suurem, kui keskel.

Küsisin endalt, milles asi!?

Kas tõesti on see nii, et teatud kasvu ja õitsemise faasis, mis sõltub rapsi arengust - ''ujub'' mitmete nädalate tagune pritsimise tulemus õitesse ja mesilased saavad ka pika aja möödudes õhtusel korjel osa sellest mürgist veel tagantjärele?

õige

kaua võib lestatõrjet teha ja mesilasi mürgitada!

 

ma praegu ei hakka rohkem kirjutama, jätan provokatsiooni õhku, seedimiseks ja kodutöö(keemiatund) tegemiseks.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Ain pilt

Küsimus ''tafkale''

Räägid äkiste rahvale ka neid keemiatunni tarkuseid .. mul endal vene aegne agrokeemia õppeprogramm Räpina ST-st küll kuskil aju kõvaketta alajaotuses olemas, kuid üles leida seda va vajalikku kohta eip õnnestu, sest möödas on tervelt 33 aastat.

Äkiste ''tafka'' aitaksid otsa peale - või miskit niskest ....

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Ajaratas ringi käib...ehk KUUM TEEMA

Minu austus - riigikogu ühiskülastuse siira kajastamise eest Mart Kullamaale. Sügav tunnustus ka alloleva avalikustamisel. Tänud kõigile - kes mürgitamise teemal sõna sekka öelnud, või ütlevad....
Lohistasin siia foorumi kah nood ÜHIS-SEISUKOHAD, võib olla on rohkem kommenteerijaid. Minu soovitused TOPELT sulgudes :
Mesindusorganisatsioonide (EML, EKMÜ, EMÜ) koordinatsioonikoosolekul 08.05.2016 koostatud ühisseisukohad esitamiseks Riigikogu Keskkonnakomisjonile (Mart Kullamaa protokolli kohaselt). Ettevalmistatavas uues Taimekaitseseaduses tuleb: 
1. Fikseerida õitsvate taimede (nii kultuurtaimed kui ka umbrohud) taimekaitsevahenditega töötlemise keeld; ((( Õistaimede mürgitamine on ka praegu keelatud. Kõige olulisem punkt TAIMEKAITSESEADUSES ju, mida põldurid täidavad ainult oraste töötlemisel....Sõnastus, võiks alata otse: Keelata õitsvate taimede.... või Rangelt keelata õitsvate taimede (nii kultuurtaimed kui umbrohud) taimekaitsevahenditega töötlemine.)))
2. Määrata selge vastutus Eestis kasutatavate taimekaitsevahendite juhendmaterjalide (kasutusjuhendid ja infolehed) kvaliteedi eest. Praegu on  Põllumajandusameti kohustused selles osas umbmäärased; 
3. Tagada, et taimekaitsevahendite väärkasutamise juhtumite puhul selgitatakse välja väärkasutaja. Praegu jääb enamus (mesinike algatatud) juhtumeid lõpliku lahendita. (((Kui "niidetakse" ja "küntakse" glüfosaadiga - sadu hektareid ristikupõlde, kesa, heinamaid  -  nii enne kevad, või sügiskülve, siis teab seda nii Põllumajandusamet jne. ning seda peetakse normaalseks/kui kõige odavam harimise viis  -- selline põldude harimine tuleb mesinike abiga lõpetada! ))))
4. Määrata Eesti ametkondadele kohustus teostada taimekaitsevahendite ohutuse osas lisauuringuid, kui mainitud ohutuse osas on tekkinud põhjendatuid kahtlusi; 
5. Keelata glüfosaadi kasutamine teiste, kui ainult vastava väljaõppe saanud taimekaitsetööde teostajate poolt; (((Kahtlen väga, et seda vabamüügist ära võetakse - võimatu - vaba kaubanduse vastu ei saa! Kasutatakse ju lausa lasteaedadeski. Võiks katsetada keelata ära päevasel ajal ja ÕISTAIMEDEL kasutamist? )))
6. Keelata glüfosaadi kasutamine avalikus kasutuses olevatel aladel (pargid, teeperved, raudteetammid jne.); ((( Samuti võimatu - raudtee tammidel ja teepervedel kasutatakse veel tunduvalt rängemaid vahendeid - mis ka põõsaid kahjustab - NAD EI SAAVAT KALLAKUTE PEALT NIITA . Siin võiks mürkide kasutamise hoiatus - millel on praegu 48 tunni eelteatamise kohustus - täpsustada. Praegu käib näiteks maakonna lehtedest läbi, et mürgitatakse 1. kuni 14. juuli...mis ei ole PRAEGUSEGI seadusega kooskõlas ja rõhuda saaks ikkagi jälle ÕISTAIMEDELE ja täpsemale mürgitamise päevale! )))
7. Sisse seada kohustus pidada digitaalseid põlluraamatuid, millesse tehakse vajalikud sissekanded hiljemalt tööde teostamisele järgneval päeval; ((( DIGI-PÕLLURAAMAT kõigile nähtavaks - väga hea ettepanek)))
8. Sätestada riigi kohustus võtta vastutus taimekaitsevahendi väär- või liigkasutamisest johtuva kahju tekkmisel, kui pole võimalik selgitada välja kahju tegelikku põhjustajat; ((( Võimatu ettepanek - meitel pole riiki - See ongi riigi(kogu) vastutus - et mesinikud saavad auru välja lasta))))
9. Luua õigusruum, mille puhul taimekaitsevahendi väärkasutamine toob igal juhul kaasa nii moraalse kui ka materiaalse vastutuse (kohustus korvata tekitatud kahjud lihtsustatud menetluse korras, toetustest ilmajäämine või nende oluline vähendamine jms.); ((( Hetkel jäetakse ikka mesinikud toetustest ilma, saab rõhuda ikkagi ainult õistaimede mürgitamisele ning agrokeemia kasutamise kohustusele peale päikese loojangut - eksimise korral kohene trahv Loodushoiu Fondi - või Lauri MKF - mesilaste/kimalaste kaitsmise fondi. PRIA masinavärki ei hakka keegi muutma - ametnikud on selleks liiga mugavad. Agromürkide kasulikkuse osas piisavalt ajupesu saanud. ITK- äärmisel vajadusel tehtav taimeKaitse on rohkem mesinikele ITKemiseks. )))
10. Sätestada taimekaitsetööde teostatajatele kohustuslik vastutuskindlustus; Lisaks peavad mesindusorganisatsioonid oluliseks: - taimekaitsevahendite poolt looduskeskkonnale (sh. tolmeldajad) avaldatavat mõju käsitlevate üld- ja rakendusuuringute pidevat ja piisavat riigipoolset rahastamist.; - Põllumajandusametile piisavate eelarvevahendite võimaldamist taimekaitsevahendite ennetava uurimise ja dokementeerimise korrektseks läbiviimiseks, taimekaitsetööde järelevalve teostamiseks ning toimunud väärkasutusjuhtumite põhjalikuks uurimiseks.
((((Viimased kaks - rida ülearused ( Põllumajandusametile piisavate eelarvevahendite võimalda...) on valel aadressil...Võib olla ainult järelvalve sobib põllumajandusametile? Selgituseks: Põllumajandusametil, kus ON KA MÜRKIDE KASUTAMISE inspektorite-soovitajate OSAKOND n.ö. tublidele/korrektsetele põllumeestele (nad on ju varasem TTI taimetoodangu inspektsioon), inspektorid, kes ei kujuta elu ilma korraliku mürgitamiseta ettegi uue ja veel-ja veel efektiivsema agrokeemia rakendamiseks ellu kutsutud! Taimekaitsevahendite ennetav uurimine ja dokumenteerimine võiks olla näiteks: Maaülikooli, või Eestimaa Looduse Fondi, või Keskkonnaameti, või Jõgeva - ja Kuusiku katsebaaside - Sordiaretuse- ja uurimise instituutide käes ...jne.  kes uurivad niigi agromürkide häid omadusi juba mürgifirmade rahastamisel - see riiklik värk , ei peaks väga mesinike mure olema. Üleval ÜHISSEISUKOHA 4. punkt sama. Praegu isegi TOETUS MÜRGITUSKAHTLUSEGA MESILA UURIMISEKS laboris - peaks olema mõne teise Ameti käes - mida  Põllumajandusamet sugugi ei taha  välja anda - uuringut toetada - kui mesinik pole õistaimede mürgitajat teolt tabanud.)))
 * RIIGILT VÕIKS hoopis ABI PALUDA Saku laborantide koolitamiseks - mesilaproovide menetlemisel; ((( - praegu on see võhiklik - niigi kahju kannatanud mesinikelt suurte summade kasseerimine - ning kui hakkad küsitlema laboranti - kuidas uuringut teostati, siis see kriitikat ei kannata..Laborant ütles, et konsulendid pole mesinduse omapärasid selgitanud. Kriminaallabor, kes saaks hakkama agroanalüüse vastu ei võta)))
Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Mõned kiired mõtted!

Mu eelnev tekst osutus vist liiga pikaks/raskeks/segaseks...et, keegi kaasa ei viitsi mõelda....või on juba kevad käe.

Või on tõega kõik mesinikud käega löönud ja metsa kolinud.

 

Tahtsin uurida/küsida Mart K jt. käest -kas esimese punkti fikseerida õistaimed.... - mõtlesite loetleda kõiki- kõiki taimi - mida mesilased külastavad? See vist võimatu - ka saja aasta jooksul ei kordu ju...

Ning tahtsin selgitada toda, kohe trahvimise värki -((( trahvimine on mulle endale viimane/väga vastu võetamatu lahendus))) , kui mürgitaja toimetab õitsvate taimedega alal. Kuna riik määrab iga tühja asja peale - kõiksugu sunnirahasid ning miinusarveid toetuste ulatuses jne. jne. rääkimata absurdsete liiklustrahvide mitmekordistamises....Siis võiks looduse tapja vähemalt koheselt maksta MKF- mesilaste kaitsmise fondi oma panuse.....??

Mida arvate?