Mürgitamine

Pronksmedal (100p.)

Lugesin EMK infolehte: http://www.mesinduskogu.ee/wp-content/uploads/2015/03/EMK007.pdf

Taimekaitse töörühma koosoleku protokollist nähtub, et põllumajandusministri määruses "Taimekaitsevahendi kasutamise ja hoiukoha täpsemad nõuded" tahetakse mesindusega seotud alalõikudes asendada üldisem termin "taimekaitsevahend" kitsama terminiga "insektitsiid".
Väga mesindusvaenulik teguviis. Tegelikult võib lennumesilaste üle valamine suvalise haisva ollusega olla mesilasperele hukutav, sest ebahariliku lõhnaga mesilaste tungimine tarru võib põhjustada tõsise  tapluse.
Kindlasti ei piirdu mesilastele ohtlik ala kahe kilomeetriga töödeldavast põllust.

Kui mesinikud avasid taimekaitse teema ministeeriumis, siis oleks neil pidanud olema ka kindel eesmärk ja tegevuskava olukorra paremaks muutmiseks nii mesilaste kui ka keskkonna jaoks üldiselt. 

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Tänud mesilasepoiss märkamast

Mürgitamise osas on minu jõud otsas. Olen väga pettunud. Mul on järjekordselt tunne, et need pugejad jeestlased on täielikult käega löönud oma maa ja rahva väärikusele ning tervisele, ka järjekorsed mesinikud tarvitavad vist oma igapäevases elus ette ja taha head mürgist keemiat..Mõtttetu on järjekordsete tuuleveskitega võidelda. Kui neil veidigi suurem kogemus tegelikulst elust oleks - just põldurite õitsvate taimede nägemise osas. Kõrgelt traktoriroolist ei viitsitagi maha ronida ning sadade hektarite mürgitamise kohustus lühikese ajaga - tingib päeval päikesega mürgitamise -just mesilaste lennu ajal (öösel vaja magada - vihmaga ei saa) - väga headele meetaimedele/umbrohtudele. Kirjutasin siin hiirekõrvast - esimesest varakevadisest õitsejast....ma ei viitsi rohkem...olen väga pettunud.

Lootsin koostöökogu arukusele, et kui EML ei suutnud meid kaitsta, et ehk koostöökogu keerab vähemalt näo õietolmust TOITUVATE kasulike putukate poole. Just toituvate.... seda ei näi mesinikud teadvat, et herbitsiidid - mesilasperede toidulaual keerab mesilaste orienteerumisvõime tuksi. IKKA JÄLLE KÄIB LÄBI LAUSE, ET MESILASTE HUKKUMINE herbitsiidide kasutamisel POLE TÕESTATUD. Tegelikkuses on enamus mesinike konflikte põldudel (ka Märjamaa vallas - mitu juhust) olnud just Raondupi teemadel. Kes seda glüfosaadi kahjulikku mõju peab siis tõestama??????????????????? Kas riikide presidendid või ....

Putukamürkide insektitsiidide kasutamine on E Liidus niigi kohustuslikult piiratud - ma ei mõista nende PM ministeeriumi jne..läbirääkimiste sisu, ega vajadust..

Lihtsalt kella ajaliselt on kõik teised riigid E Liidus mürkide pritsimist suutnud piirata...kui mesinikud seda ise ei soovi - ega mõistagi....jätkame siis veelgi mesinikevaenulikumalt , loodusvaenulikumalt - kui seni!

Pronksmedal (100p.)

EMÜ uurimus

PõM dokumendiregistris on 11.03.2015 avaldatud EMÜ uurimuse "Pestitsiidide esinemine Eesti põllumajandusmaastikes asuvatelt korjealadelt korjatud mees ja suiras: mõju meemesilastele" lõpparuanne (projekti juht Reet Karise).

Selle järeldused ja soovitused:
Järeldused:
*    Eesti mesitarudes esineb mitmeid pestitsiidijääke, sageli on proovides korraga mitu toimeainet.
*    Taimekaitsevahendite jääkide hulk ei sõltu taru ümbruses oleva haritava maa osakaalust. Selle põhjuseks on ühelt poolt kultuurtaimede eriline atraktiivsus mesilastele, meelitades neid korjele kaugemale kui 4 km tarust. Teisalt võib see olla seotud pestitsiide kasutamisega mitte-põllumajanduslikul eesmärgil teede ja raudteede hoolduses ning eraaedades.
*    Toimeainete kogused ei ole letaalsed, samuti ei täheldatud perede arengus muutusi, kuid mõned neist toimeainetest võivad ka subletaalsel tasemel põhjustada füsioloogilisi muutusi ja lühendada üksikisendite eluiga. Meemesilaste suur hulk tarus võimaldab seda kaotust kompenseerida.
*    mesilastele ohutuks peetav tau-fluvalinaat osutus suremust tõstvaks teguriks madalamate korjetemperatuuride, mistõttu tuleks selle aine kasutusjuhend läbi vaadata eriti just õitsvate taimede pritsimise osas.
*    Põldudelt pärit ja mesilastele ohutuks peetud fungitsiidid võivad tõsta varroalesta tõrjevahendite mõju ja võivad seega olla osaliselt põhjustajaks, miks meemesilased on muutunud varroalseta suhtes tundlikumaks kui varem.
*    Kuigi antud tulemuste põhjal ei saa väita, et taimekaitsevahendite kasutamine kultuurtaimedel otseselt mõjutaks mesilaste suremust, põhjustavad pestitsiidid mesilastes mitmeid füsioloogilisi muutusi mis korraga toimides võivad mõjutada nii isendite kui ka perede stressitaluvust. Enamik leitud toimeainete jääkidest esinevad preparaatides, mida kasutatakse rapsipõldudel taimekaitsetööde käigus.
Soovitused:
Vähendada õitsvate kultuurtaimede pritsimist isegi selleks lubatud preparaatidega, sest subletaalsed kogused mõjutavad mesilaste tervist ja võivad põhjustada eluea langust.
Tagada meetmed, mis aitavad vähendada herbitsiidide, eriti glüfosaatide kasutamist rohumaadel (asendada mittetoksiliste meetoditega nagu näiteks sügavkünd põldudel, leegitamine teeservades). Rohumaad pakuvad juulikuus mesilaste märgatava osa korjest ning seetõttu põhjustab herbitsiidide kasutamine rohumaadel, mille sees on alati hulgaliselt õitsvaid taimi, mesilaste toidu saastumise. Sel ajal kogutud meest toituvad need vastsed, kellest saavad talvituma minevad mesilased. Perede edukaks talvitumiseks aga oleks neil vaja võimalikult puhast toitu.
Suurendada varroalesta tõrjumiseks kasutatavate preparaatide (eelkõige erinevate toimeainetega preparaatide) nimekirja. See aitaks vähendada ühe ja sama toimeaine kuhjumist tarudesse, lestade resistentsuse teket ja kahjulike koostoimete avaldumise riski.
Vähendada vabamüügis olevate pestitsiidide kättesaadavust taimekaitsevahendite kasutamise koolitust mitte omavatele isikutele. Ilma koolituseta isikud ei tea ega oska pidada vajalikuks taimekaitsevahendite kasutamisega kaasnevaid riske ja reegleid.
Jätkata mesilaste ohustatuse uurimist ja aidata kaasa uute mittetoksiliste preparaatide sobivuse uurimist Eesti keskkonda.

Põllumajanduslik ja majanduslik efekt:
Eesti aladel on meemesilased ühed olulisematest tolmeldajatest. Meemesilaste vähenemisega kaasneks puuviljade, marjade ja õlikultuuride saagikuse oluline langus. Seetõttu on äärmiselt vajalik võtta tarvitusele meetmed, mis vähendaksid meemesilaste perede hukkumist.

Rakendusuuringu tulemuste kasutamise võimalused ja ettepanekud:
Antud uuringu tulemustele tuginedes on võimalik
korrigeerida Eestis kasutusel olevate pestitsiidide kasutuseeskirju,
soovitada herbitsiidide mitte-agronoomilise eesmärgiga kasutamise piiramist,
aidata kaasa uute varroalesta tõrjevahendite registreerimisele Eestis

Allikas: http://agri.ee/et/dokumendiregister, Reg. nr: 8.5-3.1/2253